Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Austraalia asustus (0)

1 Hindamata
Punktid

Austraalia asustus
Maria Bahmatova
11a klass
Riigi arengutase. 
Rahvaarv. 
  Austraalia  majandus on üks  suuremaid  majandusi süsteeme maailmas, kus SKT 
on  1,57 trilijon $
 Austraalia rahvaarv on 23 421 078 inimest
 Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet: umbes 91% rahvastikust 
on Euroopa, 6%  Aasia  päritolu ning 2,2% on pärismaalased
 85% on Suurbritaania või Iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka 
endistest Jugoslaavia  maadest  (näiteks Horvaatiast 800 000),  Kreekast  (600 
000),  Itaaliast  (600 000) ja Poolast (200 000)
Rahvastiku  paiknemine
 Austraalia asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast 
lõunas.Sel e rannikut ümbritsevad läänest India ookean, idast Vaikne 
ookean ja lõunas Lõuna ookean.
 Austraalia rahvastiku keskmine tihedus on madal (2,8 in/km2). Suur 
rahvastiku tihedus on linnades ida rannikus, kus on  paras  ja lähistroopiline 
kliima.
Linnastumine
 Linnades elab 92% kogu rahvastikust (2010), sel ega on 
linnastumise tase väga kõrge, aga linnastumise tempo on 
aeglane – 1,2% aastas.Suurema rahvaarvuga linnad on 
Sydney  (4,8 mln elanikke),Melbourne (4,17 mln),Brisbane 
(2,15 mln ), Perth  (1,8 mln) ja  Adelaide  (1,2 mln).
Linnad 
 Austraalias on u. 90 linna ja kõige suurim linn on Sydne, kus elab 
4 327 345 inimest ja pindala on 12144.6 km2
Koht 
Linn 
Linnaarv 
Pindala 
1
Sydney 
4 627 345
12144.6
2
Melbourne 
4 137 432
8806.0
3
Brisbane 
2 074 222
5904.8
4
Perth 
1 738 807
5386.0
5
Adelaide 
1 212 982
1826 .9
Linnad 
Melbourne
Brisbane
Sydney
Esimene linn
 Eurooplased  XVIII  sajandil 
hakkab aktiivselt asustama 
Austraalia ida osa ja 1788. 
aastal siin tekkis esimine 
linn Port-Jackson, aga 
praegu nimetus seda linna 
on Sydney.
Suurlinnade kasvutempo
 Austraalia  suurlinnad  nagu Sydney ja Melbourne 
pidevalt kasvavad, sest kohalik rahvas leiab oma riik 
ning selle kliima mugavaks ja jäävad seal elada. 
 Ka nimitatud linnad mängivad olulist rolli turismis
 Inimesed terve maailmas tulevad Austraaliasse 
töötama.
Probleemid 
 Peamine oht on suur linna 
kasv. Kuna Austraalias elab 
palju põliselanikke, kellel 
nende elu sõltub loodust. 
Näiteks paljud jahtivad ja 
mõnikord see on üks  allik  
saada toit.
 Ka seal palju ohtlikke loomi ja 
putukaid, kes võib kahjustama 
inimestele. Näiteks maod, 
skorpionid , Kusake sääsed. 
Allikad 
  https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0
%90%D0%B2%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B0
%D0%BB%D0%B8%D1%8F#.
D0.9D.D0.B0.D1.81.D0.B5.D0.BB.D0.B5.D0.
BD.D0.B8.D0.B5
 https://
et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Krstn~etwiki/
Austraalia_rahvastik
 http://
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/
austraalia2.htm
Äitah tähelapanu 
eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Riigi arengutase. Rahvaarv.
  • Rahvastiku paiknemine
  • Linnastumine
  • Linnad
  • Linnad
  • Esimene linn
  • Suurlinnade kasvutempo
  • Probleemid
  • Allikad
  • Slide 11
Vasakule Paremale
Austraalia asustus #1 Austraalia asustus #2 Austraalia asustus #3 Austraalia asustus #4 Austraalia asustus #5 Austraalia asustus #6 Austraalia asustus #7 Austraalia asustus #8 Austraalia asustus #9 Austraalia asustus #10 Austraalia asustus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariaMariaB Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Austraalia referaat
9
docx

Austraalia(referaat)

Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp

Geograafia
Austraalia
16
docx

Austraalia

Kanepi Gümnaasium 10. a klass Mirell Lattik AUSTRAALIA Kanepi 2009-05-18 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 ÜLDANDMED.................................................................................4 Gograafiline asend.......................................................................4 Austraalia loodus........................................................................5 Rahvastik.....................................................................................6 Põllumajandus.............................................................................10 Austraalia linnad.........................................................................11 Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid..................................13

Geograafia
Austraalia referaat - üldinfo-kliima-kultuur-loodus
9
doc

Austraalia referaat - üldinfo, kliima, kultuur, loodus

Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sydney oma maailmakuulsa ooperiteatri ning Harbour Bridgega ja euroopalikum Melbourne, kus leiavad aset nii vormelivõistlused kui ka tennisevõistlus Australian Open. Austraalia manner eraldus varakult lõunapoolkera hiidmandrist Gondwanast ja siinne loodus on saanud palju aastaid segamatult areneda. Miljonite aastatega on väljakujunenud taime- ja loomaliigid, milliseid ei kohta üheski teises maailma paigas

Eesti keel
Austraalia ülevaade
8
docx

Austraalia ülevaade

OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Pagar-Kondiiter 1 Lisette Tohus GEOGRAAFIA Austraalia End la Pesti OLUSTVERE 2013 Sisukord Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakaid vihmametsi ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
Austraalia referaatiivne uurimustöö
36
odt

Austraalia referaatiivne uurimustöö

Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2

Geograafia
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus

Ühiskonnageograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun