10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rmtk
Õppematerjali autor
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei
................................................................ 18 4. E-turunduse kanalid ja tegevused ....................................................................................... 22 4.1. Koduleht ......................................................................................................................... 24 4.1.1. Mis on koduleht? ...................................................................................................... 24 4.1.2. Kuidas seda kasutada? .............................................................................................. 24 4.1.3. Näide ........................................................................................................................ 29 4.1.4. Ülesanne .................................................................................................................. 29 4.2. Kampaanialeht .......................................................................
Rahvusvahelistumine tähendab aga ka seda, et teistest riikidest oluliselt erinevad normid võivad vähendada võimalike investorite huvi riigi vastu – tihti on lihtsam investeerida mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid
müügile. 2. Kas mõisted "tarbija" ja "klient" on sünonüümid? Kui ei, siis milles on erinevus? „Klient“ on individuaalne tarbija ehk konkreetsete vajaduste ja soovidega isik. Tarbija on üldine mõiste mis hõlmab endas kõiki kliente. 3. Kas politsei, haigla, kirik, hotell ja teater saavad oma tegevuses kasutada turundusprintsiipe? Jah, saavad. Ka need ettevõtted ja asutused peavad endale selgeks tegema kuidas nad „tarbijasse“ suhtuvad ning oma „teenust“ müüvad. Kas rõhutatakse individuaalset lähenemist (suhtlusturundus) või näiteks üritatakse pakutavaid teenuseid pidevalt täiustada hea kvaliteedi nimel ning konkurentsis püsimiseks (tootekontseptsioon). 4. Too konkreetseid näiteid erinevate turundusfilosoofiate rakendamise kohta! Tootmiskontseptsioon – näiteks Henry Fordi autotehas kus kasutati odavat tööjõudu
sissetuleku taseme ja töökoormuse, mida nad teeniksid palgatöötajana. 2. Elustiili ettevõte: Ettevõte, mis tagab omanikule/omanikele võimaluse järgida teatud elustiili ja teenida sellega elatist. 3. Innovatsioonidele orienteeritud ettevõte: Ettevõte, mis toob turule uusi tooteid ja teenuseid, avastades ja luues uusi võimalusi, sõltumata ressurssidest, mis tal on jooksvalt kasuta Barringer´i ja Ireland´i äriidee teostatavuse analüüs 3. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? • 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) • 7% väikeettevõtted (10-49) • < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+) • SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat (VKEd). 4. Nende (küsimuses 3 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives.
8. Uute müügikohtade ja tegevusväljade tutvustamine 9. Tarbimisvajaduste äratamine 10. Liitumine tarbijate või varustajate ühingu tegevusega. 11. Külastatavuse suurendamine madalseisu hooaegadel 12. Firma seostamine teatud kaubamärgiga 13. Sortimendi puhastamine raskesti müüdavatest kaupadest 14. Likviidsuse parandamine 15. Firma imidzi selge määratlemine ja parandamine 16- Firma tuntuse suurendamine 4. Kuidas levis info kauba kohta möödunud sajandil (20. saj. Alguses)? Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati kaubandusäri ukse kohale nt. Kingsepal oli saabas ukse kohal.Ümbertõstetavate tähtedega trükipressi leiutamine 1438 a. andis aga kirjasõna levikule ennenägematu ulatuse. 40 aastat hiljem trükiti esimene ingliskeelne reklaam, mis oli teadaanne vaimuliku tegevuse kohta lihavõtteajal ja kleebiti kirikute ustele.
seos, kuigi keel on võimus keskmes, sest võimulolijad räägivad ja kirjutavad. Suhted kujunevad vastavalt võimuvahekordadele (ajakirjanik vs poliitik, arst vs patsient, õppejõud vs tudeng). Kriitilisus ei või tähendada hinnanguid enne analüüsi. Kui ajakirjanduskeelt kritiseerida, tuleb seda kõigepealt kirjeldada, sest alles siis saab hinnangut anda. Kriitilised lingvistid seadsid eesmärgi uurida, missugune on ideoloogiline keelekasutus, mis vahendeid kasutab ja kuidas seda on võimalik keeleteaduslikust vaatepunktist analüüsida ning kuidas esineb üksikutes tekstides. Teatud liiki tekstides on võimusuhetel suurem roll kui teistes, ideoloogilisus mõnes suurem kui teises. Kõige külgetõmbavam on olnud avaliku keelekasutuse võimusuhete uurimine. Avalik keelekasutus on institutsioonide keelekasutus. Tänapäeva ühiskonna sotsiaalse praktikaga seotud institutsionaalsed tekstiliigid on ajakirjandustekstid, poliitika- ja majanduskeel, ametnike ja
Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid