TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad.
Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna rae...
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 5.a Mees La Manchast Retsensioon Tallinn 2012 Etendus toimus Rahvusooper Estonias 4. aprillil algusega kell 19.00. Helilooja: Mitch Leigh. Lavastaja: Neeme Kuningas. Neeme Kuningas on Rahvusooper Estonia lavastaja.Ta on lõpetanud Muusikaakadeemia lauljana. Dirigent: Mihhail Gerts. Mihhail Gerts on lõpetanud Teatri- ja Muusikaakadeemia klaveri erialal ning hiljem orkestri dirigeerimise alal. Aastast 2007 on ta Rahvusooper Estoonia dirigent. Cervantes/Don Quijote:Rene Soom ja Priit Volmer Sancho Panza/Don Quijote teener: Ago Anderson ja Tõnu Kark Näitekirjanik,luuletaja ja maksu koguja Miguel de Cervantes on heidetud vangikongi, kus ta ootab inkvisitsioonikohut
etenduses kaasa mees, kes seda lugu rahvale rääkis. Kõige karmima inimese osa oli antud valvurile, kelle tööks oli tüdrukuid valvata ja neile teeajal kandik tuppa viia. Teoses põhitegevus käiski Nikolai II tütarde ümber. Sellest tulenes ka teose põhiprobleem, et kuidas päästa terve perekond ära kohast, kuhu neid oli sunniviisiliselt viidud? Minu meelest näitlejad olid väga heal tasemel, mingeid häirivaid faktoreid ei olnud ja kõik jutt ning tegevus oli arusaadav. Etenduse lavastaja oli teinud huvitavat tööd. Lava oli tühi, kuid samas ka täis. Kujundus oli arvestavav ning ka see, et vaheajal ajal värviti aknaklaasid valgeks ja löödi planguga kinni, andis omaette efekti. Lõpus oli see hea, et kui alguses jutustaja rääkis, et kuidas talle meenutavad suurvürstitarid liiliaid, siis kaunistati ka lava liiliatega. Lava oli sisustatud kõige vajalikema asjadega, mitte midagi üleliigset. 4 voodit, 4
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine
Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · ,,Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva
filminäitleja. Noorena osales ta mitmes garaazibändis, muuhulgas ansamblis The Kids. Tee näitlemise juurde leidis ta pärast külaskäiku, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1990 aastal sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle peaosa filmis ,,Edward Käärkäsi". Veel mõned tuntumad filmid, kus ta mänginud on: 1990aastal ,,Edward Käärkäsi" 1996aastal ,,Surnud mees" 1999aastal ,,Legend peata ratsanikust" 2001aastal ,,Kokaiin" 2003aastal ,,Kariibi mere piraadid: Musta pärli needus" 2005aastal ,,Charlie ja sokolaadivabrik" ja 2005aastal ,,Laibast pruut" 2006aastal ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst"
lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet") Lavastus on lavateos, mis on loodud lavastaja, näitlejate, kunstniku jt poolt; sageli on lavastuse aluseks näidend (nt Lembit Petersoni lavastus ,,Hamlet" teatris Thetrum, aastal 2003) Etendus on lavastuse üks esituskord (nt ,,Hamleti" etendus kindlal kuupäeval). Lavastusega antakse teatud hulk etendusi, mille seast eristub esietendus esmakordne esitus publikule. 6. Teatrikunsti definitsioonid (Bentley, Book) 1) Eric Bentley: ,,Teater on see, kui A esitab B-d, kuna C vaatab."
· "Suur lahing Petuulia linna all" (lavastatud Raadioteatris 1996) · "Atentaat Caesarile" (lavastatud Eesti Draamateatris 1997) · "Säärane soolikas ehk Kuidas Kreutzwald oma õnne leidis" (lavastatud Pärnu Endlas 1997) · "Kakand ja kakand" (lavastatud Pärnu Endlas 1998) · "Papagoide päevad" (lavastatud Eesti Draamateatris 2000; ise ka lavastaja) · "Hiired pööningul" (lavastatud Pärnu Endlas 2001) · "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · "Rehepapp ja näärisokk (lavastatud Eesti Draamateatris 2001) · "Eesti matus" (lavastatud Eesti Draamateatris 2002; lavastaja Priit Pedajas · "Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) · "Romeo ja Julia" · "Helesinine vagun" (lavastatud Ugalas 2003; lavastaja Taago Tubin) · "Aabitsa kukk" (lavastatud Eesti Draamateatris 2004; ise ka lavastaja)
Juhtnöörid: Võimalikult ammendav ülevaade (uurige välja kõik, mis sel teemal on ilmunud) Austage fakte, kuid looge neile laiem kultuurilooline kontekst Loogiline ülesehitus Korrektne vormistus, viitamine Oma seisukoha esitamine Valik teemasid: Ita Ever, Lembit Eelmäe, Hannes Kaljujärv jne. Arhiivileid mis see on? Arhiivis leiduv käsikirjaline allikmaterjal, mis seostub teatriajalooga ja millest võiks olla kasu teatriajaloo kirjutamisel. Nt mõne lavastaja reziiraamat, teatriinimeste kirjavahetus, mis aitab mõista mõne lavastuse sünnilugu, avada ajastu kultuuriloolist tausta. Ideoloogiline / poliitiline / majanduslik suunis või otsus teatrite juhtimiseks või suunamiseks. Mingi oluline asi, ja seda saab kommenteerida. Oluline asi. Referaat 20%, näidendite töö 20%, eksamitöö 60%. Teater ja ühiskond Eesti teater stalinismi-perioodil 19401953 1940
on nad taas klassis toe juures. Balletiartisidid Balletiartistide väga suur osa elust kulub treeningutele. Treeningud toimuvad igapäev ja kestavad mitu tundi. Treeningu ja proovide perjood kestab kuni esietenduseni välja. Tantsupartiisid ei kirjutata ülesse nagu tehakse seda Draamateatri etendustel. Kogu lavalise liikumise näitab ette ja seletab artistile teose lavastaja, ballettmeister.Balletiartist peab visuaalselt tajuma, mõistma ja mälus talletama ning füüsiliselt taaslooma kogu oma osa plastilise joonise, kogu selle tantsulise struktuuri. Peale selle peab ta ka meelde jätma oma muusika, et tants ja muusika oleks omavahel orgaaniliselt seotud. Mis peab balletiartistil ALATI olemas olema? Vajalik on suur vastupidavus,
Mitteametlikud esitused algasid septembri alguses, ametlikud eelesietendused 17. septembril ning esietendus 7. oktoobril 1998. Aidat mängis Heather Headley ja Amnerist Sherie Rene Scott. Radamese osa täitis Hank Stratton. Lavakujundaja oli Stanley A. Meyer, valguskunstnik Natasha Katz ja kostüümikunstnik Ann Hould-Ward. Proovid algasid 21. juulil 1998 New Yorgis ja lõppesid 22. augustil. Seejärel algasid Atlantas lavaproovid. Pärast Atlanta etendusi vahetati lavastaja, Pärnu 2010 koreograaf ja kunstnikud välja. 4. detsembril 1998 teatati, et uus lavastaja on Robert Falls. Kunstnikuks valiti Bob Crowley ja koreograafiks Wayne Cilento. Muusikali nimeks võeti jälle Aida. Aida maailmas Aida Chicagos Uues lavastuses jäid peaosasid mängima Heather Headleyle ja Sherie Scottile, Radamesi osa sai aga Adam Pascal. Enne Broadwayl näitamist otsustati ümber tehtud Aidat näidata kõigepealt Chicagos
