Amuay, Punta Cardon ning Puerto La Cruz.. Keskonna probleemid: Kariibi mere ääres on peamiselt naftasadamad. Venetsueelas on peamisteks naftasadamateks Maracaibo, Amuay, Punta Cardón, Puerta La Cruz ja La Guaira. Hollandi Antillidel aga Willemstad ja Oranjestad. Suured naftatööstused asuvad ka Kolumbias. Naftatankeritelt merre sattunud nafta kleepub veelindude sulestiku külge, naftat alla neelates saavad linnud ja kalad aga mürgituse. Linnud ja kalad on saaste vastu eriti kaitsetud. Kolumbias asuvad rannikualal suured naftatööstused. Suurtest tööstustest voolab jõkke ja merre ohtlikke kemikaale, mis mõjutavad Kariibi mere looduslikku tasakaalu. Mitmeid saari hävitab tänasel päeval turistide vool. Paljusid neist võib kahtlemata nimetada ,,maapealseks paradiisiks". Suur turistide hulk võib kahjustada keskkonda rikkudes looduse tasakaalu või hävitada elusloodust. Sukeldujad hävitavad koralle, mida Kariibi meres
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad)....
• Euroopas saadakse vesiviljeluse teel ligikaudu 20% kogutoodangust • Kalakasvatus populaarsus on aja jooksul tõusnud • Näiteks Aasia maades suureneb kalakasvatuse maht pidevalt, seda soodustavad ka looduslikud eeldused • Ida-Aasias aga on tekkinud suur nõudlus kala järele- rahvas on ostujõulisem • Pakutakse ka toetusi kalanduse arendamiseks Vietnami vesiviljeluse iseloomustus • Vietnamis on jaotatud vesiviljelus kolmeks: merekalad, soolase vee kalad ning magevee kalad • Kõige rohkem toodavad Lõuna-Vietnami provintsid, neile järgnevad Põhja-Vietnami provintsid ja Kesk-Vietnami provintsid • Mageveekalade kasvatamine toimub kinnistes veekogudes • Põhja provintsides on enimlevinud hõbekarp ja rohukarp • Lõuna provintsides kasvatatakse karpkala ja Insia suurkarpkala • Säga saak kasvas 1999. a 20 tonnilt 4 aastaga 200 000 tonnini • Levinud on ekstensiivne kasvatusmeetod • Kalakasvandused Vietnamis on väga levinud Mekongi
venelastel (loe: balsoi kovs), mõlemad tähendavad tõlkes suurt kopsikut. Kreeklased peavad eestlaste Suurt Vankrit hoopis suurema tähtkuju Suure Karu osaks. Suur karu Sodiaagi tähtkujud 12 sodiaagi märki(loomaring) Tähti omavahahel ühendades saadi tähtkujud. Ametlikult 88 tähtkuju Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni. Ekliptika tähtkujud Ambur 18. Dets. - 18. Jaan. 32
mandritel. Samuti oli Edward John esimene eurooplane, kes nägi järve aastal 1840. Eyre järve elustik Kalad Eyre järves erinevad paljuski tavalistele Austraalia järvede kaladele. Põhiliselt elutsevad Eyre järves Golden perch, Scortum barcoo, Bony bream, Australian smelt, Copper Creek catfish. Nagu Kati Thanda-Lake Eyre National Park on ka Eyre järv ja selle elustik kaitsealune objekt. See tähendab, et Eyre järves elavad putukad, kalad ja linnud on looduskaitse all. Peamine põhjus, miks antud järve elustik looduskaitse all on on see, et kuna järv on enamus ajast tühi, et leidu seal ka enamus ajast
keelas ka hilisem seadus, sest nii tagati saagi pidev jätkusuutlikus. Vastupidiselt jahiseadusele püüti kalu kudemise ajal, sest kuskilt pidi liha hamba alla sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati
kahekaua nahata pooled vastastikku fooliumisse või toidukilesse mähituna 24-72 tunniks külmikusse vajutise alla seisma. 7. Nimeta kalade maitsestamiseks sobivaid maitseaineid (10) till, sibul, aniis, köömned, loorber, sojakaste, sidrunipipar, äädikas, vürtsiköömen. 8. Millised on viisid kalade keetmiseks? Kalu teedetakse tervena(roogitutena), fileedena või portsjontükkidena. * Väheses vees keetmine- võetakse vett nii palju, et kalad või kalatükid oleksid kaetud. * Jahutavas vees- sobib keeta väiksemaid kalu ja portsjontükke, kuna suured terved kalad ei saa jahutavas vees päris valmis. Vett võetakse 1kg kala kohta 3l. * Keetmine praeahjus- maitsestatakse kalad 1-2 tundi varem. Praeahjus keetes säilitab kala suurepäraselt oma maitse. * Keetmine aurukapis-maitsestatakse 1-2 tundi varem, valmimisaeg on 5-15 minutit. * Mikrolaineahjus- valmib kala omas mahlas
Puljongilt riisutakse ka liigne rasv. Rasv annab puljongile õhuhapnikuga reageerides ja lagunedes ebameeldiva maitse. 7. Umbes tund enne keetmise lõpetamist lisatakse puljongisse röstitud porgandid ja mugulsibulad. Sobivad ka petersell, seller, pastinaak ja porrusibul. 8. Valmis puljongist tõstetakse liha ja kondid välja ning puljong kurnatakse. 9. Puljong jahutatakse kiiresti. Kalapuljongite põhitehnoloogia · Kalad või kalajäätmed pestakse. · Väikesed kalad puhastatakse ja keedetakse tervelt, suured kalad tükeldatakse. · Kalapeadest tuleb eemaldada lõpused ja silmad (teevad puljongi hägusaks). · Kala pannakse külma vette ja kuumutatakse kiiresti keemiseni. · Riisutakse aeg-ajalt vahtu. · Keedetakse nõrgas kuumuses. · Poolel valmimise ajal lisatakse röstitud sibulat või porrusibulat, porgandit, peterselli. · Keedetakse 20-45 minutit.
põhikude) Elund Looma elundid(kopsud, aju, süda, jne), Taime elundid(õis, vars, leht, juur, vili? Elundkond Seedeelundkond Organism Imetaja, lind, kala Populatsioon Kadrioru oravad, Peipsi kilud Liik Pruunkaru, valgejänes, harilik mänd Martin Plaado Kooslus Mets, järv, meri Ökosüsteem Taimekooslused, loomakooslused, muldkeskkond Biosfäär Maad ümbritsev elusloodus Nt: mis on populatsioon? Kumb on populatsioon: kas kalad Ähijärves või sookailud Männikjärve rabas. Põhjendage! Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasseliiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. Sookailud männikjärve rabas, kuna see on kindel liik kindlas piirkonnas. Kalad Ähijärves ei ole populatsioon, kuna kalad on üldine nimetus ja sinna alla kuulub väga palju erinevaid isendeid.
(Vladislav Korzets, www.opikook.ee) Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult. 5 Lisad Allikas:Google 6 Allikas:Google Kasutatud kirjandus 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus ,,Valgus" 1988 2. Saar, U. Loomade entsüklopeedia. Tallinn ,,Sinisukk" 2007 3. Mikelsaar, N. Eesti NSV kalad. - Tallinn ,,Valgus" 1984 4. Raid, T. Euroopa kalad. Tallinn ,,Eesti Entsüklopeediakirjastus" 2006 5. http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm 7
Ärritus- e lihtne kontaktdermatiit (dermatitis irritans ex contactu) Jaak Timberg Ärritus e lihtne kontaktdermatiit on naha normaalne füsioloogiline reaktsioon vastusena keemiliste, füüsikaliste, mehhaaniliste ja bioloogiliste tegurite toimele. Nõrgad ärritajad: seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi, taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru); toiduained (kalad, krevetilised, liha) Nõrgad ärritajad seebid, sünteetilised pesemisvahendid, vesi taimemahl(küüslauk, sibul, maitseained, teravili, saepuru) toiduained (kalad, krevetilised, liha) Füüsikalised ja mehhaanilised tegurid (kuumus, külm, vähene või suur niiskus, kleepplaastrid, hõõrdumine, tööstuses metallitol, klaasvatt, puidutolm, tsement jm) Nõrgad ärritajad kutsuvad nahapõletikku esile siis, kuid toimivad nahale korduvalt või pika aja jooksul. Tugevad e absoluutsed ärritajad Kontsentreeritud happed ja alused Mõned metallid ja n...
Sodiaagi iga osa sodiaagimärki hakati nimetama vastava tähtkuju nimega. Sodiaagi tuntuim tänapäevane kasutusvaldkond on astroloogia, milles ennustamise eesmärgil määratletakse Päikese ja teiste taevakehade asukoht. Kaksteist sodiaagimärki: JÄÄR, SÕNN, KAKSIKUD, VÄHK, LÕVI, NEITSI, KAALUD, SKORPION, AMBUR, KALJUKITS, VEEVALAJA, KALAD grupeeruvad ühiste omaduste ja temperamendi järgi nelja stiihiasse: Tuli, Maa, Õhk ja Vesi. ÕHUMÄRGID VEEMÄRGID MAAMÄRGID Vähk, Skorpion TULEMÄRGID Kaksikud, Kaalud ja Kalad on ja Veevalaja Sõnn, Neitsi ja tundlikud, Jäär, Lõvi ja on hea Kaljukits on
4)Põhja-Jäämeri maailma väikseim ookean . Ookean põhjapoolusel. Asub Põhja-Ameerikast ja Euraasiast põhjas. Põhja-Jäämere alla jääb polaarne ja lähispolaarne kliimavööde. Peamised looma- ja taimeliigid kuna ookeanid katavad Maa pindalast 70%, siis on ookeanid väga liigirikkad. Peamised loomaliigid on: Kahepaiksetest rohekilpkonnad, rombkilpkonnad ja nahkkilpkonnad. Kalad merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad,
Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane). Levib kergelt pruunides vetes, happelises ja org aine rikkas. · Kaovad vesikirbulised (ei suuda koorikut moodustada, see on kala põhitoit) · Kõrgem taimestik (luga - Juncus) ja turbasamblad pääsevad võimule 5 · Kaovad vähid jt. vähilaadsed, limused, kalad (angerjas kõige taluvam nii soolsuse kui happe suhtes) paljud putukavastsed · Väga vastupidavad on klaasiksääse Chaoborus vastsed · Suurenenud Al ja teiste metallide sisaldus mõjutab paljunemist ja suremust (ka muldades kahju taimedele) Kaltsiumi kui mikroelementi vajavad oma ainevahetuses kõrgemad taimed ja rohevetikad. Teistel vetikarühmadel ei ole kaltsiumivajadus otseselt tõestatud. Loomade hulgas on
levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid. Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida. 3 2 LEVIK JA PALJUNEMINE Kerakalalised (Tetraodontidae) on peamiselt troopiliste merede kalad kerakalaliste (Tetraodontiformes) seltsist. (EE) Kerakalasid leidub soojades vetes üle terve maailma- üldiselt küll meredes, kuid mõnel juhul ka magevetes. Nad puuduvad täielikult külmas vees. Kõige rohkem esinevad nad troopikas, suhteliselt haruldased parasvöötmes. Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees. Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk-
Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4...21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi. (www.bio.edu.ee) Röövtoidule võivad noorkalad üle minna juba 4 cm pikkuselt, aga harilikult juhtub see 10 cm pikkuselt. Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.
taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Hoiavad veepinna lähedale. Elavad ka kiirevoolulistes veekogudes ja mõõduka soolsusega (kuni 5%0 ) rannikumeres. Soodsaim temperatuur 18-25 kraadi. Noorjärgud toituvad planktonist, hiljem põhjaloomastik ja veetaimed. “Künnavad põhja”. Piiravad veetaimestiku kasvu. Teatud oludes söövad vastseid ja noorkalu. Looduslikul toidul võib võib juurdekasv olla 50 – 150 kg ha veepinna kohta. Noorjärkude vaenlased on teised kalad. Suguküpsus saabub 4-5 aastaselt üle 2500 g raskustena. Eestis koeb mai lõpus juunu algul. Eluiga 35-40 aastat.Vanim on elanud 47 aastaseks. Suurim eestist püütud karpkala kaalus 18,4 kg Lohja järvest. 7 KARPKALA Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik
Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud
Kordamine bioloogia tööks 1. Võrdle sugulist ja mittesugulist paljunemist + nt! Paljunemisviis Erinevus Näide Suguline paljunemine o Uus organism saab Kalad, kahepaiksed, roomajad, alguse imetajad, õistaimed viljastumisprotsessist o Järglane on erinev Mittesuguline o Uus organism saab alguse Eoseline: seened, sammaltaimed, paljunemine vanemorganismist sõnajalgtaimed
Makroevolutsioon + näited makroevolutsioon- makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. (õistaimed, selgrootud) liik- liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. (taimerühm, loomarühm) selgroogsed- on isendid, kellel on olemas selgroog. (linnud, imetajad) linnud- on selgroogsete hõimkonnast, kellel on võime lennata ja kelle keha katavad suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk...
Need loomad suhtlevad omavahel vilede ja igasuguste piuksatuste abil. Delfiinidel on vime ksteist mista ja ra tunda. Igal aastal hukub vga palju delfiine kalurite ke lbi. Kui delfiinil on vigastused, on tal orienteerumisega raskusi. Nii satub ta kaldale. Ta kutsub teised delfiinid endale appi ning nii satuvad htta ka teised delfiinid. Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel jahiretkedel ei tegutse nad eriti meeskonnana. Silmikdelfiin paaritub kevad-suveperioodil. Poeg snnib vee all 10-12 kuu prast. Snnituse ajal kaitsevad vhemalt kaks emaslooma ema ja poegi. See on
Olelusvõitlus- isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Darvinism- Darwini teooria, evolutsioon kui loodusnähtus. 3,5miljardit tagasi tekkisid esimesed eeltuumsed rakud. Elu sai tekkida vees. Esimeed biomolekulid oli valgud. Ürgeoon-arhaikm- 4,5 miljardit -2,5 miljardit aastat tagasi. Vanaaegkond: 545miljonit aastat tagasi. Kambrium- kambrimi plahvatus,toimus liikide diferentseerumine Ordoviitsium-elu jõudismaismaalne,eostaimed, Siluriajastu-kaladetekkimine luudeta kalad. Uusaegkonde. kainosoikum:Kvanternaar(2milj,a.tagasi) korduvad jäätumised põhjapoolkeral,inimühiskonnakujunemine) Neogeen- 25 miljonit a tagasi. Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a
ühtemoodi. Kosmoses saab ka väga edukalt töötada, sest kosmoses on võimalik toota palju aineid, millest Maal olles ei saaks unistadagi. Näiteks sulavad kaks metalli kosmoses kokku ühtlaselt, erinevalt Maast. Samuti saab seal valmistada ülipuhtaid kristalle, mida kasutatakse arvutites. Toodetud isegi ravimeid, mille valmistamine Maal oleks võimatu. Kas kosmoselaevas on elu võimalik? Kosmosesse üles viidud loomad, nagu kalad ja ämblikud, olid alguses kaaluta oleku pärast šokeeritud. Kalad ujusid näiteks kogu aeg ringiratast. Varsti harjusid nende uute tingimustega kõik loomad ja isegi ämblikud hakkasid uuesti oma ilusaid võrke kuduma. Näiteks: Venelased aga on enda orbitaaljaamades kasvatanud edukalt sibulaid ja ube. Kosmoseprügi Kosmoseprügi on nimetus töökõlbmatutele objektidele Maa orbiidil. Selle hulgas on: Raketiastmed,kasutuskõlbmatud sateliidid
maismaataimede kujunemine(algelised sammaltaimed, puudusid lehed ja varred) 5)varre ja lehtedega samblad. Ürgraikad olid esmased taimed, mis maapinda asustasid. 6) algelised sõnajalgtaimed 7) paljasseemne taimede teke (kuusk, mänd, kadakas, jugapuu) 8) õistaimed e. katteseemnetaimed. Valitsev taimerühm Maal. Loomade evolutsioon: 1) ainuraksed eeltuumsed organismid 2) päristuumsed organismid 3) käsnad 4)ussid ja lülijalgsed 5) lõuatud kalad, kõige algelisemad. Luud on kõhrelised ja lõualuud puuduvad. Meil elavad silmud. 6) kõhrkalad-haid, raid. 7)luukalad- haugid, lestad, kilud. 8) vihtuimsed kalad ja kopskalad. 9) kahepaigsed, jäsemed, kopsud, nahk, aju. Kehaväline viljastumine vees 10) roomajad, jäsemed, otsaju, nahk, vereringe, kehasisene viljastumine, munal on tugev nahkne kest, ei sõltu veest. (maod, sisalikud, kilpkonnad) 11)imetajad
KIRJELDUS • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 m. • Kaal kuni 300 kg. • Emasloomad on väiksemad. • On Läänemere suurim imetaja. LEVIK,ELUPAIK • Siinne arvukus jääb 3000 ringi. • On levinud kõikjal Eesti rannikuvetes. • Hallhüljest võib kohata ka Atlandi ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes. TOITUMINE • Toitub peamiselt kaladest. • Kalad püüab kuni 70 m sügavuselt merest. • Hülged ei söö iga päev. • Sööb ka mereselgrootuid ja taimi. http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_liik&id=106 PALJUNEMINE • Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis. • Tavalisel sünnib 1 poeg. • Algul on pojad väga abitud ning ei oska isegi ujuda. • Poegivad maismaal.
30 4/25/2019 Sõnn aprill kevad 53 5/13/2019 Sõnn mai kevad 51 5/15/2019 Sõnn mai kevad 70 8/14/2019 Lõvi august suvi 60 11/8/2019 Skorpion november sügis 46 10/7/2019 Kaalud oktoober sügis 64 4/5/2019 Jäär aprill kevad 76 3/13/2019 Kalad märts kevad 46 10/6/2019 Kaalud oktoober sügis 73 4/19/2019 Jäär aprill kevad 79 4/5/2019 Jäär aprill kevad 35 2/7/2019 Veevalaja veebruar talv 47 2/20/2019 Kalad veebruar talv 50 2/24/2019 Kalad veebruar talv 34 5/3/2019 Sõnn mai kevad
hamster mees 2/11/1986 31 Veevalaja ei ole mees 4/25/1988 29 Sõnn koer mees 5/13/1965 52 Sõnn hamster mees 5/15/1967 50 Sõnn ei ole mees 8/14/1948 69 Lõvi kass mees 11/8/1958 59 Skorpion koer mees 10/7/1972 45 Kaalud kilpkonn mees 4/5/1955 62 Jäär ei ole mees 3/13/1943 74 Kalad papagoi mees 10/6/1972 45 Kaalud ei ole mees 4/19/1945 72 Jäär ei ole mees 4/5/1940 77 Jäär koer mees 2/7/1984 33 Veevalaja kass mees 2/20/1972 45 Kalad meresiga mees 2/24/1969 48 Kalad kilpkonn naine 5/3/1984 33 Sõnn ei ole naine 7/15/1981 36 Vähk ei ole naine 2/15/1974 43 Veevalaja
Paradiisilinnulille-lembus annab aimu Veevalaja maitsest lindude suhtes need peavad olema efektsed, nagu näiteks paabulind, või väga kaugele lendama. Värvidest tasub sel õhu märgil ümbritseda end türkiisi ja violetiga. Metallidest kõlksuvad temaga kokku alumiinium ja pliisulamid. Inspiratsiooni ammutab Veevalaja Venemaalt, Poolast, Rootsist, Soomest, Iisraelist ja Etioopiast. Kaladele imponeerivad vesiroos ja paju Vee märgina siugleksid Kalad meelsasti vesirooside vahel, ent neile imponeerivad ka orhidee, sirel, rabarber, visteeria ehk hiina rippuba, elulõng ja raudrohi. Puude seast hindavad Kalad just neid, mis armastavad oma oksi vee kohal kõigutada näiteks paju, aga ka viigipuud. Faunast köidavad neid veelembesed imetajad ning loomulikult kalad. Veemärgina jumaldavad Kalad sumedat mererohelist, ent ka punakaslillat. Metallidest istuvad neile plaatina ja tina, samuti tina ja plii sulam
Laurentiale (Põhja-Ameerika),Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Mandrid olid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Eestis leitud trilobiidid /Kohtla-Järve, Kukruse lade, Rakvere lade / Fossiilsed rohevetikad , Jõhvi alamlade Silur Kliima stabiliseerumine Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus Korallrifide tekkimine soojades meredes Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ Kirbla astang ja Salevere Salumägi klindiastangud Lääne-Eestis Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) mandrite kokkupõrkumine oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Siluris - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameerikas. Primitiivsed kalad /lõuatud kalad, Saaremaa, Rootsiküla lade / Devon Maismaa taimestiku kiire areng
Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised,
kiskjate hulka kuuluvad nautiloidid. Nagu kaasaja molluskidki, kuulusid nad peajalgsete klassi, kes kasutavad saagi haaramiseks kombitsaid. Arvukalt Kambriumi nautiloide on leitud Hiinast. Mujalt on neid teada vaid üksikuid. Kambriumi nautiloidid olid väikesed: enamike pikkus jäi 2 ja 6 sentimeetri vahele. Täielikult puudusid Kambriumi meredest suured kiskjad - loomad, kes oleksid suutnud purustada suuri merekarpe või kiskuda tükkideks suure saaklooma viisil, nagu kaasaja krabid ja kalad seda teevad. Arheotsüaadid elasid läbi kogu Vara-Kambriumi. Need koonusekujulised, tundmatu bioloogilise kuuluvusega organismid kinnitusid substraadile skeleti teravaotsalise tipuga (joonis 5). Vaasilaadne kuju ja väheliikuv eluviis viitavad toitumisele suspensioonist. Arheotsüaadid meenutavad pealiskaudselt tänapäeva käsni. Nad moodustasid Vara-Kambriumis maailma esimesi orgaanilisi riffe. Põhitoese ehitasid arheotsüaadid ja sellele talletusid vetikad ja teised organismid
t. hulkraksed vetikad 5)450 mln a.t. I maismaa taim- ürgraigas 6)350 mln a.t. sõnajalgtaimede metsad, karbon-kivisöe ajastu 7)300 mln a.t. paljasseemnetaimed-okaspuud 8)140 mln a.t.-katteseemnetaimed-õistaimed Aegkond: 1)ürgaegkond 2)aguaegkond 3)vanaaegkond 4)keskaegkond 5)uusaegkond Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal
o tasapinnalised · tihti perspektiivita · tihti tume(must) kontuurjoon · värvid lõuendil suurte laikudena 2.Rühmituse juhiks oli Henri Matisse , keda hindasid kõrgelt prantsuse vastupanu liikumisest osavõtjad ja kelle töödest on tuntumad Tants ja Peterburis Ermitaazis eksponeertav Punased kalad, mida nõuavad tagasi tema pärijad. 3. "Ilus" oli saksa Ekspressionistide arvates sõimusõna pildile ja "Die Bürcke" kunstnikud: Ernst Ludwig kirchner ja Karl Schmidt-Rottluff püüdsid oma kunstiga inimest ja ühiskonda äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid 4.Kubismi arengus eristatakse kolme perioodi:
· u. 2500 a. eKr. · hiljem võeti kasutusele raud o 1300 a. eKr. o hetiidid Väike-Aasias Ajastud 1. Paleosoikum e. vanaaegkond 2. Mesosoikum e. keskaegkond 3. Kainosoikum e. uusaegkond Paleosoikum · 570-245 milj aastat tagasi · Kõhrkalad (haid) · lõualuudeta kalad · selgrootud · lõualuudega kalad · hiidskorpjonid · kahepaiksed roomajad · LÕPPEE JÄÄAJAGA Mesosoikum · 245-65 milj aastat tagasi · roomajad imetajad · dinosaurused krokodillid konnad
Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt fütoplanktonist. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad krillid ehk hiidvähid kuuluvad Lõuna-Jäämere ökosüsteemi võtmeliikide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, merileopardid, kalmaarid, kalad, pingviinid, albatrossid jpt. Inimtegevus ja sellega seotud probleemid ·Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitmed riigid hoiavad aastaringselt või ainult suviti personali üle kogu mandri paiknevates polaarjaamades. Teaduslike uurimistöödega ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti
9,6 g. poegimiskolooniaid, kuhu kuulub 5-10 looma. Vaalalised Tüvepikkus on Peamiselt Pringel 1,3–1,9 m. väikesed kalad. Phocoena Mass 35-90 kg phocoena Loivalised Tüvepikkus 120- Väiksem kui Innaaeg märtsist Elupaigaks hästi Peamise toidu Kaitsealuste Suviti Viigerhüljes 180 cm hallhüljes. maini liigendatud moodustavad liikide II moodustavad Pusa hispida Mass 40 kg rannikmeri. kalad. Veel kategooria. lesilaid.
Esimest korda kui nad isaga kalale läksid , ei leidnud isa jõge , kust kala püüda . Nad said hoopis metsast palju seeni. Lõpuks aga sai Siim isaga kalale minna .Isa läks vihmausse kaevama , Siim aga paadisillale .Seal kohtus ta kojamehega , kes ütles ,et selles jões ei ole kalu.Aga ta teeb nii ,et nad saaksid kalu. Isa tuli Siimu juurde ja ütles ,et ei saanud ühtegi vihmaussi,aga et prooviks heinakõrrega kala püüda ,et äkki on selles jões kalad,kes on taimetoitlased.Ja nad saidki palju kalu : kuldkalu , haugi ja angerjaid. Isa oli väga õnnelik ja arvas ,et peaks veel teinekordk kalale tulema.
Neljas tase Viies tase Karpkala poised Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toitumine Soojaveeline kala Talvel ei toitu Esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost Vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad Söödaks teraviljad, jõusööt Sigimine Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast.. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt (nt pooldudes, pungudes, sibulatega) või eostega. Paljunemisega kaasneva pärilikkuse tõttu on järglased vanematega sarnased. Samas on organismidele omane muutlikkus, s.t milleski eellastest erineda. Kõik organismid arenevad. Arenemine algab sugulisel paljunemisel viljastumisega, mittesugulisel mingi osa eraldumisega vanemorganismist ja lõpeb surmaga. Areng on otsene (roomajad, imetajad, linnud) ja moondega (kahepaiksed, kalad, putukad). Kõik organismid kasvavad. Kõik organismid reageerivad ärritustele. Ainuraksed reageerivad välismembraanis olevate orgaanilise aine molekulide vahendusel. Ainuraksete suunatud liikumist ärritajate suhtes nimetatakse taksiseks. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Taimedele omase liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
Esimesed selgroogsed loomad . 530miljonit aastat tagai, Kambrium. Selleks liigiks oli Pikaia (koljutu), Ka 3cm pikkune Haikonella(peetakse ka selgroogsete sõsartaksoniks). Kambriumi ajastust on teada koljuga varustatud veeloom Haikouichthyst. Selgroogsete tekke hüpoteesid w. Garstang. Silmuvastne silmudel magevees elav vastnejärk(1.järk) meenutab süstikkala, toidufiltreerijad. Eestis 3 liiki silmu. KALAD · Kala kehakuju on määratud tema keskkonnatingimustega · Paljud kalaliigid on värvirikkad · Värvuste funktsiooniks on varjumine, liigikaaslaste äratundmine ja kommunikatsioon · Neutraalsu ujuvuse tagamiseks enamik kalu varustatud ujupõiega · Kalad on selgroogsed loomad
9% India ookean Kalapüük Kalavaesed Kalarikkad * Süvaookean * madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis ja lähipolaarvöötmes)(kus erinevad hoovused saavad kokku palju toitaineid.) Lähistroopilised ja polaarse * Suurte jõgede suudmealad avaookean pinnakihid(vesi liiga soe/külm) Maailmas enam püütud kalad on 1.tursk, 2. Heeringas Püüdmise vormid · Primitiivne või koriluse vorm. Kalapüügi maht on väga väike, müügiks ei lähe midagi- põhiline enda tarbeks /hobiks · Rannapüük- kalurid elavad rannuki äärsetes külades ja töötlevad selle kala ise (soolavad, kuivatavad, suitsutavad) Ida-Kagu-aasias, Norras. Turustatakse lähipiirkonnas. Eestis Peipsi ääres ja saartel. Kasutatalse siseturul
Sõnniku viib ära hoovus, sumbad on kaetud võrguga, sumbad on ankurdatud veekogu põhja Sööt tuuakse kohale laevaga Tuunikala kasvatakse palju sfäärikujulistes sumpades vee all ning väljapüüdmine käib ühekaupa uinutades (kalad on suure massiga ning kokkuajamine looks suure ja ohtliku kalaparve) Ohtudeks on näiteks ristandite tekkimine, kuna kalakasvatuses on kalad geneetiliselt erinevad ________________________________________________________________________´ VEE KORDUVKASUTUS Kindel liik vajab kindlat soolsust, temperatuuri, valgust, vee voolu, hapniku taset, asustustihedust, söötmist, pH-d Kõik kala väljutatud produktid tuleb veest kõrvaldada. Vesi voolab filtersüsteeidesse ja tuleb puhtana tagasi, lisatakse vaid vee auramisest ja filtreerimisel tekkiva kao võrra lisavett. Kalakasvatus
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
viskanud ja kerima (jooksma) pannud. Siis jäänud kaigaste sadu järele. Mees ei ole tagasi vaadata julgenud, sellepärast ei ole ta ka teada saanud, mis talle õiete selga sadanud. Suure haugi kui hooldusaluse püüdmist tuli kalapüüdjal vältida ka selleks, et kalaõnn ei kaoks. Villikal oli LutsAnts, kes käis alati kalal ja sellepärast kandis niisugust nimegi. Ta kaevas heinamaasse augud, kuhu pani kalad seisu. Kord ta püüdnud kala Ravila Mustjärvest. Suur haug läind mõrda. Kala olnud sabatu. Ants toond haugi ära. Sipelga pere on järve kaldal mäel, Ants saand parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest.
Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
zbi.ee ajakiri.kalastaja.ee Saagi püüdmine: Saaki varitsedes kinnitub jõesilm imilehtriga saagi külge ning teravate hammastega varustatud keele abil uuristab naha läbi, puurib augu saagi kehasse ning imeb samal ajal ära vere ning purustatud koed. Jõesilm on nagu raipesööja. Tihti hävitab ta ka saakkala siseelundid. Selliselt läbi-puuritud ja augustatud loom sureb. Jõesilm ohvrit ei vali, saagiks langevad kõik need kalad, kes ette jäävad. Et aga enamasti jäävad ette haiged, vigased või suure arvukusega kalad, ei tekita jõesilm oma toitumisega kalade hävinemisele kahju. Juhuse avanemise korral ei ütle silm ära ka raibete, surnud kalade, vähkide jms. söömisest. ajakiri.kalastaja.ee
2,2...2,4 kg kohta ei saa enam vabalt liikuda. Enneaegsel sündimisel jääb ellu. 40. nädal 45...55cm Normaalne sünniaeg. 2,7....5 kg 7. kuidas jaotatakse postembrüonaalne areng? Iseloomusta vorme ja staadiume POSTEMBRÜONAALNE ARENG OTSENE MOONDELINE inimene kahepaiksed putukad imetajad kalad linnud täismoone vaegmoone roomajad Lootejärgne areng: noorjärk e. Juveliine staadium sigimisvõimeline e. Generatiivne vananemis e. Seniilsus staadium 8. mille poolest erinevad kliiniline ja bioloogiline surm? Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub
3 maja 2° Lõvi 15' Imum Coeli 19° Lõvi 42' 5 maja 18° Neitsi 40' 6 maja 14° Skorpion 0' Descendent 7° Kaljukits 57' 8 maja 19° Kaljukits 22' 9 maja 2° Veevalaja 15' Medium Coeli 19° Veevalaja 42' 11 maja 18° Kalad 40' 12 maja 14° Sõnn 0' HOROSKOOP Horoskoop on taevakehade (eeskätt planeetide) seisu kujutav skeem teatud ajapunktil Täpse sünnikaardi koostamiseks on tarvis teada täpset sünniaega ja -koha geograafilisi koordinaate Horoskoobi võib koostada mistahes hetkele, elus või eluta olendile, kollektiivile ja aastajale jne..jne. SODIAAK Troopiline astroloogia jagab Sodiaagi 12
Mõningates artiklites kirjeldatakse ka põletikke: limaskestade tursed, bronhiit, halvemal juhul võib asi lõppeda surmaga. Eriti tundlikud on vastsündinud (emapiimast), kuni 18- aastased lapsed, vanurid ja haiged, kes kannatavad allergiate all jne. Läänemere kalade dioksiinisisaldus on Põhjamere kalade omast suurem Läänemerd iseloomustab reostusainete kõrge tase.See on tekkinud mineviku,tööstusliku tegevuse tagajärjel. Küllaltki saastunud Läänemere kalad sisaldavad mitu korda rohkem PCB`d kui näiteks Põhja-Atlandi kalad. Selleks, et vähendada oksiidide sattumist loodusesse tuleks põldudele puisata vähem putuka ja umbrohutõrjevahendeid. Vähendada plasmassprügi põletamist.
(linnud): (kalad): 1. - vares 1. -haug 2. - kurg 2. -forell 3. - tuvi 3. -räim 4. - hakk 4. -lõhe 5. - harakas 5. -kilu (loomad): (kliima): 1. - ilves 1. - mereline 2. - metssiga 2. - soe 3. -põder 3. - palav 4. -siil 4. -päikseline 5. -hunt 5. - niiske (puud): 1. - pärn 2. -kask 3. - tamm 4. - mänd 5. - kuusk 6. - nulg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
