Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu
Vajalikud vahendid: Kriidid/võimlemisrõngad Kirjeldus: Üks õpilane määratakse juhtmängijaks - kalaparve juhiks. Ülejäänud mängust osavõtjad seisavad ringjoonel ja joonistavad kriitidega ümber jalgade sõõri (kasutada võib ka võimlemisrõngaid). Viimased kujutavad endast kaldapool toitu otsivaid kalu. Igale mängijale antakse kordamööda neile tuttavate kalade nimed nt kilu, räim, lest, tursk jt. Mängujuht seletab, et tormi tulekul viib kalaparve juht kalad kaldapoolt ära sügavamasse ja ohutumasse meresoppi. Tormi vaibumise järel tulevad kalad eelnevatesse kohtadesse (sõõridesse) jälletagasi. Mängust lähemalt: Pärast mängujuhi hüüet: "Meri möllab!" jookseb kalaparve juht ümber teiste kalade (õpilased) ja kutsub neid oma nimepidi kaldapoolt lahkuma. Kalad, keda nimetati, lahkuvad oma sõõrist ja järgnevad parve juhile. Tegevus jätkub senikaua, kuni kõik kalad on oma algsest asukohast lahkunud
8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12%sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil. Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata ja söötmist optimeerida. Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda
30% rasva, 12%sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil. Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata ja söötmist optimeerida. Kui samas basseinis on väga erineva suurusega kalu, on söödaosakesed osa kalade jaoks liiga suured, teistele liiga väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda
Keriloom Haug ( I tarbija) ( II tarbija) Vetikas (tootja) Särg ( I tarbija) Kajakas Merikotkas ( II tarbija) ( III tarbija) Vesikatk (tootja) Vesikirp Ahven Saarmas ( I tarbija) ( II tarbija) ( III · http://www.torva.edu.ee/userfiles/pdf/loodus hoid_pdf/VANAMOISA_JARVE_SELGROOTUD_JA_TAIME D.pdf · http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/RUTRUT2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Haug · https://et.wikipedia.org/wiki/Saarmas · https://et.wikipedia.org/wiki/Merikotkas#Toitumine · https://et.wikipedia.org/wiki/Kalakajakas · https://et.wikipedia.org/wiki/Vesikirp · https://et.wikipedia.org/wiki/Ahven
*as Fourth level Fifth level Okasnahkne Brahhiopoodid Kesk Paleosoikum Kesk- Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Silurist ja Devonist. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Siluri ajastul tekkisid kalad. Üks üsnagi erinev grupp väikseid mere- ja magevee kalu olid piklikud akantoodid. Neil oli hulgaliselt uimi, mida toestasid teravad ogad. Nad olid esimesed kalad, kellel oli ühiseid tunnusjooni tänapäeva kaladega: neil olid paarilised uimed, keha katsid soomused, mitte luuplaadid, ja mis kõige tähtsam, neil olid lõualuud. Kalad olid kuni Devoni ajastu lõpuni ainsad selgroogsed loomad Maal.
· Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
2.Mageveekalad (nt linask,ahven,haug,koger jne Mitmed mageveekalad võivad elada ka madala soolsusega riimvees. Läänemere magestunud merelahtedes on kohatud 21 mageveekalaliiki, kõige rohkem ahvenat, haugi, nurgu, säinast, särge ja rääbist. 3.Siirdekalad (lõhe , meriforell,angerjas jne ) Toitumise järgi : 1.Röövkaladkes ( toitub teistest kaladest või muudest loomadest ) 2.Lepiskalad ( on taimedest, detriitist või väikestest selgrootutest toituvad kalad ) Toese järgi : 1.Kõhrkalad ( kõhrelise sisetoesega kalad. Nende hulka kuuluvad täispeased ja varilõpusesed (haid ja raid). 2.Luukalad (enamasti luustunud, harvemini kõhrelise, kuid lubjastumata sisetoesega kalad. Luukalade hulka kuulub enamik kalu. ) -3- Läänemere kalaliikide leviku kujunemine praegusaegseks on tingitud peamiselt abiootsetest ehk elututest teguritest
Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed korallmere kalad meenutavad välimuselt taimi või teesklevad, et nad on korallid või merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest. Rifikalad on miljonite aastate vältel kujunenud püsivate elutingimustega sedavõrd hästi kohastunud, et väiksemadki muutused ümbritsevas olustikus mõjuvad hukatuslikult. Mõningad kalad on näiteks: huulkalake, pikk-koon-teravoga, kirju küülikahven, korallkala, pintsettkala, ingekala
Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees loote areng; 3. postembrüogenees lootejärgne areng; partenogenees viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi. Seemnerakk on viljastumisvõimeline kuni 72 tundi. Viljastumisel taastatakse diploidsus ja mä...