arusaadav ning igapäevane. Igal tegelasel oli oma probleem, mida ta üritas iga hinna eest ära lahendada, kuid see alati ebaõnnestus. Kõik probleemid hakati alkoholi ära uputama, kuid need ilmuvad taas ning lahendust ei leita kusagilt. Operetti lõpuks on kõigi probleemid ära lahendatud, kuna leitakse süüdlane, mis kõigil ühesugune oli- 2 SAMPANJA! Isiklikult mulle, meeldis lavastaja töö, kuna see oli humoorikas ning väga lihtsa sisuga, kuid oli ka külgi, mis natuke häirisid. Häiris see, et oprett oli minu jaoks liiga tänapäevalikult lavastatud ning see, et kasutati liiga vähe Straussi ajastule omapäraseid tantse, kujundust ning muusikat. Kujundus jäi koheselt silma, kuna see oli ülimalt moderne ning jättis lavakunstnikust koheselt halva mulje (nagu ta ei tunneks muusika ajalugu vms.) Minu arvates oleks publikule paremini mõjunud see,
suuresti pantomiimil. Ka Swanilda sõbrannade, kellel oli etenduses suur tantsuline osa, iga liigutuse taga oli näha nende iseloom. Igas vaatuses oli rõhku pandud sõuelementidele, mis tegi etenduse jälgimise ka poistele atraktiivseks (plahvatused, kaminast tulev toss jms). Koreograafia põhines Marius Petipa versioonil ja pakkus kaunist klassikat Delibes'i imelise värvilise muusika saatel, mis sobis ideaalselt selle helge looga. Lavastaja Ronald Hynd oli tabanud väga täpselt teose helikeele ja nii oli muusika ja liikumine suurepärases kooskõlas. Koreograafia oli üles ehitatud soolode ja rühma etteastete vaheldumisele. Kahjuks jäi häirima kummardamine iga tantsunumbri lõpus, mis ei ole balletietendustes enam nii levinud ja kipub stseeni lõhkuma, kuid teeb publikule aplodeerimishetke tabamise lihtsamaks. Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud meistriteosed
Andrus Kivirähk Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Elulugu sündis 17. augustil 1970. aastal õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud aastast 1996 on Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Iva...
Robert Annus Robert Annus on sündinud 19.mail 1984 Tallinnas, ta on eesti näitleja ja lavastaja. Robert õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja oboed ning lõpetas aastal 2008 Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli (23. lennu) lavastaja õppesuunal. Ta töötas Vanemuise teatris näitleja ja lavastajana, aastatel 2008-2013. Ta oli ansambli Chupacabra solist ja ETV saatejuht.Tema elukaaslane on näitleja Maria Soomets, kes sündis 21.veebruaril 1979 ning ta on Eesti näitleja. Neil on tütar Noora, kes sündis 5.juunil 2010.Robert Annus tunnistas, et kuigi tal oli valida nii näitlemise kuimuusiku karjääri vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku
· Teosele hinnangu andmine (mis meeldis, mis ei meeldinud), oma arvamuse põhjendamine. Lugemissoovituste jagamine. Mõned põhiküsimused arvustuse alustamiseks lavastuse puhul Miks sa just seda lavastust vaatamas käisid? Mida sa laval nägid ning milliseid mõtteid või tundeid see sinus tekitas? Millised elemendid jäid lavastusest kõige erksamalt meelde? Mis sulle selles lavastuses meeldis ja mis ei meeldinud? Kas sa tahaksid kellegi tööd eraldi välja tuua? Lavastaja, kunstniku, helilooja, lauljate, tantsijate või kellegi teise? Kuidas sulle tundus, et publik üldiselt sellesse lavastusse suhtus? Kas sa leidsid seda lavastust vaadates paralleele mingite teiste lavastuste, muude kunstiteostega või päris eluga? Kellele sa seda lavastust soovitaks ja miks? Arvustus teatrilavastusele nipid Teatriarvustus analüüsib ja tõlgendab laval toimuvat. Sa võid tutvuda lavastuse kavaga, kust saab kasulikku taustainfot.
