2 aastat inimese elu kohta. 6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades. Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, kus elanike arv ületas 100000 piiri, siis 20 sajandi alguseks oli selliseid linnu 135. Kiire linnastumine tõi kaasa slummistumise(sanitaarhooldusetta, ilma infrastuktuurita juhuslikes ehitistes moodustatud vaesed linnaosad). Linnastumisega kaasnesid keskkonna probleemid. 2. Linnadesse sattusid kokku erinevat päritolu inimesed, kellel katkes side oma kodukohaga ühtlasi ka oma piirkonna kultuuri traditsiooniga ja tekkis uus nähtus massikultuur(erinevat päritolu kultuuride sulam, mis oli ajutine nähtus, kuid mis
• Sakala loomine • Pidas ja kirjutas kolm isamaa kõnet • Elu lõpupoole pühendus ta poliitikale Rahvusriigi hääbumine: Hurda ja Jakobsobi võimuvõitlus. Algas ka venestus, mis süvendas kriisi veelgi. Balti erikord lõpetati. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest?: 1. Industrialiseerimine ja linnastumine 2. tootmise ja tarbimise kasv 3. tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt 4. infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng 5. poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. Kuhu tekkisid nendeharude vanimad ettevõtted?
*omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades. Nt: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia. Põhjused:suremuse langus; teaduse areng; toitumistingimuste paranemine; heaolu kasv; religioossed ja kultuurilised tõkekspidamised (abort); pereplaneeringu puudumine Tagajärjed:näljahädad; linnastumine; haiguste levik; mullastiku vaesumine; loodusvarade
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks?
kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine protsesside eripära: pikaajalised, raskesti (tagantjärele) muudetavad Demograafilist sündimust mõjutavad: demograafiline käitumine ( saame poliitikatega teatud määral mõjutada), rahvastiku (vanus)koosseis (lühiajaliselt ei saa mõjutada) rahvastiku koosseis + demograadiline käitumine = demograafilised sündmused - - rahvaarv ja rahvastikukoosseis vanus- individuaalne ja rahvastiku vanus- kulgeb vananemise poole; kronoloogiline vanus ühiselt
......................... 4 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................... 5 1.5 Tööjõud............................................................................................................. 5 2. ASUSTUS............................................................................................................ 6 2.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine....................................................................6 2.2 Linnastumine.................................................................................................... 7 2.3 Linnastumisega kaasnevad probleemid............................................................7 3. MAJANDUS.......................................................................................................... 8 3.1 Riigi majandusstruktuur................................................................................... 8 3.2 Hõive......................................................
Imperalism-ajajärk 19 saj lõpul ja 20 saj algul, mil suurriigid püüdsid saavutada võimalikult suurt mõjuvõimu kogu maailmas. 20 saj algust iseloomustavad järgmised dententsid: 1.majanduse kiire areng ja kogutoodangu tõus 2.monopolide valitsemine sise-ja välisturgudel 3.Jätkub linnastumine, muutis inimeste elulaadi ja lõi massikultuuri tarbimise eeldused 4.ostu jõuliste hulga kiire kasv 5.ulatuslik väljaränne euroopast 6.kolooniate ümberjagamise algus. 7.inimeste vabameelsus ja koondumine rahvusvahelised suhted enne I MS 1)Maailmapoliitikas mõju omavad suurriigid olid Suurb.,Saksam.,Prantsus.,Aust.-Ung.,Itaalia,Jaapan. 2)Kõikide huvid olid kolooniate ümber jagamine, võitlus rahvuslusega, konkurentide majandusliku mõjuvõimu vähendamine, maailmaturu ümberjagamine
