hirm, aukartus looduse ülevuse ees. 1. Elulugu Saksamaal oli samuti poliitiline killustatus. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest ja publikust, teosed jäid toetama klassitsismi. Saksamaal oli mitu kunstikeskust ning nii jäid romantismi ja klassitsismi piirid tihti ebaselgeks. Friedrich oli võimsaim saksa maalikunstnik, üks romantismi esindajaid. Caspar David Friedrich sündis 5. septembril 1774. aastal Greifswaldis ja suri 7. mail 1840. aastal Dresenis. Friedrichi maalidel on keskseks teemaks looduse majesteetlik jõud. Tema inspiratsiooni allikaks oli tema kodumaa Saksamaa loodus, kuid tema elulugu võib anda seletuse pahaendelisele pingele ilu ja õuduse vahel tema töödes. Lapsepõlves uisutas ta koos vennaga Läänemere jääl, kuid see murdus. Caspar kukkus sisse ja tema vend hukkus teda päästes. Täiskasvanupõlve masendus viis kunstniku Dresdenis enesetapukatseni. Pärast seda, kui ta oli püüdnud oma kõri läbi lõigata, kandis ta armi varjamiseks habet.
Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning ibsenlikku on romaanis ka muud. Ekke läheb maailma avastama, ta läheb iseennast ja lahtisi allikaid ostima, jättes endast maha ema Neenu ja kauni Eneken Üüve. Pärast lustakat seiklust rändnäitlejate abistamisel kirjanik oma lemmikule nii huvitavat rolli ei anna. Peatükkides , mis jutustavad praost Odjast, Peipsi-venelastest ja kraavihallidest on Ekke enam- vähem kõrvaltegelase osas. Taas tõuseb Ekke Moor keskseks figuuriks Lapimaa stseenides. Seal võime näha juba muutunud Ekket , kes on tüdineneud lakkamatust rändamisest ja maailma lõpmatust mitmekesisusest. Esmakordselt näeb Ekket seal elutarga mõtisklejana. Lapimaal imestab Ekke, kui hästi on laplased kohanenud tundrus ainuvõimalike eluviisidega, temani jõuab teadmine, et vähesega elamine, loodusega kooskõlas, oma lähedastega koos elamine on inimese eesmärk- need on need lahtised allikad. Ekke naaseb tagasi ema Neenu Moori ja
Renessanss. Renesanss tähendab tõlgituna taassündi ning ta kujutas enesest vaimuliikumist Lääne Euroopas. Keskseks mõisteks sai humanism, mis tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset. Renesanss sai alguse XIV lõpul Lääne Euroopas, Itaalias. Sealses renessansis eristatakse 3 perioodi: 1. XIII lõpp XVI sajand, ettevalmistav periood. 2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele. Sappho esimene naisluuletaja, antiikaja kuulsaim poetess, laulud olid pühendatud tütarlastele, omasookiindumus, lesbism (Lesbose saar) Rooma teater SARNASUSED Kreeka teater *Ehitati lauskmaale ja piirati *etendati põhiliselt tragöödiaid, *ehitati mäeküljele kaunilt kujundatud kivimüüriga komööd...
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks. Sotsiaaldemokraadid arvavad, et
Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatuslikud muudatused leidsid aset tsiviilelus. Kaotati aadli eesõigused, ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus, juutidele anti kodanikuõigused. Preisimaal viidi läbi põhjalik sõjaväereform. Napoleoni eesmärgiks oli Portugali kaasamine kontinentaalblokaadi täitmisele. Samuti lootis ta allutada enda kontrollile ka Hispaania. Kuningas Fernando VII arreteeriti ning
Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. Pildid Kasutatud allkiud " Muistne kirjandus" õpik keskkoolile "Ilias Trooja sõda" Koolibri, 1997 http://www.historie.ru/civilizacii/krito-mikenskaya-civilizaciya/62-troya
Ta sai olla vaid hea, mistõttu tuldi hoopis temale kallale, sealhulgas politsei ning vanad sõbrad. Ebahummanse käitumise vastu võitlev grupp võtab oma hoole alla et tõestada tema läbi. Kui vale on selline rahu loomine. Kukutada taheti senine siseminister. Kuna poiss tegi enesetapukatse. Siis see ka õnnestus neil. Haiglas tehti kõik et tema eelmine olemus taastada ja kusjuures see ka õnnestus. Siin juures tahaksin lahti seletada kellavärgiga apelsini olemuse. Lõik. Romaan keskseks on filosoofiline küsimus, kes on parem: kas vaba tahtega kuri inimene või hea inimene, kellel puudub absoluutselt vabadus ise otsustada? Inimene, kes ei saa valida lakkab olemast inimene, ning temast saab lihtsalt toimiva kellavärgi üks osake. Kas rahu nimel on riigil õigus võtta inimeselt tema vaba tahe? Kas riiklik vägivald üksikisiku kallal on õigustatud? Sellistele küsimustele otsib autor vastusied, ise otseseid vastuseid andmata.
ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Esimeses salmis lõi kirjanik pildi ärkavast maast kogu selle lihtsuses ja võlus. Teises salmis tõi sisse igatseva alatooni. Liiv pööras palju tähelepanu pisiasjadele. Ta kohtles loodust erilise intensiivusega ning võttis teda kui enesega võrdset. Luuleklassik oli erakordselt tundlik kodumaa ja rahva suhtes. Tema keskseks mõtteks oli eesti rahva püsimise küsimus tulevikus. Kirjanikule oli oluline isamaa vabadus. Suurt tundeintensiivsust oma maa vastu kajastavad tema luuletused "Sinuga ja Sinuta" ning "Kui tume veel kauaks ka sinu maa". Mõlemas luuletuses on tunda, kuidas Liiv soovis, tahtis, uskus sünnimaa iseseisvumisse. Ta rõhutas hoolivust Eestimaa vastu, lausudes: "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma,
uusaaja algus-1453,1492,1640,17saj algus,uusaeg jaguneb-enne suurt prantsuse revolutsiooni(absolutismi aeg),pärast revolutsiooni(industriaalühiskonna kujunemine),muudatused kaubanduses-kuj. kapitalistlikud suhted,kaubandussuhted laienesid,põllumajanduses-lääne ja ide euroopa vahel ilmnesid erinevused,läänes jäi pärisorjus keskaega,idas võideldi selle vastu veel mitu sajandit kuni 19.saj see kaotati,vaimuelus-uus ilmalik ideoloogia-valgustus,riigivalitsemises-alguses oli absolutistlik monarhia,hiljem nihkus esile parlamentlik mon., kus võitlus selle ümber kestis mitu saj.,paral. sellele kulges osades maades võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks, mis tõusis eriti võimsalt esile revolutsioonides,tööstus- industriaalühiskond,masinatootmine ning linnastumine, 30a sõda 1618-48,richelieu- prantsusmaa peaminister,ferdinand II habsburg-saksa-rooma keiser, christian II-taani kuningas, tilly-saksa-rooma keisri väejuht,wallenstein-sa...
eraldusid ka tähtsamad jumalad, keda teadsid kõik inimesed, ja vähemtähtsamad, keda teadis vaid mõni üksik ringkond. Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana, Egiptuses aga puudus kindel ja ühtiv süsteem jumalate vahel. Egiptuses pöörati surmajärgsusele suuremat tähelepanu, kui Mesopotaamias. Egiptuses usuti, et surnukeha säilimisel, inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Sellest arenes välja suurejooneline matuserituaal, mille keskseks osaks oli mumifitseerimine ehk surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Mesopotaamias aga arvati, et pärast surma ootab kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Ka kõik jumalate karistused pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Sellepärast lootsid mesopotaamlased elada võimalikult kaua ja õnnelikult. Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal.
Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
Tallinna Kolledzi õhtugümnaasium (4-aastase kursuse lõpetas ühe aastaga 1932) Tartu Ülikool geograafia eriala (lõpetas 1942) Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega. Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud". 1938. aastal "Sellid". Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938)
Filmile annab reaalsuse efekti juurde asjaolu, et kõik tegevus ongi filmitud Iraagis alates mägedest Iraagi põhjaosas kuni Babyloni kõrbedeni lõunas. Tegevus toimus läbi terve riigi, pakkudes vaatajale võimalust näha erinevate sotsiaalsete gruppide ja ühiskonnakihtide elu Iraagis. Enamasti ei olnud filmitud loodus ilus, masendavat meeleolu lõid lisaks veel Saddam Husseini reziimi ajal loodud massihauad, mi solid filmi keskseks teemaks. Filmi helilise poole eest kandis hoolt Kad Achouri. Põhiliselt on muusika selles filmis melanhoolne. Kuigi leidus ka üksikuid rõõmsaid hetki, kus kõlasid helgemad noodid, mängis siiski taustaks kurvameelne meloodia. Kuna filmis oli palju hetki, kus tegevus puudus, või inimesed lihtsalt vaatasid tühjusesse ja mõtisklesid, pidi muusika need kohad täitma, andmaks edasi tegelaste mõttemaailma ja tundeid.
Vaba kool taotles seda, et lastele antakse võimalikult palju tegutsemis-ja valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuse...
Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol. Hellenismi ajal oli polis minetanud oma tähtsuse. Akropolid muutusid nüüd valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned, nende kasutada oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld. k. mundus), kus ristusid kaks peatelge: üks, mis kulges idast läände (ld.k. decumanus) ja teine, mis viis põhjast
Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st targast; jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi, määras õigused & kohustused. Sophokles- kreeka (näite)kirjanik; Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses traditsioonilist polise usundit ja moraali; saatustragöödia(kunn Oidipus). Thales- kreeka filosoof, 1 7st targast,veest arenenud kogu maailm, Mileetose koolkonna rajaja. Demokritos- kreeka filosoof ja looduseuurija, maailm aatomitest, eetika keskseks õndsus mis saadakse lõbude valimisel. Pythagoras- kreeka filosoof, matemaatik, astronoom; asutas Krotonis metafüüsikaga tegutsenud koolkonna. Hippokrates- kreeka arst, arstiteaduse ja arsti kutse-eetika rajaja, tõi arstiteadusesse anamneesi, etioloogia ja prognoosi mõisted. Aischylos- kreeka näitekirjanik, Atika tragöödia peamine looja, lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas dialoogi
1993. aasta kevadel alustas tööd Eesti esimene Riigikohus. Suurt tähelepanu hakati pöörama kaitsejõudude, piirikaitse ja politsei loomisele. Iseseisvusele üleminek tõi kaasa kõik vajalikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandus reformi üheks põhjuseks oli 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Rahareformi tulemusena eraldutu rublatsoonist, see võimaldas muutuda Eesti keskseks majandus poliitikal. Eesti majandus hakkas avanema läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges aga maa erastamine. Kõige rohkem muutis Eesti
Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja George Browne- Riia kindralkuberner, oli keskseks tegelaseks balti erikorra elluviimisel. Joachim Jhering- eesti keelne aabits, Kirikukaristuste süsteem Johann Fischer- Liivimaa Kindralsuperintendent, kujunes Karl XI ajal üheks keskseks kirikutegelaseks. Asutas 1684. õpetajate seminari. Andis välja esimese eestikeelse piibli. Bengt Gottfried Forselius-andis suure panuse eesti koolihariduse edendamisse, talurahvakoolide rajaja, forseliuse seminar. Heinrich Stahl- esimese eestikeelse grammaatika koostaja, avaldas usuõpetuse käsiraamatuid
Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. MARIE UNDER (27. III 1883 25. IX 1980) Eesti luuletaja. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikoguga "Sonetid" 1917. Under on eesti suuremaid lüürikuid. Tema tundeküllane ja sisendusjõuline looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse ja varjupoole üle. Underile kujuneb keskseks avaralt mõistetud inimliku õnne probleem. Harras looduse ja selle põliste seaduspärasuste ees, mõistes igavest uuenemist sünnis ja surmas, kasvamises ja hääbumises, elab luuletaja sügavalt läbi inimese ja ühiskonna ebatäiuslikkuse, osatute kannatused ja indiviidi sisevaevad ("Õnnevarjutus" 1929 ). Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu
Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga. Neil kujunes oma elurütm ja nad nimetasid oma maad Keskseks kuningriigiks, kuna nende arvates asus see maailma keskpunktis. Hiina valitsejad maeti maa-alustesse hauakambritesse. Sõdurid, vangid ja talupojad ehitasid müüri, et takistada vallutajaid põhjast, ja Siiditeed mööda tulid Hiinasse kaupmehed läänest. Shangi dünastia Nooremal kiviajal elasid erinevad hõimud kogukondadena üle Hiina. Esimene dünastia ehk valitsejate sugu, keda me teame, oli Shangi dünastia
sõna Nalja Mart ja Kalja Pärt, kes leidsid pilke- ainet kohalikest oludest ja päevaprobleemidest. "Sakala" tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise ajalehest. Konflikt kandus ka suurtesse rahuvslikesse organisatsioonidesse. Tänu võitlusele "Sakalaga" "Eesti Postimehe" ja klerikaalide vastu kujunes Jakobson eesti 1870-ndate ja 1880-ndate aastate ühiskondliku liikumise keskseks tegelaseks. Jakobson elas oma elu viimased aastad Kurgjal. Aastal 1882 haigestus ta kopsupõletikku ja suri. Kurgja talust on praeguseks tehtud talumuuseum.
Neil tugev armee. - Rootsi ja Prantsuse sõda Habsburgide vastu. Sõda oli muutunud puhtakujuliselt valitsevate dünastiate vaheliseks poliitiliseks sõjaks. 30-aastase sõja tagajärjed : Tohutud ainelised kahjudSaksa aladel Saksamaa jagati 300ks iseseisvaks vürstiriigiks, 200 aastat läks, et sellest saaks ühtne rahvusriik jälle. Habsburgid olid kaotajapool. Uueks suurriigiks sai Rootsi. Esimene rahvusvaheline rahukongress Euroopas Vestfaali rahu. Keskseks sai suveräänsuse põhimõte, mis tähendas mittevahelesegamist teise riigi siseasjadesse. Jõudude tasakaalu printsiip- ükski mandri-Euroopa riik ei tohtinud saavutada teise suhtes ülekaalu
tõmmatud ja kõikide peategelaste probleemid leiavad siiski õnneliku lahenduse nagu õigele seebile kohane. Nii et vaatajad said naeratus näol ja rõõmupisar silmis teleka kinni keerata ja oma ,,teleka sõbrannadega" hüvasti jätta. Film õhkab natukene tõsisemat ja reaalsemat elule lähenemist, kui seriaalis seda näha võis. 4 keskealist naist püüavad leida oma kohta metropoolses suurlinnas ja mõtet oma eludes. Loo keskseks tegelaseks võiks pidada Carriet (Sarah Jessica Parker), kellest on saanud edukas kirjanik ning kes peale 15 aastat kestnud platoonilist suhet on lõpuks suutnud veenda oma kallimat endaga abielluma, (natukene tinglikult ja mehi halvustavalt öelduna). Samantha (Kim Cattrall), keskealiste vallaliste naiste jumalanna, on naisterahvas kellel on suhe endast poole noorema näitlejaga, kuid sellegipoolest pole ta õnnelik. Pereidüllist unistanud Charlotte (Kristin Davis) jäi lõpuks beebiootele
kolme inimese Otto Wilhelm Masingu, tema naise Cara ja Kristjan Jaak Petersoni silmade läbi. Tegevus toimub 19. sajandil. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja noor Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Lugu on üles ehitatud Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid. Peategelasteks ongi Masing, Peterson ning Cara. Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule
Tema loomingut iseloomustab : * lõikav iroonia, * terav sotsiaalne hoiak, *sürrealistlik kujundus : keelemäng, vabad metafoorid, * grotesk *ja vihjed salapärastele väärtustele. Ta on välja andnud palju luulekogusid * ,,Telg" ,* " Laeka lähedus", *,,Võlavalgel",*" Esimene tahe",* ,, Teatud erandid",*"Selge jälg".. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta
mõjutada. Raamatus "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" (1945), argumenteeris Hayek, et hinnamehhanism aitab jagada ja sünkroniseerida kohalikku ja isiklikku teadmist, lubades ühiskonna liikmetel saavutada mitmekülgseid ja keerulisi eesmärke spontaanse iseorganisatsiooni põhimõtte abil. Hayek lõi termini katallaksia, kirjeldamaks "vabatahtlikul koostööl põhinevat iseorganiseerivat süsteemi".Hayeki vaadete järgi peaks riigi keskseks rolliks olema õigusriigi tagamine, kasutades nii vähe omavolilist sekkumist, kui võimalik. Hayek pidas hinnamehhanismi mitte teadlikuks leiutiseks (miski, mis on inimeste poolt tahtlikult kujundatud), vaid spontaanseks korraks, või "selleks, mis on inimtegevuse tulemus, kuid pole inimeste poolt kujundatud". Seega asetas Hayek hinnamehhanismi samale tasemele nagu näiteks keele. Selline mõtlemine viis ta spekulatsioonile teemal, kuidas inimaju võimaldab taolist arenenud käitumist
ja nad jätkavad eksisteerimist erinevate liikudena ühises koosluses. Sageli on neil organismidel kujunenud üksnes osaline bioloogiline isolatsioon, nt viljastumisjärgne sobimatus. Kui ristuvate isendite geenid lähevad sassi, siis hakkab toimima lõhestav valik, kujundades kummalgi vormil selliseid geneetilisi tunnuseid, mis väldivad eri liikide isendite ristumist. Erimaise liigitekke teguriteks on populatsioonide geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv ja looduslik valik. Keskseks protsessiks on kohastumine ökoloogiliste tingimustega. Liigiline mitmekesistumine võimaldab kasutusele võtta uusi ökoloogilisi nisse ja rikastada kooslusi. Erimaise liigitekke kõrval peetakse võimalikuks ka samamaist liigiteket. Kui liigi levile on ökoloogiliselt liigendunud võib tekkida kaks alampopulatsiooni, nt niidu- ja metsapopulatsioon. Hiljem tekib nende vahele ristumisbarjäär. Iseviljastuvate või vegetatiivselt paljunevate taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke
Fifth level Maria de Medic Sarnaselt Caterina de Medicile täiustas Maria de Medici (1575 1642, Prantsuse kuninga Henri IV abikaasa) omalt pooltki Prantsuse kokakunsti. Caterina kokad olid prantsuse kokakunsti oluliselt mõjutanud, kuid alles Maria ajal sündis äratuntava tervikuna tänapäevane prantsuse köök, ja see leidis aset alles siis, kui sealsed kokad olid omaks võtnud itaalia köögi tegelikud põhimõtted. Itaalia köögi keskseks põhimõtteks oli liha ja kala maitse esiletoomine, mitte selle varjamine; kastmed pidid juba olemas olevaid nüansse rõhutama, neid tugevdama, ja nii kasutati liha juures kastmeis tema enese mahlu, samas kui kala küpsetati seni rookimisel kõrvale heidetud peast ja sabaosast keedetud puljongis. Varem olid siinsed kokad kõigest kopeerinud itaallaste retsepte; nüüd asusid nad peagi välja töötama omaenese rahvuslikke roogi. Click to edit Master text styles Second level
majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid. Ta esitas põllumajanduse edendamise kava. Toimetas aastatst 1878 Viljandis ajalehte ,,Sakala". Ta väljendas selles talurahvalikke reformipüüdeid. Taotles reformide elluviimiseks poliitilist ja kultuurilist lähenemist Venemaale ja vene rahvale. Kujunes võitluses ,,Eesti Postimehe" ja klerikaalidega eesti 1870. aastate ja 1880. aastate alguse ühiskondse liikumise keskseks tegelaseks. Valiti 1881. aastal J.Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajandusliku õppeja käsiraamatu ,,Teadus ja Seadus põllul" ning raamatud ,, Kuidas põllumees rikkaks saab", ,,Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad", ,,Sakala Kalender põllumeestele" ja teised
Johann Köler Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile. Mängis väga olulist rolli Eesti rahvusliikumise edendajana. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige. Elukäik Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise...
Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal. Näidendi „Venedigu linna kaupmees“ jaoks tehti palju ettevalmistusi ning tükk võeti ka üllatavalt hästi vastu. „Veneetsia kaupmeest“ mängiti Draamateatris 1992. aastal, Roman Baskini lavastuses. Seekordne lavastaja Hendrik Toompere jr mängis 1992. aastal ise Bassaniot ja tänavu oli Bassanio rollis tema poeg Hendrik Toompere jr jr. Näidendi keskseks tegelaseks võibki pidada noort punapäist veenetslast Bassaniot, keda kehastas Hendrik Toompee jr jr. Bassanio oli kõigeks valmis, et endale võita kauni ja jõuka Belmonte lossis elava pärijanna Portia (Marta Laan) süda. Just esmapilgul kergemeelsena paistev Portia lahendas loo, kõigile, peale Shylocki, meelepäraselt. Ta oli kaval naine, kes ei kartnud võtta riske ja tegutseda. Bassanio oli, aga armastusest pimestatud
külla. Naine peidab oma armukese ära ning läheb rüütlile vastu, kuid mõne aja pärast saabub ootamatult tagasi ka aadlidaami abikaasa. Abitusse olukorda sattunud naine mõtleb aga välja hiilgava plaani, et oma salategevustest mitte mehele teada anda. Kõik laabub väga hästi ning daami mees ei saa juhtunust teda ning aadlidaam ja tema armuke saavad veel tihemini kohtuda kui varem. · Novelli keskseks probleemiks on see, et tihti ei suuda üks suhte osapool monogaamse suhtega leppida ning tahab polügaamset suhet ilma, et teine osapool sellest aru saaks. Ehk siis otsitakse armuke. Samuti saab probleemiks tuua plaanide ebaõnnestumise. Täpsemalt selle, kuidas naine arvas, et mees ei tule koju niipea ning kutsus külla armukese. Selle põhjustas truudusetus oma mehele, kõige rohkem arvatavasti selle
Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees olijal jääb mulje, et on kui kindlas ruumis ehk tunneb ennast olemas toas, kuigi on õues. Piazza's ehk Roomale tavapärases linnaväljakus on seda omadust eriti rõhutatud. Majad, mis ümbritsevad väljakud, jätavad mulje, et väljak on nagu üks suur siseruum, mille keskseks punktiks on tavaliselt purskkaev. Linnas tekkivad ruumid, mis omavad siseruumi muljet, annavad tugeva kuuluvuse ja kaitstatavuse tunde. Rooma on suutnud säilitada maalähedase lihtsuse, mis toob looduse linnale lähemale ning seob neid. Rooma üheks paiga vaimu tunnuseks ongi kuuluvuse tunne, mis tekib kui inimene on temale tuttavas looduslikus keskkonnas. Rooma majad on sageli prismakujulised kaldkatusega, mis peaaegu ei ulatugi üle seinade, vaid sulanduvad üheks. Üldiseks tunnuseks
Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiame...
Retsensioon Doris Kareva ,,Hingring" Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks ,,Hingringis" on armastus ,,sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik". (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. ,,Hingring" algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: ,,Kõik me oleme keeled, universiumi unes". (lk 3)
aastal puhkenud Esimene maailmasõda tähendas eesti kultuurielule tagasilööki ja kirjandus ei olnud enam nii tähtis, aga Veebruarirevulutsioon tõi kirjanduse uuesti tagasi. 2) 1905. aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2. -ül 1 (Vaata lisa)-mõistekaart
Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erines oma isast, ta oli rõõmsameelsem, energilisem ja leebem, aga ka vabamate elukommetega. Naiseks oli ta võtnud Roosi (mitte kõige rikkam tüdruk külas ja kehva mainega seetõttu), neil oli poeg Edgar. Jällegi oli keskseks teemaks viljavõtt ja aurukatel. Sõnelemised, rivaalitsemised ja ütlemised naabrite vahel. Nagu harjumuseks oli saanud, toimus peaaegu iga viljakorjamis aeg midagi traagilist. Teises tantsus oli selleks sulase Eedi käe kaotus aurukatlasse. Samal päeval tuli ka võlanõudija tallu, kuna Taavet oli kunagi vennal külas käies ja linna peal lõbutsedes sõbrunenud ühe mehega, kellele oli ta nõus laenu käendajaks hakkama
Napoleon loonud Prantsusmaastsõltuva poliitilise süsteemi Euroopas, millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa ,Rootsi, Portugal ja Türgi. Nendest riikidest oli Pransusmaa jaoks kõige tõsisemaks vastaseks mõistagi Inglismaa. Reformid said alguse juba revolutsiooni sõdade ajal Prantsusmaale läinud Lääne-Saksa aladel, jätkudes hiljem Reini Liidu riikides , kus neid tehti Prantsusmaa survel. Suurte reformide ajal üheks keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamiks Saksa riikideks.Põhjalikult korraldati ümber ka riigivalitsemine ja kohalikud omavalitsused. Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Ulatusikud muudatused toimusid tsiviilelus: kaotati aadli eesõigused, valitsevaks sai ilmalik abielu, sisse seati vandemeeste kohus ning juutidele anti kodanikuõigused. Osa Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks2". Preisimaal tehti Prantsusmaa eeskujul põhjalik sõjaväereform
Rüütliromaan Koostaja:Kermo Petermann 10c Rüütliromaan Rüütliromaan Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 1516. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Rikkalikult ainestikku pakkusid rüütliromaanidele tegelikult ka keldi müüdid ja pärimused, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur. Kaks peamist teemat on armastus ja fantastika. Fantistika Fantastika Fantastika seisneb üleloomulikes muinasjuttudes. Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuning...
Prosper Mérimée ,,Carmen" I rida 6) Garcia Ükssilm oli Carmeni mustlasest rom ehk mees. Don José sõnul osutus ta ,,kõige vastikumaks värdjaks, keda mustlaskond kunagi on maailmale andnud". Nimelt oli ta süda sama ,,must" kui tema nahavärv ning ta oli ehtne röövel ja kaabakas. Siiski oli Carmen piisavalt ustav, et teda sunnitöölt, kuhu ta määratud oli, päästa üritada, mis pärast kahte aastat õnnestuski. Kuid tema vabadus ei kestnud kaua, sest don José otsustas tekitada kaardimängus ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest. 7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse...
Retsensioon Doris Kareva „Hingring” Doris kareva on aastaid olnud tähelepandavalt küps luuletaja. Ta on poeet, kes ülistas kannatlikult, luuletus luuletuse haaval armastust kui elu ülimat sihti. Eriti püüdles ta hingesiiruse, valguse ja selguse poole. Keskseks teemaks „Hingringis” on armastus – „sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik”. (lk 87) Kareva luulet on kindlasti kergem kaugelt ülistada, kui lähedalt uurima hakata. Ikkagi peaks heitma põgusa pilgu, kuhu ja mis suunas ta oma luuletustes aastate jooksul liikunud on. „Hingring” algab arusaamisega inimesest kui universiumi keelest, kui keelpilli keelest, mis kuidagi helisema pannakse: „Kõik me oleme keeled, universiumi unes”. (lk 3)
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda ...
i,fantaasiat ja parafraasi. In terpretatsioonikunst muutu Teatris · Teatrikunstis oli · Romantismi kõrgpunkt romantismiajastu oli 1830. aastail, umbes 18101850. kui lavastustes hakati Näitekunstis väljendus rõhutama dekoratsiooni romantism ,kostüümi ja peamiselt näitleja tõep massistseenide ärases, kuid tugevate ajaloolist tõepära. tundmustega mängus. Keskseks kangelaseks Lavakõnemuutus sai isiksus, kes unistab elulisemaks vabadusest ja intonatsioonirikkama ja õiglusest ning astub ks ning seostus võitlusse reaktsiooniga. hoogsama zesti ja liikumisega. Romantikuid · Franz Grillparzer, Theodor Altermann, Gustavo Adolfo Becquer, William Blake, Vincenzo Bellini, Henrik Wergeland, Fryderyk Chopin, Hector Berlioz, Achim von Arnim, Hans Christian Andersen, Karel Hynek Mácha,
Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Isis äratas Osirise ellu pärast seda, kui Seth Osirise tappis. Ta kogus selleks kokku Osirise kehaosad, mille Seth oli mööda Maad laiali pildunud. See müüt sai hiljem egiptlastele väga oluliseks.Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus. Sethi kujutati eesli peaga. Hellenismi ajal 4. sajandil eKr sai Isis müsteeriumiusundi keskseks kujuks ja talle tekkis hierarhiline preesterkond. 2. sajandil eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal püsima, kuigi Senat oli sellele vastu ja käskis mitu korda kõik Isise pühamud hävitada. Tema austamine levis koos Serapise kultusega kõikjal Vana-Rooma riigis, kaasa arvatud Hispaanias, Gallias ja Britannias. Pannoonias oli Isise kultus eriti mõjukas. Isist kummardasid ka vanad germaanlased ja tema jumalateenistused toimusid paatidel või laevadel
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga
pööratakse Indreku elutõed peapeale. Koolis õpetatakse, et taevas on tähed ja planeedid. Indrekul on seda raske uskuda, kuna teda oli õpetatud kogu eelneva elu jooksul jumalasõna järgi ning nüüd tuli välja, et seda pole olemaski. Koolis olles hakkas talle meeldima direktori tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas. Kolmandas osas oli teose keskseks tegelaseks taas Indrek. Ta elas linnas, ekatus juhuslikest teenimisvõimalustest ning suhtles revolutsionääridega. Otseselt poliitilises võitluses ta aga ei osalenud, ta jagas lendlehti. Kolmandas osas haigestus raskelt Indreku ema Mari ning poeg pidi sõitma Vargamäele, kaasas rohi emale. Mari palus Indrekul anda enale rohu ületoos, kuna valud oli muutunud juba väljakannatamatuks. Indres seda ka tegi, kuid see tekitas temas suuri süümepiinu
ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid. Sünteesi lähteaineks on arahhidoonhape. Lokaalseteks hormoonideks nimetatakse eikosanoide, mis toimivad samale või naaberrakule, kus see on sünteesitud. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid toimivad eikosanididele inhibeerides COX'i. 5. Kolesterooli keskseks metaboliit spnteesil lähteaineks on atsetüül-CoA Kolesterooli sünteesi esimene etapp sarnaneb ketogenaasiga (ketoonkehade sünteesiga) esimeses etapis, kus atsetüül-CoA'st tiolaasi toimel sünteesitakse Atsetoatsetüül-CoA (st atsetoon). 3R-mevalonaadi (-OOC CH2 C(CH2OH) CH2 CH2OH)süntees on kogu sünteesu kiirust limiteerivaks astmeks ja peamiseks kontrollpunktiks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