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Estonia teater tänapäeval Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Rahvusooperi suur saal mahutab 690 pealtvaatajat. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Draamateatri ajalugu (1) Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa erateatristuudiost 1920. aasta sügisel, kus teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Algusaastatel polnud teatril oma teatrimaja, renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939. aastal sai teatri ametlikuks koduks tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5, mis on Eesti Draamateatri koduks tänaseni. (2)
kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate tööriistaga kohaneda tema püüe nende taotlusi mõista. Reek oli paindlik näitleja, valmis lavastaja nägemustega õhinal kaasa minema ja vastavalt sellele oma lavakuju vormima. Reek: "Rolli teeb
.......................................................................... ....................................................................... . 2.Mida on arvatud sajandeid? .............................................................................. .............................................................................. ...... 3.Mõisted 3.1 Liberto - .............................................................................. ................................................ 3.2 Lavastaja - .............................................................................. ............................................... . 3.3 Avamäng - .............................................................................. .............................................................................. ............................. 3.4 Proloog - .............................................................................. .........................................................................
19. sajandil toimus teatris liikumine soleerimiselt ansambli suunas, loominguliselt enesekesksuselt enda sobitamise suunas teistega lavaruumisja -ajas, mida hakati tähistama sõnaga ,,misanstseen" direktori assistendi ülesandeks oli jälgida, et näitlejad laval üksteist ei varjaks. Ta võis teha märkmeid näitlejate paigutamise kohta fikseeritud misanstseenid, seda tööd nimetati juba stsenaariumi kirjutamiseks. Abitöölisest ehk assistendist saab lavastaja. Teater vajas kedagi, kes oleks suutnud oma autoritahtega asendada kaotatud norme ja reegleid. Nii tekkis teatris uus lavastuse valmimise skeem, mis üldjoontes kehtib tänapäevani. Direktor hiljem direktsioon keskendus nüüd täielikult ettevõtte majanduslikule küljele, jättes üldise kunstilise juhtimise peanäitejuhi hooleks. Sealjuures võis proovide korraldamise ja lavastuse tehnilise külje eest hoolitseda ka assistent ehk lavastusjuht. Vastutus konkreetse tüki eest lasus
meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui suurepärane näitlejaloome tundja on osanud kõik tegijad viia ühisele nivoole, tegevus kulgeb tempokalt ja muidugi on tegelased valitud hea vaistuga. Selles muusikalis on võimalus nautida Kaire Vilgatsi võimeid täies mahus. Karakterrollides on ta silma ja kõrva jäänud ju paljudel etendustel, kuid Reno roll annab talle võimaluse ka kogu oma vokaalse võimekuse teostamiseks. Tema näitleja
Punk Laulupidu 2011 Käisin kuulamas 11.juunil Rakveres Vallimäel toimunud Punk Laulupidu "Anarchy in the E.U!", mis toimus juba teist korda ning oli ka Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 peaüritus Rakveres. Esimest korda leidis üritus aset 7. juunil 2008. aastal ning idee autoriks ja teostajaks on tuntud eesti näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe. Osa võttis ligikaudu 2000 lauljat 80 laulukoorist ning peadirigendiks oli Hirvo Surva, lugusid saatis sümfooniaorkester. 2011. aastal peetud Punk Laulupidu pälvis sel sügisel ka Läänemere Linnade Liidu kultuuripreemia oma innovaatilise ja julge lähenemise eest. Punk Laulupeo rongkäik algas kell 18 Rakvere gümnaasiumi ning Pauluse kiriku eest, läbis kesklinna ning suundus sealt edasi Vallimäele
Lisette Põld 11. klass 24.09.2015.a Aadama passioon – ilu silmadele ja kõrvadele Selle aasta kevadel, mais, esietendus maailmakuulus „Aadama passioon“. Muusika autoriks oli Arvo Pärt ning lavastuse ja kujunduse eest vastutas Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent oli Tõnu Kaljuste. Arvo Pärt on üks maailmakuulsamaid ja rahvuvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Teda tuntakse justnimelt tema isikupärase kompositsioonitehnika poolest. Tema loomingus on kirjeldamatu ilu ja tema teoste hulk ulatub üle 50 teose. Robert Wilson on ameerika eksperimentaalse teatri lavastaja ja näitekirjanik, keda on kirjeldanud meedia kui uus ja tavapäratu teatrikunstnik. Tema ulatusliku karjääri jooksul on ta töötanud ka koreograafina, esinejana, maalijana, skulptorina, vide...
