Äriplaan Suur õde/vend Taksofirma Esindaja: Merris Kivisoo E-post: [email protected] Tartu 2018 SISUKORD KOKKUVÕTE 3 1. VISIOON, MISSIOON, EESMÄRGID 4 1.1. Visioon 4 1.2. Missioon 4 1.3. Eesmärgid 4 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS 5 3. TOOTED JA TEENUSED 7 4. KLIENT, TURG JA KONKURENTS 8 4.1. Klient 8 4.2. Turg 8 4.3. Konkurents 8 5. TEGEVUSPLAAN 9 6. RISKIANALÜÜS 10 7. FINANTSPROGNOOS 12 2 KOKKUVÕTE Ettevõtte kirjeldus Taksofirma Suur õde/vend on mõeldud laste turvaliseks transportimiseks soovitud sihtkohta. Autojuhtideks on sõbralikud, kontrollitud taustaga noored inimesed, kes uurivad lastelt nende
Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis langeb ühele pinnaühikule mingis ajaühikus. See sõltub ka levimisviisist. Konkurents - Kahepoolselt kahjulik tegevus. Võitlus ressursside pärast, kus mõlemad osapooled saavad kahju. Liigi sees on konkurents see mis tegelikult populatsioonide kasvu pidurdab. Liige sisene konkurents on sümmeetriline või asümmeetriline. Konkurentsi sümmeetria tähistab seda, kas on olemas selged võitjad või mitte. Väike algedu võib viia suure lõppeduni. Võsukonkurents(valgus), juurekonkurents(vesi ja soolad). Migratsioon Mingi suure hulga isendite liikumine ühest kohast teise. On kolme tüüpi: 1. Korduvkasutusega pilet. Sellistel liikidel, kes vahetavad perioodiliselt kohta.
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
(pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor).
· kooslus koos eksisteerivad populatsioonid · ökosüsteem elukooslus ja selle abiootiline keskkond · bioom sarnased ökosüsteemid üle maailma 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; Ökoloogilised tegurid: o Abiootilised (füüsikalised) päikesevalgus, temp, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk o Biootilised (organismide vahelised suhted) sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism (kahe erineva liigi vaheline suhe, kus üks liik takistab või pidurdab teise liigi olelust, saamata ise kahju või kasu), kommensalism, kolonisatsioon o Antropogeensed (inimmõju) soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, üleraie jne.
Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis. Konkurents tugevnes maailmaturul. Immigrantide sissevool. Ülemaailma majanduskriis. Sots.dem.id üritasid ellu viia riigi suuremat sekkumist majandusse, et aidata turumajandust. Kuid loobus ning läks üle kokkuhoiupoliitikale. Tänu muudatustele
Veebidisaini abil saame muuta veebilehekülje inimesele meeldivaks ja käepäraseks. Samuti teeb veebidisain inimesele elu kergemaks. Ei pea alati ,,ronima" kuhugi esindusse. Avad interneti, otsid omale vajaliku info. Selleks, et oleks üldse võimalik midagi otsida on vaja otsingumootorit mis on üks veebidisaini tavaline teenus. Üldiselt veebidisaini firmadest Praegusel momendil on erinevaid veebidisaini firmasid tohutult palju ning konkurents on tihe. Näiteks tuntud otsingusüsteemis Yahoos (www.yahoo.com) on neid juba 10000 erinevat. Loomulikult polnud veebidisain nende kõigi peamine tegevusala, kuid siiski, ka nemad pakuvad teistele konkurentsi. Kui vaadata Eesti veebidisaini kataloogi alla näiteks neti.ee`s, siis sealt vaatab vastu paarisaja nimeline nimistu. Ka seal oli muidugi ka üksiküritajaid ning neid, kes tegelesid ka teiste tegevusaladega, kuid konkurents on siiski väga suur, ning seda peab järelikult olema ka
8. Ökoloogilise püramiidi reeglist lähtudes on iga järgneva troofilise taseme biomass 10% eelmise taseme massist. 9. Arenguriikides valitsevat näljahäda aitaks leevendada arenenud riikide abi. 10. Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse säilitamisega 11. Eesti peamised keskkonnaprobleemid tulevnevad põlevkivikaevandamisest ja põletamisest. 12. Eesti keskkonastrateegia 2010 saavutamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisele. 5. 13. Kisklus, 14. Konkurents, 15. Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt
Enamus ülesanded on juhatajal. Juhataja peab hoolitsema selle eest, et kõik toimiks nii nagu peab, tema muretseb vajalikud kaubad, et teenust pakkuda. Lisaks peab juhataja tegelema ka raamatupidamisega. Klientide eest hoolitseb personal ja vajadusel ka juhataja. 6 Personal Personalis on 2 inimest, kes tegelevad klientidega, hoolitsevad nende vajaduste eest ning teevad kõik selleks, et inimesed saaksid hea kogemuse ning teeninduse. Personal tegeleb vibude laenutamisega jne. TEENUS, TURG, KONKURENTS 7 Tooted / Teenused Põhirõhk on siiski Tapa mõisa lähistel tegeleda vibulaskmisega. Kuna vibulasketiir on lahti ainult 7 kuud siis ei tekki probleemi ka väljas söömisega. Igapäev seisab mõisa kõrval söögi lett. Kus hinnad on taskukohased ja toidud on maitsvad. Toite valmistab ,,Vaksali trahtri" kokad. Süüa on võimalus ka ,,Vaksali trahteris" sinna kohale viib buss. Bussijaama peatus asub otse Tapa mõisa kõrval. Praegune olukord on selle mõisa juures küllaltki korrapäratu
- Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel. - Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine). - Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid. - Rahvustevahelised vastuolud Euroopas ja natsionalismi kasv. 3)Versailles Pariisi rahukonverentsil (1919-20) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul
maksud) => ametist Vabatahtlik kindlustus Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia Demokraatlik riik riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat
pärssivaid järelmeid ( inflatsioon; tööpuuduse kasv). Turutõrked on enamasti tingitud turuvälistest mõjutustest, välispoliitilistest sündmustest ja looduslikest mõjustustest (näiteks katastroofid). Turuvälisteks tõrgepõhjusteks võib olla ka riigiorganite ebapädev poliitika. Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud Infotõrket Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada
Mikroevolutsioon (Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Populatsioon - üks liik (harku metsa jänesed). Kooslus - mitu liiki (harku metsa jänesed, hundid jne.). Geenifond - liigi geenide kogum. Genotüüp - organismi geenide kogum) On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muulikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Mutatsiooniline muutlikkus · Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonid teel · Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu. Need mis avalduvad on enamasti kahjulikud, kuid vahel esineb ka kasulikke mutatsioone. Kombinatiivne muutlikkus · Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · Viljastumisel - alleelide kobineerumine Geenivool · Erinevate populatsioomode isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivas sattuda uued, varem seal puudunud...
Ühte populatsiooni kuuluvate isendite arvukust reguleerivad sisefaktorid (konkurents, migratsioon) ja välisfaktorid (haigustekitajad, kisklus).Suletud ja avatud populatsioon sõltub, kuidas populatsiooni kuuluvad liigid paarituvad. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendie arv. Populatsiooni tihedus näitabpopulatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsiooni konkurents. Populatsiooni muutused on stabiilne (ajas muutumatu), kasvav (sündimussuurem kui suremine), kahanev (sündivusväiksem kui suremus). Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimumast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. 6. hulkraksete tekkimine Hulkraksed tekkisid, kui rakukogumikus arenes rakkudevaheline tööjaotus nii kaugele, et rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad.
Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim. ökoloogiliseks optimumiks. sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. ökoloogilise teguri optimum on liigispetsiifiline. Organisme vatastikku mõjutavaid tegureid nim. biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas inimtegevuse mõju, mida nim. antropogeenseks teguriks. Mitmesuguseid liikide kooseluvorme: sümbioos, kommensalism, konkurents, parasitism, kisklus ja herbivooria. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. sümbiondid. Ekso- ja endosümbioos. Eksosümbioos on org. vaba kooselu vorm.(taim ja tolmeldaja,sipelgad ja lehetäid).Endosümb. puhul elab üks organism teise kehas(samblik,veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid).ÜHEPOOLNE KASU-mardikalised elavad sipelgapesas. Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjulik, nim. kommensalismiks.
arvestatava taseme ning on jätkuvalt tõusuteel Eesti juhtivtöötajate seas on 35% naisi ja karjäärinaiste osakaal kasvab jätkuvalt 70% kõrgkoolide lõpetajatest on naised- näitab perspektiivi Naiste tööhõivemäär on Eestis meestega sisuliselt võrdne Skandinaavia kultuuriruumile on omane naiste eneseteadlikkuse ja naiste soovide-vajaduste teadlik väärtustamine- potentsiaalne klientuur naabermaadest Eestis puudub antud sihtgrupile orienteeritud konkurents Ladies hotel – Naiste hotell tootearendusfaas Pilootprojektina sisustada hotelli ülemine korrus naiste korruseks Naiseliku dekooriga tubade ja koridori disain (värvid, valgustus, mustrid, materjalid, mööbel) Naiste vajadustele orienteeritud toasisustus (buduaar, hea valgustusega meigipeeglid, suured kapid, pehmed vaibad, vann, suured peeglid, pehmed naiste hommikumantlid ja toasussid, joogamatid, värsked lilled, lõhnaküünlad)
Looduslik valik Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Mis on looduslik valik? · Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest paremini toime tulla. · Loodusliku valiku seatud takistused: 1) Bioloogilised- parasiidid,konkurents jne 2) Abiootilised- valgus, soojus · Looduslik valik avaldub kolmel erineval moel: 1.Stabiliseeriv valik 2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad organismid. · Võib viia kahe liigi tekkeni. Kohastumus...
Videoklipid ja nende mõju ● Janno reklaamklipid mõjuvad mingil määral usutavamalt noortele tehnika- huvilistele, kui näiteks mõne tuntud ettevõtte reklaamklipp ● Janno räägib seal enda kogemustest ja toob rohkem toote vigu võib-olla välja Mida saab Janno teha, et selles valdkonnas ellu jääda? ● tuleb pidevalt enda teadmisi uuendada ● Uuendada ka kanalit, kaasaaegsemaks teha ning isikupärastada, et konkurents püsiks Video ● https://www.youtube.com/watch?v= VpE5D8PsVVI Kasutatud allikad ● http://videoturundus.ee/kuidas- teenib-eesti-koolipoiss-youtubeis- raha/
Turumajandus on majandussüsteem, seda iseloomustab konkurents, majandusvabadus, ning hinna kujunemine nõudmiste ja pakkumiste tulemusena. Turumajandusega on tegemist, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel ning ostja ja müüja vahel pole kolmandat määravat isikut. Demokraatlik riik loob majandussüsteemi toimivana, kuid esineb ka turutõrkeid. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning nende rakendamisoskused. Tänapäeval on tähtsal kohal raha, millele ka majandus igati tugineb.
1. Mees/Naine - Nii mees kui naine 2. Vanusegrupp - 12-16 3. Amet - Puudub 4. Huvid - Inimene tahab raha teenida 5. Asukoht - Piirkonnapõhine (algselt Läänemaa) 6. Mis on talle oluline - Raha teenimine 7. Mille alusel teda eristad - Tal pole tööd Idee on teha piirkonnapõhine veebikeskkond koolinoortele, kus nad saavad leida endale hõlpsasti juhu- ja palgatöid, et raha teenimis võimaluste otsimist lihtsustada. Konkurents 1. 5 peamist konkurenti Töötukassa, CV keskus, cv.ee, Go work a bit, Cvpluss.ee 2. Meie oma keskendub spetsiaalselt 12-17 aastastele noortele 3. konkureerivad omavahel 4. Konkurentide tugevus Nende saidid on populaarsemad (esalgu külastatakse neid) Konkurentide nõrkus ükski neist saitidest ei pööra väga tähelepanu koolinoortele. Toote ja teenuse disain 1. Selleks, et töö leidmist tulevikus lihtsustada, lahendab meie idee koolinoorte probleemi töö...
