2.1. Turustuskanalid 6 4.2.2. Müügiprognoos 6 4.3. TOOTMINE, RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 6 4.3.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus 6 4.3.2. Tööjõu vajadus 6 4.3.3. Ettevõtte varade kindlustus 6 4.4. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 7 4.4.1. Ettevõtte juhtkond 7 4.4.2. Ettevõtte juhtivtöötajate iseloomustus 7 4.4.3. Juhtimisstruktuur 7 4.5. SWOT ANALÜÜS 7 5. FINANTSPLANEERIMINE 8 5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8
. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F.Castro tihe koostöö NSVL-ga. NSVL-i (N.Hrustsov, paigutas tuumar kuubale) ja USA (J.Kennedy, tuumar türgis) vahel. Tul: lõpetati kompromissiga. Tsehhoslovakkia kriis (Praha kevad, 1968) põh: rahulolematus riigi juhtidega, Novotryga. Sünd: Novotry (NSVL-i meelne) kukutati, loodi uus juhtkond (juht: A.Dubcek muudatus: inimnöoline sotsialism), NSVL-ile ei meeldinud tema muudatused. Tul: A.D kukutati. Uus (nsvl-i meelne): G.Husak. Tagajärg: Breznevi doktriin sätestab- kui üritatakse muuta korda, on see rünnak ja nsvl peab sekkuma. Vietnami sõda (1964-73) P-V (kom, keskus: Hanoi, toetab NSVL) ja L-V (dem, kesk: Saigon, toetab: USA).
Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti taasiseseisvumine Referaat Kristin Lovjägin 5c 2013 Eesti taasiseseisvumine 1980. aastate kekspaigas hakkasid üksikud Nõukogude Liidu tippjuhid mõistma, et riik seisab kokkuvarisemise äärel. Abi püüti leida majanduse põhjalikust ümberkorraldamisest ja Eesti riigi demokraatia suurendamisest. Need ümberkorraldused olid riigile väga vajalikud, kuid kommunistliku partei juhtkond ja kõrgemad ametiisikud olid sellele vastu. Eestis algab muutuste ajastu Kõige rohkem haarati uuendustest kinni just Balti riikides, eriti Eestis. Kõigepealt räägiti suuremast majanduslikust ja kultuurilisest otsustamisõigusest, varsti mõisteti, et ainust päriselt võetav eesmärk saab olla Eesti iseseisvumine. Kõik asjad hakkasid kiiremini areneda, kui arvatagi osati. Pärast seda kui sai teatavaks Nõukogude keskvõimu kavatsus teha Kirde-Eestisse uued kaevandused
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana.
· Venemaa soovis: Väljapääsu Läänemerele Osa saada euroopa poliitikast Osa saada maailmakaubandusest · Põhjasõda algas 1700 · Rootsi polnud sõjaks valmis: Tühi riigikassa Puudusid liitlased · Rootsi armees sõdis umbes 15000 eesti talupoega · Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus
relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem
ÄRIPLAANI STRUKTUUR / VAJALIKUD PEATÜKID 1. Äriidee kokkuvõte - missugust toodet/teenust hakatakse pakkuma ; ülevaade senisest tegevusest - toote/teenuse turustamisvõimalused ja konkurentsieelis 2. Loodava ettevõtte ülevaade - mis eesmärgil ja vormis ettevõte luua - kui palju vaja algkapitali / kui palju algkapitalist on ettevõtjal olemas 3. Ettevõtte omanikud, juhtkond, personal - omanike senised kogemused ja teadmised kavandatava tegevuse valdkonnas - ülevaade juhtkonna pädevusest ja töökogemusest - ettevõtte struktuuri kirjeldus - ettevõtte tööjõuvajadus 4. Missioon, visioon, eesmärgid - missioon kellele, missugust toodet/teenust ja mil viisil pakutakse - visioon kuhu tahetakse jõuda ; ei tohiks olla liiga kergelt saavutatav - eesmärgid saavutatavad ja mõõdetavad ; ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed 5