omane mahlakas rahvalike tüüpide galerii ja tugevalt kriipiv sotsiaalne alatoon. Pooldas heal kirjandusel rajanevat realistlikku teatrit, valdas rahvuslikku omapära lavalist väljendamist, folkloorihuvi. Olustlikulisrealistlik suundumus kõlab ka lavakujunduses, realistlikud osapooled koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida. Ird oli olmerealismi esindaja, Tammur aga sotsialistliku realismi ajal lavastaja. Tammuri jaoks oli oluline, et lavastus oleks ideeliselt selge ning mõningate romantiliste sugemetega. Tema stiil oli jõuline: kontrastid, tugevad kired, dünaamilised massistseenid. 4. Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle rezii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage. Psühholoogiline realism on midagi tavalist, midagi mis ei ole uuenduslik. See on piiritlemata ja hinnangulisena kasutatav
Ooper Kujunemine: 1600 aastal esimene ooper"Euridyte". Kunstiliigid: 1.Kirjandus-sõnaline algmaterjal 2.Muusika 3.Kujutav kunst-lava,taust ja kardinad 4.Näitekunst 5.Moekunst+grimm 6.Tants Koostiosad: 1.Süzee-sisu 2.Libreto-Ooperi täpne tekst,mille loob libertist 3.Lavastaja 4.Avamäng 5.Vaatus(1-4) 6.Lauljad 7.Aaria 8.Retsentatiiv 9.Ansambel 10.Foor 11.Orkester+dirigent
Valjean. Sattudes kloaagi kaudu põgenedes silmitsi Javieriga, laseb politseiinspektor Valjeanil minna, kuid ei suuda samas enesele andestada seaduse rikkumist ning uputab end Seine`i jõkke. Cosette ja Marius abielluvad ning Jean Valjean sureb. Tema hinge võtavad teispoolsuses vastu kõik märtrisurma läinud kangelased Fantine, Eponine ja barrikaadidel oma ideaalide eest võidelnud üliõpilased. Eestis lavastati "Hüljatud" Tallinna Linnahallis 2001. aasta novembris, lavastaja Georg Malvius, kunstnik Ellen Cairns, dirigent Erki Pehk. Osatäitjad valiti läbi tiheda konkursi ligi aasta enne esietendust. Värvikas kõrvalosas, Madam Thenardier'na esialgu välja kuulutatud Anu Lamp siiski ei osalenud ning tema asemel oli laval Anne Reemann. Dublandita jäid peaosalised Jassi Zahharov, Sepo Seeman ning Kare Kauks, kelle dublant Evelin Samuel loobus muusikalis osalemisest. Mistahes probleemi puhuks oli Fantine`i roll ette valmistatud siiski ka Hanna-Liina Võsal.
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
etendus on maailmakuulsast eelkõige lauljast Marilyn Monroe'st. Etendus algas tema kuulsa lauluga "Happy Birthday, Mr. President". Üllatav oli peaosatäitja Hilje Mureli oskus esitada seda laulu väga sarnaselt originaalesitajale. Ta tabas hästi ära hääletämbri ja pausid ja oli üldse üllatav oma esitlusega. Etendus kajastas Marilyn Monroe keerulist armuelu ja tema kasvamist näitlejaks ning kuulsuseks. Lavastaja oli püüdnud näidata etenduses kõiki olulisi nüansse Marilyn Monroe lühikesest elust. Nagu tavapärane muusikalisele etendusele oli seegi rohkete laulude ja tantsunumbritega. Meeldiv oli vaadata sellele ajastule omast tantsustiili ja positiivne oli seegi, et liikumises osalesid Viljandi Kultuurikolledzi tudengid. Mõned neist on ennast näidanud varemgi. Minu arvates oli etendus kuidagi ühtlaseks tervikuks sidumata. Oleks oodanud rohkem ladusat sisu kohati oli see väga hüppeline
Emmy ja Praemium Imperiale’i auhinnaga. Samuti on talle antud Richard Rodgersi auhind suurepäraste tulemuste eest muusikaliteatris ja auhind Kennedy Center Honor. Andrew Lloyd Webber on praegu Londonis seitsme teatri omanik, nende hulgas Theatre Royal Drury Lane ja London Palladium. 1992. aastal anti talle rüütlitiitel ja 1997. aastal eluaegne aadlitiitel. 4 Georg Malvius (30. mai 1945) Georg Malviuson rootsi lavastaja, kes lavastas Eestis toimunud muusikali „Ooperifantoom“. 1991. aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonna professoriks. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Georg Malvius on lavale toonud enam kui 60 näidendit, 20 ooperit ja 70 muusikali Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Ühendkuningriikides,
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) ...
