Kalad mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Kaladel on kuulmine vees mõnevõrra raskendatud - seal kipub nimelt mitte ainult kuulmisorgan, vaid kogu keha võnkuma ning heli omadusi ei saagi kindlaks teha (sest liikumisele reageerivad rakud tegelikult keha suhtes ei võngu). See probleem on lahendatud looduses nii, et kalade kuulmiselundis lebab tunderakkudel muust kehast tihedam kuulmekivike - otoliit, mille võnkumine keha võnkumisest erineb.

Helid ja inimkõrv

0

Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: • otsaju – haistmisfunktsiooni teenistuses; • vaheaju – pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; • keskaju – kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine; • tagaaju (väikeaju) – liikumise kordinatsiooni organ, kuulmis-, tasakaal ja teised d. erutused; • piklik aju – hingamiskeskus, maitsesagarad.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste,

Toitumise alused.

1

Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid.

Keskkonnakaitse KT

0

Kaladel on rasvasisaldus oluliselt väiksem (3%). karpkala toodete 1 kg hinnad: tootjahind 3,5 EUR, roogitud kala supermarketites umbes 5 EUR, purustatud luudega filee 13 EUR. Karpkala töötlemine poolfabrikaatideks on raske, sest tal on tugevad soomused ja luud ning suurus ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult.

Kalakasvatuse konspekt

1

Kalade kuumtöötlemine - praadimine, keetmine, suitsutamine.

Toitlustus, toidu valmistamine

0

Kaladest naine on veendunud, et tema mees, armuke, peigmees, vend, isa – tegelikult iga meessoost olend suudab üheainsa käega kogu maailma ära võita, ning tal kulub üllatavalt vähe aega veenmaks meest, et see tõepoolest nii ka on.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kaladelt – nototeenia, tuun, mintai jt. Kalamari on kõrge toiteväärtusega, sisaldades 20…40% põhiliselt täisväärtuslikke valke, kuni 20% rasva, palju vitamiine ja mineraalaineid. T u u r a m a r i on kõige hinnalisem.

Toiduained

0

Kalade kehakuju on niivõrd mitmekesine, et sellele on võimatu anda üldist iseloomustust. Kui me ütleme „lind” ja „imetaja”, siis kujutame endale otsekohe ette esimesel juhul tiibadega ja teisel juhul neljajalgset looma.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites.

Kuldkala

0

Kalade toitmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad – toidu ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb.

Kuldkala

0

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni.

Kalad

0

Kaladel on ka oluline osa kogu veeproduktiivsuse reguleerimisel ning toitainete vabanemisel põhjasetetest (Jeppsen,1998, cit. Hein, 2008). Üheks suureks probleemiks on väljapüük Peipsi järvel.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette.

Kalad

0

Kaladel on ka reaktsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites.

Elu allpool veepiiri

0

Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse.

Kulinaaria raamatu „Sööme ära!” referaat

0

Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned.

Räni

0

Kalade hulgas on levinud haigus , mis on tuntud liguloosi nime all: kala sooltorusse koguneb sellinu hulk parasiitusse ,et nad rebivad lõhki kala kõhu ja tulevad välja.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kaladel - lõpused-ehitus,talitlus,uimed-liikumis elundid,kehavoolujooneline-väikene takistus,külgjooned-kalda kauguse tunneb ära,kehakatteks-soomused ja lima.

Evolutsioon

0

Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga.

Ontogenees

-1

Kalad – merihobuke, hailised(sidrunhai, mõrtsukhai, tiigerhai, hiidhai, hallhai), noolhaugid, tiibkalad, ingelkalad, astelraid, ahvenalased(meriroosahvenad, kiviahvenad, kardinalahvenalased), ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised.

Ookean

0

Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad.

Eesti metsade loomad

0

Kalad on veeökosüsteemide olulised funktsionaalseks komponendiks ja nende kooslusi peetakse veeökosüsteemide tervise koondnäitajaks.

Peipsi järve elustik (referaat)

0

Kalad on üsnagi lai mõiste ja kõik temaga seotud: taimestik, linnud reostused jne mõjutavad teda nii üht kui ka kuidagi teistmoodi.

Elu allpool veepiiri

0

Kalad on sellele parasiidile lisaperemeheks ja invadeeruvad protserkoide sisaldavaid aerikuid süües.

Arvestuse piletid vastustega

0

Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides.

Kalade referaat

0

Kalad on alati punase lihaga, kuna väikeste vähikeste kehades on vetikatest saadud pigment, mille söömisel liha värvub.

Kalakasvatuse konspekt

0

Kalade suitsutamine on kombineeritud säilitusviis, kus liituvad soola, kõrge temperatuuri ja suitsuühendite konserveeriv mõju.

Kala ja kalatooted referaat

0

Kalad on lahksugulised. Emaskala munasarjades valmivad munarakud ning isaskala seemnesarjades valmivad seemnerakud.

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

0

Kalad on jäänud küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa.

Mehhiko lahe naftakatastroof

0

Kaladest litoraal – kaldavöönd suurtaimede kasvualal, taimestikuta kaldal tinglik: sügavus, kuhu ulatub lainetuse mõju.

Konspekt

0

Kalade rändeteekonda on ebasoodsalt mõjutanud veetemperatuuri ja vajalikke hoovuseid tekitavate hooajaliste tuulte muutused.

Euroopa kalavarud

0

Kalad on omakorda põhitoiduks veelindudele, hüljestele ning morskadele, keda Arktika ookeani vetes rohkesti

Põhja -Jäämeri

0

Kalade puhastamisel on soovitav kala alla panna mitmekordne paber soomuste ja sisikonna jaoks, mida söögiks ei kasutata.

Asjaajamise alused

0

Kalad - räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult.

Läänemaa rahvustoit

0

Kalade jalalabad on kas märkimisväärselt väikesed ja ilusa kujuga (ka meestel) või siis suured ja lohmakad.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalade eeltöötlemine - Lima kraapimine, (soomustamine), sisikonna eemaldus (kõhust, seljast, peast), fileerimine.

Toitlustus, toidu valmistamine

0

Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

0

Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu.

Projekt ,,Minu lemmik``

0

Kalad - haug, latikas, ahven, angerjas, koha, luts, nurg, roosärg, säga, särg ja säinas.

0

Kalad on meres või veekogus jaotunud mitte ühesuguselt (sõltub liigist, astaajast jne) .

Koseteadliku kalapüügi korraldamine

0

Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime.

Kuldkala

0

Kalad - vees, uimed, hingavad lõpustega, kõigusoojased, vereringe suletud, süda on 2

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

0

Kalad on ka põhitoiduks veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad.

Geograafia kordamine 8.klass

0

Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse.

Kalad

0

Kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased.

Latikas - referaat

0

Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon.

Geograafia kordamisküsimused 'Põllumajandus'

0

Kalad on ükskõiksed solvangute, süüdistuste ja salvavate märkuste vastu.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett.

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

0

Kalad – allergeen võib olla nii magevee-kui ka merekala ning kalamari.

TOIDUALLERGIA

0

Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline.

Nimetu

0

Kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad.

Läänemeri

0

Kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega.

Naftareostus ja selle mõju veekogule

0

Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele.

Kuldkala

0

Kalade silmad on niisked, raskete laugudega ning kiirgavad kummalist valgust.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda.

KT Selgroolised ja kahepaiksed - kordavad küsimused

0

Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest.

TOIDUAINETE VITAMIINIDE JA MINERAALAINETE SISALDUS

0

Kalad - Kalad ja konnakullesed hingavad vees lahustunud hapnikku.

loomad

0

Kalade seas on heeringas rasvasisalduselt angerja järel teisel kohal.

TERVISLIKUD ELUKOMBED

0

Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel.

Eesti Kalad

0

Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas.

Kalad

0

Kalad - kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug.

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist).

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega.

Kerakala

0

Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele.

Nimetu

0

Kalad - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele.

Selgroogsete närvisüsteem

0

Kalade paljundamiseks on vaja palju põhjalikke teadmisi ja abivahendeid.

Nimetu

0

Kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega.

Puisniitude loomastik

0

Kaladena on kõige tüüpilisemad karpkala, haug ja ahven.

Ungari

0

Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.

Kalad

0

Kalad on sageli nakatunud nugiussidest ja kaanidest.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad on meie veekogude toiduahela lõpplüliks.

Avalik keskkonnahüvis Peipsi järv

0

Kaladele on toiduks veepinnale langev õietolm.

Nõmmemetsa kõrvalkasutamine, uurimustöö

0

Kalad on seal üksteisele väga lähedal.

Ahven

0

Kalad - lutsud ja haugid - jäid kuivale.

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

0

Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel.

Kala- ja kalatooted

0

Kalad on lühinägelikumad kui inimesed.

Kala- ja kalatooted

0

Kalad on taimesööjad ja lihasööjad.

Loogika konspekt 1-5

0

Kalade ring - , eritus- ja hingamiselundkond.

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

0

Kaladele on põhjaloomastik tähtis toit.

Peipsi järv - Eesti koosluse kirjeldus

0

Kaladest naine on sama tujukas kui märtsituul.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

0

Kalad on naftat täis ja mürgised.

Toorumi pojad

0

Kalad on pinnal ja ahmivad õhku.

Nimetu

0

Kalade mürk on inimesele väga ohtlik.

KALADE KEHAKUJU referaat

0

Kalad – haug, ahven, linask.

Ülevaade Eesti muinasajast

0

Kalade kudemis - ja elupaikade kaitse.

Põllumajandusega seotud seadused

0

Kalade nahk on kaitstud soomustega.

Kalad

0

Kalade ringe - ja hingamiselundkond.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

0

Kaladest mees on vaba eelarvamustest.

Kalade tähtkuju kirjelduse sobivus reaalsetele inimtüüpidele

-1

Kalad - kohastumused eluks vees: uimed, mis võimaldavad tal edasi liikuda, suunda muuta, tasakaalu hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale.

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

-1

Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama.

Karpkalalased

-1

Kalad - Vikipeedia vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kalad, 21.04.10

Elu allpool veepiiri