Tekkisid taas muutused ühiskondlikes korraldustes, hakati pöörama rõhku inimeste heaolule ning areneti veelgi edasi. Mida ajalugu edasi, seda ilmalikumaks muutuvad inimesed. Enam ei peeta kohustuslikuks minna pühapäeval perega kirikusse palvet lugema, vaid minnakse sinna siis, kui tuntakse selleks vajadust. Kuna on toimunud pidevad arengud nii tehnikas kui ka teaduses ja maaelu on jäänud tagaplaanile, siis on ka olnud linnastumine väga suurejooneline. Inimesi on linnades palju ja neile on vaja pakkuda ka lõbustusi aina rohkem ja rohkem. Tekib prostituutide pealetung, rohkem baare, alkoholism süveneb veelgi Toimub küll moraalne allakäik, aga endiselt peetakse meeles ka olulisi tähtpäevi, sündmusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et kultuur on ajaga palju muutnud. Kultuur on vaid edasi arenenud, mille on tinginud teaduse ja tehnika areng. Areng on muutnud kultuuri mitmekülgsemaks ja laialdasemalt võetavaks
Kenya Koostas: Liis Värk Juhendaja: Ingrid Laur 1 Sisukord Üldandmed Kliima Energeetika Taimestik Maastik Import Eksport Rahvastik Majanduse tugevad küljed Majanduse nõrgad küljed Tööstuse areng 2 Üldandmed Ametlik nimi: Kenya Vabariik Pealinn: Nairobi (elanike arv:1 503 000) Rahvaarv: 37953840 in (2008/07) Pindala: 582650 km2 Ametlik keel: suahiili ja inglise Rahaühik: Kenya silling 3 4 5 Kliima Rannikul ja Ida-Aafrika alangul on kuum ja niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. 6 Maatik 7 Taimestik Maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure. On väga mitme...
okupatsiooni all Sulaaeg Baltimaades NSVL algas sulaeg peale Stalini surma. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Inimesed hirmu all enam polnud, aga teati, et impeerium on jäänud põhiliselt samaks ja et Läänest pole abi loota. Kohaneti Nõukogude süsteemiga ja astuti komparteidesse, mis olid siiski täielikult Moskva kontrolli all. Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja
Kultuuri põhijooni uusajal. Uusaega nimetatakse modernse Euroopa tekkeks. Uusajal tekkis palju muudatusi nii ühiskonnas kui ka maailmas. Tekkisid uued suunad ja voolud. Üheks põhijooneks uusajal oli linnastumine ehk urbaniseerumine. Inimesed kolisid maalt linna, et saada paremaid töökohti. Selle põhjuseks oli kindlasti masinatööstuse areng, sest üha rohkem hakkasid masinad asendama inimesi ja nii tekkis ka maal töö puudus. Linnaühiskond mõjutas oluliselt palju inimeste suhteid. Järjest tähtsamat osa hakkas edendama vabrikukollektiiv. Seega, senisega võrreldes kahanes tunduvalt perekonna, kiriku ja traditsioonide roll, eriti noorte seas
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
X a) ravimite jäägid toidus b) bakterid toidu c) juuksekarvad toidus d) metallipuru toidus X e) pesu- ja desoainete jäägid toidus 5) Kellel lasub vastutus toiduohutuse tagamisel? a) veterinaarinspektsioonil b) veterinaaria- ja toidulaboril c) HACCP meeskonna juhil X d) käitlemisettevõttel e) järelvalveinstitutsioonil f) ettevõtte juhtkonnal 6) Miks on tänapäeval toiduga ülekanduvaid haigusi rohkem? a) inimesed puutuvad rohkem kokku elusloodusega X b) toimub intensiivne linnastumine X c) laboratoorne diagnostika on paranenud d) suurtööstused ei suuda tagada toiduohutust 7) Kas enesekontrolli rakendamine toiduainete tööstustes on kohustuslik? X a) jah b) ei 8) Toidumürgistuste peamised põhjused on tingitud ..... a) toiduseadusandluse puudulikkusest b) toidu liigintensiivsest jahutamisest või kuumtöötlemisest X c) toidu ristsaastumisest pärast kuumtöötlemist X d) toidu mitteküllaldasest läbi kuumutamisest
Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid ,,suurest kiirendusest" olemas: põlevkivi kasutus, fosfaatväetiste kasutamine, kiire internetistumine. Metsaalade hävitamine ja põllumajanduse levik on toonud kaasa ökosüsteemide muutused ka väikeses Eestis.
