Elektrilaeng-laeng näitab kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikjõus Elementaarlaeng-on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng Juhid- ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur Dielektrikud ehk mittejuhid-sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid Pooljuhid- laengukandjad ei ole pooljuhtides kõll alati vabad, kuid neid saab suhteliselt kergesti vabadeks muuta Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Elektrivoolu suund- kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund Elektrivoolu tugevus-näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget Coulomb’i seadus- näitab elektrostaatilist jõudu kahe laenguga keha vahel Ampere’i seadus- kui juhtmetes on samapidine elektrivool, siis nende vahel on tõmbejõud. Kui on eripidised, siis mõjub nende vahel tõukejõud Magnetväli-laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli Magneetumine- nähtus, mille korral magnetvälja paigutam...
võrdne nende vektorsummaga. Töö, laengu liikumisel elektriväljas http://gyazo.com/8c5d9e608ff4e2f8f2a295cf32f4f196 (nool pildilt) Homogeenne väli ( ühesugune väli) sd = vahemaa. Mille laeng läbib elektriväljas liikumisel. Elektrivälja 2 punkti vaheline pinge on 1V kui elektriväli teeb 1C suuruse laengu ümber paigutamisel tööd 1J http://gyazo.com/ead44fd9975991401733e111114bebaa Elektri mahtuvus ja kondensaator On suurus, mis iseloomustab juhtide võimet salvestada elektrilaenguid. See sõltub juhtide mõõtmetest, kujust, vastastikusest asendist ja ümbritsevast keskkonnast. Mahtuvust leitakse valemist C = q/U Mahtuvusühik(C) on farood (F) q – laeng U – pinge 2 juhi elektrimahtuvus on 1F, kui neile laengub 1C ja -1C andmisel tekib juhtide vahel pinge 1V Kahest metallplaadist koosnevat süsteemi, mi on eraldatud di elektrikuga nim. kondensaatorks. http://gyazo
z r rL 2 xL xC 2 *Kuidas arvutatakse jadalülituses vooluringi näivtakistus? Näivtakistust arvutatakse selle valemiga. *Missugusel tingimusel tekib vooluringis pingeresonants ja milline takistus määrab voolutugevuse resonantsil? xL xC Pinge resonants tekib sellisel tingimusel, ning resonantsi määrab aktiivtakistus. *Miks ei võrdu pingeresonantsil pooli klemmipinge UL kondensaatori klemmipingega UC? Kuna kondensaator on ka tarbija ja tekitav lisapinget, mis on küll väike, aga olemas. *Milline on võimsusteguri väärtus resonantsil? Võrdlemisi suur. *Kuidas on üksteise suhtes suunatud induktiivsuse ja mahtuvuse pingelangude vektorid? Vektoris on risti üksteise suhtes. *Kuidas avaldub jadalülituses vooluringi üldpinge osapingete kaudu? Siis, kui liidame erinevaid osapingeid kokku. Hinnang tööle: Töö sai tehtud ilma probleemiteta. Ühendused olid korrektsed ja töötasid korralikult.
Elektriväli Magnetväli Ümbritseb laetud kehi (paigalseisvaid, liikuvaid) Ümbritseb püsimagneteid ja vooluga juhte (liikuvaid laetud kehi) Keha omadusi kirjeldab elektrilaeng q või Q Keha omadusi kirjeldab vooluelement I l Selle SI ühik on: kulon (1 C) vooluelement = voolutugevus × juhtme pikkus Selle SI ühik on: amper korda meeter(1 A x m) Mõju põhiseadus on Coulomb'i seadus: kaks Mõju põhiseadus on Ampere'i seadus: kahe punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võrdeline võrdeline nende laengutekorrutisega ja voolutugevusega mõlemas juhtmes pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga kus F - jõud,...
Pool hakkab toimima vooluallikana, mis pidurdab väljastpoolt peale sunnitavat voolu muutumist. Puhtalt induktiivsel takistusel energiat soojusena ei vabane. Voolu kasvu käigus salvestab induktiivpool energiat ning voolu kahanemisel annab ta selle ära vooluringi teistele osadele. Voolutugevus jõuab nii oma maksimaal- kui ka minimaalväärtuseni pingest hiljem, sest just voolu muutus põhjustab pooli takistava toime. Mahtuvustakistus Avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. Vahelduvvool on suuteline kondensaatorit läbima. Laetud osakeste kogunemisel ühele plaadile tugevneb selle plaadi poolt tekitatav elektriväli teise plaadi asukohas. Välja mõjul hakkavad laengukandjat liikuma ka teisel pool mittejuhtivat kihti. See saab võimalikuks tänu plaadi laengu pidevale muutumisele, mis aga toimub vaid vahelduvvoolu korral. Seega avaldab kondensaator laadivale voolule takistust.