· Ernst Peterson-Särgava ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias helilooja muusik · Kristjan Raud kunstnik · Paul Raud kunstnik · Ants Laikmaa kunstnik · August Wiera näitleja · Karl Menning lavastaja · Paul Pinna näitleja · Theodor Altermann näitleja · Karl August Herman muusik · Jaak Järv kirjanik · Jakob Kõrv kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava kirjanik · Jakob Pärn jutukirjanik · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist.
Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmnesid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater jut sündmustest inimene on
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993
aastal tunduvad teemad üsna tänapäevased. Näidend räägib mehest nimega Alexandre Amilcar, kes on küll päris jõukas, kuid ei oma lähisuhteid. Alexandre üritab rentida omale perekonna ning lõpuks see peaaegu saabki ta pereks, kuid lõppeb püandiga, kus härra Amilcar kaotab peaaegu kõik. Samal ajal arenevad kõrvalosatäitjate elud hoopis teises suunas. Lavastaja suutis kokku panna näidendi, mis paneb tõsiselt mõtlema. Võibolla seetõttu, et lavastaja on psühholoog. Tüki põhimõte oli, et kui keegi peaks kunagi tulema nii jabura idee peale, et raha eest perekond soetada ja need nõudmised viimase piirini viia, siis mis selle tagajärjed oleks. Kõige paremini jäi meelde Ott Sepp Paulo rollis, kuna talle oli järjekordselt antud roll, mis paneb naerma. Kus iganes Ott Sepp on mänginud, olen naerma pahvatanud. Seetõttu kaldun arvama, et asi on inimesese meisterlikuses
Mängufilm "Tule tagasi, Lumumba" Film "Semm" Film "Eesti õhuruumis", Polarfilm Dokumentaalfilm "Eesti partii", erastuudio "Maurum" Teatrimuusika Kuulsamad lavateosed, millele on Alo Mattiisen muusika kirjutanud: "Charlotte koob võrku", esietendus Haapsalus 13. aprillil 1984. See on ameerika ajakirjaniku E. B. White'i kunstmuinasjutu alusel loodud muusikal. Dramatiseeringu autor oli Haapsalu kooliteatri "Pöialpoiss" vilistlane Margus Kasterpalu, lavastaja Viktor Nelik, dirigent Andres Ammas. risotoorium "Roheline muna". Sõnad - Peeter Volkonski. Esitajad Hardi Volmer, Silvi Vrait, segakoor "Noorus", Alo Mattiisen ja "In Spe" koosseisus Jaanus Nõgisto, Terje Terasmaa, Peeter Brambat, Arvo Urb ja Vello Annuk. Esitatud Tartus 1985. a. 12. levimuusikapäevadel, kus tunnistati parimaks heliteoseks. Teos on vormilt klassikaline oratoorium, sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos
oma naisest Allist ning kasupojast eemale tõukab. ,,Kartulimoosi ehk Chelsea win" lavastajaks on Jaak Allik, kes on teinud taaskord väga head tööd, sest ta on leidnud minu arvates oma rollidesse ideaalselt sobivad näitlejad, kellele tekst on kohane. Siiski oli Alliku "Tapatöö jumal" kindlasti edukam, sest ei olnud nii lihtsameelne. Tänu väärt näitlejatele tõi Alliku lavastatud etendus õnnestunult ja iroonitsevalt välja tavaliste inimeste rumaluse ning vead. Lavastaja oli seadnud põhirõhu näitlejamängule, mis muutis selle vaatemängu veelgi nauditavamaks. Samuti oli rõhk ka materiaalsel osal. Kasutatud oli näiteks jalgpallivõrku ja mitmeid teisi sümboleid, mis andis näidendile kindlasti palju juurde. Imestama pani mind tohutu kartulite hulk ja see, et neid pidevalt juurde kooriti. Huvitav, mis nendega pärast tehti? Näidend oli kiire tempoga, arusaadav ja polnud masendav, pigem isegi naljakas
