sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine
Alalised ehk reaalkontod on bilansikontod. Ajutised, jooksvad ehk nominaalkontod on kasumiaruandekontod. Ajutisteks nimetatakse neid seetõttu, et neil puudub algsaldo ning ka lõppsaldo. 11. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning nende sulgemise kohta Algsaldo kijrnedatakse kontode sellele poolele, kus ta asub bilansis ehk aktivakontode algsaldo deebetisse ja passiva konto algsalgo kreeditisse. Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse kontode sellele poolele, kus asub algsaldo. Konto lõppsaldo asub algsaldo poolel. 12. Konto käibe ja lõppsaldo arvutamine Käibeks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtet ilma algsaldota. Kontode deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäiveks ja kontro kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäiveks
3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade Infosüsteemi funktsionaalne vaade annab ülevaate MPM infosüsteemi põhifunktsioonide mudelist, infosüsteemi põhifunktsioonist ja kasutusjuhudest koos kirjeldustega. 3.1 Kasutusjuhtude mudel Kasutusjuhtude mudel koosneb kasutusjuhtude diagrammidest ja nende kirjeldustest. Joonis 1 Kasutusjuhtude ülevaade Nimi: KT-001 Kasutaja loomine Tegutsejad: Klient, Pank Kirjeldus: Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. Süsteem pakub konto siduda kliendi pangakontoga. Klient lisab kontole panga andmed. Konto luuakse. 4 Kirjeldus ühes tulbas: 1. Klient esitab avalduse kasutaja konto loomiseks. 2. Süsteem pakub siduda konto pangakontoga. 3. Klient avaldab soovi siduda konto pangakontoga. 4. Süsteem saadab päringu panka kasutaja andmete kinnitamiseks. 5. Pank tagastab andmed süsteemi. 6
inventeerimine, arvestuspõhimõtted 14. Kahekordse kirjendamise põhimõtted. Kirjendi nõuded. Mida tuleb arvestada kahekordse kirjendamise puhul. Selgitage kirjendi nõudeid oma praktikast lähtuvalt. Kirjend on üks rida registris, mõelge, mis peab seal kindlasti kirjas olema. Kahekordne kirjendamine-iga tehing kajastatakse vähemalt kahel vastastikku seotud kontol, vähemalt ühe konto deebetis ja vähemalt ühe konto kreeditis. 15. Registri nõuded. Peab oskama kirjeldada kassapõhist ja tekkepõhist registrit ning nende erinevusi. Miks on registrit üldse ettevõtjale vaja? Nõuded: kronoloogiline järjekord(päevaraamat), kontode kaupa(pearaamat) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud
Sveitsi WIR-pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt valuuta puudujäägi tõttu, mis tulenes 1929. aasta majanduskrahhist. Taolise süsteemi loomise idee ei pärinenud mitte Paul Enz'ilt ja Werner Zimmermann'ilt, vaid ühelt vahetuse ja sularahata arveldamisega tegelevalt organisatsioonilt, mis paiknes Skandinaavias ja Baltimaades. Kuigi alguses oldi massiliselt WIR-süsteemi vastu, kasvas see suure kiirusega ning 1935. aasta alguseks kuulus sinna üle tuhande konto omaniku, kes tegelesid aktiivselt toodete ja teenuste vahetamisega. WIR pank on iseseisev lisa-valuuta süsteem, mis teenindab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtteid. Tegu ei ole pärisraha asendava süsteemiga, vaid sellega paralleelselt toimivaga, mille tõttu mõlemad rahasüsteemid üksteist toetades tagavad senisest sujuvamad majandustsüklid. "WIR" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring
Wir panganduse ajalugu ja tänapäev Sissejuhatuseks Sveitsi WIR pank rajati aastal 1934 Werner Zimmermanni ja Paul Enz'i poolt WIR pank on iseseisev lisavaluuta süsteem, mis teenindab väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid "Wir" tähendab saksa keeles sõna "meie" ning on lühend sõnast Wirtschaftsring (majandusring) WIR kannab endas Sveitsi ideaali: "Selleks, et püsida koos nagu kogukond, tuleb kaitsta indiviidide huve" WIR pank ei taotle kasumit, vaid teenib klientide huve Ajalugu WIR'i ühistu rajati 16.10.1934 Zürichis 1935 moodustati kohalikud WIR grupid ka teistes Sveitsi linnades näiteks Baselis ja Bernis 193942 oli organisatsiooni jaoks raske aeg, püsima jäädi tänu ustavate liikmete toetusele 1945 oli 900 osavõtjat, 1970 aastaks kasvas see arv juba 18 000 ni Süsteemi kirjeldus Algne süsteem nägi ette usaldust võrdlemisi väikse hulga kohalike ja iseseisvate ärimeeste hulgas Nad maksid kontole raha ja võisid asuda ...
Seega ta omab muud IP aadressi, mis on antud EMT poolt. Ruuter on PPPoE ühenduse taga ja omab dünaamilist IP aadressi, milleks käesoleva sessiooni sees oli 84.50.34.41 Mobiili, adapteri ning sülearvuti IP aadressid antakse DHCP kaudu ning on staatilised. 4. Töö käik Kõigepealt tuleb kõik seadmed võrku ära ühendada ning omistada nendele staatilised IP aadressid. Peale seda kasutasin Trixbox masina web-klienti ühenduste (Extensions) haldamiseks. Kõigepealt oli loodud konto VoIP adapteri jaoks: Tüüp: SIP Extension <101> Display name: Grandstream Direct DID: tühi DID alert info: tühi Outbound CID: tühi Inbound CID: tühi Record Incoming: On Demand Record Outgoing: On Demand Secret: 12345 dtmfmode: rfc2833 canreinvite: no context: from-internal host: dynamic type: friend nat: never port: 5060 qualify: no callgroup: tühi pickupgroup: tühi disallow: tühi allow: tühi dial: SIP/101 Peale konto loomist oli vaja adapteri konfigureerida
, kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed.
Reeglina toimub arvestus kuude, kvartalite ja aastate jooksul. Riigi majandusliku olukorra hindamisel tuleb seda teha väga erinevatest aspektidest lähtuvalt. Riiki huvitab ekspordi ja impordi tasakaal, välisinvesteeringud eestisse, eesti investeeringud välismaale, tulude ja kulude bilanss turismis, transpordis ning muudes majandusvaldkondades. Kõigile nimetatud probleemidele peabki vastuse andma maksebilanss. Maksebilansi võib jagada kolmeks osabilansiks: 1) Jooksev konto sellest kajastatakse kaupade, teenuste ja tulude eksporti ja importi ning erinevaid ühepoolseid ülekandeid (annetused, kingitused, välisabi, stipendiumid, rahvusvahelised preemiad jne) 2) Kapitalikonto - mis kajastab kapitali eksporti ja importi, mis toimub peamiselt investeeringute, laenude, deposiitide ja teiste finantsinstrumentide kaudu. 3) Reservid - Mis sisaldab muutusi keskpanga kulla ja välisvaluuta varudes.
Alternatiivid: Samm 3 kasutaja loobub andmete muutmisest ja jääb esialgse broneeringu juurde. Eeltingimused: Püsikliendil tekkisid uued soovid seoses varemloodud broneeringuga. Järeltingimused: Püsikliendi broneering on muudetud. Püsikliendiks registreerimine Püsiklient Tavaklient Püsikliendi konto kustutamine Konto andmete muutmine Joonis 3. Kliendiinfo haldamise kasutusjuhtude diagramm Kliendiks registreerimine Kasutaja: Tavaklient Kirjeldus: Tavaklient valib kasutajanime ja sisestab vähemalt kohustuslikud andmed. Süsteem kontrollib kasutajanime olemasolu ja kohustuslike andmete sobilikkust. Süsteem salvestab Tavakliendi uue Püsikliendina. Kliendi konto kustutamine Kasutaja: Püsiklient Kirjeldus: Püsiklient soovib oma kontost loobuda
12b Jagatud aruandeaasta kasumist 20% dividendideks 12c Aruandeaasta kasumist kantud eelmiste per. jaot. kasumisse 13 Arvestatud dividendidelt tulumaksu 20/80 14 Kantud TKKK-le kõik kulud 15 Kantud TKKK-le kõik tulud 16 Perioodi lõpetamine: toodud välja aruandeaasta kasum (kahjum) Kokku Deebet Kreedit Konto Summa Konto Summa Palgavõlg 48,000 A/konto 48,000 Amort. kulu 2,600 Mas. akum. kulum 2,600 Materjalikulu 220,000 Materjal 220,000 Palgakulu 60,000 Palgavõlg 60,000 Sots.maksukulu 19,800 Sots.maksuvõlg 19,800
1 Kassa Deebet Kreedit Algsaldo Raha juurde Raha ära Lõppsaldo Võlad tarnijatele Deebet Kreedit Algsaldo Arve tasumata Sissetulek Lõppsaldo 10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks?
on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine?