Sotsiaalne heaolu – kogu kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Majandus – riigi liigse sekkumise vastu ja mõõdukate maksude poolt. Ettevõtete huve kaitse. Maksud – pooldavad kaitsetollide ja kvootide kehtestamist. Mõõdukat maksud. Stabiilsed ja järkjärgulised reformid. Muud võtmesõnad – kirik olulisel kohal. Kristlik moraal. Liberalism: Peamine väärtus – vabameelsus, esikoha inimese õigused. Sotsiaalne heaolu – riik ei sekku väga kodaniku eraellu. Majandus – vaba konkurents, motiveeritakse inimesi tööle. Maksud – ei poolda kõrgeid makse. Muud võtmesõnad – ei pooldata rohkeid seaduseid, kodanikele vabadus. Sotsiaaldemokraatia: Peamine väärtus – sotsiaalne võrdsus ja abi vaestele. Sotsiaalne heaolu – üldine võrdsus, tasuta haridus ja arstiabi. Majandus – segamajandus, riik sekkub Maksud – astmeline maksusüsteem.
USA ja Venemaa 20.sajandi algul Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a
Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab neil organismidel kasvada ja areneda väga ekstreemsetes tingimustes = kaljudel, puutüvedel, kus teised organismid ellu ei jää. Kommensalism on kahe organismi aga ka populatsiooni suhete vorm, mis on ühele poolele kasulik (kommensaalile), teisele aga kahjutu ja kasutu. Konkurents jaguneb: 1) liigisisene 2) liikidevaheline konkurents. Konkurents väljendub liigisiseses ja liikidevahelises olelusvõitluses piiratud keskkonnategurite pärast. Seega on konkurents organisme vastastikku piirav kooselu vorm. Konkurents ilmneb, kui nad kasutavad ühte vähest ressurssi. Konkurendid ei pea tingimata omavahel kohtuma. Tavalisemad on eluruumi ja toidukonkurents. Aktiivne konkurents isalind kaitseb oma territooriumi, et kindlustada toit oma
- Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused
Tekutseb peamiselt videvikus ning pimedas, seega ei vaja otsest valgusallikat, on harjunud pimedas tegutsema. · Temperatuur. Ilves on püsisoojane loom. · Tuul. Ilves eelistab oma pesa tegemiseks tuulevaikseid tihnikuid. · Lumi. Ilves on spetsiaalselt kohanenud eluks aladel, kus talvel katab maad paks lumi. Bioloogilised tegurid: · Väiksemad loomad toiduks. Ilves sööb peamiselt valgejäneseid ja metskitsi, sobivad ka närilised ning linnud. · Konkurents toidu nimel. Ilvese peamiseks konkurendiks toidu eest on hunt. · Teised isendid. Ilves eelistab elada üksinda, kuid paaritumisajaks elab ta koos teise isendiga. · Teistele loomadele saagiks. Ainukene loom, kes ilvest ohustada võib on hunt. Hunt ründab teda enamasti söömise ajal. Antropogeensed tegurid: · Metsade hävitamine. Mida rohkem metsi maha võetakse, seda vähem jääb ilvesele elupaiku, kuna neile meeldib elada tihedates metsades.