töös mitmeid olulisi erinevusi: 1. Väljundpinge muutumine on märksa väiksem kui aktiivtakistusliku koormuse korral. See tähendab, et väheneb pulsatsioon. Seejuures pulsatsiooni vähenemise määr sõltub kondensaatori mahtuvusest ja koormustakistusest, kui kondensaatori mahtuvus on suurem väheneb pulsatsioon enam ja sama tulemuse annab ka suurem koormustakistus. Taoliselt lülitatud kondensaatorit võib vaadelda ka silufiltrina. 2. Alaldi lülitamis hetkel on kondensaator tühi ja see on sama väärne lühisega väljundis. Läbi dioodi tekib väga tugev laadimisvoolu impulss, see võib kahjustada dioodi, kuna voolu piirab ainult alaldi sisetakistus, mis koosneb dioodi pärisuuna takistusest ja trafomähiste takistusest. Dioodid on arvestatud lühiaegsele ülekoormusele, kuid alaldite projekteerimisel kontrollitakse, kas valitud diood talub laadimisvoolu 3
Mahtuvus C on ühe katte laengu absoluutväärtuse ja kattevahelise pinge suhet. Plaatkondensaatori mahtuvus – on võrdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise läbitavusega e ja pöördvõrdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite ühendamine Elektrivälja energia Superkondensaator ehk ülikondensaator on elektrotehniline seadis, mille abil saab elektrostaatilist energiat salvestada süsinikelektroodide pinnale. Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E)
arvutusvalemid Vahelduvvoolu ahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalisvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. Aktiivtakistusel on pinge ja voolutugevus samas faasis. Induktiivtakistust X=ωL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on ω vahelduvvoolu ringsagedus. Induktiivtakistusel jääb voolutugevus faasis maha pingest. Mahtuvustakistus avaldab vahelduvvoolule kondensaator, mille mahtuvus on C. mahtuvustakistusel aga pinge voolust. Maha jääb energiat määrav suurus. 20. Mida saab leida Thomsoni valemist? Kirjuta Thomsani valem. Võnkeringis toimuvate elektrovõnkumiste omavõnkeperioodi . f0= 1 2pii ruutjuurLC f0 on omavõnkesagedus hertsides(Hz); L on induktiivsus henrides (H); C on mahtuvusfaradites(F).
Ära koorma masinat üle. Juhul kui masin on juba üle kuumenenud tuleb lasta tal töötada täispööretel 10-15 min et lasta ventilaatoritel töötada. Elektritääriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. Rikked Mootor töötab aga spindel seisab: Reduktori hammasrattad kulunud või purunenud Ülekuumenemist põhjustab nürid lõikeriistad või ülekoormus Raadiohäired: Tööriista kondensaator ei tööta Ehituslik Saematerjal Kvaliteet Iseloomustus A Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud üksikud mustad oksad mitte üle 8 mm B Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määral musti oksi üle 8 mm AB Täiskantne terveoksaline materjal, lubatud vähesel määra musti oksi üle 8mm, A kvaliteet välja sorteerimata
rakendamisel. Piesoefekt leiab laialdast kasutamist mikroskoopiliste andurite ja täiturite valmistamisel, aga samuti ka aja mõõtmisel (kvartskell), väikeste ainekoguste massi mõõtmisel kvartsi kristalli omavõnkesageduse muutumise põhjal jne. Püroelektrikud on ained, mis on suutelised polariseeruma temperatuuri muutumise tagajärjel. Püroelektrikuid kasutatakse termomeetrite valmistamiseks 9. Elektrimahtuvus, kondensaator. Materjalide elektrilisi omadusi liigitatakse selle järgi, kas laengud saavad nendes vabalt liikuda või mitte. Elektrijuhid on ained, milledes elektrilaengud saavad suhteliselt vabalt liikuda. Head elektrijuhid on metallid, elektrolüüt, ioniseeritud gaas. Mittejuhid ehk isolaatorid on materjalid, milledes laengud vabalt liikuda ei saa. Head isolaatorid on kumm, plast, klaas, ka puhas vesi. Pooljuhid on materjalid, mille juhtivus jääb juhi ja isolaatori vahele. Tuntumad on räni, germaanium
elektrivälja tugevus, A töö, l nihe, potentsiaalide vahe. I voolutugevus, U pinge, R takistus, r vooluallika sisetakistus, N võimsus. F Lorentzi jõud, B magnetinduktsioon, nurk vooluga juhtme või pooli pinnanormaali ja magnetinduktsiooni vektori vahel, v laengu liikumise kiirus mõõteriistu: ampermeeter, voltmeeter, multimeeter joonistada vooluringi kasutades tingmärke (vooluallikas, takisti, reostaat, ampermeeter, voltmeeter, lüliti, hõõglamp, kondensaator, induktiivpool) kirjeldada: mudeleid: elektrostaatiline väli, punktlaeng, juht, pooljuht, dielektrik, elektrivool, voolu magnetväli nähtuseid ja rakendusi: elektriline varjestamine, polarisatsioon, piesoelektriline efekt ja selle kasutamine kaaludes ning kellades, kondensaator, kondensaatori kasutamine, elektrivool erinevates keskkondades, vooluraam, elektrimootor, osakeste liikumine magnetväljas, generaator, vahelduvvool, elektrienergia ülekanne, vahelduvvoolu võrk, transformaator,
Kondensaatorite liike 1 1. Materjali kokkuhoiu huvides kasutatakse kondensaatori katetena õhukesi metallfooliume. 2. Isolaatoriks on enamasti parafineeritud paber, polüstürool- või vilgukivilehed või keraamilise aine kihid. 3. Dielektriku liigi järgi nimetatakse konden-saatoreid paber-, vilgukivi-, polüstürool-, keraamilisteks või õhkkondensaatoriteks. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 41 Laetud kondensaatori energia Laetud kondensaator omab energiat. Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 42 Kondensaatorite ühendamine Jadaühenduse korral kondensaatorite laengud on 1. Rööp- e. ja ühesugused paralleelühendus. pinged liituvad.Rööpühenduse Pinged üksikutelkorral kondensaatorite mahtuvused kondensaatoritel ja laengud
positiivse laenguga keha viimasel ühest punktist teise. A = qEs · Elektrimahtuvuseks nim. kehade omadust koguda elektrilaenguid. Seadme elektrimahtuvuseks nim. seadme ühelt osalt teisele viidud laengu ja üleviimise tulemusena tekkinud suhet. q C= , milles C mahtuvus (F) U q laeng (C) U pinge (V) · Kondensaatoriks nim. seadmeid, mida kasutatakse elektrilaengute saavutamiseks. Kondensaator koosneb kahest elektrijuhtmest, mis on teineteisest eraldatud õhukese dielektriga. Lihtsaim kondensaator koosneb 2-st paralleelsest metallplaadist, mille vahel on õhk. · Kondensaatori mahtuvus: S C= 0 , milles suhteline dielektriline läbitavus d o elektriline konstant (8,85*10-12 C2/N*m2) S ühe plaadi pindala (m2) d plaatide vahekaugus (m) ALALISVOOL
ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid..........................................................................
ELEKTROTEHNIKA I - KODUNE TÖÖ NR 2 v1.0 Elektrotehnika AME3140 2008 Õppejõud: Evald Külm Teie ees on universaal-lahendaja elektrotehnika kodusele tööle nr. 2. Antud lahenduskäigud peaksid korrektse andmete sisestamise korral töötama mis tahes parameetritega. Ülesannetes tahetavad vastused on ligikaudsed, katsetage komakohtadega. NB! Kontrollige oma sisestatud andmeid mitu korda! Kolmandal töölehel on abimaterjal ja valemid. Vahetulemused on näha ülesande lehel ÜLESANNE 1 Sisesta ülesandes antud andmed rohelistesse lahtritesse. M12 ja M23 on vastastikune induktiivsus. Esineb korraga ainult üks - kui puudub, tuleb panna väärtuseks 0. Vastused arvutatakse kollastesse lahtritesse. Esimene on efektiivväärtus, teine on faas ( nurk kraadides ). Pw1 ja Pw2 on vattmeetri võimsus vastavalt sellele, kas ta on asetatud skeemi keskosast vasakule või paremale. Edukat sisestamist! NB! Vanasti tuli lei...
lühiskeerdude olemasolu on lubatud. Sammuti väheneb elektromagneti aja konstant, kui valmistada magnetahela osad teraslehtedest. Elektromagnetilise ajakonstandi vähendamiseks võib lülitada elektromagneti pooliga jadamisi lisatakisti. Veel suurema rakendumiskiiruse võib saada, kui lülitada elektromagnet sellisesse skeemi: L RL C Skeemi pingestamise hetkel kujutab kondensaator endast väha väikest takistust ja takisti RL on temaga praktiliselt shundeeritud. Sellega on praktiliselt kogu toitevõrgu pinge rakendatud poolile. Pooli vool kasvab kiiresti ja elektromagneti rakendumine kiireneb. Elektromagnetite kasutusala lukusüsteemides Peale selle, et elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks kasutatakse neid veel mitmetes elektroonika lülitustes.
pindu.Jõujooned ja ekvipotentsiaalpinnad on omavahel risti. Elektrimahtuvus. Kondensaatorid. Kahe keha omavaheline mahtuvus näitab, kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge. Kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks nim. kondensaatoriks. Kondensaatori mahtuvus on 1F farad, kui laengu 1C viimine ühelt plaadilt teisele tekitab plaatide vahel pinge 1V. Lihtne kondensaator koosneb kahest juhist(kate), mis on eraldatud õhukese dielektriku kihiga. Kondensaatorid liigitatakse: 1) katete kuju järgi. Plaatkonde, kerakond. 2) dielektriku liigi järgi. Paber, õhk konde. 3)mahtuvuse muudetavuse järgi. Pöördkond. / Esimene konden leiutati 1745 a Leidenis nn leideni purk--joonis.Elektrolüütkond. on suure mahtuvusega. Metall I I I paber. Mahtuvus sõltub vaadeltavate kehade mõõtmetest, vahekaugusest ja kehade vahelise aine dielektrilisest läbitavusest
suurenema. Auru, mille temperatuur on suurem küllastunud auru temperatuurist nimetatakse ülekuumenenud auruks. Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaine aur kõrge rõhuall kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaine aur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru seda võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut Teostajad: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Juhendaja: Elektrotehnika II Töö nr: 23 SAGEDUSE KOLMEKORDISTAMINE KÜLLASTUNUD ÜHEFAASILISTE TRANSFORMAATORITE ABIL Eesmärk: Kasutatud seadmed: Tutvuda sageduse Voltmeetrid: No7019; No7523; EM950-2; kolmekordistamise No7728. EM8557(mag. elektriline) võimalusega küllastunud Ampermeetrid:EM5348; EM9752 ühefaasiliste trafode abil ja Trafod: EM47(A), EM45(B), EM46(C). kõrgemate harmoonilistega Resistor: R-10, T12171 kolmefaasilistes Diood, lüliti vahelduvvoolu ahelates. ...
elektrokeemilises süsteemis (koormuse kasv auto startimisel ja kiirendusel). Kütuse element Fuel Cell PEKE-membraan element USA-s on välja arvutatud, et oma keskmise loodetava eluea jooksul (5500 tundi) peab PEKE taluma kuni 300 000 piirkoormuse tsüklit. Seetõttu püütaksegi välja töötada "tõelist" hübriidelektriautot, kus lisaks kütuseelemendile on tippvoolutiheduste (tippkoormuste) saavutamiseks kasutusel elektrilise kaksikkihi kondensaator (nn. superkondensaator). Superkondensaatorid on väga efektiivsed impulssvooluallikad/salvestid, mille elektriline kasutegur on 9395 %. Kombineerides koormusjaotust kütuseelemendi ja superkondensaatori vahel, loodavad teadlased pikendada kütuseelementide eluiga transpordivahenditel. Kütuse element Fuel Cell PEKE-membraan element Madaltemperatuursed kütuseelemendid (põhiliselt PEKE ja tema modifikatsioonid) on sobivad väiketarbijatele, kuna nende
.................................... 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak.............................
................................... 12 2.5 Reguleerklapiga seade .............................................................. 12 2.6 Aheldustoruga seade.................................................................14 2.7 Ehituserinevuste kokkuvõte........................................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak.............................
Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni. Kui kondensaatori pinge uC on korgem alaldi valjundpingest ua, siis tuhjeneb kondensaator aeglaselt vorreldes laadimisega labi tarviti. Selle tagajarjel vaheneb pulsatsioon ja kasvab alaldatud pinge keskvaartus UD. Mida suurem on kondensaatori mahtuvus, seda siledam on pinge. Taisperioodalaldis on kondensaatori moju veelgi suurem. 44
omavõnkesagedusega).Elektreedid- jäävad pärast elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt püsimagnetitele magnetväljas).Kondensaator ja tema elektrimahtuvus-kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Tema mahtuvus on tema katete omavaheline mahtuvus.Kondekaid kasutatakase elektrilaengute kogumiseks kohtades, kus on lühikeseks ajaks vaja suurt võimsust. Samas ei juhi kondensaator alalisvoolu, sest ei teki kinnistelektriahelat. Tema elektrimahutuvs-on ühe katte laengu ja katetevahelise pinge suhe C=q/U [F-farad].üksiku juhi mahtuvus ja potentsiaali suhe C=q/. Plaatkondensaatori mahtuvus- C= 0*S/d. 0- elektriline konstant ehk 8,85*10-¹² F/m Kondensaatorite ühendamine- kui kasutada on mitu kondekat, võib tunduvalt laiendada mahtuvuste võimalikke väärtusi, ühendades kondekad patareideks. Rööpühendus-kogumahtuvus on üksikute kondekate mahtuvuste summa C=C1+C2+.
=Amax/q=Wp/q. Pinget võib nim.ka potentsiaalide vaheks. Potentsiaali võib nim.pingeks antud punkkti ja Maa vahel. Elektrimahtuvus: näitab, kui suur laeng tekitab juhil 1Vpotentsiaali või 1V pinge juhtide vahel. Elektrimahtuvu tähis on C, ühik 1F. 1F=1C/1V s.t.juhi mahtuvus on 1F, kui 1C surve laeng tekitab 1V potentsiaali. Selline metallkera peaks maast olema 1000 korda suurem. 1F on väga suur ühik tehnikas. C=q/ . Kondensaatorid: Lihtsam kondensaator koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metall-lehest elektronides. Andes ühele elektronile laengu +q, omandab teine q. Seega kondensaatori laeng võrdub ühe katte laeng. Kond.mahtuvus C=q/U, kus U on elektronide (katete)vaheline pinge. Kond.mahtuvus on seda suurem, mida: 1)suurem on pidanala 2)väiksem on elektroodide vahekaugus 3)suurem on elektronide vahelise aine dielektriline läbitavus epsilon. C=epsilon epsilon 0S/d Epsilon0=8,85*10-12F/m. Võrdetegurit epsilon nulli nim
- , . , ( 3÷4 ). , 40 , 6000 3 . 40. Tehniline veevarustus. Tehnilise vee vajadus. Veevarustusskeemid. . . : , . , . , , kWh . : tv1=f ( , , ). tk . pk , . - . 41. Otsevoolu veevarustussüsteem. , . 10÷14°C , ; 18÷22°C. . . ( ), . , , . , 42. Turbiini kondensaator. Tagastav veevarustus. , , . , . , . , . , . . 1,8÷2,0 m/s. , . -, . , , 2÷3% , . : tõ, , . . 43. Torngradiiride liigitus, konstruktsioonid ja tööpõhimõte. , . : 1.1. 1.2. ; 1.3. , . . : a) ; b) ; c) . 44. Pihustussüsteemid. Jahutussüsteemid. Piisapüüdjad. 9÷18 . : a) ; b) ;
1 V 1 V 1 s 1 Wb 1H = = = 1A 1A 1A Induktiivsuse SI-ühik on henri 1s . Kondensaator on kehade süsteem, mis on loodud kindla Induktiivpool on juhtmesüsteem, mis on loodud kindla mahtuvuse saamiseks induktiivsuse saamiseks q Homogeense magnetvälja magnetinduktsioon E =
1. Elektrilaeng. - Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv.Täienda 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Aine vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus-Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb i seadus. Punktlaeng. Coulomb i seadus-Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute...
Elektromagnetiline vastastikmõju- looduses toimuvad elektrinähtused ja magnetnähtused Gravitatsiooniline vastastikmõju- Maa külgetõmbejõu põhjustaja, nõrk jõud, tõukumist ei toimu. Gravitatsioonilaeng e mass Jõud, millega me oma igapäevases elutegevuseskokkupuutume on valdavalt elektromagneetilise päritoluga nt: elastsusjõud, hõõrdejõud, lihasjõud Elektrienergia tänapäeval tähtsaim energia- lihtne muuta ja trantsportida. Salvestada ei saa suures koguses Elektroenergeetika hõlmab kogu inimteg elektrienergiatootmisel, ülekandel ja kasutamisel Elektrilaeng (Q või q) on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osalev elektromagnetilises vastastikmõjus. Laeng iseloomustab keha aktiivsust elektri- ja magnetnähtustes. Toimub tõmbumine ja tõukumine. Looduses on 2 liiki laenguid e jõude: Näeme Positiivne laeng tõmbumist ja Negatiivne laeng tõukumi...
Lintkuivati 1 – kuivatatava materjali püüdevõrk, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev kettrest 11 Sumblimatsioonikuivati 1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali paigaldamisriiulitega sublimaator, 2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on ühtlasi külmutusseadme tsüklis aurusti, 3 – vaakumpump, 4 – külmuti kompressor, 5 – külmuti kondensaator, 6 – külmutusagensi (ammoniaagi) reservuaar, 7 – elekterküttel kuumaveepaak koos pumpadega jää perioodiliseks sulatamiseks sublimaatoris ja külmutusjahutis, 8-külmutusagensi separaator külmutusprotsessis 12 Arvutused Arvutamine ühe kg õunte kohta Õhukuivatis Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %, 1kg algmaterjali peab kaotama =822 g niiskust
amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C. Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator suurendab mootori massi ja mõõtmeid ning võib tekitada toitepinge moonutusi, mis häirib sidevahendite tööd. Ekraneeritud poolustega mootor Niisuguses mootoris saavutatakse magnetvoogude faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori
amplituudiga välja, mis pöörlevad teineteisele vastassuunas kiirusega 2 f 1 1 = . p Kui rootor on mingis suunas pöörlema pandud, saavutab ta lõpuks püsikiiruse. Käivitusmomendi tekitamiseks on mitu võimalust. Kondensaatormootor Kondensaatormootoris on lisaks staatori töö- mähisele TM veel käivitusmähis KM, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator C. Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator suurendab mootori massi ja mõõtmeid ning võib tekitada toitepinge moonutusi, mis häirib sidevahendite tööd. Ekraneeritud poolustega mootor Niisuguses mootoris saavutatakse magnetvoogude faasinihe abimähisega, mis on paigutatud staatori lõhestatud pooluseotsale. Magnetvood n1 ja n2 on teineteise suhtes faasis nihutatud. Seetõttu tekib pöörlev elliptiline magnetväli, mis koos rootori
oma odava toodanguga Silmet Grupp on kontsern, Korraliku lennuvälja suuruses Kasutusalasid on sel metallil maailmaturust 70 protsenti. kuhu lisaks Silmeti tehasele kompleksis, mille lõpuni palju: kosmosetööstus, Seetõttu tsehh seisabki. kuuluvad veel Silmet SUUR PAKK Y 7. VÄIKESE ESR TANTAAL KONDENSAATOR, valmis ehitamata reaktiivmootorite düüsid, Kinnisvara, Sillamäe Sadam, tootmishooned paistavad ka ülijuhtivad sulamid... «See Silmeti juhataja Jüri Soone Sillamäe SEJ ja Ökosil. Tallinna-Peterburi maanteele, annab tulevikuks lootust,» loodab väga, et tehas siiski 7. Viimane on ühisfirma riigiga,
induktiivtakistusega vooluringis kehtib Ohmi seadus efektiivväärtuste kohta: Induktiivtakistus Induktiivtakistusel eralduvat võimsust nimetatakse reaktiivvõimsuseks. Tähis . Reaktiivvõimsust (-energiat) ei saa muuta teist liiki võimsuseks (energiaks). Reaktiivvõimsust kasutatakse ainult vahelduva magnetvälja tekitamiseks. Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik. Vahelduvvoolul kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring
1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris?
Kontaktor Magnetväli Kontaktorkaitselüliti Kontaktor on madalpingepaigaldistes jõuahelates kasutatav elektormagnetiline kommunikatsioonivahend. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kui ka kA. Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms automaat- distantsjuhtimiseks. Türistorkontaktor tingitult nimetatakse kontaktoriks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid. Kontaktid on mõeldud miljoniteks lülitusteks ja mitmekümneks lülitamiseks minutis. Kontaktori kontaktid on kahte liiki: tugevamad peakontaktid on seadmete peavooluringide ja sisse- ja väljalülitamiseks, avikontaktid juhtimis- ja signalisatsioonoahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures ·...
........................................................................................25 5.1. Elekter ja magnetism......................................................................................................26 5.1.1 Staatiline elekter...........................................................................................................26 5.1.2 Pinge..............................................................................................................................26 5.1.3 Kondensaator ja elektrimahtuvus................................................................................26 5.1.4 Takistus......................................................................................................................... 27 5.1.5 Töö. Võimsus................................................................................................................ 27 5.1.6 Jada- ja rööpühendus.............................................................................................
7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad. Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode , mis tasapinna muutusel sulgevad järjekorras elektriahelad vastava elektoodi ja mahuti seina vahel. Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka. Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu
Elektrotehnika kordamine Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, iseloomustavad füüsikalised suurused: voolutugevus, voolutihedus ja pinge. Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad · Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. · Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. · Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. · Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. · Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. · Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. · Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Elektrom...
o Power30 VAl o Secondary voltage 9(2x) VAC o Output current 1.67 (2x) a · 4x Diood DO-41 50 V 1 A, 1N4001G o Conducting-state current 1 A o Off-state current 50 µA o Housing type DO-41 o Conducting-state voltage 1.1 V o Peak off-state voltage 50 V · Takisti (2,2 kohm, +/- 5% (punane, punane, punane, kuldne) · Alumiinium elektrolüüt bipolaar kondensaator o Pitch 5 mm o Temperature range -40...+85 °C o Capacitance tolerance ±20% o ø d 0.6 mm o Nominal voltage 16 VDC o ø D 10 mm o Length 16 mm o Capacity 100 µF o Equivalent series resistance 2.26 · Integraal sild W04M 6
..........................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed
Lahenduse kujunemise aeg (tf) tf koosneb alglaviini, striimeri ja pealaheduseajast. Tugevalt mitteühtlases väljas moodustab põhilise osa ajast striimeri liikumise aeg, kuna ta peab läbima kogu vahemiku, kuid alglaviin ei pea seda tegema. Aegu võetakse keskmiselt, sest esineb suur hajuvus. 8. Liuglahendus ja liuglahenduse kanali pikkuse suurendamise võimalused Pinge suu 9. Kommutatiivsed liigpinged tühijooksul liini väljalülitamisel Tühijooksul olev liin on kondensaator. Väljalülitamisel suureneb liini pikkus ning liini mahtuvuslik vool. Probleemid võivad tekkivda mahtuvliku voolu suurenemise tõttu. 10. Pindlahenduse liigid Kuivlahendus, märglahendus, saastlahendus, liuglaendus. Isolaatorid on konstrueeritud selliselt, et ei toimuks läbilöök vaid ülelöök (Läbilöögipinge = 1,5 ülelöögipinge), seega on välisisolatsioon taastuv. Õhu taastumisaeg on kümnendiksekundid (ioonid kaovad). 11. Pacheni seadus
Elektrilaengud ja elementaarosakesed. Kehad koosnevad molekulidest ja aatomitest, aatoum jaoutub tuumaks. Tuum prootoniteks, neutroniteks ja elektronideks-tiirlevad tuuma ümber. Aatomi osakesi, mida ei saa enam jaotada, nim elementaarosakesteks (elektron, prooton, neutron). Mingid jõud hoiavad osakesti omavahel koos, seovad aatomeid molekulides ja molekule tahketes kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga ke...
parasiitahelate kaudu, milleks võivad olla ahelatevahelised parasiitmahtuvused, trafode puisteinduktiivsused ja toiteallika sisetakistus. Ka parasiitne tagasiside mõjutab võimendi omadusi, ning see mõju võib sageli olla ettenägematu ja ebasoovitava suunaga, kuna ta avaldub alles seadme valmimisel. 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid Lihtsaima negatiivse tagasiside lülituse saame, kui jätta ära ÜE-lülituse emittertakistusega paralleelselt olev kondensaator (joon.6.17). Emittertakistusel tekkiv pingelang on võrdeline väljundvooluga ja on samas faasis sisendpingega. Ta jääb järjestikku sisendpingega ja vähendab vastavalt tegelikku baasi ja emitteri vahelist sisendpinget. Joonis 6.17. Tagasiside emittertakistuse kaudu [4]. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 42
1. Sissejuhatus Nikolai Tesla oli leiutaja, füüsik ning mehaanika- ja elektriinsener. Kõike paremini on tuntud tema tööd elektri ja magnetismi vallas. Järgnev referaat räägibki Nikolai Teslast - tema biograafiast, elusloost ning tema suurematest saavutustest ja nendeni jõudmisest. On võetud ka kokku, milles seisneb Nikolai Tesla tähtsus. 2. Biograafia Tesla oli tõeline visionäär, kes oli kaugel ees oma aja teaduse arendajatest. Paljudes USA osariikides peetakse tema sünnipäeval Nikola Tesla päeva. Nikola Tesla on sündinud 10. juulil 1856 neljanda lapsena Smiljanis, praeguses Horvaatias. Tema isa, Milutin Tesla oli Serbias õigeusu preester ja tema ema, Djuka Mandic väga andekas käsitööriistade leiutaja ning ka meisterlik käsitööline. Nikola õppis Realschule'is, Karlstadt'is, Polütehnilises Instituudis Grazis ning Austria ja Praha ülikoolis. Alguses tahtis Nikolai spetsialiseeruda füüsikale ja matemaatikale, kuid hiljem hämmastas ted...
vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem 3.1 Süütejagaja 11 Ehitus: Joonis NR. 9 Jagaja Ülesanne: Tööpõhimõte: 2.Süütepool Ehitus Primaarmähis- Sekundaarmähis- Joonis NR 10 3. Kondensaator Ülesanne: 12 Ehitus: Tööpõhimõte: 4. Süüteregulaator. Ülesanne: Ehitus: Tööpõhimõte: 5. Vaakumregulaator Ülesanne: 13 Ehitus: Joonis NR. 11 Tööpõhimõte: 6. Süüteregulaatori reguleerimine R-4 3.2 Süüdeküünlad 3.3 Süüdelukk 14
Generaator tekitab müra Laagrid kulunud, generaator nõrgalt kinnitatud. 2. Auto kere Metallist, autot pestakse, vahatakse. Kandekere turvik ( põiktalad, küljekarp, autokere esiosa, uksepiit, aknaraam, katuseraam) Pilet 18. 1. Süütesüsteem Ülesandeks on tekitada põlemiskambris täpselt vajalikul hetkel tugev säde, et see suudaks küttesegu kindlalt süüdata. Osad: Süütepool, jaotur, katkesti, küünal, kondensaator, aku 2. Auto lisaseadmed Lisaseadmed : peeglid, kütteseade, laekad, istmed, tagaklaasisoojendus, peeglisoojendus, istmesoojendus, raadio, kell, pesurid, konditsioneer, tuhatoos, spidomeeter.
1. Elektrilaeng. -Füüsikaline suurus, mis iseloomustab kui tugevasti keha osaleb elektrilistes vastastikmõjudes 2. Mõiste ,,laeng" kolm tähendust. -füüsikaline suurus -keha omadus -osakeste kogum 3. Elektrilaengute liigitamine. - positiivne ja negatiivne 4. Elementaarlaeng. -Vähim looduses eksisteeriv laeng 5. Elektrilaengu jäävuse seadus. -Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 6. Juhid, pooljuhid ja dielektrikud. - Juhid-palju vabasid laengukadjaid, neid saab elektriliste jõudude abil liikuma panna. Pooljuhid-On olemas laengukandjad, kuid nad ei ole vabad, neid saab muuta soojendades. Dielektrikud-Ainel vabad laengukandjad puuduvad 7. Elektrivool. Voolutugevus. Elektrivool- laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus- Laenguosakeste kiirus ühik-A(amper) I=q/t 8. Coulomb'i seadus. Punktlaeng. Coulomb'i seadus- Kirjeldab kahe laetud keha vahel olevaid jõudusid. Laetud kehade vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrut...
O1. Variant 1. Laengute 2. Variant1. Elektrivälja vastastikune mõju, columbi tugevus- Laengud mõjustavad seadus - Jõud, millega üks üksteist elektrivälja punktlaeng mõjub teisele on vahendusel. Iga laeng muudab võrdeline mõlema laengu ümbritseva ruumi omadusi : suurusega ja pöördvõrdeline tekitab seal elektrivälja. laengute vahelise kauguse Elektrivälja iseloomustavat ruuduga. Ühenimeliste suurust E nim. elektrivälja laengute korral on jõud tugevuseks antud punktis. 2. positiivne(tõukuvad) ja Elektrivool - Asetades erinimeliste laengute korral on elektrijuhi elektrivälja hakkab jõud negatiivne(tõmbuvad). juhis olevatele vabadele 2)Kondensaator - laengutele mõjuma e...
Elektromagnetism elektrilaeng aatom iga keemilise aine aatom koosneb klassialise teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad aatomi tuum koosneb prootonitest + neutronitest laeng puudub ja elektronid on neutraalsed tavaolekus on aatom neutraalne aatomi tuum annab 99,9 % kogu aatomi massist ioonid välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest sel juhul osutuvad aatomis positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks laengute vahelise jõu suund erinimelised laengud tõmbuvad samanimelised laengud tõukuvad elektrijõukd nimrysyskdr jõudu miillega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud seda suurem on neile mõjuv jõud mida suurem on laetud kehade kaug...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