generatiivseks arenguks lõpevad surmaga vananemisperioodil aeglustub rakkude ja kogu organismi ainevahetus eluiga määratud geneetiliselt ja seda mõjutavad ka keskkonnategurid Loomadel lootejärgse arengu tüübid- otsene ja moondega (rühmitamine) Otsene- roomajatel, lindudel, imetajatel, ämblikel, rõngasussidel Moondeline- kalad, kahepaiksed, putukad, vähid, meduusid, lameussid Putukate moondeline areng jaguneb täis- ja vaegmoondeliseks Täismoondelised- sääsed, mesilased, sipelgad, liblikad, kärbsed, kirbud, mardikad, põrnikad Vaegmoondelised- tirtsud, ritsikad, täid, kiilid, lutikad, prussakad, tarakanid
Emakaru austamine kestis 4 päeva ja isakaru 5 päeva. Õhtul uinutatakse karu magama ja hommikul äratatakse jälle üles. Karule lauldakse, mängitakse pilli, tehakse nalju, tantsitakse ja tehakse ka näitemänge. Kuna karu on tooru saadik ei tohi tal igav hakata, ta pidi ära tundma oma sugulasi tõelisi hante. Hantidel on väga palju ohte mis neid ähvardavad, mille peamiseks põhjuseks on venelaste nafta kaevandamine. See toob hantidele kaasa söögipuuduse, sest jõgedest kaovad kalad, maksahaiguse, sest kalad on naftat täis ja mürgised. Vanasti sulatati talvel endale lumest joogivett, kuid nüüd on see kaetud tahmakorraga. Metsi on maha võetud ja järelejäänud metsad asuvad kaugel kodust,kus saaks küttida. Handid on viimasel ajal hakanud enesetappe tegema, mis oli vanasti neile täitsa võõras asi. Koolis õpetatakse lastele varastama, mitte tööd tegema. See film oli väga liigutav ja oli ka väga palju ilusaid loodusvaateid . Kahjuks
* Looduskaitsealad (Viidumäe, Nigula, Endla ja Alam-Pedja) * Maastikukaitsealad (Suurimad on Läänemaa Suursoo, Kõrvemaa, Põhja-Kõrvemaa, Agusalu, Vooremaa) * Looduspargid (nt Otepää ja Haanja kõrgustikel) * Programmialad (Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) 20. Kuidas jagatakse loomariiki? Selgroogsed ja selgrootud. 21. Nimeta Eesti selgrootute ja selgroogsete rühmi. * Selgroogsed: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Neist viimased neli moodustavad klassi, kalad on aga parafüleetiline rühm, moodustades klassi, kuhu kuuluvad ka tetrapoodid. * Selgrootud : Viburloomad, ussilised, käsnad, kaanid, karbid, karikloomad, kahetiivalised, liletiivalised, mardikalised, liblikalised. ©2012 | Mr.SmartFiles
Tähe läheduses gaas aurustub ning muudab komeedi silmaga nähtavaks nn sabatäheks. 5. Maa pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Maa tiirleb ümber Päikese tekitades aastaaegade vaheldumise. 6. Aastaaegade tekkimise tingimused ja põhjused: Maa tiirleb ümber Päikese ja on selle suhtes kaldes. 7. Hetkel oleme kalade tähtkujus keskööl otse lõunas taevasfääril diametraalselt vastas asuv tähtkuju on kalad. Sodiaagimärk Viibimine Sodiaagimärk Viibimine Jäär aprill Kaalud oktoober Sõnn mai Skorpion november Kaksikud juuni Ambur detsember Vähk juuli Kaljukits jaanuar Lõvi august Veevalaja veebruar