OÜ Outside retsensioon OÜ Outside jaoks tehtud äriplaan on edukalt üles ehitatud ning tundub, et sellise äri loomine on võimalik ja erilisi probleeme toodete turustamise koha pealt olla ei tohiks. Koostatud äriplaan on realistlik ning olgugi, et konkurents tõenäoliselt tulevikus tiheneb, oleks OÜ Outside'il head väljavaated ellu jäämiseks. Leian, et äriplaanis on hästi välja toodud võimalikud riskid firma eksistentsile ning võimalused, kuidas neid vältida või teha nii, et kahju oleks võimalikult väike. Samuti on seletatud hästi lahti, kuidas plaanitakse firmat reklaamida ning julgen väita, et sellise marketingiplaaniga on OÜ Outside'il võimalik üsnagi kiiresti noorte seas tuntust koguda.
Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub, valvates muuhulgas ausa konkurentsi järele. ,,nähtamatu käsi"- vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil.Nõudmine,pakkumine koosmõjul, hinnad, mida tarbija on nõus maksma ja ettevõtja tootma. Sotsiaalne turumajandus- n.ö vabaturumajandus, neile, kes ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. Kapitalistlik turumajandus, millesse riik korduvalt ja juhtivalt sekkub. KÄSUMAJANDUS- mida,kuidas, kellele toota- seda otsustab riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub/piiratud. Arvamus, et majandust
S trenghts tugevused w eaknesses nõrkused 1. Kogenud ja kompetentne juhtkond 1. Suured üldkulud (suured laoruumid seisavad 2. kaasaegne tehnoloogia osaliselt tühjalt.) 3. kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid 2. Laotööliste keeleoskus on puudulik 4. koolitatud ning kogenud spetsialistid 3.Suur konkurents tollitmaakleri teenuste 5. Kliendisõbralikud teenuste hinnad pakkumisel. 6. Pikaajalised koostööpartnerid 4. Halvad töötingimused ( külmad tööruumid) 7. Geograaafiline asend transiitkaubateed. 5.Reklaami puudumine 8. Eurostandartitele vastavad tollilaoruumid 6.Vananenud seadmed (tõstukid) 9. Töökeskkonna koosseis hästi töötav 7. Halb transpordiühendus meeskond,puuduvad pinged. 8
Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu Majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju Riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega. Konservatism Järkjärguline areng ilma järskude muutusteta Kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik Hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali Inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus.
· Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e. limiteerivad tegurid takistavad kõige tugevamalt isendite toimetulekut. Erinev liigiti. Leviala · Isendite arvukuse kasvuga kaasneb soov / vajadus oma leviala laiendada. · Osad isendid kohanevad muutuvate tingimustega, suurem osa hukkuvad. · Liikide leviala ei ole enamasti väga lai (takistused konkurents, barjäär vms). · Keskkonnatingimuste muutuste tõttu on paljude liikide leviala kitsenenud, osad liigid on muutunud haruldasemaks, mõned on välja surnud.
Õpingutega seoses olen omandanud vastavad erialased teamised kokanduses ja hügieenis ja teostanud reaalset praktikat ettevõttes. Seega hindan oma kursisolekut antud valdkonnas väga heaks. Praktilise poole pealt tooksin esile töökogemuse AS Õeköök, kus töötlesin välja oma oskused ja teamised selles valdkonnas ja läbisin edukalt kiire arengu. Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles valdkonnas, kus konkurents ei ole veel väga kõrge ja klientide sihtrühmad alles kujunemas. Usun, et suudaksin rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi luua Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda. Olen eelnevalt tutvunud Teie tootevalikuga ja leian, et asjatundlik kokkastrateegia tagaks Teile ootuspärase müügiedu. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal.
