singulaarsus ja sündmuste horisont KUIDAS MUST AUK TEKIB? Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede - punaste hiidude (mis on Päikesest vähemalt 4 korda suuremad) kokkuvarisemisel. Täpsemalt seletades: mustad augud tekivad siis, kui piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et tema kiirus, mis võimaldab tähtede- või planeetidesüsteemist lahkuda, hakkab lähenema valguse kiirusele. Seejärel vajub täht kokku singulaarsuseks, kohaks, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus lõpmatu suur. NÄITED Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles
Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi meeldib murede puhul jalutamas käia. Puhas õhk ja loodushääled teevad pea selgemaks ning pärast jalutuskäiku pole enam vaja kuhugi põgeneda, sest muredele on lahendus leitud. Seega pooldan looduses rahu otsimist, aga iseenda eest sinna võimalik põgeneda pole .
kus c tähistab t-le vastavat regeeriva aine kontsentratsiooni vähenemist (c<0). Harilikult kasutatakse reaktsiooni tõelist kiirust, mis avaldatakse tuletise abil dc v =- dt Eksperimentaalselt määratav ajavahemiku keskmine kiirus v läheneb tõelisele kiirusele v, kui ajavahemik t väheneb, seega lim v = v t 0 Reaktsiooni vältel muutuva ruumalaga süsteemides väljendab reaktsiooni kiirust avaldis 1 dn v =- V dt kus n on reageeriva aine moolida arv ja V süsteemi ruumala. Kineetika põhipostulaat
MASSI SUURENEMINE · Mass on keha inertsuse mõõt. Erineva massiga kehi mõjutada sama suure jõuga, kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Kujutame seekord ette, et lükkame mingit keha pidevalt sama suure jõuga. Keha kiirus hakkab selle tagajärjel kasvama. Kui jõud ei muutu, kasvab ka kiirus ühtlaselt (muutumatu kiirendusega). Kui lükkamise käigus kasvab suurus juba väga suureks ja hakkab valguse kiirusele lähenema, hakkab aeg muutuma. Paigalseisva vaatleja jaoks kulub kiiruse kasvatamiseks sama suuruse võrra järjest rohkem aega. Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab · Mass sõltub liikumiskiirusest. Erinevus seisva ja liikuva keha masside vahel on ka siin määratud teguriga.
2 4 2 4/3 1,33 49 s 2/49 0,0408 3 3 3 2/2 1 65 s 2/65 0,03077 4 2 4 2/3 0,67 103 s 2/103 0,01942 Katse andmete põhjal koostati graafik (Exelis) Tulemused & Järeldused Üheks teguriks, mis mõjutab lahuse reaktsiooni kiirusele on reageeriva ainete kontsentratsioon. Katse tulemuste alusel saab järeldada, et kui vähendada lahuse kontsentratsioon, siis reaktsioon toimub aeglasemalt, sest väheneb kokkupõrgevaid osakesi. Katse 1b: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö eesmärk Mõõta reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Kasutatud kemikaalid ja töövahendid
Kaugushüppaja peaks sprintima kaks korda pikemat maad võrreldes tema hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlusel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Jõutreening Eelhooajal ja hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada
2.2 Viide IP telefongia helistamisel süsteemi või siis analootelefonile (või siis vastuvõtmine) oli umbes 1 sekund. IP telefoniga kõne arvuti vahel oli probleemne. Alguses see ei tahtnud üldse töödata. Heli ei tulnud üldse läbi. Probleem seisnes selles, et heli pakkett mida taheti läbi lasti oli väga suur ning arvuti oli seadistatud kõige aeglasema modemi ühenduse peale. Ning heli paketi vastu võtmine oli selle jaoks liig. Kui sai kiirus tõstetud kohaliku võrgu kiirusele, siis oli viide olematu võrreldes 14400 kbit modemi puhul. 2.5 Informatsioon tagasi helistamiseks analoog telefonilt saime manuaalist. Kui tehtavale kõnele ei vastata, siis funktsiooni ,,callback" saab kasutada kui vajutada klahvile 6. Kui siis telefoniga tehakse mingi tegevus (millele eelnevalt helistati) siis peale toru ära panekut helistatakse sulle tagasi. 2.6 Konverentsi kõnet analoog telefonide vahel saab teha 2-te moodi. Kui analoog telefon ei ole
päikesesüsteemid, ei oleks kuud, ei oleks galaktikaid, ilma gravitatsioonita ei olekski midagi, vaid ainult ainued hõljumas ringi ruumis, kuna ilma gravitatsioonita ei oleks saanud ka tähed, ega planeedid moodustuda. Ühest aatomisuurusest punktist kasvas universum üüratult kiiresti. Aatomi suurune punkt laienes pesapalli suuruseks tavainimesele mõistmatu kiirusega umbes 10 -36 sekundiga. See kiirus on tohutu, olles kordi suurem valguse kiirusest. Lisaks kujutlematule kiirusele oli universum algselt tohutult kuum, umbes triljon kraadi. Universumi laienedes hakkas see ka maha jahtuma. Esimestel universumi sünni aastatel oleks elu universumis kuumuse töttu võimatu olnud. Praeguseks on universumi laienemine jõudnud kohta, kus temperatuur on soodne ja kõlblik eluks. Seega oli suur pauk universumi alguseks, kus kõik mis on sai olema. Kuid kõigel ju millel on algus peab olema lõpp, seega peab ka universumil olema lõpp. Üks teooria on
antud piisavalt suur kineetiline energia. Tuumade muundumisel muutub tuumade seoseenergia. Radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgamine (ebastabiilse aatomituuma iseeneslik lagunemine). Gammakiired. Läbitungimisvõime on kõige suurem, isegi röntgenkiirtest suurem. Beetakiired. Elektri- ja magnetväljas on võimalik teha kindlaks, et need on valguse kiirusele lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi elementaarlaengu kohta tuleb kahe aatommassiühiku suurune mass. Sama suur laeng ja mass on heeliumituumal. Seega Alfaosake on heeliumituum. Radioaktiivsel alfaosakese lagunemisel tekib heelium. a- kiirgus Heeliumi
idealiseeritud mudeli, mis liigub täpselt harmoonilise võnkumise seaduse järgi ning kus kogu "mitteharmoonilisus" viiakse muutuvatesse parameetritesse. 4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest.
valgus, ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks hinnatakse umbes 2 kuni 3 Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et keha paokiirus 1 hakkab lähenema valguse kiirusele. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega
tüüpiline. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega umbes 220 kilomeetrit sekundis ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Päikesesüsteemi orbiit paistab olevat väga ebaharilik. Ta on esiteks väga lähedane ringjoonele ja teiseks on ta peaaegu täpselt sellel kaugusel, kus orbitaalkiirus vastab spiraalharusid kujundavate kompressioonilainete kiirusele. Nähtavasti on Päikesesüsteem jäänud spiraalharude vahelisse piirkonda suurema osa aja jooksul, mis elu Maal on eksisteerinud. Spiraalharudes plahvatavate supernoovade kiirgus võib teoreetiliselt planeetide pinnad steriliseerida, hoides ära suurte loomade tekke maismaal. Et Päikesesüsteem (ja Maa) on jäänud spiraalharudest väljapoole, võib olla tegemist ainulaadse planeediga, mille pinnal on saanud tekkida suured loomad.
Internet on kaasa toonud uut tüüpi suhtluskultuuri. Jututoad, foorumid, messengerid võimaldavad ülikiiret ühendust pea mistahes maailma punktiga, mis on tehnoloogiliselt piisavalt arenenud. Viimane asjaolu on märkimist väärt; me ei peaks unustama, et virtuaalsuhete rõõmud ja hädad puudutavad tegelikult siiski inimkonna privilegeeritud vähemust. Mis hädad seda vähemust siis kummitavad? Internet võimaldab lisaks kiirusele suhtluses anonüümsust. "On the internet nobody knows you are really a dog," ütleb vana netifolkloor. Me ei tea tihti, kes on võrgu harude küljest helendavate ekraanide taga, ning me kasutame juhust, et ka meid endid pole näha. Anonüümsust pakub ühest küljest võimaluse turvalisemalt välja öelda uudseid ja harjumatuid väiteid. teisest küljest võimaldab see turvaliselt nurga tagant salvata. "Anonüümsed netikommentaatorid" on virtuaalmaailma
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused............................................................................................................................................2 Intellekt, õppimine ja loovus.......................................................................................................................3 Isiksus.........................................................................
Kuidas seda seletada lähtudes massi mõistest? Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne suurus, vaid sõltub keha liikumisest. Tavalistes olukordades pole massi relatiivsus eriti tähelepandav, kuid väga suurte kiirustega liikuvate kehade korral on see väga ilmekas. Massi relatiivsust väljendab valem: Kui keha liikumise kiirus läheneb valguse kiirusele, kasvab selle mass väga suureks. Siin peitub relativistliku raketi jaoks suur oht: näiteks jääb selle ette väike, tühise massiga osake. Kuna liikumine on sama suhteline kui paigalolek, siis võime inertsiaalsüsteemid valida nii, et vaatame relativistlikku raketti paigalolevana ja osakest peaaegu valguse kiirusega liikuvana. Osakese mass kasvab sadu tuhandeid kordi ja sellest juba piisab, et kokkupõrgates ei jää raketist enam midagi järele.
nuumata lihaloomi üha kiiremini, kasvatada üha suuremaid maasikaid ja saada aastas mitu saaki. Aga millise hinnaga? Sellised saavutused aitavad kiirendada tootmise protsessi, kuid muudavad toiduainete kvaliteeti. Agraarajastul sellised probleemid puudusid, toit oli puhas ja kasvatatud neile loomupäraselt. Puudus vastav tehnoloogia, igasugused söödad ja erinevad väetised, mis kiirendavad toidu valmimis protsessi. Inimesed olid harjunud saagi ja toidu nimel vaeva nägema, ei rõhutud kiirusele ja mugavusele nagu tänapäeval kombeks. Nüüdisajal ostavad enamus inimesed oma toiduained poest, teadmata mis tingimustes need on kasvatatud. Agraarajastu isekasvatatud toit oli tänapäevasega võrreldes eelkõige puhas ja täisväärtuslik. Keskkonnasäästlikkus seisnes agraarajastul ka liikumisvahendite kasutamises. Tol ajastul liigeldi peamiselt hobustega või ka jalgsi. Puudusid erinevad õhku saastavad liiklusvahendid, mis oleksid keskkonna kvaliteeti rikkunud
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Programmer Eliise Seling VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU SEADMED Uurimustöö Juhendaja: Kristi Teesalu Pärnu 2010 Mis on PLC? PLC lühend on ,,Powerline Communication". Te leiate ka termid PLT (,,Powerline Transmission") ja BPL (,,Broadband Powerline"), millel on sama tähendus. Toite võrku kasutatakse Interneti spetsiifiliste andmete saatmiseks. Ühte ühendust saavad kasutada mitmed kasutajaid ja igaüks neist võib olla võimeline lugema kõigi teiste kasutajate side-andmeid. Andmed kantakse üle tavalise vooluvõrgu võrkudes. Kasutatav sagedusala on tavaliselt alla 30MHz . Seda vahemiku kutsutakse "Shortwave Radio". Tegelikult, vooluvõrgu võrgud ei sobi kõrgsageduslikeks andmeedastuseks. Kuna nendel liinidel ei ole ühtegi elektromagnetilist kilpi, nad käituvad nagu antenn ja kiirgavad häireid. Miks kasutatakse PLC? Et sä...
taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel
läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või
andmed, mis on loodud operatiivmälu töö kiirendamiseks. Vahemälu tööprintsiip on lühidalt järgmine - kui protsessor pöördub põhimälus asuvate andmete või instruktsioonide poole, siis kopeerib vahemälukontroller need andmed ja vastavalt oma kontrollialgoritmile ka nende andmetega seotud vöi neile lähedased andmed vahemällu. Kui nüüd protsessor vajabjärgmisi andmeid, siis on need suure tõenäosusega juba vahemälus olemas. Tänu vahemälu põhimälust tunduvalt suuremale kiirusele ei pea protsessor enam ootama aeglase põhimälu taga...............6 Välismälu kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks ning välismälul, nagu ka sisemälulgi, on oma alajaotused: HD, FD, CD, DVD, MOD.......................................6 HD (Hard Disc) ehk kõvaketas on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid allumiiniumplaate, mis on kaetud ferroksiidlakiga. Kõvaketas asub füüsiliselt arvutikorpuse sees
Radioaktiivsus-keemiliste elementide aatomituumade iseeneslik lagunemine. Tavaliselt keemilises reaktsioonis tuuma ei muudeta. Orbitaalid ehk elektronkihid. Elektronpilv ehk orbitaal ehk elektronkohid. Mingi loeng. Elektronkihid. Ühel ja samal elektronkihil olevate elektronide energia on enam vähem ühesugune, mistõttu kasutatakkse ka mõistet eneriatase. Elektronid on pidevas liikumises ja liiguvad ligilähedaselt valguskiirguse kiirusele. Elektronide energiatase toimub järkude või astmete kaupa. Kaotatud energia eraldub elektronkihist soojusena. Elektronid paiknevad kolmetimensionaalses keskkonnas vms.... väärisgaasidel pole vabu elektrone, millega nad saaksid keemilisi sidemeid luua. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enamat aatomit on omavahel seotud. Keemiline reaktrioon on protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed ja tekivad uued. Üksikside- on ühinendud üks elektronpaar
Sinu kool Sinu nimi Sinu klass Must Auk Referaat Sinu kuupäev Sissejuhatus Must auk on kosmose ala, kust mitte miski, isegi mitte valgus, ei pääse. See on aja ja ruumi deformatsioon mida põhjustab kohutavalt suure tihedusega keha. Miks kutsutakse seda mustaks auguks? Sellepärast, et selle tihedus on nii suur, et isegi valgus tõmbub selle poole, ning ei peegeldu. Arvatakse, et mustad augud kiirgavad radiatsiooni. See radiatsioon on on vastupidiselt proportsionaalne musta augu massile (st mida väiksem seda rohkem radiatsiooni). Kuigi musta auku ei ole võimalik ,,näha", on seda siiski võimalik jälgida. Seda on võimalik teha jälgides musta augu mõju. Näiteks, kui tähetekkelisse musta auku siseneb gaas, siis eelnevalt see gaas hakkab spiraalselt tiirlema ja selle käigus tõuseb väga kõrgele temperatuurile. Sellel hetkel kiirgab gaas piisavalt radiatsiooni, et seda saak...
Hüpped: · Kordushüpped (paigalt 10x) jõumasinatel · Kordushüpped üle madalate tõkete Pallimäng: treeningul 100-150 hüpet · Jalgpall liivas · Võrkpall · Akrobaatika I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Kiiruse, kiirusliku jõu · Hüpped kiirusele, paigalt kümnik arendamine (detsember) ajale Vahendid: · Nn ,,jooks ühel jalal" · Jooks: Jõutreening: · Jooks erineva pikkusega lõikudel · Jooks rütmimuutustega, erineva · Nn ,,harjutused sagedusele" sammupikkusega
Harjutamise aeg on selleks, et oma pulgakontrolli kallal töötada, uusi biite ja tehnikaid õppida. Jammimise aeg on võimalus äsja õpitud oskused ellu rakendada. Paljud trummarid ühendavad jammimise ja harjutamise aja ja lõpetavad, mängides oma lemmikute bändide lugusid. See ei ole muidugi halb, aga sul ei jää kunagi fokusseeritud aega iseendaga. Niisiis on mu esimene nipp sulle- planeeri oma nädala harjutamise ja jammimise ajad. Nii saad sa segamatult keskenduda kordinatsioonile, kiirusele ja oma jalgade/käte iseseisvusele. Harjutamise ideede leidmiseks vaata www.freedrumlessons.com play-along sektsiooni; sealt leiad sa allalaadimiseks terve hulga laule. Kasuta harjutusmatti! See on trummiharjutamise juures ilmselge; kuid vaatame seda sügavamalt. Kogu harjutamise ajast peaks vähemalt pool ajast veetma komplektil harjutades. Teine pool harjutamise ajast peaks toimuma harjutusmatil. Kuigi kõik seda teavad, harjutatakse selliselt siiski harva. Harjutusmati kasu
Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud
reaktiivliikumine eriti hästi näha sest enne starti hakatakse pritsima kütust või gaasi ja kui rakett hakkab liikuma siis tekib meeletu tolmu ja leegi pilv ümber selle koha kust väljuvad gaasid.Järgmisel hetkel sööstabgi rakett läbi õhu avakosmose poole. Kuid enne rakettide starte arvutati isegi kuidas kuuni jõuda. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine Maast ning eemaldumine sellise kauguseni, kus aparaat võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa teest läbitakse järk-järgult suureneva kiirusega, kuni see on piisavalt suur, et mootor sootuks välja lülitada ning jätkata liikumist õhutühjas ruumis ainuüksi inertsi jõul.Siis algab lennu teine faas. Liikumise jätkamiseks pole vaja teha mingit tööd, aparaat lendab peaaegu sirgjooneliselt, tema kiirus algul kahaneb Maa külgetõmbe tõttu, siis aga hakkab tänu Kuu külgetõmbele uuesti suurenema.Kolmas
Raketi mass M, selle kiirus . (2) Rakett ajahetkel . Raketi mass , kus , selle kiirus , väljaheidetud gaaside mass , gaaside suhteline kiirus , gaaside kiirus inertsiaalsüsteemis Suurus ( ) on kütuse kulu ajaühikus. Suurust nimetatakse reaktiivseks veojõuks . Väljavoolavad gaasid mõjuvad raketile reaktiivse veojõuga, mis on suunatud vastupidi suhtelisele kiirusele. Seos väljendab Newtoni teist seadust muutuva massiga keha jaoks. Kui gaasid liiguvad raketi düüsist rangelt tahapoole (joonis 1.17.3), siis võtab seos skalaarses vormis järgmise kuju: , kus u on suhtelise kiiruse arvväärtus. Integreerimise teel võib seosest tuletada valemi raketi lõppkiiruse V jaoks: ,
pidurdamisel libedale ja auto hakkab ühele poole kalduma, siis rool keerab end ise õiges suunas tagasi. Samalaadset süsteemi kasutab ka näiteks Lexus. Agile Chassis Concept ja elektrohüdrauliline roolisüsteem Dynamic Steer Response Martorelli tehnikakeskus arendas välja ACC (Agile Chassis Concept), mis ühendab uudse vedrustuse ja amortisaatorite kombinatsiooni ja uudse roolivõimendi DSR (Dynamic Steer Response), mis reguleerib võimendust vastavalt kiirusele ja sõiduolukorrale. Läbi CAN-Bus elektrisüsteemi saab ta infot auto kiiruse ja rooli pööramise kiiruse kohta ja peenreguleerib jätkuvalt võimenduse intensiivsust. Kasutatud kirjandus 1. „Kere ja Alusvanker” õppematerjal ning loengukonspekt 2. www.kool.ee 3. www.autobild.ee 4. www.google.com 5. www.freescale.com 6. www.howstuffworks.com 7. www.visteon.com 8. www.totalcontrolproducts.com
hoojooksuga kaugushüppe katse ajal. See on kasulik ehitamaks kiiruse vastupidavust, eriti võistlustel, kus võistleja peab ennast kokku võtma 3-6 katseks. Eelhooajal ja ka hooaja alguses on suur rõhk jõutreeningul. On tavaline, et kaugushüppajal on nädalas kuni 4 jõutreeningut, keskendudes põhiliselt kiiretele liigutustele kaasates jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele, et viia jõu kasv maksimumini samal ajal aga hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Treppidel üles-alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse tavalaiselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust. Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt hüppamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Põrketreeningu
4. Peeglid (surnud e. pime nurk) Sidur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käigukast · Käikude vahetamisega muudetakse jõu ülekande arvu (suurust) - vastavalt auto liikumis kiirusele ja veojõu vajadusele. · Kui sidur ei lahuta - tekib müra käikude vahetamisel. · Siduri libisemisel - mootori väntvõlli pöörded tõusevad, kuid auto kiirus ei suurene. (tõenäoliselt on siduriketas kulunud). · Automaat lülitusega k/k P-R-N-D-1-2-3 · Manuaal lülitusega k/k Rool · Rooli kaudu annab juht autole soovitud sõidu trajektoori. (sõidusuuna) · Rooli pööramisele aitab kaasa rooli võimendi.
Muuta kiirust on võimalik ka kütuse juurde-lisamisega. Kui auto liigub paigalt ja võtab hoogu, peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat
Päikese massi. Musti auke ei ole võimalik näha. Ainus tõestus nende olemasolu kohta on ülitugev mõju ümbruskonnale. Musta augu läheduses on temperatuur nii kõrge, et aine hakkab kiirgama röntgenikiiri, mida teadlased röntgenteleskoobi abil näevad. Kui aine kaob musta auku, ei jää sellest mitte mingit jälge. Kuid enne kadumist saadab ta Universumisse kiirguse. Supermassiivsete mustade aukude lähiümbruses kiirguvad ka laetud osakeste vood. Kiired kaugenevad mustast august valguse kiirusele lähedase kiirusega. Hetkel aga astronoomid veel ei tea, kuidas need kiirgusvood tekivad. Nad on aga veendunud, et iga suurema galaktika keskmes on supermassiivne must auk, mis tõmbab enda poole tähti, tolmu ja gaase. See protsess tekitab tugeva kiirguse, mida astrofüüsikud on täheldanud vaid mustade aukude vahetus läheduses. 4 Mustade aukude uurimine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises. Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: ...
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
suunavad ja reguleerivad tuhandeid degradatsiooni, sünteesi, energia ülekande jpt reaktsioone; ensüümide ehitus kõik ensüümid, va mõni katalüütiline RNA, on valgud, koosneb aminohapetest, temas on nii aktiivtsener kui regulatoorsed tsentrid; Aktiivtsenter ensüümi molekuli piirkond, mis otseselt osaleb katalüütilises protsessid, aktiivtsentri mõjtamine avaldab mõju ka ensüümireaktsiooni kiirusele (nn ensüümi aktiivsusele); Ensüümireaktsiooni põhiskeem - E + S ES P + E ensüüm substraat ensüüm- produkt ensüüm substraat kompleks Akriivtsenter ja substraat peavad olema komplementaarsed, et saaks tekkida ES kompleks. 2. Ensüümide klassifikatsiooni põhimõisted, klasside nimetused ja reaktsioonitüübid
Ja kui rakett hakkab õhku tõusma, siis tekib tohutu leegitsev tolmupilv ümber selle koha, kust väljuvad gaasid. Järgmisel hetkel sööstabki rakett tohutul kiirusel läbi õhu avakosmose poole. Kogu teekonna Kuuni võis jagada kolme etappi. Esimene etapp on eraldumine Maast sellise kauguseni, kus rakett võib tänu saavutatud kiirusele tunda end peaaegu vabana Maa külgetõmbest. See osa läbitakse pidevalt suureneva kiirusega. Kui see kiirus on piisavalt suur, siis lülitatakse mootor välja ning jätkatakse liikumist õhutühjas ruumis ainuüksi inertsi jõul. Seejärel algab lennu teine faas. Liikumise jätkamiseks pole vaja teha mingit tööd, kuna rakett lendab peaaegu sirgjooneliselt ning tema kiirus algul kahaneb Maa
kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina ruumi kas halva tuuletõkke või soojustuse sees olevate läbivate kanalite tõttu. Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima.
Kiirus: Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Suurel kiirusel lühenevad pikkused sama palju kui aeg aeglustub, seega sama teguri kordselt. Seega suurtel kiirustel on pikkused ja kaugused suhtelised (sõltuvad liikumisest). Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass.
Rakvere Ametikool Isaac Newton Referaat 2009 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Newton alustas oma õpinguid kohalikus külakoolis. Hiljem suundus ta õppima Grammar Schooli'i Granthamis, kus ta elas kohaliku apteekri juures, kust sai alguse tema vaimustus kemikaalide vastu. On olemas arvamus, et tema vaimne kannatus sai täiendust ka elavhõbeda mürgitusest tema keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda tase...
Liugehõõrdejõud Kinnitame klotsi külge dünamomeetri ja veame klotsi selle abil ühtlaselt horisontaalsel laual. Liikumiseks mõjub kltosile dünamomeetri vedru elastsusjõud. Kuna liikumine on ühtlane, siis peab kehale mõjuvate kõigi jõudude resltant võrduma nulliga. Järelikult mõjub klotsile ühtlase liikumise ajal peale elastusjõu veel sellega võrdvastupidine jõud. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Veerehõõrdejõud Kui keha ei libise ega seisa, vaid veereb mööda teise keha pinda, nimetatakse seejuures tekkivat hõõrdumist veerehõõrdejõuks. Veerehõõrdumine tekib näiteks jalgratta, auto rataste või palli veeremisel mööda maapinda. Kui kasti alla panna ümmargused pulgad, on tegemist hõõrdejõuga, mis tekib veeremisel. Ühesuguse keha juures on veerehõõrdejõud väiksem kui liuge- ja seisuhõõrdejõud.
ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu. Erinevus pildimälust on see, et kuvaadapteril võib mälu vaja olla ka muuks otstarbeks, näiteks oma sisemisteks arvutusteks, eriti 3D- kiirendite
alati lahti ja parandan, seni kuni olen kvaliteediga rahul. Omandan töövõtted kiiresti ning tunnen vastutust tööülesannete täitmisel. Samuti on mul hea iseseisvalt töötamise oskus. Suudan hästi oma aega planeerida ja kasutan etteantud tööaega maksimaalselt. Oskan seadmeid ja materjale otstarbekalt kasutada. Enda nõrkuseks pean vähest kogemust õmblusvallas. Samuti leian, et minu tööülesannete täitmise kiirus ei vasta masstootmises nõutavale kiirusele ja selle arendamisega on vaja veel palju vaeva näha. Vahel kipun kasutama ka veidi valesid töövõtteid, kuna teatud olukordades tundub niimoodi mugavam. Mida õppisin juurde? Ettevõttepraktika jooksul õppisin tundma õmblusettevõtte töö korraldamise põhimõtteid ja tööjaotust. Samuti omandasin mitmeid võtteid töö kiiremaks teostamiseks. Mida kinnistasin? Kinnistasin koolis õpitud erialaseid põhimõisteid, materjalide töötlemise ja seadmete kasutamise oskusi
Inimese hääletoonist on võimalik aru saada, kas ta on õnnelik või kurb, kas ta tunneb ennast kindlalt või kaitsetult jne. Kõrgem hääletoon, valjenenud hääl ja kiirem kõne näitavad selliseid tundeid nagu viha, entusiasm, rõõm. Normaalsest aeglasem kõnetempo ning vaiksem ja madalam hääletoon annavad aimu tüdimusest või depressioonist. Kuulates tähelepanelikult partneri kõneviisi, pöörates tähelepanu tema kõnerütmile, väljendamise kiirusele, hääletoonile- ja kõrgusele võime kõneleja emotsioone tunnetada ja teha järeldusi tema seisundi suhtes. Kehahoid, zestid ja tegevused: Inimese kehaasend ja liigutused on samuti väga olulised näitamaks inimese tundeid, minapilti, energiataset. Näiteks võib inimene kes soovib vestlust lõpetada jalgu sirutada, laual hakata pabereid korda sättima vmt. Inimeste erinevad tegevused näitavad välja nende tegelikke tundeid. Lastepsühholoogid kinnitavad, et enamus lapse
Tallsingi tunnel. Tunnel mis peaks siis Soome lahe alt ühendama Helsingi ja Tallinna liikluse. Hind rahalises mõttes sellisel projektil oleks muidugi kosmiline umbes kuni 2 Eesti riigi aasta eelarvet ja kui võtta õppust Prantsusmaad ja Inglismaad ühendatavat Eurotunnelit siis ega seagi selle tunneli ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane, kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks transiitmaa on kindlasti majanduslikult kasulik, kuigi ega see ei loo meie Eestile suurt lisandväärtust. Nii et tundub, et me oma logistiliste ja majanduslike ideede ja projektidega päris kohapeal ei sammu, vaid liigume ja unistame suurelt. Õnneks me oleme väike ja noor riik ning meie igapäevane bürokraatia ei tapa innovatsiooni. Põhiline mõtleme suurelt ja kui sellest poolgi õnnestub on tulemus hea
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele. Esimesed kolm kuud läbis ta 610, 609, 743km, sellest aeroobse töö osakaal oli 72- 78%. Aenroobse töö osakaal 12-22%. Jõusaal 5-6% treeningust, lisandudes väheke rütmi ja kiirustreeninguid.
tehnika vahel on säilinud. Higgsi osake on kahtlemata kõige rohkem kõneainet pakkunud osake füüsika ajaloos. Füüsikas on teatavad liiki osakesed, mis kannavad edasi vastastikmõju, mida nimetatakse boosoniteks. Selle teooria lahendas paljud probleemid, kuid tekitas ka uusi. Esiteks ei ole me veel Higgsi osakesi näinud ja teiseks me ei tea, kui rasked nad ise on. Higgsi osakeste loomiseks tuleks lasta prootonitel kokku põrgata valguse kiirusele lähedasel kiirusel. Veel on vara öelda, kas stringiteooria on üks füüsika paremaid leiutusi või kaob see ajaloo prügikasti sarnaselt 18. Sajandi soojusaine kalooriku kohta välja töötatud teooriaga. M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide
Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas
Sõidutee laius, m CW 9 9 9 11 11 11 Kiiruspiirang, km/h PLIMIT 70 70 70 90 90 90 Liivalaigu sügavus, mm Tdav 1 1 1 4 4 4 Liiklusvoolu mõju kiirusele Liikluse osa 1. suunal, % 50 50 50 50 50 50 Veoautode osa, % 12,5 12,5 12,5 12,2125488 12,5 12,5 Autorongide osa, % 2,08333333 2,08333333 2,08333333 1,97614436 1,97614436 1,97614436 Busside osa, % 2,08333333 2,08333333 2,08333333 1,97614436 1,97614436 1,97614436
Fh=µmg Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dünamomeetri abil paigalt nihutada. Dünamomeeter näitab, et klotsile mõjub jõud, kuid sellele vaatamata jääb klots paigale. Seega peab klotsile mõjuma horisontaalsuunas veel üks jõud, mis tasakaalustab elastsusjõu, s. t. on sellega võrdvastupidine. Seda jõudu nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Liugehõõrdejõud on alati vastasuunaline keha liikumise kiirusele v. Ta põhjustab alati selle kiiruse vähenemist. Impulss Keha impulss on füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne keha massi ja kiiruse korrutisega P=mv p=p-p p=m(v-v0) Jõu impulss=impulsi muuduga F*t= p Suletud süsteemis on sinna kuuluvate kehade koguimpulss jääv Ek1+Ep1=Ek2+Ep2 p1.1+p2.1=p1.2p2.2 Mehaaniline töö Töö on füüsikaline suurus, mis on võrdne jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega A=F*s A=F*s*cos
Siseraja pikkust mõõdetakse 30 cm kauguselt piirde välimisest äärest, teiste radade pikkust 20 cm kauguselt vastava raja sisemisest äärest. 1.3 Rekordid 1.3.1 Maailmas 100 m jooksu maailmarekordi omanikku nimetatakse sageli maailma kiireimaks meheks või naiseks. Praegune meeste maailmarekord, mille 2009 püstitas Usain Bolt, on 9,58 sekundit. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner, on 10,49 sekundit. (See vastab keskmisele kiirusele 9,53 m/s ehk 34,31 km/h.) 1.3.2 Eestis Eesti meeste rekord on 10,19 sekundit ja selle püstitas Marek Niit 2012. aastal. Eesti naiste rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006. 1.4 Ajalugu 100 meetri jooksu eelkäija oli 100 jardi jooks (distantsi pikkus 100 jardi ehk 91,44 m), mida harrastati 19. sajandil. Aastal 1887 leiutas ameeriklane Charles H. Sherrill madalstardi, kaevates endale väikesi süvendeid, kuhu ta äratõukel jalad toetas. Aastatel 1928 ja 1929
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