Pungumine- pärmseened, loomadest ainuõõssed (hüdra) ja käsnad 4. Vegetatiivne paljunemine- õistaimed (risoom, sibul, mugul, maapealsed võsundid, pookimine) 3. ARENG Otsene- vastsündinu on vanemate sarnane, kuid väiksem (vähid, ämblikud) Moondega- kujuneb vastne, kes algselt on vanematest erinev kuid arenedes oluliselt muutub (nt kalad, kahepaiksed, putukad) 4. REAGEERIMINE VÄLISÄRRITUSTELE Hulkraksel loomal meeleelundid Ainuraksel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid 4. Nimeta elu organiseerituse tasemed 1. Molekulaarne tase Biomolekulid on kõikjal, kus on elu, nendeks on lipiidid, valgud, süsivesikud, nukleiinhapped 2. Rakuline tase Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene)
Praetud kala * 4 parajat kala (u. 250 g/tk) * ½ dl nisujahu * ½ dl riivsaia * 1½ tl soola * ½ tl valget pipart * 2 3sl võid KASTE: * 3 dl kalapuljongit kuubikust * 1 dl piima * 2 sl nisujahu * 1 sl võid tükikestena * 2 sl riivjuustu * 2 sl hakitud tilli * 3 sl hakitud murulauku * soola * valget pipart · Eemalda kalalt soomused, roogi ja loputa see. Jäta pea alles. * Sega jahu, riivsai, sool ja pipar ning keera kalad selles segus. Lase veidi aega seista. * Tee kaste. Lase puljong keema. Sega kastme piim ja jahu. Klopi see keevasse puljongisse. * Keeda kastet 5 minutit. Lisa võitükikesed ja juust vähehaaval kastmele. * Lisa till ja murulauk. Maitsesta kaste soola ja pipraga. * Prae kalad võis mõlemalt poolt täiesti küpseks ja kenasti pruuniks. Kala on küps, kui uimed tulevad kergesti lahti. ** Serveeri koos kalaga keedetud kartuleid, salatit ja kastet.
Paljud STLH-d on ravitavad, kuid mõnede väljaravimine on keeruline ning osad üõhjustavad viljatust või isegi surma. esinevad kuna inimene on kokkupuutunud haigusetekitajaga. Tänapäeva meedia ja arstide tänule on sagedus mõnevõrra vähenenud Otsene areng- järeltulijad kasvavad suuremaks, ilma et nende sise- ja välisehitus oluliselt muutuks(imetajad, linnud, roomajad), vanematele sarnased Moondega areng- järglased vanematest olulisel määral erinevad. (selgrootud, kalad, kahepaiksed), järglasi nim vastseteks; Neil on vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus, samuti toit, elupaik ja eluviis, nii on konkurents toidu ja elupaiga pärast väiksem. Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed generatiivne staadium- organism võimeline paljunema,
Pipart Muidu rapputan peale Praadimisel Erinevaid maitse aineid Ahjus küpse tamiseks 5.kala soolamine Et saada soolane maitse Lõikelauda ja nuga et puhastada kala Värsked kalad soolatakse kas kuiva Soolaräime ja kartuli salat Nt:heeringad,räim Ja anumat kuhu sisse pannakse kala soolaga või soolveega,suuremad Heringa ja köögiviljasalat ed. kalad hõõrutaksesoolaga sisse nii väljas poolt kui ka kõhukoopast ja
Transgeensed taimed Geenitehnoloogia edusammud võimaldavad luua muutliku pärilikkusega taimi. Selle tehnoloogiaga proovitakse lahendada väga olulisi probleeme. Põllumajanduslikud eesmärgid Tarbekvaliteedi parandamine Tõstmaks taimede vastupidavust Taimedesse on viidud isegi loomade geene, nt neid, mis aitavad võidelda viirushaiguste vastu. Transgeensed loomad Esimene transgeene loom oli hiir, kellesse viidi inimahvi geen. Transgeenseid loomi saab kasutada mudelitena inimesel esinevate pärilike haiguste uurimiseks. Selliste loomade abil toodetakse ka mõningaid inimese raviks vajalikke valke. Transgeensed kalad kasvavad liigikaaslastest kaks korda suuremaks.
seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi
Klaasi, paberi ja teiste jäätmete uuesti kasutusele võtmine vähendab vajadust aina uute prügilate järele. Aatomielektrijaamade radioaktiivsed jäätmed on loodusele kahjulikud veel ka tuhandete aastate pärast. SURNUD JÕED Jõgedesse suunatud tööstuslikud jäätmed võivad tappa ka jões elanud elusorganismid. Vette sattunud väetised panevad vohama vetikad, need aga tarvitavad ära vees oleva hapniku, mille tagajärjel kalad ja taimed hukkuvad. Rahvusvahelised kokkulepped püüavad vähendada tööstusjääkide järvedesse ja jõgedesse juhtimist. Click to edit Master text styles Second level PRÜGIMÄGI Third level Fourth level Tavaliselt on inimestel Fifth level
taimed Peajalgsed Limused Paljasseemne Teod taimed luukalad Kalad Karbid kõhrkalad Selgrootsed Roomajad LOOMAD Kilpkonnalised Maod Kahepaiksed Imetajad Sisalikulised Krokodillilised Linnud
Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 3 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5....1,8mm. Tabelil ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv. Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala tarbib nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb ka röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Tabelil karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus.
päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks.
Bioloogia KT Lk. 70 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need
päev olema. Poiss nõustus. Vanamees ärkas hommikul vara üles. Ta suundus poisi maja juurde ning äratas ta üles. Ta palus poisil aidata tal masti ja muu säärane paati tagasi tassida. Poiss nõustus. Nad viisid õhtul tassitud kraami tagasi paati. Poiss lükkas paadi kaldast lahti ning Santiago juba sõitis. Ta suundus Golfi hoovuse poole. Käes oli lõuna. Päike kõrvetas. Ühtegi kala ei näkanud. Siis märkas ta ühte lindu, kes tiirustas vee kohal. Santiago tundis, et kalad on lähedal, sest muidu ei oleks lind niimodi seal tiirutanud. Keegi näkkas tal. See oli tuun. (kalamehed kutsuvad peaaegu kõiki väiksemaid kalu tuunideks). See pidi kaaluma umbes 10 naela. Korra küll kalad proovisid sööta, kuid siiski ei võtnud kinni. Santiago hoidis liini üheksakümne kraadise nurga all. Ta oli ainuke, kes oma liini nii hoidis. Järsku märkas ta, et kala proovib uuesti. Ta palus jumalat, et kala kinni võtaks ning konksu alla neelaks.
Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow Bioloogia põhikoolile Kasutatud kirjandus
Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk. Lest koeb vaid Läänemere süvikutes, sest seal on vesi marjaterade hõljumiseks piisavalt soolane.
Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe. Selgroogsete hulka kuuluvad kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Selgrootute hulka kuuluvad käsnad, ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed (ämblikulaadsed, koorikloomad, putukad), okasnahksed.
BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND----- =>TÄNAPÄEV Aitäh kuulamast!
HIINA VILLKÄPPKRABI Moonika Mäeots 8.A klass KUULUVUS Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Vähid Selts Kümnejalalised Sugukond Varunidae Perekond Villkäppkrabi HIINA VILLKÄPPKRABI Pärit Hiina idarannikult Esimene leid 1933. a Nime on saanud ,,karvapadjandite" järgi Kui tema arvukus tõuseb, võib temast saada konkurent teistele liikidele Umbes käelaba suurune Elupaik Looduslik levila on Aasia 1912. a. introdutseeriti ta ballastveega Elbe jõgikonda Hiljem levis ka põhjapoolsematesse piirkondadesse Looma on leitud ka eksikülalisena Eesti rannikutelt Täiskasvanud krabi elab madalveedes Kaevuva eluviisiga liik Toitumine ja kasutus Planktonid Vetikad Teod Krillid Väiksemad kalad Kasutatakse söögiks ja kalasöödaks
· Käsnad ja hüdrad elavad kinnitunult.Hüdra kehasein on kahe kihiline.Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
Araali mere probleem Araal hääbub, sest: Vähe sademeid, suur aurumine, Suubuvate jõgede vooluhulk on vähenenud kuna nende vett kasutatkse järjest enam põldude niisutamisel ja tööstuses. Mere pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Järv on asendunud kõrbega. Looduslikud tagajärjed: o Mere pindala väheneb o Elupaigad kaovad o Kalad surevad o Elutute sooldunud alade teke o Kõrbete laienemine o Liivatprmide sagenemine o Põhjaveetaseme langus o Veepuuduse süvenemine o Taimkatte vaesumine Majanduslikud tagajärjed: o Veeteede ja veetranspordi kadumine o Kalatööstus hääbub o Majanduselangus, ei saa tegeleda põllumajandusega o Kalasaagi vähenemine Koostaja: Rico Ridala AV14
mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju okkaid või lehti on ladvaosa kaotanud võrreldes terve puuga. Samuti kahjustavad happesademed puukoort ja lehti, mis teeb puud haavatavaks ilmale, haigustele ja kahjuritele. Kõik see juhtub kui puud on kas otseselt kontaktis happesademetega või imavad mullast mürgiseid aineid mis on sinna sattunud happesademete poolt. Järvedes, mis on happevihmade poolt saastatud, jäävad ellu vaid tugevaimad liigid. Kalad surevad, ja nii kaob lindude peamine toiduallikas. Samuti võivad linnu surra süües toksilisi kalu ja putukaid. Happevihmad võivad lausa tappa kalad isegi enne kui nad on sündinud. Munad on kontaktis happega ja terve generatsioon võib surra. Kalad surevad tavaliselt siis kui järve happetase on kõrge, kui see on aga madalam siis kalad võivad jääda haigeks, või kaotada võime paljuneda. Happevihmad võivad hävitada arhitektuuri ja kunstiteoseid. Happeosakesed
Merisutid nugivad sageli kaladel. Toitub peamiselt ohvri verest ja kehavedelikest. Ta raspeldab suuava ümbritseval imilehtril ning keelel olevates hammastega läbib ohvri naha, süljenäärmete eritis tekitab vere mitte hüübimist ning lahustab ohvri kehakudesid. (Fagan et al., 2002) Täiskasvanud merisutt võib oma elu ajal hävitada umbes 18 kg vääriskala. On ka teada, et seitsmest merisuti rünnatud kalast vaid üks kala suudab ellu jääda. Merisuti saagiks on kõik suuremad kalad ja eelistab ta vääriskalu. Kõige enam on tema saagiks langenud järveforell, lõhe, vikerforell, jõeforell, siig, ahven, säga ja luts. Aastatel 1940 ja 1950 merisuti populatsioon märgatavalt suurenes, kuna polnud piisavalt kontrollmeetodeid. See tõi suure kahju paljudele kalaliikidele ja ka majandusliku kahju, kuna enamus kalu, mida merisutt armastab, on majanduslikult olulise tähtsusega. (Fagan et al., 2002) Kui varem saadi kala
Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mootorkelgud lähedal. kahjustavad pinnast ja taimkatet. Palju järvi ja soid. MÄGITUNDRA e. Puuraukude ümber Alpiinne Kõrgel naftareostus surevad mägedes. paljud kalad ja linnud. Igikelts. Põdrakarjamaa vähenemine. Pingod. Füüsikaline murenemine.
Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olema seisnud või siis töödeldud kloorivastaste vahenditega
Saiad ja leivad ei kuulu menüüsse. Lõunal jätkatakse sama joont, kindlasti on peamine riis, enamasti ka miso supp. Kuna kõigil on kiire, siis pakutakse miso suppi nüüd ka pisikestes kotikestes, mille sisu peab kuuma veega segama ja saabki kohe juua. Lisandub jällegi natuke salatit ja lõuna lõpeb rohelise teega. Päeva suurim söömaaeg jääb aga päeva lõppu. Õhtusöögil süüakse kõike, kogused on pisikesed, kuid valik on väga lai erinevad kalad, natuke liha, muidugi riis ja supp, mitut moodi valmistatud salatid. Sööming algab miso supist. Kuna söömiseks kasutatakse pulki, siis miso supp teeb pulgad märjaks, valmistades neid ette riisi söömiseks. Riis ei jää märgade pulkade külge. Õhtusöök ka lõpeb miso supiga. Kindlasti tõstetakse süües riisikauss ühe käega laualt üles. Kindlasti ei pisteta pulki riisi sisse püsti, seda tehakse ainult surnud inimesele teise ilma süüa andes
Metsandus ja kalandus (kordamisküsimused) 1. Kalandus. Oskad lühidalt iseloomustada erinevaid kalapüügi vorme (püük, siseveekogudest, rannikupüük, avamerepüük, ookeanipüük). Siseveekogudest püük 1. Tehniliselt kõige lihtsam 2. Kalad suurima toiteväärtusega 3. Varud ülepüügi tõttu väikesed 4. Paljudes piirkondades ka siseveekogud saastunud 5. Tööstuslikus püügis tähtsust ei oma 6. Oluline paljudes arengumaades oma tarbeks Rannikupüük 1. Väikeste paatide või laevadega ja lühema aja jooksul 2. Toimub peamiselt territoriaalvetes 3. Püütakse peamiselt kohalikule turule, töödeldakse enamasti rannakülades 4. Tööstuslikus püügis ei oma tähtsust 5. Suure osakaaluga Ida- ja Kagu-Aasias
parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus Ristämblik toitub toakärbsest. Rebane murrab kanu ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib.
aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid
aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik.
VESIVILJELUSE HARUD Vesiviljeluse kaks olulisemat haru on- • toiduna tarbimiseks määratud organismide kasvatamine; • looduslike veekogude varude suurendamiseks, rikastamiseks või taastamiseks. VESIVILJELUSE SELETAV SÕNASTIK • Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) • Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Pattaya Kristo Kõivumägi 10d Asukoht Aasia suurimaid puhkusepiirkondi Linn Tais, Chon Buri provintsis Mere ääres, ilusad liivarannad Transport · Lennukiga · Tallinn-Helsingi-Bangok-Helsingi-Tallinn · Maksumus ühe inimese kohta 1200 20 ööd Pattaya Vesi park Veekeskus ja lõbustuspark Lõõgastav park Basseinid Restoranid Wat Phra Yai Suur buddha kuju Ilus tempel Paviljon tutvumiseks Sisehoov, ilus park Million Years Stone Park Loomaaed ja botaanikaaed Park on vana 200 aastat Krokodilli kasvandus Ilupuude kasvandused Templid Truth Ehituskunsti ja kultuuri iidsete teadmiste-ja Ida- filosoofia Puust templiliin Kõik templid on kaetud puidust skulptuuridega Torn 105m Oceánské akvárium Pattaya Kõige kaasaegsem ookeanisüsteemis akvaarium ...
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad
Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