surve vastu. Kuidas kasutada? Porteri viie jõu analüüs peaks eelnema SWOT-analüüsile ja strateegia valikule. Põhjalikku analüüsi vajavad just tugevamad konkurentsijõud, et vajadusel saaks kavandada vastumeetmeid. Michael Porteri kohaselt mõjutavad ettevõtte tegevust viis jõudu: 1. Ettevõtete konkureerimist mõjutavad tegurid Konkurentide arv, nende suurus ja mitmekesisus – konkurents kasvab võrdse suuruse ja võimalustega konkurentide arvu suurenedes. Nõudluse muutumine – nõudluse kasv leevendab konkurentsi. Väljumisbarjäärid – konkurentsitase ei lange, kui kõrged väljumisbarjäärid takistavad ettevõtte minekut teisele tegevusalale isegi siis, kui tööstusharul tervikuna ei lähe hästi. Ettevõtete rahulolu oma kohaga – konkurentsipositsioon ei muutu, kui keegi turuosalistest ei
mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL: turul on mõned tugevad firmad firmadel õnnestub hindu suures osas kontrollida firmadel õnnestub nõrgemaid konkurente turult välja tõrjuda või vähemalt üritavad seda teha NÄITED: naftatoodete müüjad, alkoholitootjad, õlletootjad, ka piimakombinaadid. Turul ca 80% suuri ja 20% väikseid tegijaid. MONOPOOLNE KONKURENTS: turul on palju müüjaid, kuid nad pakuvad vägagi erinevaid kaupu kuna kaupade pakkumine täielikult ei kattu, on neil kõigil võimalik mingil määral ise hindu kehtestada NÄITED: Arvuti tarkvara turg, E-õppe turg, lennufirmad MONOPOL: Turg kaupadele ja teenustele, kus on ainult üks müüja, kes siis määrab kauba või teenuse hinna NÄITED: Eesti Energia, Tallinna Vesi, Tallinna Soojus, Microsoft MONOPSON:
Yorgis tehakse tehinguid eri riikide ettevõtete aktsiatega ja rahadega. Arveldatakse sageli 4.Milliste näitajatega võiks mõõta globaliseerumist? välisinvesteeringute mahuga eksporditavate ja imporditavate kaupade struktuuriga ja mahuga rahvusvaheliste ettevõtete arvuga konkreetses riigis Internetiühenduste ja kasutajate arvuga Riigi osalemisega rahvusvahelistes organisatsioonides jne. 5.Globaliseerumise positiivsed tagajärjed rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate kaupade turuletulekut tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" 6.Globaliseerumise negatiivsed tagajärjed
Edasi rõhutas Smith: tootmise ainsaks eesmärgiks on tarbimine, seepärast tuleb tootjate huvisid arvestada ainult niivõrd, kuivõrd seda nõuavad tarbijate huvid. Sageli, märkis ta, ohverdatakse tarbijate huvid tootjate omadele. Kui näiteks riik rakendab protektsionistlikke meetodeid ega luba neid kaupu sisse vedada, mida kohapeal toodetakse, võidavad sellise majanduspoliitika puhul tootjad, sest puudub või on piiratud siseriiklik konkurents. Tarbijate huvide arvestamisel peavad tootjad lähtuma olemasolevatest piiratud ressurssidest. Viimaste kulutamisel tuleb toota ainult neid kaupu, mida tarbijad ostavad. Igal ühiskonnal peaks olema mehhanism, mis muudaks olemasolevad ressursid (vaatamata nende rohkusele) tarbijatele vajalikeks kaupadeks ja teenusteks. Niisugune mehhanism on turg kui isereguleeruv süsteem. Kapitalistliku majandussüsteemi uurimist alustas Smith inimesest kui indiviidist. Ta leidis, et
Millised aga olid kitsamalt need aspektid, mis avaldasid majanduselu elavnemisele enim mõju ja tõstsid eesti ala muu Vene impeeriumi seast esile? Naturaalmajandus kaotati ja üha enam kasvas käsitööliste osatähtsus majanduse arengul. Enam ei olnud vahetuskauplemist, vaid asju sai osta raha eest. 18. sajandi lõpul tegutses Tallinnas üle 200 käsitöömeistri. Siinsesse majandusellu tuli üha rohkem kapitalistlikke jooni. Käsitööliste kauplemispiirangud kaotati ja tuli vaba konkurents, mis soodustas käsitööliste müümise ja teenimise võimalusi. Kaupmeeste positsiooni hakkas määrama nende käsutuses oleva kapitali suurus seega juhtima hakkasid suurettevõtted. Oluliseks kauplemiskohaks kujunesid laadad. Neist suurima oli Tartus peetav saksa laat, kus osales ka kaupmehi mujalt maadest. See andis võimaluse kaupmeestel oma toodangut väljas poole Eestit müüa ja selle pealt ka suurt raha teenida. Talurahvaseadustega kaotati ajapikku ka pärisorjus, mis vabastas talupojad