Põhjuseks oli Versailles’ rahulepinguga tekitatud tohutu ebaõiglus Saksamaa suhtes. Võitjad panid kogu vastutuse I Maailmasõja eest Saksamaale, mis on naeruväärne. Saksamaa pidi loovutama tohutud territooriumid, mis olid ajalooliselt olnud Saksamaa osa ja olid asustatud sakslastest elanikega. Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal. Saksa juhtkond ei unistanud sõja vallapäästmisest, küll aga unistasid sellest rahvusvahelised pangandustegelased ja relvatöösturid, samuti Nõukogude Liit. Ilmselt mitte küll maailmasõjast aga konfliktist siiski. Ja pakkus Saksamaa inglastele nii enne sõda kui ka korduvalt sõjavältel vaherahu ilma mingite imelike klausliteta. Seda ei võetud vastu ja sõjategevus hoopis laienes. Sõda iseenesest on väga tasuv tegevus nii relvatöösturitele, krediidiasutustele – juhul kui nad ise eemale jäävad
riigistati 1947 aastal 25. Milles süüdistati EKP juhtkonda ja parteiliidrit Nikolai Karotamme EKP Keskkomitee VIII pleenumil 1950. aastal? Milliseid ümberkorraldusi tehti pleenumi mõjul Eesti NSV juhtimises? 25.ÜKP kritiseeris ägedalt senise EKP juhtkonna tegevust ning süüdistasid peaaegu kogu senist partei juhtkonda kodanlikus natsionalismis, ohakuses, hoolimatuses ja loiduses. Vahetati välja senine partei juhtkond, kelle asemel määrati Moskva poolt nimetatud parteiliikmed. Pleenum sokeeris Eesti rahvast: sotsialismi ehitamisel kohaliku eripära mingisugusegi arvestamise soov kuulutati kodanlikuks natsionalismiks ning pleenumil vahetati välja ka Eesti NSV senine juhtkond 26. Mida mõisteti Nõukogude Liidus kodanliku natsionalismi all? 26. Mõiste kodanlik natsionalism tähistas igasugust kõrvalekaldumist ametlikust kommunistliku partei sotsialistlikust ideoloogiast, klassikuuluvusest, sotsiaalset
Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine:
6p 1. lepitamine riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks 2. vahendus riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud 3. vahekohus ehk arbitraaz riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik 17. Milliseid meetodeid võib kasutada ettevõtte juhtkond , kui riikliku lepitaja sekkumine ei lahenda probleemi? 8p a) lokaut ehk töösulg ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada ametiühingut nõustuma juhtkonna seisukohtadega b) kohtulik keeld kohtu ettekirjutus ametiühingute poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks c) argpüksileping tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid ametiühingusse mitte astuda
keelustamine; Glasnost; 1986 Katastroof Tsernobõli aatomielektrijaamas; 1986-1987 Baltimaades vabadusliikumine, peamiselt keskkonnakaitse loosungite all 1987 Tsensuuri lõdvendati (KK pleenum 1987); Vabadusliikumine kasvas üle poliitiliseks Ungaris alustas kommunistide suhteliselt Glasnostipoliitika; meeleavalduseks reformimeelne juhtkond dialoogi Kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likv.; teisitimõtlejate ja opositsiooniliste Breznevi doktriinist loobumine rühmitustega 1988 NLKP XIX konverents poliitiliste Baltimaades loominguliste liitude Läände põgenemine reformide kava: presidentaalse pleenumid;
Third level Fourth level Paraguai ja Urugai poolt, et Fifth level saavutada EL-i eeskujul regioonisisene integreerumine ja ühine turg. Faktid Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Paraguai ja Uruguai Pindala: 12,781,179 km² Juhtkond: president (praegu Paraguay) Sisemajanduse kogutoodang (GDP): US 2.895 trillion Ametlikud keeled: hispaania, portugali, guaranii Elanikkond: 266.616.849 inimest Mercosuri ülesanded Tasuta kaubavahetus kõigi liikmesriikide vahel. Kehtestada ühised tariifid ja võtta omaks ühised kauplemispõhimõtted. Liikmesriikide otsus võtta vastu muudatusi seadustes, et tugevdada integratsiooni protsessi. Kaubandussuhted
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Pra...