Kaljo Kiisk Kaljo Kiisk (3. detsember 1925 Toila vald, Vaivina küla 20. september 2007 Tallinn) oli Eesti näitleja, filmilavastaja ning poliitik. Tuntud näitleja ning lavastaja oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil sai tuntuks kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Samuti on tema lavastatud ka mitmeid Eesti kultusfilmid. Ta oli 18-19aastane poiss, kui sõda kippus tulema otsejoones ta koju, lapsepõlvemaile. Noore
REIN MARAN Merlyn Jürgenson 2013 REIN MARAN Sündinud – 13 september 1931, Tartus Filmioperaator Lavastaja BIOGRAAFIA Aastal 1972 lõpetas ta Üleliidulise Kinematograafiainstituudi teadusfilmi operaatorina. Aastal 1967 asus ta tööle Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis. Tema eestvõttel asutati 1964. aastal fotogrupp "Stodom" ja 1989 Tallinna Fotoklubi. Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees. Alates 1996. aastast õpetab ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis. FILMOGRAAFIA Mängufilmid
William Shakespeare (1564 1616) · Pärit Stratfordist. Isa oli jõukas käsitööline. Asus elama Londonisse. Töötas teatris suflööri (etteütleja) ja lavastaja abina. Asutab ise oma teatri Gloobus kirjanik, lavastaja, näitleja. Tutvub noore aristokraatide rühmaga ja sellele meeldib Shakespeare ja nad aitavad teda rahaliselt. Ta pöördub (1612) oma kodulinna, viimased aastad veedab rahulikult (suri oma sünnipäeval). Ühelt poolt on uurijad olemas. Teisalt on arvamus, et see on koondnimetus (w. Shakespeare) kirjanike rühmast. · Looming 1) Luule jaguneb kaheks poeemid (pühendusega aristokraatidele) ,,Venus ja Adonis" lugu jumalanna ja maise noormehe armastusest
näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa täitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi eriilmeliseks.Ooper algab meeleolu loova instrumentaalse avamänguga
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga.
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004
Johnny Depp leidis tee näitlemise juurde pärast külaskäiku Los Angelesse, kus tema tollane naine Lori Anne Allison tutvustas teda näitleja Nicolas Cage'ile. Karjäär Oma filmidebüüdi tegi Depp 1984. aasta linateoses "Elm Streeti luupainaja". 1987 sattus ta rambivalgusesse, kui asendas Jeff Yagherit salapolitseinik Tommy Hansoni rollis populaarses teleseriaalis "21 Jump Street". 1990. aastal pärast arvukaid rolle teismeliste filmides sai alguse tema koostöö lavastaja Tim Burtoniga, kes andis talle nimiosa filmis "Edward Käärkäsi". Filmi edu kiiluvees sõites hakkas Depp valima rolle, kus ta sai mängida tõsiseid ja veidi süngeid osi. Järgmine koostöö Tim Burtoniga oli filmis "Ed Wood" (1994). 1997. aastal mängis ta FBI salaagenti tõsielul põhinevas filmis "Donnie Brasco", kus tema kaasnäitlejaks oli Al Pacino. 1998. aastal oli ta peaosas Terry Gilliami lavastatud filmis "Ratastel Las Vegasesse" ning 1999
Liiviga) ilmus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi (teine nimi või varjunimi, sageli kasutavad teatri- või filminäitlejad, lauljad, kirjanikud, kunstnikud) all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid. Juhan Viiding oli ka edukas näitleja ja lavastaja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt. Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid "Olevused", filmistsenaariume "Nipernaadi" ning esinenud lauljana ansamblis "Amor-Trio" jm. Aastal 1980 avaldati Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat
Küll aga plahvatas etenduse ajal ühe valgusprozektori pirn, ehmatades kõik saalisolejad, esinejad kaasaarvatud ning killud kukkusid suurepäraselt mängivatele pillimeestele peale, kes aga sellest suurt numbrit ei teinud. See Straussi operett läks mulle tõesti südamesse. Eriti mõjusad olid näitlejate karakterid, mida kõik väga hästi välja mängisid. Eriti silma jäi mulle vangikongi valvaja Frosch, keda mängis Raivo E. Tamm. Straussi ja etenduse lavastaja huumorisoon ühtib ka minu omaga, mis tõesti suurendas minupoolset hinnangut tollele etendusele. Varasemad teatritükid, mida olen näinud, ei ole mulle sellisena mõjunud ning kindlasti muutis see minu arvamust kõikide kultuursete teatriürituste kohta. Varem ei arvanud seda, kuid nüüd arvan, et teatris käimist võin ka mina vabatahtlikuks ja meelelahutuslikuks pidada.
balletitantsija ning tänase kunstilise juhi Toomas Eduri poolt. See oli kaasaegsem, kui algvariant. Balletti oli tunduvalt lühendatud ja kaasajastatud, kuna esialgsest neljast stseenist oli alles, vaid kaks ning välja olid jäätud kõiksugused kõrvalekalded. Eduri taaslavastatud ballett on selge, dünaamiline ja inimlik. See liigub sujuvalt ja loogiliselt ühest steenist teise. Arvan, et „Bajadeeri“ uuslooming näitas hästi lavastaja stiili - ja mõttemaailma. Esitused olid selgelt mõistetavad ning tehniliselt heal tasemel. „Bajadeer“ annab võimaluse uurida kõike eksootilist, siinkohal saab tutvuda Indiaga, ja luua kontrastide maailma. Lavastaja on jäänud truuks balleti sisule, mis on ajalootruu, ning samas andnud juurde kaasaegsust. Ballett „Bajadeer“ väärib kahtlemata kuulumist maailma klassika hulka. See on klassikalise tantsu üks tippsaavutusi
elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse. Pigem aga seisis nende ees ahvatlev väljakutse teha teistsugune lavastus." Hoolimata näidendi keerulisest süzeest, sai lavastaja, kes on ühtlasi ka spektaakli autor ja kunstiline juht, enda ülesandega perfektselt hakkama ning tabas nappide vahendite kasutamisega naelapea pihta. Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Tanel Saar ja Madis Muul. Kõige rohkem
juurde ka muusikale, mis mõjus just väiksemas saalis minu meelest paremini. Jazzi meeleolu tekitasid eelkõige saksofonid ja teised puhkpillid. Koguaeg oli muusikat jälgides tunne, et midagi huvitavat juhtub. Kui oleks valik lihtsalt seda muusikat kuulata siis ma võtaksin selle võimaluse vastu ilma pikemalt mõtlemata. Laval toimuv jäi mulle kohati segaseks, aga see võib olla ka sellepärast, et ma ei käin väga harva balletti vaatamas ja ei oska sellise pilguga seda vaadata. Lavastaja poolt oli töö minu meelest siiski hästi tehtud ja kui ma oleksin balletikriitik, saaksin ma sellest aru. Kui minu vaatenurgast midagi muuta, siis seda, et teha ballett näiteks muusikaliks või ooperiks, sest niimodi oleks see arusaadav ka vähem kogenenumale teatrikülastajale nagu enamus meie klassi on. Ma oleksin ka lavakujundust muutnud natuke tihedamaks. Mulle jäi mulje nagu see oleks lihtsalt tühi ala, kus suurt midagi ei sünni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
