REIN MARAN (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

odt

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu

Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur..........................................................................................12 Teater.........................

Eesti kultuuriajalugu

2

doc

Kaljo Kiisk

Kaljo Kiisk (1925-2007) Kaljo Kiisk sündis 3. detsembril 1925. aastal Ida-Virumaal Toila vallas Vaivina külas. Kaljo oli kooliõpetajast ema ja metallivalumeistrist isa ainus laps. Isa töökohavahetuse tõttu kolis pere mitu korda, elades hiljem ka Sillamäel ja Kohtlas. 1943. aastal lõpetas tulevane näitleja Narva Kaubanduskooli ja läks edasi Tallinna Kommertsgümnaasiumi. Paar nädalat hiljem tuli 17-aastasele noormehele mobilisatsioonipaber, mis kohustas teda teenima saksa armees (20. Eesti SS-diviisis). Pärast õppursõduri kuid Heidelaagris ja vaikseid päevi Neveli rindel, jõudis noor Kaljo kaitsta ka Sinimägesid. Korraks asus tema patarei isegi kunagise lapsepõlvekooli, Uue-Sõtke algkooli õuel. Taganemisel andsid sakslased Pärnus Eesti sõduritele võimaluse kaduda ning neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimi

Kirjandus

9

doc

Eesti zooloogid

Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal

Keskkond

12

doc

Lennart Meri

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12  Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema

Ajalugu

9

doc

ENSV kultuur

Haridus aitas kaasa rahvusliku identsuse säilimisele, kujundas Eestis elanikkonna professionaalse struktuuri (sh. intelligentsi uued põlvkonnad), mis võimaldas rahumeelselt taastada riikliku iseseisvuse. Samas oli ilmne, et mahajäämuse ületamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks on iseseisva riigi haridussüsteemi tarvis põhjalikult uuendada ja ümber kujundada. [1] ; [2] Fotograafia Fotograafide rühmitus STODOM (Peeter Tooming, Rein Maran, Andrei Dobrovolski, Kalju Suur, Tatjana Dobrovolskaja, Boris Mäemets), aga ka teised grupeeringud (FF, A-4, BEG jt.) tõid näitustele ja publikatsioonidesse fotokultuuri, millele oli tunnuslik subjektiivsus, fotograafiale spetsiifiliste väljendusvahendite domineerimine ja rõhuasetus piltide vormilise külje kasuks. STODOM'i ideoloog Peeter Tooming (1939­1997) rõhus oma töödes ja manifesteerivates kirjutistes optika ja fotokeemia poolt pakutavatele pildikeele

Ajalugu

25

doc

Eesti heliloojad

3 http://et.wikipedia.org/wiki/Veljo_Tormis 4 Sama allikas 4 Rein Rannap Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953. aastal ja on eesti helilooja, pianist ja improvisaator. Tema isa ­ Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija. Ema ­ Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.5 Haridustee · 1965­1972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. · 1972­1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. · 1977­1979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 1991­1995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha

Muusika

6

doc

Referaat Mats Traat

Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 1.Noorpõlv ja haridustee ......................................................................................................... 4 2.Mats Traadi looming............................................................................................................. 6 3.Tants aurukatla ümber........

Eesti keel

11

doc

Lennart Meri

Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". 15. juulil algatati Lennart Meri, kes oli Eesti Vabariigi Suursaadik Soome Vabariigis ja Arnold Rüütli, kes oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees; 21. juulil Jaks Lankotsi ja Uno Ruusi; 24. juulil Lagle Pareki, kes oli ÜE "Fööniks" juhatuse liige; 27. juulil Miina Hindi ja 3. augustil 1992. Rein Taagepera, kes oli California ülikooli professor, ülesseadmine Vabariigi Presidendi kandidaadiks. 6. augustil teatas loobumisest Miina Hint, 11. augustil Jaks Lankots. Tähtajaks nõutavat 10 000 toetusallkirja ei suutnud koguda Uno Ruus. Esimese valimise võitis Arnold Rüütel, teised aga Lennart Meri ning Lennart Meri saigi Eesti Presidendiks. Esimene hääletusvoor leidis Riigikogus aset 26. augustil 1996. Taaskord omavahel Lennart- Georg Meri ning Arnold Rüütel

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)