1) Eestis ilmus vaevu mõni romaan, paguluses ilmus seevastu mitu tükki aastas. 2) Paguluses polnud tsensuuri, seega oli inimestel sõnavabadus ning neil oli võimalus kõik mõtted kirja panna. 3) Loomeinimesed olid Eestist ära läinud, polnud kedagi, kes loometööga tegeleks. 7. Analüüsi ja too välja Nõukogude Eesti kultuurielu jooned. 1) Positiivsed jooned. a) Traditsioone säilitati igat võimalikku pidi. b) Linnastumine. c) Haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. d) Massiteabevahendite kasutamise laienemine. e) Uus haritlaste põlvkond püüdis leida uusi võtted, kuidas kultuuri elus hoida ja pöörduti võimaluse korral loometöö juurde tagasi. 2) Negatiivsed jooned. a) Kommunistid püüdsid kultuuri hävitada. b) Tsensuur. c) Tehti järeleandmisi ning mindi venelastega kaasa.
Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Rahvaarvu kiire kasv 3.Rahvaarvu kasv kuude kaupa 4.Rahvastiku kasv 5.Rahvastiku kasvust tulenevad probleemid 6.Rahvastiku kasvust tulenevad keskkonna probleemid 7.Rahvastiku kasvu piiramise abinõud Sissejuhatus Aastatuhandeid kasvas inimeste arv aeglaselt, mille põhjustas: Haigused Nälg Sõda Loodusõnnetused Kiiremini on rahvastik kasvanud viimase 1000 aasta jooksul, põhjusteks: Linnastumine Arstiteaduse arenemine Elutingimuste paranemine Rahvaarvu kiire kasv Sai alguse 16. saj tööstuslikust revolutsioonist Peamiselt Lääne-Euroopa riikides Meditsiin arenes Elamistingimused paranesid Suremus vähened Eluiga pikenes Miljardite täitumised 1. korda 1804. a 2. miljardiks kulus 132 a 3. miljardiks kulus 33 a 6 miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. a Rahvaarvu kasv kuude kaupa 07/01/08..........
Kenya Keity Eres Üldandmed Pindala : 582 650 km2 Rahvaarv : 38 610 097 (2009) Pealinn: Nairobi Pealinna elanike a1 503 000 Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrb...
enam saada terveid järglasi. Samuti takistavad elektrijaamad just Eestis näiteks lõheliste rännet, sest tekitavad tammist ülesvoolu üleujutusi, kuid tammist allavoolu aga kuivust. See toob endaga kaasa lõheliste hukkumise, sest lõhelised peavad kudemiseks jõgedest merre rändama. Järelikult on elektrijaamad Eesti keskkonnale suureks nuhtluseks, sest kahjustavad nii atmosfääri kihte, kui ka lõheliste kudemist. Kokkuvõtvalt on Eesti suurimateks keskkonnaprobleemideks linnastumine, mis tekitab liikide hävimist. Teiseks suurimaks on põhjavee saastatuse tase, mis on ka kogu maailmas suureks probleemiks. Kolmandaks on oluliseks keskkonnaprobleemiks ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk ning tammid, mida elektrijaamade tarbeks ehitatakse, sest need takistavad lõheliste kudemist.
Jätkusuutlikus riigis toimub kooskõlaline liikumine nelja eesmärgi suunas (kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus, heaolu kasv). Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Valitsemine peab olema tulemuslik, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Rahvaarvu peab hoidma suurena. Jätkusuutlikkuse probleemideks on meil suur suremus ning sellest tingitud madal iive, suur väljaränne ning linnastumine. Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonna kõrgklassiks (kõrge positsioon, rikkus, maaomand), keskklassiks (tavakodanikud) ning alamklassiks (madala haridustasemega tõrjutud, kes teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, madal haridustase). Inimgruppe eristatakse varanduslikel, rahvuslikel, usulistel ning regionaalsetel alustel. Karl Marx (1818-83) sündis saksa-juudi perekonnas, õppis ülikoolis filosoofiat. Oli
pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sama,gustav II adolf-rootsi kuningas,ta võttis kasutusele maapalgalise süsteemi,mille kaudu kutsuti lisaks vabatahtlike värbamisele välismaalt ka oma elanikke teenistusse, teatud hulgal taludel oli kohustus anda teenistusse 1 talumees, kes kindlustati vajalikuga(maatükk,maja) see tõttu
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj
Uusaeg- mõistet hakkasid kasutama humanistid, kirik jäi tahaplaanile, oluliseks sai haritud ja mõtlev inimene. Uusaja algust tähistatakse erinevate aegadega:1)1452(türklased vallutasid konstantinoopoli), 2)1492(Columbus avastas Ameerika), 3)1517(refornmatsioon Saksamaal) jne. 1)Majandusliku ja kaubandusliku arengu kiirenemine, 2)linnastumine ja industriaalühiskondade teke, 3)kujunes uus mõtteviis-valgustus, 4)tekkis uus valitsemisviis- absolutism, 5)palju revolutsioone. Puritanism Inglismaal 17.saj: ametlik oli anglikaani kirik, kuid laialt levis kalvinismi alaliik puritanism. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Desca...
Eesti rahvastik ja asustus Eesti rahvaarv ja selle muutumine rahvastik- teatud territooriumil (linnas, riigis, saarel) elavad inimesed. Eesti on väike riik: *rahvaarv: 1 341 000 *pindala: 45 227 km2 Eestist väiksemad riigid rahvaarvu poolest: Island, Luksemburg, Malta, Monako, Vatikan... Rahvaarv muutub: *loomulik iive- tingitud sündimuse ja suremuse vahest. *rändesaldo- mehhaaniline iive sisserändajate, väljarändajate saldo. 1970.-1990. kasvas Eesti rahvaarv kiiresti. Pärast taasiseseisvumist on Eesti iive olnud negatiivne. Rahvastiku kohta saab infot rahvastikuloendustelt, ajaloolastelt, rahvastikuteadlastelt. Sündimus, suremus, loomulik iive. Loomulik iive- inimeste sündimuse ja suremuse vahe. Sündimus- sünnijuhtude arv. Suremus- surmajuhtude arv. Loomulik iive= sünnid surmad * 1000 rahvaarv loomulik iive: - positiivne: sündimus ületab suremuse. ...
Maavarade kasutamine Kasutatavad maavarad Põlevkivi Diktüoneemakilt Turvas Maagaas Nafta Fosforiit Lubjakivi ja savi Liiv ja kruusaliiv Mineraalvesi Kokkuvõte Kõik need probleemid on omavahel seotud.Kõige suurem probleem on maailmale ülerahvastumine.Ülerahvastumisest saavad alguse ka kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus, nakkushaigused, keskonnaprobleemid, linnastumine, vaesu jne. Kasutatud materjal http://www.slideshare.net/guestbb16f2/toidupuudusmaailmas www.miksike.ee/docs/referaadid2009/Toidupuudus_karolinavardja.ppt www1.pshg.edu.ee/failid/PEDOSFAAR.ppt www.vk.edu.ee/uliopilastele/Materials/Other/Keskkonnakaitse/.../3B2005.ppt http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid
vaba tööjõud peab olemas olema Peavad olema leiutatud vajalikud masinad Tagajärjed: Kujunesid uued elanikkonna kihid. TÖÖLISARISTOKRAATIA- Palgatöölised, kes ei tegele otseselt tootmisega vaid ülevaatamise ja korraldamisega. PROLETARIAAT- palgatööliskond PROLETAARLANE palga tööline KODANLUS- ettevõtete omanikud kokku KODANLANE- Ettevõtte omanik INTELLIGENTS- Vaimse töötegijad kokku ehk haritlaskond INTELLIGENT- Vaimse töö tegija URBANISEERUMINE- Linnastumine Sotsiaalsed muudatused: Polnud elamispinda Rasked töötingimused tööpäevad olid 12- 16 tundi pikad suur stress, pinge tööpuudus levis alkoholism, enesetapp, enesehävitus, nakkushaigused. Tööstuliku pöörde levik algas Inglismaalt 17. saj. Kõrgaeg 19. sajandi esimesel veerandil. Edasi levis 19. saj jooksul prantsusmaale, saksamaale, itaaliasse ja mujale, Ideoloogia 19. sajandil
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
Eesti rahuvalvajate üksused. Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel. Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti. Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased,hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Minu arvates on Eestimaa üks tore, armas, pisike paigake, kus elada. Ma isiklikult jääksin ilmselt Eestisse elama, aga silmaringi laiendamiseks käiks ka teised riigid läbi.
oluliseks. Kuna kui ainult töötada ja töötada, muutub elu väga üksluiseks, väsitavaks ja ka stressirohkeks. 21.sajandil aga niivõrd ranget korda töö tegemisel ei ole. Inimestel on ka aega puhkamiseks, mida kindlasti töö kõrvalt on vaja. 21.sajandil käivad töö ja puhkus kõrvuti, kuid 19.sajandil olid need ilmselgelt üksteisest eraldatud. · 19.sajandil asusid paljud inimesed linna elama ehk toimus linnastumine. Ning sellega seoses levisid kiiresti ja rohkesti paljud haigused ning elutingimused muutusid ka sedavõrd halvemaks. Kuid 21.sajandil on elutingimused kordi paremad kui tol ajal. Haiguste vastu on leitud mitmeid ravimeid ja ka arstiabi on alati olemas, kui vaja. · 19.sajandil informatsiooni kättesaadavus oli väga napp. Kuna ei old saadaval ka internetti, televiisoreid ja mobiiltelefone, tänu millele saab informatsiooni hankida
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
Tstushiskond sai alguse tstusprdest, kuid selle lplik vljakujunemine vttis aega le sajandi. MAJANDUSES TUSIS THTSUSELT ESIKOHALE TSTUSLIK TOOTMINE. Vikesed tkojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus T OLI KORRALDATUD KONVEIERITEL. Vabrikut viis tlised pikaks ajaks (tpev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kik mras vabriku trtm. Tdtegemine pidi olema vimalikult ratsionaalne, omanik PIDAS RANGET ARVESTUST ning jlgis, ET TLINE KASUTAKS AEGA OTSTARBEKALT Kui agraarhiskonnas sltus ttegemine ilmastikust, rahvakalendri thtpevadest ja usuphadest, siis tstusajastul polnud see enam nnda. tlus Aeg on raha! kujunes juhtmotiiviks. RATSIONAALSUS sai mrksnaks, mis iseloomustas tstushiskonda ldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tnu konveierit ja uute tehnoloogiate kasutuselevtule, asisemaks muutusid vimusuhted ning argielu. Vhenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide thtsus. Ametnike vim...
1.)Modernism on 19-20.saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühis nimetus.Sai alguse Prantsusmaalt.Modernismi alguseks vaadatakse 2 perioodi.Modernismi sünd on seotud ühiskonnas toimuvate suurte nihetega *ühiskonna korraldus,*teadus ja tehnika,*linnastumine,*auto, lennuk,*raadio 2.)A. Schopenhauer-sai kuulsaks pessimismi teooriaga.Ta väitis, et me elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast.Parema tuleviku ja progressi eitamine. F.Nietzsche- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik...
2) isikupärased ja uudsed vormikatsetused 3) uued väärtushinnangud ja ideaalid. 4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile.
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000) Rahvastiku paiknemine Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.Selle rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne ookean ja lõunas Lõuna ookean. Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on paras ja lähistroopiline kliima. Linnastumine Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sellega on linnastumise tase väga kõrge, aga linnastumise tempo on aeglane 1,2% aastas.Suurema rahvaarvuga linnad on Sydney (4,8 mln elanikke),Melbourne (4,17 mln),Brisbane (2,15 mln ),Perth (1,8 mln) ja Adelaide (1,2 mln). Linnad Austraalias on u. 90 linna ja kõige suurim linn on Sydne, kus elab 4 327 345 inimest ja pindala on 12144.6 km2 Koht Linn Linnaarv Pindala
· Lisaks sellele arenes metalli- ja masinatööstus - rajati tehased laevade ja raudtee ehitamiseks-remondiks. c) Paberitööstus : · Türi ja Kohila paberivabrikud, Pärnu tselluloosivabrik · Eestis valmis 70% Venemaa paberist d) Tsemenditööstus Kundas ja Aseris e)Raudteede ehitamine muutis asustuspilti ja parandas suhtlemist: · Paljud alevikud ja väikelinnad tekkisid raudtee juurde · Tallinnast Tartu jõudis nüüd 6 tunniga 4. Linnastumine a) Seda soodustasid: · tööstuse kasv · sotsiaalne kihistumine · kapitalistlike suhete areng b) 19. saj. lõpul oli Eestis 12 linna umbes 180 tuhande elanikuga: · poole sajandiga oli linlaste arv kolmekordistunud · linnas elas iga viies elanik · kui varem domineerisid sakslased, siis nüüd eestlased c) 1877 linnaseadusega muudeti keskaegset linnavalitsemist: · linnavolikogu ja linnavalitsus eesotsas linnapeaga