kavandatav poliitika puudutab. 12. Mis on ideoloogia ja poliitiline ideoloogia? Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed
................................................................................................5 1.3 Organisatsiooni ülesehitus.......................................................................................5 2. Äriprojekt.......................................................................................................................6 2.1. Tooted/teenused......................................................................................................6 2.2. Turg ning konkurents..............................................................................................6 3. Turustamine...................................................................................................................7 3.1. Turustuskanalid.......................................................................................................7 3.2 Turundusstrateegia...................................................................................................7 4
jõua kunagi kliimakskoosluseni. Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). Areaal e levila – geograafilised piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad. Liigisisene konkurents – võitlus ressursside pärast sama liigi esindajate poolt. Liikidevaheline konkurents – võitlus ressurside pärast eri liigi esindajate poolt. Mineraalaine ehk mineraaltoiteaine on anorgaaniline ühend, mis sisaldab organismi elutegevuseks vajalikke elemente. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe.
..................... 9. TURU ANALÜÜS................................................................................................................................................ 9.1 TURUSITUATSIOON JA ARENGUTRENDID........................................................................................................... 9.2 TURU ANALÜÜS................................................................................................................................................ 10. KONKURENTS................................................................................................................................................. 11. TURUNDUSPLAAN.......................................................................................................................................... 11.1 HINNAKUJUNDUS............................................................................................................................................ 11.2 MÜÜK JA TURUSTAMINE.......
aineringed ja energiavood, ökosüsteemide areng ja muutumine, keskkondade liigirikkus 2. Organismi mõjutavad tema elukeskkonnas nii biootilised kui abiootilised ökoloogilised tegurid. Selgita, mida mõista biootiliste ja mida abiootiliste tegurite all? Vastamiseks kasuta joonist 1.1. / lk 67 õpikust. Abiootilised: temperatuur, lumekate, valgus, tuul <- ehk eluta loodus Biootilised: toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurents <- elus loodus Selgita, millised biootilised ja millised abiootilised tegurid mõjutavad metssea elu? Kõik tegurid mõjutavad teda teatud määral. Eluta looduse tegurite vastu ta ei saa võidelda, biootiliste tegurite vastu võib ta proovida võidelda, nt kui on toidupuudus, siis otsib ta uue jahimaa. 3. Organismid suudavad elada keskkonnategurite (nt soolsus, temperatuur jne) kindlas vahemikus (ökoloogiline amplituud).