, kuid kõigil juhtudel kujutatakse teda kahepoolse tabelina, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Raamatupidamises nimetatakse jääki saldoks. Kontodele, mis avatakse bilansi aktivakirjete alusel, kantakse saldod alati deebeti poolele. Kontodele, mis avatakse bilansi passivakirjete alusel, kantakse saldod alati kreediti poolele. Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed.
), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse, kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad
· Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu · D näitab suurenemist · K näitab vähenemist Kohustused +omakapital +tulu
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
siire või vahetus. Majandussündmused muudavad korraga alati vähemalt kahte bilansikirjet. Muutuste liigid 1.A+A- 2.P+P- 3.A+P+ 4.A-P- KONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Vara kohustise liigi kohta arvestuse pidamiseks tehtud tabel. Konto lihtsustatud mudel Konto nimetus Deebet Usaldab Kreedit volgneb Konto debiteerimine rahasumma kandmine konto deebetisse Konto krediteerimine rahasumma kandmine konto kreeditisse KONTODE LIIGITUS BILANSIKONTOD KASUMIARUANDEKONTOD Aktivakontod Passivakontod Tulukontod Kulukontod Kontraaktiva- Kontrapassiva- Kontratulu- Kontrakulu-
omaniku poolt isiklikuks kasutamiseks võetud laenu tasumine omaniku isiklike seadmete investeerimine ettevõttesse omaniku isikliku elumaja kindlustuskulude tasumine ettevõttesse investeeritud hoone kindlustuskulude tasumine Küsimus 8 Maksuarvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide sh raamatupidamisregistrite säilimine seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 9 Milline konto on ajutine Vali üks: nõuded ostjate vastu kindlustuskulu võlg tarnijatele kassa Küsimus 10 Riiklike maksude maksuhaldur on Vali üks: Omavalitsus Äriregister Maksu- ja tolliamet Küsimus 11 ·Reservkapitali suurus ei tohi olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist Vali üks: Tõene Väär Küsimus 12 Reklaamkingitus on maksuvaba kuni 10 eurot maksumuses (sh käibemaks) Vali üks: Tõene Väär Küsimus 13 Tulude-kulude koondkonto on Vali üks: püsiv konto ajutine konto Küsimus 14
ikoonile, tuleb ette lehekülg, kus on antud erinevad videode kategooriad ja saab otsida endale meelepärast Erinevad võimalused Valikud Oma konto loomine Sisesta kasutajatunnus Sisesta riik kus Sa elad. Sisesta oma sünniaeg. Vali oma sugu. Kas soovid Kas nõustud saada oma kontot informatisooni teistega youtube's jagama.
finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital Mida väiksem on omakapitali osatähtsus, seda suurem on omaniku ja kreeditori risk. 14. Kontode jaotus. Konto tähendab "arvet". Kirjapildis võib kontot näha mitmeti. Näiteks konto "Kassa" väljavõte kujutab endast tabelivormi ehk raamatupidamisregistri väljavõtet. Kõige lihtsam vorm konto kujutamiseks on konto rist. kontol on kaks poolt DEEBET ja KREEDIT. Bilansi järgi eristatakse aktiva- ja passivakontosid. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel 15. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sõltuvalt info detailiseerituse astmest jaotatakse kontod sünteetilisteks(sünteesivateks) kontodeks (control accounts) ja analüütilisteks kontodeks (subsidiary accounts).
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
3. Miks teie arvates on Eesti maksebilansi jooksevkonto viimastel aastatel positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1. Maksebilansi tehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing ( v.a. ainult raha liikumine ). Maksebilanss ja rahvusvaheline investeerimispositsioon on koostatud lähtudes kahekordse kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. 2. Maksebilansi koostamise põhimõtted: · Maksebilanss koostatakse kahekordse kirjendamise printsiibil; igal tehingul on kaks võrdset poolt: deebet ja kreedit.
, nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date Konto jääk (31.12.2004) a b c Koondkonto jääk 31,12,2005 enne sulgemist jaotamata kasumi kontole 2005.a. puhaskasumi $50 000 sulgemine (closing) jaotamata kasumisse Käive (01.01.-31-12.2005) Konto jääk (31.12.2005) 5. Delta Corporation
Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara 21 500 Arveldusarve Põhivara Toodi raha a/a-lt kassasse 2 500 Kassa Arveldusarve Emiteeriti aktsiaid 24 500 Arveldusarve Aktsiakapital KÄEBEANDMIK
Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas · Bilansipäeval hinnatakse saldod Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel OSTJATE ARVESTUS Sünteetiline arvestus tähendab, et ettevõttes on kasutusel üks konto ,,ostjad" (On ebatäpne, ei saa aru, kes on ettevõttele võlgu ja kes maksnud on) Analüütilises arvestuses tuuakse välja eraldi konto iga ostja jaoks. (On vaja endale parema ülevaate tagamiseks, kui on palju ostjaid ja tarnijaid. Samuti kui on pikad maksetähtajad või tasumised osamaksetena) Müügitehingute kirjendid: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad K KM
Sellise andmete registreerimise tulemusel ei ole võimalik ilma varasid inventeerimata koostada bilanssi ja välja tuua majandustulemusi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend). Läbi aegade on kasutusel olnud mitmesuguseid raamatupidamise süsteeme. Enam kasutusel olevate ja levinumate põhisüsteemide hulka kuuluvad itaalia, saksa, prantsuse- inglise ja ameerika süsteemid. 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve Omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandustegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus maksta oma kohustisi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus
majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad finatsressursside kasutamist kas selleks, et sooritada makse välismaale või suurenevad riigi finantsreservid. Saldo on kontojääk ehk konto ühe poole käive miinus teise poole käive.
rahavoogudest, 2) dokumenteerima kõik majandustehingud; 3 3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks
Ettevõtte tegevuseks määratud vara hindamisel tuleb lähtuda heast raamatupidamistavast. 3. Raamatupidamise dokumentide liigid, funktsioonid ja rekvisiidid. Kassa sissetuleku order kassasse sularaha sissetuleku vormistamise algdokument. Kassa väljamineku order raha väljamaksmise kassast dokument. Tsekiraamat dokument, mida annab pank ettevõttele sularaha saamiseks pangast. Kassaraamat seal registreeritakse kõik kassaorderid. Panga konto väljavõtte dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 4. Algdokumendi funktsioon ja rekvisiidid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
Parem on panna neid käsitsi, siis iga kord kui süsteem käivitub ta on sama IP-ga. Nüüd tuleb süsteemile restardi teha. Seda on lihtne teha käsuga: #shutdown r now Siis kui süsteemi taaskäivitub ning asterisk liides töötab (kasutajanimi root ning algne parool on passwd) tuleb muuta paroolid. maint liidese jaoks vajalik käsk parooli muutmiseks on: #passwd-maint ning AMP parooli muutmiseks on: #passwd-amp Samuti on võimalik muuta ka root konto parool: #passwd-root Siis kui paroolid on muudetud võin näiteks installeerida webmin'i liidest, kuid mul ta lõpuks ei hakanud tööle (peale süsteemiaja muutmist ning sendmail liidese konfigureerimist). Samas tuleb mainida, et mul tekkis probleem: Nimelt peale süsteemi restardi zaptel'i liides ei hakanud tööle. See viga on põhjuseks, miks ei saa telefonisüsteemi veebilehitsejast aktiveerida. Vea lahendamine võttis umbes 15 tundi aega, kuid lõpuks oli leitud lahendus. Zaptel'i
e. Ostjate ettemaksed f. Ostjate laekumata arved g. Palgavõlg h. Tasutud ettemaks varude eest 9. Firma 2xx6 aasta krediitmüük oli 1,5 miljonit eurot. 01.01.2xx6 oli kontol väärtusvähendi kreeditsaldo 36 000 eurot. Aasta jooksul kanti maha lootusetuid arveid, mis oli varem kuludesse kantud, 30 000 euro ulatuses. Varasemate aastate kogemustest on hinnatud, et 3% krediitmüügist ei laeku. Milline on 31.12.2xx6 väärtusvähendi konto saldo? Valige üks: a. 45 000 eurot b. 81 000 eurot c. 20 100 eurot d. 51 000 eurot 10. Bilansis kajastatakse ostjate laekumata arved ....... summas. Vastus: neto 11. Ebatõenäoliselt laekuvad nõudesummad kantakse kuludesse lausendiga: Valige üks: a. D ostjate laekumata arved / K kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest b. D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest / K ebatõenäoliselt laekuvad arved c
B Bilanss – Raamatupidamisaruanne, milles kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital mingil ajahetkel. Bilansipäev – Aruandeperioodi lõppkuupäev. Bioloogilised varad – Taimed, loomad ja muud elusorganismid. Brutomüügihind – Hinnakirjahind miinus kaubanduslikud mahahindlused. Brutopalk – Töötasu, mille ettevõte arvestab töötajale tehtud töö eest. Sellest peetakse kinni üksikisiku tulumaks, töötuskindlustus- ning kogumispensioni makse. D Debiteerimine – Konto deebetipoolele kirjendamine, s.o. sissekande tegemine konto vasakule poolele, millega konto käive kasvab ja saldo muutub. Deebet – Konto vasak pool, millesse tehtud kirjendite summa võrra aktivakontode saldo suureneb ja passivakontode saldo väheneb. Debitoorne võlgnevus – Summad, mis tõenäoliselt laekuvad ettevõttele klientidelt neile müüdud toodangu või teenuse eest. Deposiit – Hoius, hoiule antud rahasumma või muud likviidsed varad.
Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500
Põhivara 273000 Aktsiakapital 265400 Materjalivarud 8500 Deebitorid 6700 Pangalaen 43500 KOKKU 332200 KOKKU 332200 Päevaraamat Konto Konto jrk. nr Tekst deebet kreedit Summa 1 Osteti materjale Materjalivarud Arveldusarve 6200 2 Tasuti maksuvõlga Maksuvõlad Arveldusarve 6800 3 Müüdi põhivara Arveldusarve Põhivara 21500
·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.-
koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
sõbrad, hoolitsev perekond, soe katusealune, hea toit laual ning kõike muud, mida hing ihaldas. Interneti puudmine võimaldas lastel elada muretut elu, nad nautisid lapsepõlve täiel rinnal, käies sõpradega mängimas, kinos, teatris ja mujal. Kellelgi ei tulnud mõttessegi varem koju minna ja leides sealt eest valgust kiirgava ning sõltuvust tekitava arvutiekraani. Kõik see muutus, kui loodi internet ning ühtlasi ka sait Facebook. Noored sattusid ekstaasi ja Fabebooki konto loojate arv tõusis väga vähese ajaga üpris kõrgele. Rahvatarkus ütleb: üks loll ees, sada lolli karjas järel. See väide peab paika, kuna tegelikult just nii ongi. Kui keegi sõpradest omale selle konto teeb, tekib ka teistel soov seda sama teha. Ükski inimene ei taha ju sõbrast kehvem olla. Loomulikult on veel alles jäänud ka noori, kes Facebookist eriti palju lugu ei pea, kuid neid on tõesti vaid käputäis.
antakse töötajale (juhatuse liikmele) või tema abikaasale, vanematele, lapsele ja teistele sugulastele olenemata erisoodustuse andmise ajast Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question3 Hinded: 1 Kontraaktivakonto on Vali üks vastus. ükski eeltoodud vastus ei ole õige deebetis asuva lõppsaldoga passivakonto kreeditis asuva lõppsaldoga aktivakonto deebetis asuva lõppsaldoga ajutine konto Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question4 Hinded: 1 Käibemaks on otsene maks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question5 Hinded: 1 Aktsia väiksem nimiväärtus on Vali üks vastus. a. 4 b. pole määratud c. 1 d. 10 senti Õige Selle esituse hinded: 1/1. Question6 Hinded: 1 Majutuskulude maksuvabad määrad välisriigis on Vali üks vastus.
müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta [2:170]. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Kuigi varusidd säilitatakse ladudes, on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks
kellega sa suhtled, ei tohi mitte kellelegi jagada oma kontaktandmeid jms. Kindlasti tuleks jälgida ka seda kellega suhtlevad sinu sõbrad, et sa saaksid ka neid hoiatada ja nii ära hoida pahandusi. Ohvriks jääda on väga lihtne ja kindlasti ei tohiks vaikida, kui sina oled kellegi ohvriks sattunud! Nõuandeid küberkiusamise korral Räägi juhtunust kellegagi, keda usaldada, kes toetab sind ja oskab aidata! Vaheta meiliaadressi, sulge konto. Lõpeta igasugune suhtlemine võõraga või kiusajaga! Ära muutu ise ohvrist kiusajaks. Mõtle enne, kui midagi internetis teed või kellegi kohta postitad. Mis sulle tundub hetkel naljakas, võib olla teisele solvav ning veelgi enam see võib olla seadusevastane! Kiusajad Kiusajaid võib olla üks kuni mitu. Kiusamiseks leiab ta tavaliselt kõige väiksema põhjuse. Nad loovad erinevaid libakontosi, kuid see pole alati nii.
7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on
a em.prospekti välja-töötamise. Em.märkimine- teenus-tasust. teenindab pankasid, maaklerifirmasid, reisitsekke küõik soovijad märgivad, kui palju nad tahavad osta. Mõnel juhul ka väljastavaid firmasid. Kõikide pankade probleemiks on valuuta ost ja tagatis. Vp ostu/müügi vahendamine. Klient avab pangas VP konto, müük. Reuters, Telerate- ülemaailmne infoagentuur. enne arveldus-konto. Eesti Väärtpaberite keskdepsittoriumis ka konto. Välisarvelduste sooritamine Rahvusvahelistes arveldustes kasut. Klient esitab pangale ostu ja/või müügikorralduse. Kliendi tehingud:
· peab täitma algdokumendile esitatavaid nõudeid rekvisiitide osas, · sisaldab selgitust paranduse sisu kohta ja kindlasti ka viidet varasemale dokumendile, mida omakorda tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. · Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta · kassadokumendid (sissetuleku ja väljamineku order, palgaleht jt) · pangadokumendid (maksekorraldus, sularaha sissemakse ja väljamakse order, konto väljavõte jt) · palgadokumendid (palgaleht, töövõtuleping jt.) · arved (ost, müük) · ostu- müügi dokumendid (ostu- müügileping, arve, kassaorder, saateleht jt) · üldkoosoleku otsus (dividendide maksmine, kasumi jaotamine) · aktid (vara arvelevõtmine ja mahakandmine, inventuurid jt) · õiend (kulumi arvestus, paranduskanded) Kui dokument ei ole veel sisestatud raamatupidamisprogrammi, siis
Arvutiviirused ei kao lähiajal veel kuhugi. Praeguseks on Rahvusvahelise Arvutiturvalisuse Assotsiatsiooni (ICSA) poolt identifitseeritud üle 60 000 viiruse ja kuus lisandub keskmiselt veel 400 uut viirust. Ilmselt tuleb kõigil arvutikasutajatel viiruste olemasoluga leppida ja õppida kasutama meetmeid enda arvuti kaitsmiseks. · Panna administraatori kontole parool Windows XP on mitmekasutajaline süsteem. Tihti on uues arvutis administraatori konto ilma paroolita. Kindlasti tuleb administraatori konto kaitsta parooliga ning kasutada administraatori kontot ainult uue tarkvara paigaldamisel ning arvuti hoolduseks 1. Teha kontod tavakasutajatele Iga arvutikasutaja jaoks tuleb teha eraldi piiratud õigustega konto st kasutaja saab kõike masinas olevat kasutada, aga ei saa näiteks uut tarkvara paigaldada. See raskendab võimalike häkkerite sissemurdmist ning piirab pahavara arvutisse tekkimist. Ka tavakasutaja konto tuleb
ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.4 Firma kasutab varude arvestuses pidevsüsteemi. Asta algul oli konto Varud saldo 124 600 eurot. Jaanuarikuu esimesel dekaadil toimusid järgmised tehingud: a) Laseri Firmalt osteti 4. Jaanuaril kaupa 23 900 euro eest (tasumine toimub hiljem). b) Graafika Firmale müüdi 9. Jaanuaril kauoa, mille maksumus müügihinnas oli 36 800 eurot ja seotushinnas 27 200 eurot. Raha laekub hiljem. Teha eelmainitud tehinguid kajastavad raamatupidamiskanded. Kui suur on konto Varud saldo 9. Jaanuaril (päeva lõpul)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