Venemaa Föderatsioon Karolin Eks 7.A Võru Kesklinna Kool Geograafiline asend • Euraasia mandril, põhja- ja idapoolkeral • Euroopaks ja Aasiaks jaotab Uurali mäestik • 42-82° N, 28-170° E • Idast läände 10200, põhjast lõunasse 7000 km • Mere- ja maismaapiirid Üldandmed • Pealinn Moskva • Pindala 17,098,246 km² • Elanike arv 143,5 millionit • Riigikord presidentaalne vabariik • President Vladimir Putin • Rahaühik Vene rubla (RUB) Rassid, rahvad ja keeled • Ametlik keel vene keel • Põhirassid europiidid/mongoliidid • Põhirahvused venelased(79,8%) tatarlased(3,8%) ukrainlased(2%) Kombed ja tavad • Hüüdnimed erinevad täielikult pärisnimest • Venelaste nn keskmine nimi on isa nime kääne • Peavad lugu teatrist ja kontserdist • ...
tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Lisaks soodustasid kultuurihuvi ka linnastumine ja rahva haridustaseme tõus. Kasvas ajakirjanduse, raadio televisiooni osatähtsus, mis aitas kaasa kultuurilevitamisele. Nõukogude võim kõrvaldas iseseisvusaegse haridussüsteemi. Uue koolikorralduse aluseks võeti teiste nõukogude vabariikide kasutusel olnud ühtluskooli süsteem. Paljud õpetajad ja kõrgkoolige õppejõud märgistati rahvavaenlasteks. Selleks pooleks olid enamasti humanitaarainetega ja ajalooga seotud inimesed. Hakati ka põhjalikult õpetama NSV Liidu ajalugu
Historistlik arhitektuur 11. klass 19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika
bürgermeistrid, rae jurist, linna foogt(maahärra esindaja, teda on ainult üks) Rae tegevusalad: linna rahanduse korrashoid, heakord linnas, kaitse kindlustamine ohu korral, kaubanduse ja käsitöö soodustamine, kõrgem kohtuvõim, koolide ja kirikute järelvalve Linna tunnused: linna müür ja linnaõigus(saad kui oled vähemalt aasta aega linnas elanud) 4. Välispoliitilised olud Liivimaale 5. Pärisorjuse ja sünnismaisuse teke Linnastumine Lääne-Euroopas, nõudluse kasvamine -> Teraviljahindade tõus Euroopa turul, iga mõis soovis tulu teenida viljade ekspordist -> Mõisate arvu kasv Eestis, mõisate hulga suurenemise tõttu oli vaja ehitada ning mõisa põldudel tööd teha -> Teokohustus, talupoja väärtus mõisniku jaoks kasvas ja juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuulusid maa juurde -> Kujunes sunnismaisus 6. Talupoegade liigid ja koormised
Maailmarevolutsiooni id Enamlaste idee ,muuta kogu maailm kommunistlikuks Vald Talupojad,kes elasid ühe mõisa piires (vabanes 1866 mõisa alt) Autonoomia Omavalitsus,riigi mingi piirkond saab omavalitsuse Konservatism Pol.õpetus,mis pooldab vanade põhimõtete säilitamist Positsioonisõda Kaevikusõda,sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud Urbaniseerumine Linnastumine Mobilisatsioon Sõjaväekohustuslike meeste kutsumine sõjaväkke(aastakäikude kaupa,tavaliselt sõja eel) tsepeliin Jäiga kerega õhulaev
Elu Maal aastal 2070 Elu Maal on pidevas arengus ja muutumises. Alles mõnikümmend aastat tagasi ei osatud unistadagi internetist, telefonidest, mängukonsoolidest jms. Tänaseks ei suuda me aga elu ilma nendeta ettegi kujutada. Samuti on pidevas muutumises rahvastiku paiknemine, juurdekasv ning ka looduslikud protsessid Maal. Missugune on aga elu siinsel planeedil aastal 2070? Teadlaste uuringute ja oletuste põhjal on aastaks 2070 maailmamere tase pideva kliima soojenemise ja liustikute sulamise tõttu tunduvalt tõusnud ning Ameerika ja Euraasia mandrid võivad seetõttu oma pindalalt kahaneda, sest osa maast jääb vee alla. Aafrikas võib see aga kaasa tuua üha suuremat veepuudust põuda. Aafrika riigid on arengumaad ning sealne rahvastiku kasv kahaneb palju aeglasemalt, kui Euroopas ja teistes arenenud riikides. Sealne rahvas on aga vaene ning haridus ja ka meditsiin on raskesti kättesaadav, mistõttu tuleks tul...
........................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus............................................................................................................lk 7 Põllumajandus................................................................................................................lk 7 Metjamajandus ja metsatööstus......................................................................................lk 8 Tööstus.........
9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega
1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072 000 inimest, kuid rahvaarv üleüldiselt Hiinas on 2010a seisuga 1 339 724 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 139 inimest/km² kohta. Rahaühikuna kasutatakse seal Jüaan (CNY), Aomenis Macau pataca ja Hongkongis on Hongkongi dollar. Riigikeeleks on hiina keel (standardhiina keel ehk
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna)
TSIILI Referaat geograafias Nimi Klass Juhendaja: Tartu 2013 Sisukord 1. Tsiili Vabariik 2. Suurregioon 3. Riigi arengutase 4. Majandusorganisatsioonid 5. Rahvastik 6. Linnastumine 7. Energiamajandus 8. Põllumajandus 9. Metsamajandus 10. Tööstus 11. Transport 12. Turism 1. TSIILI VABARIIK Tsiili Vabariik paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul. Teda ümbritseb põhjast Peruu, idast Boliivia ja Argentiina, lõunast ja läänest Vaikne ookean. Tsiili on justkui surutud Andide ning Vaikse ookeani vahele (joonis 1). Põhjast lõunasse on pikkuseks lausa 4630 km ning läänest itta
keskkonnakatastroofide ajastu, kuhu meid on lükanud just need kultuuriprotsessid, mida oleme harjunud pidama viimase paarisaja aasta inimtsivilisatsiooni saavutusteks. Koloniseerimine ja sellega kaasnev liikide, kaupade ja inimeste liikumine, sünteetilisi väetisi ja pestitsiide kasutav, mulda kurnav ja rohkesti kasvuhoonegaase tootev suurpõllumajandus, rahvastiku kiire kasvuga ühte sammu astuv linnastumine ja kliima soojenemine muudavad Maa erosiooni ja setete kujunemise protsesse. Atmosfääri, maailmamere ja mulla koostises on aset leidnud inimtegevusest põhjustatud muutused süsiniku, lämmastiku, fosfori ja mitmete metallide sisalduses. See omakorda tähendab maailmamere happelisuse kasvu ja massilist liikide väljasuremist vees. Ka maa peal on elukeskkondade kadumine, üleküttimine, invasiivsed liigid ning ülaltoodud keemilised ja füüsilised muutused kaasa toonud kuuenda
Seadus on aga igaüheõigust piiranud. Nii kehtivad teatud kitsendused võõral eramaal viibimise suhtes, aga lisaks on riik kehtestanud liikumispiiranguid ka paikades, kus inimese külastamine võib ohustada väärtuslikku looduskeskkonda või muul moel meie kõigi huvidele kahjulik olla. Demograafiline plahvatus ehk rahvastikuplahvatus – Rahvaarvu kiire kasv demograafilise ülemineku tagajärjel või lühikese perioodi jooksul. Linnastumine ehk urbanisatsioon - Linnastumine ehk urbanisatsioon on linnade pidev ja pidurdamatu kasv ja selle kaasnähtused (keskkonna saastamine, põllumaa kaotsiminek). Produtsent (tootja) – rohelised taimed, mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet (suhkur). Konsument (tarbija) – organismid, kes otse või kaudselt toituvad muudest elusatest või surnud taimedest või loomadest (loomad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