seda lihtsam on sul elus edasi minna, kuid tegelikusse pole õppimiseks kunagi liiga hilja. Põhjuseid on erinevaid, et miks inimesed astuvad koolipinki tagasi ka kuldses keskeas või isegi veel vanemas eas. Kui on tahe ning soov, siis ei ole vanus siinkohal takistuseks. Just paljud inimesed, kel noorena pole olnud võimalik enda hariduskäik lõpuni viia, koguvad hoiust selle tarvis ning hiljem investeerivad selle haridusse. Olgem ausad, kõrgkooli pääsemiseks on tihe konkurents ning tasuta kohti vaid vähesel hulgal. Kuid kui inimene tahab õppida, end täiendada ja enda jaoks midagi ära teha, siis ta leiab selle võimaluse varem või hiljem. Haridusse tasub investeerida, sest ära ei võta see meilt midagi, kuid juurde võib anda väga palju. Ka majandus koostöö ja arengu organisatsioon OECD 2015. aasta raporti hinnangul võiks riik rohkem haridusse panustada. Kõik me peaksime saama õppida ja
Areng tervikuna tähtsam üksikisiku personaalsest käekäigust. Riigi liigse sekkumise vastu ja möödukate maksude poolt. Pigem isiklik töökus ja ettevõtlikus kui riigi sotsiaalpoliitika. Riik peaks tegelema inimeste füüsilise turvalisusega. Parempoolsus. Liberalism on indiviidi ning tema õiguste moraalsele majandislikusele ja poliitilisele vabadusele keskenduv. Peab suutma tagada avaliku korra ja sõltumatu kohtusüsteemi. Vaba konkurents, avatud turg, võimalikult vähe riigi sekkumist. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi töötama. Riik peab kõike reguleerima nii, et see tagaks kõigile kodanikele võrdsed võimalused. Ettevõtjad. Parempoolsus. Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile. Üldise võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkust õiglase jagamise. Segamajandus, kus
ja kohustused kodanik – riigi kodakondust omab isik, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik side alaline elanik – Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba püsielanik – isik, kes on elanud riigis vähemalt 12 kuud vabaühendus – valitsusest sõltumatu organisatsioon või ühendus turumajandus – majandussüsteem, milles riigi sekkumine on minimaalne; turumajandust iseloomustavad: majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel turg – kindlate reeglite põhjal toimiv tootmise ja kauplemise kord turunõudlus - ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele turutasakaal - olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud konkurents – tootjad võistlevad omavahel ostjate pärast riigieelarve – riigi eeldatavate tulude ja kavandatavate kulude aastane arvestus
2. SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik - sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi) - seen vesi ja mineraalained annab orgaanilisi aineid (puu) 3. KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom). - ilves toitub jänesest annab toitaineid (jänes) 4. HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest - jänes kasutab toiduks toitaineid (porgand) 5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast uba ja umbrohi- elukoht, vesi, mineraalid 6
palgatingimuste üle Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud Süütuse presumptsioon-keegi pole süüdi ennem , kui kohtuotsus on väljakuulutatud Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal- olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdustunud Konkurents-võitlus, mitmed tootjad konkureerivad Monopol-turuolukord, kus kauba/teenuse osas puudub konkurents Turunõudlus-majanduse puudus mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Eelarvedefitsiit. Olukord,.kus eelarve kulud on suuremad kui tulud Astmeline ehk progresseeruv maksusüsteem-maksustamis põhimõte,suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse
õige 17.Kui tarbijate sissetulek suureneb nihkub normaalkauba A nõudluskõver paremale. õige 18.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi mille puhul esinevad tavamajanduse ja nn Robinson Crusoe majanduse elemendid. Vale 19.Üks põhjus miks kauba nõutav kogus kasvab kui tema hind alaneb on see et hinna langus nihkub pakkumiskõverast vasakule. vale 20.Cetris paribus tähendab- muudel tingimuste muutmisel. vale 21.konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. õige 22.Primaarkauba nõudlus on hinna madalamas sektoris ülielastne. vale 23.Isiklikuks kasutatavaks tuluks nim tulu peale maksude mahaarvamist. õige 24.Kogukasulikkus on maksimaalne kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. õige 25.Samasuskõver isel kahe hüvise kombinatsioone mis annavad tarbijale võrdse piirkasulikkuse. vale 26
Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad. Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Madu puuoksal puhkamas Kagu-Aasia vihmametsades elav võrkpüüton on maailma suurimaid madusid, kes kasvab kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kaaluda 100 kg. Võrkpüüton Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised.
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
Anti Saluste Magnus Künnapas Kaspar Raudla Hannes Vahemäe Majanduspoliitika Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõt...