4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6
Oluline erinevus seisneb selles, et paisusiire töötab tõkkesuunas ning sisendtakistus on seetõttu väga suur. Ühise neeluga lülitus vastab bipolaartransistori ühise kollektoriga lülitusele ning ühise paisuga lülitus ühise baasiga lülitusele. Joonis 3.27. MOP-transistoriga võimendusaste ühise lättega (a) ja ühise neeluga lülituses(b). Skeemil (b) toitejuhtmete A ja B vahele ühendatud kondensaator tagab transistori neelu maandamise vahelduvpinge jaoks [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 35 3.6. Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor e. trioodtüristor) on kolme pn-siirdega neljakihiline pooljuhtseadis, mis anoodi A ja katoodi K vahelise päripinge olemasolul
4 c milles o = 410-7 N/A2 on magnetiline konstant; k = 9,00109 Nm2/C2 (võrdetegur Coulomb´i seaduses); c = 3,00108 m/s - elektrodünaamiline konstant, mida tunneme paremini vaakumis valguse levimise kiiruse nime all. Samasuunaliste voolude puhul juhid tõmbuvad, vastassuunaliste puhul - tõukuvad. ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJA ENERGIA Laetud kehad mõjutavad teineteist elektrivälja kaudu ja omavad potentsiaalset energiat. Laetud kondensaator mahtuvusega C, mille plaatidel on laeng q, omab potentsiaalset energiat Wp. See võrdub tööga, mida on vaja teha, et laeng viia ühelt plaadilt teisele, mille tulemusel Heiti Aarna 2008 Magnetism 6 tekkib plaatide vahel pinge U. Laengute potentsiaalne energia on nende poolt plaatide vahel tekitatud elektrivälja energiaks WE:
Alalisvool tekitab süütepooli primaarmähise ümber magnetvälja, mis magneedib pooli südamiku. Elektrienergia muundub magnetvälja energiaks. Vooluringi suletuse ajast sõltub, kui palju energiat salvestub magnetväljas (kuni 100 mJ). Sekundaarmähises märkimisväärset emj ei teki, sest madalpingevooluringis on voolu muutus väike (4A). Nuki pöörlemisel lahutab nuki kühm teatud hetkel kontaktid ja madalvooluring katkeb. Kontaktidega rööbiti on ühendatud kondensaator, mis väldib sädelahendust kontaktide vahel. Koos voolu kadumisega hakkab primaarmähises järsult kahanema ka südamiku magnetväli. Järsk magnetvälja muutus tekitab süütepooli mähistes elektromotoorjõu. Primaarmähises tekib 100...400 V ja sekundaarmähises 5000...25000 V emj. jõudu. Sekundaarmähise üks ots (teine on ühendatud kerega) on süütepooli klemmi, jaoturi ja süüteküünla kõrgepingejuhtme kaudu ühenduses küünla keskelektroodiga. Kui
Mida nimetatakse kondensaatoriks? 2. Mida nimetatakse kondensaatori elektroodideks e. plaatideks? 3. Mis moodustavad kondensaatori? Tuua näiteid. 4. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda väiksem või suurem on mahtuvus? (kirjutada õige vastus). 5. Joonistada lihtsaim lamekondensaator. 6. Mida tehakse mahtuvuse suurendamiseks? 7. Millised andmed märgitakse kondensaatorile? Miks ei tohi ületada kasutatavale dielektrikule lubatavat suurimat väärtust? 8. Joonistada mitmeplaadiline kondensaator. 39.Ülikondensaator. 1. Millisei kondensaatoreid nimetatakse ülikondensaatoriteks? 2. Milleks ülikondensaatorid ilmselt varsti kujunevad ja mida nad võimaldavad? 3. Mis piirab esialgu ülikondensaatorite kasutamist? 4. Kuidas muutub temperatuuri tõusuga ülikondensaatori tööiga? 40.Kondensaatorite ühendamine. Kondensaatorite jadaühendus. 1. Teha jadaühenduse skeem. Millega võrdub jadaühenduse korral pinge ahela klemmidel? Kirjutada valem. 2
Mootori pöördemoment tekib kahe momendi ühismõjuna: M=m1+M2 5.)Ühefaasilise asünkroonmootori käivitamine Peavad olema täidetud järgmised nõuded: a.Töömähise magneetimisergutus FA ja käivitusmähise magneetimisergutus FB peavad olema ruumiliselt nihutatud teineteise suhtes 90 el.kraadi võrra ja olema tugevuselt võrdsed. b. Staatorimähise voolud IA ja IB peavad olema ajaliselt nihutatud teineteise suhtes 90 el.kraadi. Ainult kondensaator tagab voolude vahet 90 el.kraadi 6.)Asünkroonsed kondensaatormootorid Asünkroonsel kondensaator mootoril on kaks staatori mähist, mis hõivavad võrdse arvu uurdeid ja on nihutatud teineteise suhtes 90 el.kraadi. Mootoril on lühisrootor. Peamähis ühendatakse ühefaasilise võrguga, aga abimähis läbi kondensaatori, mida nimetatakse töökondensaatoriks, mis jääb sisse mootori kogu töö ajaks. Kondensaatoriga mootor töötab ringikujulise pöördväljaga. Kondensaatori mahtuvust
Kondensaatorid jaotatakse püsi- ja muutkondensaatoriteks. Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Ehituse järgi jagunevad püsikondensaatorid kile-, keraamika- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Kilekondensaatorites kasutatakse dielektrikuks 1…3 μm paksust sünteeskilet. Levinud sünteesmaterjalid on polüester (KT), polükarbonaat (KC), polüpropeen (KP) ja polüstüreen (KS). Metallpolüesterkondensaatoreid toodetakse alalistööpingele kuni 1 kV ehk sama kondensaator talub kuni 650 V efektiivväärtusega siinuselist vahelduvpinget. Metallpolüesterkondensaatorid on pikaealised ja taluvad kõrget keskkonna temperatuuri, töötemperatuur jääb vahemikku -50…100 °C. Keraamikakondensaatorid – keraamilise dielektriku järgi jaotatakse keraamikakondesaatorid kõrgsageduslikeks ja senjettkondensaatoriteks. Kõrgsageduskeraamika dielektriline läbitavus 3…550. Kõrgsageduskeraamikal on väga väikesed kaod
induktiivse vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväär- tusega, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivvõim- suseks ehk induktiivvõimsuseks, tähistatakse QL: 1 QL = U m I m = U I = I 2 x L . 2 Reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr, lühend var on tuletatud sõnadest volt-amper-reaktiivne. 84 85 6.10 Mahtuvusega vooluring Eespool, jaotises 5.5 on vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduv- pinge u =U m sin t tekib tema plaatidel laeng q = C u = C U m sin t mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega: dq du i= =C . dt dt Siinuspinge suurim kiirusemuutus on nullväärtuse läbimise hetkel, siis on vool maksimaalne. Kui aga
Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Induktiivtakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud pool. Aktiivtakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, pinge maksimumid saabuvad voolu omadest varem Induktiivtakistus VOOL PINGE XL = L Ühik 1 Mahtuvustakistus Takistus, mille tekitab vahelduvvoolu ahelasse lülitatud kondensaator. Mahtuvustakistusel muutuvad pinge ja voolutugevus erinevates faasides, voolutugevuse maksimumid saabuvad pinge omadest varem. Mahtuvustakistus VOOL PINGE 1 XC = C Ühik 1 Vahelduvvoolu võimsus · P = I U cos, kus I on voolutugevuse efektiivväärtus, U on pinge efektiivväärtus ja on voolutugevuse ja pinge faaside vahe · Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtus U= 0,707 Um I = 0,707 Im
bittide puhul muutub võrdluspinge samm nii väikseks, et tulemust hakkavad moonutama komparaatorite sisendite nihkepinged; 3) ka prioriteedikoodrid lähevad suure mõõtevahemike arvu puhul keeruliseks. 2. On olemas ka kaalumismuundid (kaalumiskonverterid). Need on täpsemad, kuid aeglasemad. Konverteri sisendis on lülitus ehk sampler. Sinna kirjutatakse sisendpinge hetkväärtus sisse ja hoitakse seda muundamisprotsessi vältel muutumatuna. Harilikult on selleks kondensaator, millele lülitatakse läbi MOS lüliti pinge hetkväärtus. Siis lüliti suletakse ja kondensaatorile jääb pinge lühiajaliselt muutumatuks. 3. Võrdlusmeetodil konverter (e loenduskonverter). Ehituselt sarnane kaalumismeetoridl konverteriga. Erineb sellega, et registri asemel on reverseeritav loendi ja D/A konverterile võetakse pinge loendi väljundilt. Kasutatakse pakkimisviisides. 4. Kahekordse integreerimisega A/D konverter. Kasutatakse
Kondekast ja takistist koosnev madalpääsfilter. Skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjoone graafik. Kondekst ja takistist koosnev kõrgpääsfilter, skeem, ülekandeteguri tuletuskäik, sagedustunnusjooned. Sagedustunnusjoone esitus logaritmilises skaalas, detsibell. Selline filter kannab üle madalad sagedused ja kõrvaldab kõrged sagedused. Kõrgetel sagedustel lühistatakse kondensaator. Kondensaatori takistus on seda suurem, mida madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida. 1 j X(täpp)C = =- jC C (täpp) tähistab tuletist aja järgi. Ohmi seadus: v(täpp)s = vK + vC , kus vK = I*R ja vC = -j/C
kasvamisel väärtuselt uc=0 väärtudeni uc=Uc salvestud tema elektrivälja energia Wc, mida saab arvutada elementaarseid energia juurdekasve dWc summeerides. Seega kondensaatori elektrivälja u c =U c Uc 2 CU c QU c energia Wc = Qdu c = C u c du c = = uc = 0 0 2 2 kui lahutada laetud kondensaator toiteallikast ning lühistada mingi juhi abil ta elektroodid, siis kondensaator tühjeneb. Lühikest aega kulgeva tühjenemisvoolu toimel eraldub juhis laetud kondensaatori elektrivälja energia ekvivalentne soojushulk. 3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks
E) Ääretingimused dielektrikute lahutuspinnal F) Senjettelektrikud Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Kui tavalistel dielektrikutel on � suurusjärgus 10, siis senjettelektrikutel võib see ulatuda 10-tuhandeni või isegi 100-tuhandeni. Sellises aines kahaneb välja tugevus peaaegu nullini 12. Elektrijuhid elektriväljas a. Elektriväli juhi sees ja selle pinnal b. Elektrimahtuvus c. Kondensaator d. Laengutesüsteemi ja elektrivälja energia A) Elektriväli juhi sees ja selle pinnal B) Elektrimahtuvus Elektrimahtuvus iseloomustab elektrit juhtiva keha või kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse elektrilaenguna, mis tõstab keha potentsiaali või kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C) Kondensaator Kaht dielektrikuga eraldatud metallplaati või mistahes kujuga elektrijuhti –
Võrgu toide reguleerimine Tagasivoolu kaabel 6 Tema osad: 1. Trafo; 2. Kõrgepinge sageduse tekitamise transformaator mis toodab kõrgsagedusega impulsse kaare kontaktivabaks süütamiseks; 3. Kaitse drossel ja kondensaator kaitseb trafot 1 kõrgsagedus impulsside eest, mis võivad vigastada trafo mähist; 4. Filter-kondensaator silub erinevaid poollaineid, mis tekivad keevitusprotsessides, omab alaldi effekti; 5. Kaitsegaasi magnetklapp kaitsegaasi voolu reguleerimiseks; 6. Juhtpaneel keevitusprotsessi juhtimiseks. 7. Veepump ja relee jahutusvee ringlemiseks ja relee kontrollib jahutusvee taset ja selle puudumisel lülitab keevitusvoolu välja.
dielektriline läbitavus, on vaakumi dielektriline läbitavus, Er - suhteline dielektriline läbitavus, Ge -elektroodidevahelise pilu geomeetriline juhtivus. Seega, kondensaatori mahtuvust on võimalik muuta elektroodidevahelise pilu geomeetriliste mõõtmete või isolaatori dielektrilise läbitavuse muutmisega Muutuva dielektrilise läbitavusega mahtuvustajuriks ?-on kahe vedelikku sukeldatud elektroodiga kondensaator, mille mahtuvus on vedelikku sukeldatud osa x ja väljaulatuva osa h-x mahtuvuste summa. Dielektriliste vedelike ja puistematerjalide nivoo mõõtmisel kasutatakse isoleerimata elektroode. Mahtuvustajurite elektroodide (plaatide) vastava profileerimisega on võimalik
Temp.andur, temp.kontroller (anduri signaal võrreldakse lävesignaaliga), võimendi (klapi rakendumiseks vajal.el.võimsus), ringvooluklapp. 38. Desodoraator: tootest maitse- ja lõhnavigu põhjustavate ainete eemaldamine vaakumi all. Kuum toode juhitakse vastu desoraatori korpuse seina või pihustatakse, alarõhul hakkab toode intensiivselt keema ja koos veeauruga eralduvad ebasoovitavad gaasid. Et toote veesisaldus ei muutuks on desoraatoris kondensaator ja vesi tilgub külmalt pinnalt tagasi. Lenduvad gaasid aga eemaldatakse vaakumpumba abil koos õhuga. 39. Piima pastöriseerimise, separeerimise, normaliseerimise ja homogeniseerimise liin: Piimatank, etteandepump,eelsoojendamine regeneratiivsektsioonis, separaator, normaliseerimissõlm (eraldub koore jääk), homogenisaator, ujukipaak, survepump, filter, plaataparaat, pastöriseerimine, termorakk, automaatne ringvooluklapp(past.temp), jahutamine regeneratiivsektsioonis, jahut.veega, jahut
Mis on sellel liikudes iseärast? 24. Punktlaengu elektrivälja potentsiaali arvutamise valemi tundmine. 25. Defineeri pinge mõiste. Valem. 26. Defineeri pinge ühik 1V. 27. Defineeri elektrivälja tugevuse ühik. 28. Mis on sammupinge? 29. Selgita, mida väljendab 1eV. 30. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud juhile. 31. Kirjelda elektrivälja mõju sellesse asetatud dielektrikule. 32. Milles seisneb polarisatsiooni nähtus? 33. Millest koosneb kondensaator ja milleks seda kasutatakse? 34. Mida nimetatakse kahe juhi vaheliseks mahtuvuseks? Valem. 35. Defineeri mahtuvuse ühik 1F. 36. Millist liiki kondensaatoreid tead ja kus neid kasutatakse? 37. Oska leida kondensaatorite kogumahtuvust nende erineva ühenduse korral. 38. Kondensaatori energia arvutusvalemi tundmine. Alalisvool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? 2. Mida nimetatakse alalisvooluks? 3. Mille poolest juhid erinevad mittejuhtidest? 4
Kui seadmes on sulavett, siis eemaldage see. Puhastage seadme sisepindu pehmetoimelise puhastusvedelikuga ja kuivatage pinnad hoolikalt puhta lapiga. Ära kasuta abrasiivseid vahendeid. Puhasta pehme rätikuga ka ukse tihendid. Pärast puhastamist lülitage seade sisse. Autonoomse külmagregaadiga seadmete puhul kontrollige vähemalt kord kuus, kas kondensaator on puhas. Puhastage kondensaatoriribid tolmuimejaga ja kontrollige, kas ribidevaheline ruum on puhas, pehme seebilahus. 6 Külmseade tuleb sulatada, kui autustil on härmatisekihi paksus üle 5 mm. Paksu härmatisekihi puhul kõrgeneb jahutava toote temperatuur, pikeneb masina töötamise aeg ja suureneb energiakulu. 7 2 KASSASÜSTEEM
(ÜKSIKUTE laengute kohta) Tuletuskäigud e∗n∗l∗s∗∆ t ∆ q=e∗N =e∗n∗V =e∗n∗l∗s= =enSv ∆ t ∆t ∆q I= =enSv=¿ I =enSv ∆t 1) Sissejuhatus 2) Elektrostaatika 3) Elektrivälja tugevus 4) Välja potentsiaal 5) Välja graafiline kujutamine 6) Pinge 7) Voolujuht elektriväljas 8) Dielektrik välises elektriväljas 9) Elektriline mahtuvus, kondensaator 10) Laetud kondensaatori energia 11) Kondensaatorite jada ja rööpühendus 12) Elektrivool 13) EMJ 14) Ohmi seadus /Kirchhof 15) Elektrivool metallides 16) Elektrivool pooljuhtides 17) Elektrivool vesilahustes 18) Elektrivool gaasides 19) Elektrivoolu töö ja võimsus 20) Termoelektrilised nähtused 21) Maa magnetväli, ampere seadus ja magnetvälja induktsioon 22) Homogeenne magnetväli , biot-savarti seadus
Mittelineaartakisti Püsikondensaator NTC takisti Reguleerkondensaator -t PTC takisti Seadekondensaator +t VDR takisti - Varistor Varikond U Elektrolüüt- Elektrihõõglamp kondensaator Induktiivpool Läbiviikkondensaator 7. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE JA MUUNDAMINE Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus 9 Kommunikatsiooni või Üksik eraldi mähis kompensatsioonimähis Kolm eraldi mähist Jadamähis 3 Kolmefaasiline mähis Rööpmähis
kõrgusena, mille alus võrdub poolperioodi pikkusega T/2 ja ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. Voolu ja pinge efektiivväärtus Vahelduvvoolu efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 15.Mahtuvusega vooluring. On vaadeldud kondensaatori laadimist alalisvooluahelas. Seal on vool võimalik vaid lühiajaliselt, seni kuni kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaator laetakse või tühjendatakse. Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega:
võrra. Või 1F on sellise kahe keha omavahlise mahtuavus millede puhul tuleb ühel kehalt teisele kanda üle elektrilaeng 1C et suurendada nende kehade vahelsit pinget 1V võrra. Et 1C on väga suur lektrilaeng siis on ka 1F väga suur elektrimahutavus Seetõttu kasutatakse praktikas enamasti ühikuid: üksmikro farad 1yF= 10`-0F üks nanofarad 1nF = 10`-9F üks pikofarad 1pF = 10`-12F ElektriKondensaatorid elektrikondensaator e lihtsalt kondensaator on kahest või enamast plaadist ja nende vahelisest delektrikukiist koosnev seadis kondensaatorite omaduses on koguda ja säilitada oma plaatidel suurusle võrdseid kuid erimärgilisi elektrilaengid Kondensaatorit iseloomsutav põhisuurus on tema elktrimahtuvus tähis C Kondensaatori elektrimahtuvus näitab kui suure elktrilaengu andmisel tema ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühikuslie suursue (1V) võrra C= Q/U kus C(F) kkondensaatori elektrimahtuvus
muutkondensaatoriteks, mille mahtuvus on muudetav. Kondensaatorite põhiparameetrid on nimimahtuvus, tolerants, nimipinge ja mahtuvuse temperatuuritegur. Nimimahtuvus on kondensaatori mahtuvus normaaltingimustel. Tolerants ehk mahtuvushälve näitab, mitu protsenti võib kondensaatori mahtuvus olla nimimahtuvusest suurem või väiksem. Tolerants on enamasti ±20; ±10 või ±5%. Nimipinge on suurim alalisvoolu pinge, millel kondensaator võib püsivalt töötada. Mõnedel kondensaatoritüüpidel võidakse anda ka vahelduvpingeline nimipinge. Mahtuvuse temperatuuritegur näitab mahtuvuse suhtelist muutust temperatuuri muutumisel 1K võrra. See tegur võib reaalselt olla kas positiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus suureneb), negatiivne (temperatuuri tõustes mahtuvus väheneb) või null, sõltuvalt kasutatava dielektriku materjalist. Kondensaatori laadimine Laadimiseks ühendatakse kondensaator vooluringi koos vooluallikaga
· Ühefaasilisel asünkroonmootoril puudub loomulik käivitusmoment · Ühefaasiline vool tekitab kaks ühesuguse amplituudiga pulseeruvvälja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas · Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse · Kondensaatormootoris on lisaks staatori töömähisele ka käivitusmähis, mille telg on töömähise 90 elektrilise kraadi võrra nihutatud · Mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C · Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja · Kondensaator suurendab mootori massi ja mõõtmeid ning võib tekitada toitepinge moonutusi, mis häirib sidevahendite tööd 25 Sildiandmed Ühendamine toiteallikaga · Tähtühenduse korral on staatorimähise lõpud omavahel nullpunktis kokku ühendatud. Mähiste algused on ühendatud toitesüsteemiga
neid ei tohi otse ilma eriseadmeta (drossel) 220 V võrgupingele lülitada nagu näidatud alljärgneval joonisel. Luminofoorlambi skeem Starter Kütteniit Lambi klaastoru C Elavhõbeda tilgake Drossel 220 V Kondensaator Luminofoorlampe võib ühendada elektrivõrguga starter- või starte- rita süüteskeemiga. Lampide ühendamisel startersüütesüsteemi abil nagu näidatud joonisel, kasutatakse starterina kahe (liikuva ja liikumatu) elektroodiga neoonlampi. Luminofoorlampi tohib elektrivõrku ühendada üksnes järjestikuse ballasttakisti kaudu, mis piirab lambis voolu kasvu ja kaitseb seda purunemise eest. Vahelduvkooluvõrkudes kasutatakse ballasttakistina
Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2
tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust 2 Eelmisel joonisel kujutatud lülituses kondensaator Ck tõkestab sisendsignaali alaliskomponendi Kasutatakse ka tippväärtuse detektorit, mis sisaldab endas praktiliselt kahte detektorit: ühte positiivsete ja teist negatiivsete tippväärtuste mõõtmiseks Mõlemad toodud tippväärtuse detektorid mõõdavad pinge täisulatust, mitte ühe-poolset tippväärtust Silumisfiltri ajakonstant t = RC peab olema märgatavalt suurem vahelduvsignaali suurimast perioodist T
Üksteise suhtes nihutatud 2 Analoogne ühefaasilise generaatoriga nurganihe on 120 kraadi, faasid A, B, C, neutraaljuhe ja maandusjuhe puuduvad, sest nende voolude summa võrdub nulliga. 11. Kolmefaasilised sümmeetrilised tarbijad- tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust. 12. Kolmefaasilised mittesümmeetrilised tarbjad Pinged, voolud ja võimsused leitavad läbi Kirchoffi seaduste. Võimsused leitavad: N-juhtmega tähtühenduses: Vool neutraaljuhtmes N-juhtmeta tähtühenduses: Nihkepinge tekkimine. Kolmnurkühenduses: Faasipinged samad liinipingetega, faasiväärtused leitavad: 13. Elektrimasin Elektrimasin on masin, millega muudetakse mehaanilist energiat elektrienergiaks
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites;
I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu
Mehaaniline töö isotermses protsessis on l=q-u=(s2-s1)T-[(i2-i1)-(p2v2-p1v1)] J/kg. Tehniline töö lt=q- i=(s2-s1)T-(i2-i1) J/kg. 8. Isoentroopne protsess. Termodünaamiline ringprotsess ja termodünaamika II seadus. Carnot' ringprotsess. Otsene ja pöördringprotsess. Isoentroopne protsess:??? osad: AG-aurugeneraator, ÜK-auru ülekuumendi, T- auruturbiin, Termodünaamiliseks protsessiks - termodünaamilises G- generaator, K- kondensaator, TP- toitepump süsteemis toimuvad järjestikulised olekumuutused. Protsessi käiku väljendatakse tavaliselt mingite olekuparameetrite Termofikatsioon ( soojus+ el koostootmine), seosena, mis antakse kas analüütiliselt või graafiliselt. soojuskasuteguri mõiste Termodunaamika II seadus. Termodünaamika II seadus Termofikatisoon - elektrienergia ja soojuse koostootmist. määrab termodünaamiliste protsesside suuna—väiksema Selliseid el
a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid.
Keevitamine vahelduvvooluga Sele 4.4. Keevitusaparaadi põhiosad 1. Transformaator (ühe või kolmefaasiline) - Transformaatori ülesanne: muudab võrguvoolu tugevaks keevitusvooluks ja võrgu kõrge pinge mada- laks keevituspingeks. 2. Kõrgpinge impulsside generaator Generaatori ülesanne: toodab kõrgsagedusvoolu impulsse kaare paremaks süütamiseks keevitus- protsessis. 3. Kaitse drossel ja kaitse kondensaator Kaitse drosseli ja kaitse kondensaatori ülesanne: kaitseb transformaatorit kõrgsagedusvoolu impulsside eest. Vastasel juhul võivad kõrgsagedusvoolu impulssid rikkuda transformaatori mähist. 4. Filter kondensaator Filter kondensaatori ülesanne: tasandab erinevad voolu poolperioodid, mis võivad tekkida keevitus- protsessi käigus (alaldist voolu alaldamisel). 5. Kaitsegaasi etteande regulaator
Püsikondensaator on kindla mahtuvusega seadis. Muutkondensaatorite mahtuvus on sujuvalt muudetav. Püsikondensaatorid liigitatakse dielektriku tüübi järgi paber-, plast-, keraamika-, vilk-, klaas- ja elektrolüütkondensaatoriteks. Elektrolüütkondensaatorid võivad olla polaarsed ja mittepolaarsed. Polaarse elektrolüütkondensaatori vooluahelasse ühendamisel tuleb ilmtingimata arvestada polaarsust. Vale polaarsusega ühenduse korral kondensaator puruneb. Muutkondensaatorid jagunevad häälestus- ja seadekondensaatoriteks. Häälestuskondensaatorid on mõeldud korduvaks reguleerimiseks, seadekondensaatorid ühekordseks seadistamiseks. Enamasti on kõik muutkondensaatorid pöördkondensaatorid. Kondensaatorite tingmärgid on toodud joonisel. i hetkeline pöördenurk n lõplik pöördenuki Ri Hetkelisele pöördenurgale vastav takistus Rn lõpptakistus i /n Ri/Rn
kutsuti neid traadita telegraafideks. [1] Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe-saatja (joonis 1,2) Joonis 2 Joonis 1 Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3] Aastal 1878 avastas David E. Hughes, katsetades söemikrofonidega, et säde tekitas lähedal asuvas telefonis signaali, kuid seda peeti esialgu vaid induktsiooniks ning Hughes seda enam edasi ei uurinud. [1] Küll aga uuris elektromagnetkiirgust ja selle tekitamise ning ka tajumise võimalusi nii Nikola Tesla kui ka Jagadish Chandra Bose ning aastal 1895 sai
Näiteks 2,2,4- trimetüülpentaani (isooktaan) kasutatakse kui ühte standard väärtusena oktaaniarvuna. [2] Oktaan on üheks komponendiks bensiinis ja nagu ka kõik teised madalmolekulaarsed (molaarmass 114,23 g/mol) süsivesikud, on ka oktaan lenduv ja kergesti süttiv. [2] Sulamistemperaruuriks -57 ja keemistemperatuuriks 126. [1] Tehnoloogiline osa Tehnoloogiline skeem ja selle kirjeldus OKTAANI- KONDENSAATOR SEGU JAHUTI OKTAAN I (30) Tagasi- (soojusvaheti) OKTAAN 126 MAHUTI
Juht välises väljas. Laadimata juhi viimisel elektrivälja hakkavad laengukandjad liikuma, positiivsed vektori E suunas ja negatiivsed sellele vastupidises suunas. Juhi otstele tekivad vastupidise märgiga laengud, mida nimetatakse indutseeritud laenguteks. Nende väli on vastupidine välisele väljale. Seega laengute kogunemine juhi otstesse nõrgendab välja tema sees.Laengute ümberjaotumine kestab kuni E=0 ja E=En. 7. ELEKTRI MAHTUVUS JA KONDENSAATOR Juhile antud laeng q jaotub mööda tema pinda nii, et väljategevus juhi sisemuses oleks võrdne nulliga. Kui juhile, mis kannab juba laengut q, anda veel niisama suur laeng, siis see teine laeng peab paigutuma mööda juhti täpselt samal viisil, sest muidu tekitaks ta juhis nullist erineva välja. See kehtib ainult siis , kui laengu suurendamisega juhil ei kutsuta esile laengujaotuse muutusi ümbritsevatel kehadel. Seega erineva suurusega laengud paigutuvad teistest kehadest eemale
I variant 1) Magnetväli vaakumis. Amperi seadus. Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdelised voolutugevuse ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin kus võrdetegur k1=1 B - induktiivsus (tesla T) 2) Elektrimahtuvus. Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii) qC ehk C=q - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta selle potensiaali ühe ühiku võrra. 1CV=1F (Farad- mahtuvuse ühik) Kera ma...
Kuna sobivaim süütehetk sõltub mootori koormusest ja pöörelmissagedusest, on katkesti jaotur kokku ehitatud süüteregulaatoritega. Katkesti jaotur peab olema töökindel ja vastupidav, tagama madalpinge perioodilise katksetamise ja kõrgepingevoolu täpse jaotamise nii väikese kui ka suure püürlemissageduse korral, kindlustamata eelsüüte täpse ja kindla reguleerimise ning hooldamise lihtsuse. Kontaktide põlemise vältimiseks ühendatakse kontaktidega rööbiti kondensaator, mis salvestab endainduktsioonvoolu ja kontaktide sulgumisel tühjeneb läbi madalpingemähise. Kondensaator võib olla valmistatud alumiiniumlindist või tina ja vase kihiga kaetud lindist. Viimast tüüpi kondensaator on võimeline läbilöögi korral ise taastuma. Kondensaatorimahutavus on 0,17-0,25 mikrofaradit. Liikuvat kontakti nimetatakse vasaraks ja liikumatut alasiks. Kontaktid on volframist. Vasar on sarniirselt teljel ja surutakse vastu alasit lehtvedruga.
Süütepoolide südamikud on magnetjõujoonte peremaks juhtimiseks valmistatud pehmest terasest. Südamikule paigutatud papist torule on mähitud primaar- ja sekundaarmähis. See on sellepärast, et primaarmähist tugevamini magnetiseerida. Süütepooli primaarmähisega on jadaühendatud katkesti ja sekundaarmähisega süüteküünal. Katkesti on ühendatud juhtme abil süütelülitiga. Katkesti kontaktide vahel sädeluse vähendamiseks ja voolu järsema muutumise saamiseks on süsteemis kondensaator. Magnetitega hooratta liikumisel lõikuvad magnetvälja jõujooned süütepooli mähisega ja indutseerivad neis elektromotoorjõu. Kahe mähisega süütepoolis tekib vastastikuse induktsiooni nähtus. Kui vool läbib primaarmähist, tekib selle ümber magnetväli, mille jõujooned haaravad ka sekundaarmähise keerde. Kontaktide avanemisel on omainduktsiooni elektromotoorjõu väärtus primaarmähises 200 – 300 V.
Elektrivälja tugevus (E) nim elekriväljas laengute mõjuva jõu ja laengu suuruse suhtest E=F/q(N/C) Tugevuse suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Jõujooned saavad alguse positiivselt laengult ja lõppevad negatiivsel laengul. Pilet 14.2 Soojusmasina tööks vajalikud tingimused ja kasutegur. Soojus masin on masin mis teeb mehaanilist tööd. Kütuse põlemisel vabaneva soojusenergi arvul. Soojusmasina tööks on vajalik : soojendi Q1, Töötav keha, kahuti e. Kondensaator Q2, Kasulik töö = Q1-Q2 A=Q1-Q2 soojusmasina poolt tehtud kasulik töö on võrdne soojendile suunatud ja jahutile antud soojushulkade vahega. Soojusmasina kasutegur on kasuliku töö suhe soojendilt saadud soojushulgaga. =A/Q1=Q1-Q2/Q1100% 30-40% kasutegur. Carrot Kasutegur =T1-T2/T1100% Pilet 14.3 Ül: Liikumishulga jäävuse seaduse kohta. m1V1+m1V1=(m1+m2)V Pilet 15.1 Kondensaatorid. Kondensaatorite liigid ja kasutamine. On seadis, mis võimaldab salvestada elektrivälja energiat
Füüsika konspekt 1. Skalaarid- suurused, mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest (aeg, mass. Inertsmoment). Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari, mis n võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga cos korrutisega. 2. vektor- suurusi, mida iseloomustavad arvväärtus ( moodul) ja suund.(kiirus, jõud, moment). Kahe vektori vektorkorrutis on vektor, mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nende vahelise nurga sin korrutisega; siht on risti tasandiga, milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga. 3. Ühtlane sirgjooneline liikumine- keha liigub ühtlasel kiirusel ,liikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleeseks iseendaga. V=const V= s/t =const 4. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine- V=ds/dt; a=dv/dt 5. Ühtlane ringliikumine- keha punktide liikumistrajek...
ruumides ja olid omavahel ühendatud püsiliiniga. Ühel nendest seadmetest vänta pöörates tekkis teises seadmes põrisev heli. Ühel päeval kuulis Bell'i assistent lisaks põrinale ka esimesi telefonis edastatud sõnu ,,Hr. Watson tulge siia, ma vajan teid". Tänapäeva telefonid saavad toite keskjaamast. Toonvalimisega telefon Lihtsustatult saab vaadelda telefoni koosnevana neljast osast: · Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti kaudu liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle sammuga
ProDiags ABS, ASR, EBV, EDS, ESP, MSR Piduri, veojõu ja stabiilsuse kontrollsüsteemid http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi ProDiags Sisukord 1. ABS - pidurid .......................................................................3 2. EDS Elektrooniline diferentsiaali kontroll ............................9 3. EBV Elektrooniline pidurdusjõu kontroll ............................11 4. ESP Elektrooniline stabiilsuse kontroll ..........................................12 5. Lülitid ja andurid ......................................................................14 5.1. ASR/ESP lüliti ......................................................................14 5.2. Pidurite lülitid .........................................................................
Generaatori mähised moodustavad tajuri tundliku osa, mille lähedal tekitatakse magnetväli. Kui metallist (elektrit juhtiv) objekt satub anduri mähiste magnetvälja mõjupiirkonda, siis selles indutseeritud voolud tektitavad generaatorile lisakoormuse, mida on võimalik mõõta. 57. Mahtuvus lähedus andur Mahtuvusliku lähedusanduri tajur põhineb kõrgsagedusgeneraatoril ehk ostsillaatoril, mille võnkeahela kondensaator moodustab tajuri tundliku elemendi. Ostsillaatori töötamisel tekib kondensaatori ümber kõrgsageduslik elektriväli. Kui mingi elektrit juhtivast või ka isoleermaterjalist objekt, mille suhteline dielektriline läbitavus on suurem kui 1, satub kondensaatori elektrivälja mõjupiirkonda, siis kondensaatori mahtuvus muutub. 58. Optilised andurid 59. Elektrilised rõhuandurid 60. N-P-N väljundiga andurite sisselülitamine 61. P-N-P väljundiga andurite sisselülitamine
p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja
signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. 5. Alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad probleemid 1)Sidede loomine, mis kompenseeriksid U KEp, UBEp, jne 2)Triivide vähendamine Vasturohi: 1) Termostateerimine, 2) Termokompensatsioon, 3) Skeemiline termostabilisatsioon, 4)M-DM süsteemid, 5)Tasakaalustusskeemid. Pilet 10 1. Wien'i sild Lülitus koosneb ahelast, kus takisti ja kondensaator on paralleelselt lülitatud ja veel sama suurest takistist ning kondensaatorist järjestikühenduses. See ahel on ühendatud OV positiivse tagasiside ahelasse. Sellise ühenduse (pos. Tagasiside) puhul hakkab OV signaali võimendamise asemel genereerima. Võnkumised saavad toimuda vaid ühel kindlal sagedusel, mis on määratud elementidega R ja C (mõlemad takistid on võrdse väärtusega, samuti kondensaatorid). Wien’i sillaga on
p1=p4=const q2 1 s 44. Aurujõuseadme põhimõtteskeem koos seletusega. 1. Aurukatel 2. Auru ülekuumendi 3. Auruturbiin 4. Generaator 5. Kondensaator 6. Toitepump 7. tsirkulatsioonipump Vesi suunatakse toitepumba abil aurukatlasse kus see läheb keema, edasi läheb keev aur ülekuumendisse kus aur ülekuumutatakse, edasi liigub ülekuumutatud aur turbiini ja
kogu süsteemi korrasolekule. Reeglina on aga tänapäeval kasutatav kaitseaparatuur võimeline seadmeid selliste olukordade tekkimise eest kaitsma. 3.4. Mittelineaarsed elemendid vahelduvvooluahelas Vahelduvvooluahela kogutakistus koosneb aktiivtakistuse R ja reaktiivtakistuse X summast. Reaktiivtakistus on põhjustatud mittelineaarsete elementide (kondensaator, induktiivpool) olemasolust vooluringis, mis on võimelised ajutiselt salvestama energiat. Kondensaator on kahest üksteisest eraldatud, kui kohakuti asetsevast plaadist, mis salvestab elektrienergiat elektrivälja. Kondensaatorit iseloomustab tema mahtuvus C. Induktiivpool kujutab endast südamiku peale mähitud juhet, mis salvestab energiat magnetvälja. Induktiivpooli iseloomustatakse tema induktiivsusega L. Nende elementide takistus sõltub sagedusest. Üks mittelineaarseid elemente sisaldav vooluring on näidatud Joonis 3.5. Joonis 3.5. Vahelduvvooluahel
Miks mitte juhtida aur jahtumiseks teise silindrisse.Niisuguse ta ehitas,nimetades seda kondensaatoriks.Ja taoline masin töötas!Watt patenteeris selle leiutise ja aurumasin tänapäeva mõttes oligi leiutatud.Peale selle võttis ta patengi ka aurumasina regulaatorile,mis tagas masina ühtlase töötamiskiiruse.Watti aurumasin oil õnnestunud kui statsionaarne jõuallikas.Kahjuks töötas see võrdlemisi madalal survel ega suutnud panna liikuma auruvedurit.James Watti aurumasinal oli omaette kondensaator auru jahutamiseks pärast peasilindri läbimist.See võimaldas hoida peasilindrit kuumana ning suurendada nii masina efektiivsust.Kogu saladus seisis siin kahepoolse jaotusega siibris. Watti aurumasin kogus populaarsust ning pani aluse paljusele tähtsatele leiutistele,teiste hulgas ka auruvedurile ja laevale ning soojuselektrijaamale.Praegu asendavad aurumasinaid aurutuebiinid ja sisepõlemismootorid. Aurumasin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