Peetri koolis keelustati kallistamine! Peetri kooli Direktor, Marge Roosild, ja kooli juhtkond keelustas koolis kallistamise, arvestamata õpilaste, õpilasesinduse ja õpilaste vanemate arvamust. Võetud intervjuust tundus, et direkor nahaalselt ise ei luba õpilastel tunda ennast õndsas ja mõnusas keskonnas. Teisipäeval toimunud intervjuu kooliõpilaste, direktori ja õpilastega kiskus tuliseks. teemal, kallistamine koolis ära keelata. Kohal olid mitme lehe esinadajad. Lapsevanemad arvasid, et täna sellele võivad lapsed kaotada hoolivuse üksteise suhtes
ja nõukogude kultuuri ülistati (alates 1954. aastast KGB), kelle üks oluline ülesanne oli pidevalt ühiskonda jälgida ja kontrollida, et juba eos tasalülitada kõikvõimalikud ,,nõukogudevastased" kavatsused ja ettevõtmised. Rakendati sellised abinõud,et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliiikmed, kogu iseseisvusaegne poliitiline ja majanduslik juhtkond. Hirmu ja terroriga loodeti maha suruda juba eos igasugune mõte vastupanust ja iseseisvuse taastamisest Sõja järel sai kõrgkultuur ränga hoobi (EK(b)P VIII pleenum!), 1960. aastatel hakkas taastuma. Rahvakultuur (=isetegevus) oli peale sõda elav, hakkas tasapisi hääbuma, kui maale hakkas tungima linlik eluviis. Tähtis on, et laulupeod jätkusid. 1970. aastate lõpus algas venestuskampaania vene keele osa suurendamine igal alal (eesti keele arvelt), eeskätt haridussüsteemis
KLIENDITEENINDUS Mitteteenindamisest teenindamiseni Jaotav ja valikuvabaduslik mõtlemine Täida lahtrid Jaotav mõtlemine Valikuvabaduslik mõtlemine Sellest ei tea keegi midagi Uurime asja Nojah, seda küll, aga ... Jah, ma teen ära. Millal ma seda teha jõuan? Ma leian selleks aega Saite minust valesti aru. Ma vist ei väljendunud piisavalt täpselt. See ei olnud minu süü. Ma eksisin ja parandan vea/ma uurin asja ja teen kõik korda. Ma ei muuda oma Arutame läbi ja leiame probleemile lahenduse. seisukohta. Ma ei ole nii halb kui mõned Me oleme kõik võrdsed teised selles seltskonnas Ma olen seda juba mitu Ma kordan siis veel korda öelnud. Meil on alati nii kombeks Me võime teha väikese erandi ,kui meil tavaliselt kombe...
45. Perestroika Mihhail Gorbatsovi tõus NSV Liidu etteotsa 1985 partei peasekretäriks M.Gorbatsov, kelle eesmärgiks olikäsumajanduse ja impeeriumi päästmine. Uskus, et paljud (ka tema) usuvad kommunistlikesse ideedesse. Nõukogude juhtkond arvas, et on võimalik Läänt petta ja keerulistest olukordadest välja pääaseda, aga Läänes olid võimul teistsugused liidrid, kui 1950. aastatel. Kui Reagan mõistis, et NSVL soovib vastasseisu leevendada ja mitte ei nõrgendanud, aga tugevdas survet Nõukogude Liidule. Muudatuste algus NSV Liidus Gorbatsovi ülesandeks NSVL-i majandusliku arengu kiirendamine (perestroika). Glasnost e avalikustamine, Kremli juhtide valmisoleks tõtt kuulata ja kõnelda.
joon, mida hiljem jätkas Urho Kaleva Kekkonen. 1948. aastal sõlmiti kahe maa vahel sõpruse ja koostöö leping. Paasikivi-Kekkoneni poliitika pahupooled. Finlandiseerumine ehk soomestumine. 5.Soome ja muu maailm Põhjamaadega, eelkõige Rootsiga koostöö tugevdamine. Soome liitus 1956. aastal Põhjamaade Nõukoguga. Soome on aktiivselt osalenud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) töös. 6. Soome 1990. aastail Soome juhtkond ei julgenud esialgu Baltimaade iseseisvustaotlus ametlikult toetada. Muutus Soome välispoliitika: tekkis vajadus kohaneda uute tingimustega. Soome hakkas arendama sidemeid lääneriikidega. 1995. aastal liitus Soome Euroopa Liiduga Küsimused Kes olid Nõukogude Liidu arvates "sõjakurjategijad" soomes? Mis on finlandiseerumine ? Miks hakkas Soome arendama sidemeid lääneriikidega 1980. aastate lõpul? Soome Genert Org & Martin Kiisa
Koolitusplaani näidis Sihtgrupp Koolituse liik Koolituse sisu / eesmärgid Koolituse maht Juhtkond Juhtimiskoolitus / * juht kui visiooni looja ja 4 x 2 päeva treening innustaja * väärtuspõhine lähenemine strateegiale * sisemine turundus kui juhi töövahend * õppiva organisatsioonini jõudmise teed ja vajalikud
Õpilaste vahel paremusjärjestust ei tehta, hindamisel ei võrrelda teistega. 3. Õpilastega käiakse õpperetkedel ja tutvumiskäikudel, laagrid, praktikumid. 4. Õpetaja on vaatleja, kuulaja, innustaja. 5. Koostöö lapsevanematega. STEINER PEDAGOOGIKA · inimese tervikarengu teadvustamine · inimeste vaba areng · majanduslik külg juhtkond, pedagoogiline külg kolleegium · 12-aastane ühtluskool, mis koosneb alg astmest ja ülaastmest; 13.klass on ülikooli astujatele · õppeprogramm põhineb teadmistel, et iga inimene läbib oma arengus seesmised perioodid · õppeprogramm arvestab lapse aeglast arengut · kunstiline tegevus · õppimine pole teadmistehulga poole pürgimine, vaid loova protsessi sünd · raamatud ainult lugemismaterjaliks
7 aastat 5. Käskkirjade registreerimine · Igal käskkirjal on oma numeratsioon (registreerimise raamat).käskkiri registreeritakse peale allkirjastamist · Käskirjad registreeritakse samas registris ühe asjaajamisperioodi jooksul s.o 1 jaanuarist kuni 31. Detsembrini. 6. Kuhu vormistatakse käskkiri? Mitmes eksemplaris ? · Üldplangile või · Käskkirja plangile · Ühes eksemplaris 7. Kes võib algatada käskkirjade väljaandmist? · Juhtkond · Struktuurüksuse juhid · Spetsialistid 8. Kes koostab? Kes vormistab? · Käskkirja projekti koostab,vormistab ja esitab viseerimiseks spetsialist,kelle kompetentsi kuulub antud küsimus. 9. Nimeta käskkirja vormistamise etapid · Projekti koostamine ja vormistamine · (kooskõlastamine ) viseerimine (vajadus vastavalt asjaajamiskorrale) · Allakirjutamine ja kuupäeva märkimine · Registreerimine
osa nüüdse Harju maakonna alast. Harju maavalitsus Riigi regionaalhaldust teostavad maavalitsused Maavanem valvab kohalike omavalitsuste tegevuse üle Maavanemal on õigus nõuda maakonna kohalike omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste jõustunud õigusaktide ärakirju Harju maavalitsus Maavalitsuse koosseisu kuuluvad kantselei, arengu- ja planeeringuosakond ning haridus- ja sotsiaalosakond. Lisaks osakondade on maavalitsuses juhtkond, mille koosseisu kuuluvad maavanem, maasekretär, nõunik ning siseauditi nõunik. Harju maavanem on Ülle Rajasalu Harju loodus Maakonna piires on 34 jõge, pikimad on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla Harju loodusalad Naissaare looduspark Pakri saar
Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv kasvab miljonini ; Juhiks: Ernst Röhm . Ül: terroriseerida partei poliitilisi vastaseid. 1934 Konkurendid on Hitlerile ohuks ja SA juhtkond hävitatakse (Pikkade nugade öö) 1925 luuakse SA raames SS Kaitsemalev ; Kannavad musti särke. Parteisisene politsei funktsioon SS. (Samuti ka natsistliku terrori peamine elluviia) 1933 Luuakse Gestapo , kes allutatakse SS'ile. 1933 aastal hakatakse looma koonduslaagreid, kuhu saadetakse poliitilised vastased. Gestapot juhtis Himler. Weimari vabariigi üheks sisepoliitika tähtsaimaks probleemiks oli suhtumine VERSAILLES'I RAHULEPINGUSSE. (Lepingu pooldajad( Weimari
Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta augusti sündmustele Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis suurt vastukaja. Eesti NSV juhtkond oli veendunud, et uutmine vaibub, kuid nii ei läinud. 1980. teise poole sündmused sarnanevad 19. sajandi teise poole ärkamisajaga ning seetõttu kutsutakse seda aega uueks ärkamisajaks. Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. aastal. 1989. aastal hakati moodustama Eesti Kodanike Komiteesid. Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett.
Propaganda Nõukogude Liidus 1950. aastate algul oli Nõukogude liidu majanduslik olukord pingeline. Plakatiga üritas Hrustsov riigi majanduslikku olukorda parandada. Eriti puudutasid tema plakatid põllumajandust, nii ka sellel plakatil 1954.a juuni partei KK pleenumil, kus ta maisitõlvikut käes hoiab. Maisitõlvik sümboliseeris maisikasvatuse arengu suurendamist. Kuna USA-s kasvas mais hästi, siis tahtis ka tema, et nii oleks Nõukogude Liidus. Hrustsov arvas, et seda põllukultuuri tuleks kas või sunniviisiliselt peale suruda nagu seda kunagi oli tehtud kartuliga. Propagandaplakati eesmärgiks oli kiiresti inimeste meelsust ja ühiskondlikku arvamust mõjutada. Nõukogude Liidu juhte kujutati oma rahvast hoolivate ja toetavatena. Probleeme näidati positiivsemana kui need tegelikult olid. Üritati rahvast panna uskuma, et NSVL on kõige parem koht. Breznevit kujutati tööliste keskel sellepärast, et ...
Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Jätkuvuse printsiip- raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on
01.2011) · Inimesi motiveerib töötama raha. Esimese väite juured on sügaval. Aadamat ja Eevat karistati hea ja halva puust söömise eest paradiisist väljasaatmisega. Maa peal pidid nad elatise hankimiseks tööd tegema. Rõhk, mille juhkond paneb tööviljakusele, mõistele edukas päevatöö, tootmispreemiatele, võib olla loogiline firma eesmärgi püstitamise seisukohast vaadatuna, aga see peegeldab taustal olevat veendumust, et juhtkond peab võitlema inimsese sisemise kalduvuse vastu tööd vältida. Paljude firmajuhtide meelest on selle oletuse õigsus vastuvaidlematult tõestatud. (Kehtna.edu, 26.01.2011) Vastuseis töötamisele on nii tugev, et tavaliselt ei piisa tasuga meelitamisest sellest üle olemiseks. Inimesed võtavad tasu vastu ja küsivad pidevalt juurde, aga tasu üksinda ei loo vajalikku töötahet. Ainult karistamisega ähvardamine mõjub.Sõjajärgne inimsuhete
a augustist 2007 aasta veebruari lõpuni. 2. Pädevusalade (rollide) vaade Projekti rollid jaotuvad kolme ettevõtte klienti, tarkvaarendusteenust pakkuva ettevõtte ja aruandlustarkvara pakkuva ettevõtte vahel. 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis: Projektijuht o Vastutab: projekti planeerimise, eelarvestamise, toimimise ja eduka vastuvõtmise eest klientettevõttes. o Reageerib: juhtkond esitab projekti eesmärgid tarnija esitab pakkumise tarnija annab töötulemuse üle tarnija teavitab probleemist saabunud on projekti verstapost/vahetähtaeg o Infovajadused: tarnijapoolne hinnapakkumine kliendi-/tarnijapoolsed projekti ressursid ja tööülesanded projekti eesmärgid projekti vastuvõtukriteeriumid
ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad demokraatlikule poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi kuud, hukkus tuhandeid. järeleandmisi.
c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul) d) juhtkond on kogenud ja moodustab iihtse, iiksteist tiiiendava meeskonna 6 Sidumiskontseptsiooni (Concept of Fit) moodustava kolme elemendi (3F) hulka ei kuulu: a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t) 'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu
· kaasaegne tehnoloogia; · suured üldkulud; · koolitatud personal; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tugev logistiline lahendus; · tootmis- ja/või tootearendusalase · lähedus toorainele ja seetõttu madalad oskusteabe puudumine; varumiskulud; · toode on moraalselt vananenud; · madalad püsikulud; · toote või kaubamärgi halb maine · kogenud ja kompetentne juhtkond jne ostjate seas; · madal krediidivõime jne. Võimalused Ohud uute ja odavate transpordivõimaluste turu kasvu peatumine; tekkimine; · rahvastiku vähenemine piirkonnas ja · riigipoolne tugi tegevusalale; seeläbi klientide või tööjõu puudus; · uue ostjagrupi tekkimine; · kogenud konkurentide agressiivne
Õpikust lk 158-165 Erakonnad ehk partied on poliitilised ühendused, kuhu võimu teostamiseks koonduvad inimesed, keda seob sarnane arusaam poliitikast ja ühiskonna eesmärkidest. Erakondade rollid demokraatias: Valijate esindamine- Parteid esindavad erinevate ühiskonnagruppide vaateid ja huve. Näiteks keskerankond esindab pigem vähem jõukate ning vanemaealiste inimeste huve, Reformierakond seisab jõukamate ning nooremate valijate eest. Erinevate ühiskonnagruppide huvide koondamine ja avalike eesmärkide sõnastamine- erakonnad üritavad kuulata valijaid ning jälgida, millised erinevad ideed ja mõtted ühiskonnas liiguvad. Sellest lähtudes koostavad nad programmi, millega esinevad valimised. Inimeste kaasamine ja sidumine poliitilise süsteemiga- erakonnad loovad kodanikele tunde, et keegi seisab nende huvide eest ja esindab neid, mis toetab usku demokraatia toimimisse. Kodanikud saavad astuda erakondade liikmeks ja ka ise poliitikas kaasa lüüa...
raamatupidajana, isa kodust lahkunud. Esso aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega, järjekindel. Janek mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv. Kuidas raamat lõppes ? Algas jõuluvaheaeg. Koolis toimus viimane üritus, kus klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ?
JA erineb FA-st selle poolest, et JA e info Vali üks: a. koostamisel lähtutakse kindlatest reeglitest; b. koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmade kasulikud c. on suunatud aktsionäridele d. lähtutakse maksuseadustikust Küsimus 6 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Küsimuse tekst JA e põhieesmärk on Vali üks: a. Varustada maksuametit maksustavat tulu käsitleva infoga b. Varustada juhte kavandamise ja kontrolli teostamiseks kasuliku infoga c
Riskianalüüs ja tegevuskava kooli sekretärile. Ohutegur Kes on ohus Tervis Riskitase Meetmed ohu Kes Ae Maksumus ekahju vähendamiseks teeb(vastutab) g stus Elektrilöök(katkin Sekretär, Väga 6 Remontida, Elektrik, Ko ~1000.- e juhe, pistikupesa) juhtkond, ohtlik- vahetada juhe ohutusspetsialist he õpetajad, surm, õpilased, põletus lapsevanemad haavad , külalised Müra Kogu personal Kuulmi 6 Vahetada Tööline, Vaj ~10000.- shäired tavalised uksed ohutusspetsialist ad (oleneb uste
kes esindas Hiinat ka ÜRO-s. 1950. aastate lõpul halvenesid suhted NSV-Liiduga ja ka teiste idabloki maadega. 2 slaid: Hiinal oli probleem Indiaga, kuna kaks riigi ei suutnud kokku leppida piiriküsimuses. 1960. aastal katsetasid Hiinlased esimest korda tuumapommi, mis samuti suurendas ärevsut Ida-Aasia piirkonnas. Hiinas tervanesid suhted USA ja NSV-Liiduga. 1960. aastate lõpul tomusid kahe maa piiril (NSV-Liit ja USA) sõjalised konflikltid. 3 Slaid: 1970. aastail asus Hiina juhtkond otsima sidemeid välismaailmaga. Sõlmiti diplomaatilised suhted enaminu arenenud lääneriikidega. Taiwani esindus asendati ÜRO-s Hiina RV esindusega. USA-ga hakkasid suhted paranema 1970. Aastate teisel poolel, kuigi Ameerika Ühendriigile ei meeldinud inimõiguste rikkumised Hiinas. 4 Slaid: 1980. aastate keskpaiku hakkasid taas soojenema Hiina RV suhted NSV- Liiduga. Pärast idabloki lagunemist sõlmis Hiina normaalsed sidemed nii
õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma toodangut hinnaga 75 eur m2. Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel
· rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi tunnistama ja lasti maha. · 1937 hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond, keda süüdistati Stalini vastases vandenõus, mõrvati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. · Terrori alla sattusid ka rahvusvähemused · hävitati nende juhtivad kommunistid · puhastati pajud asundused (peamiselt mehed) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG, laagrid Siberis ja põhjapiirkondades · tingimused olid ebainimlikud, väga raske töö, vangid surid massiliselt Nikita Hrustsovi valitsemisperiood
1. Ettevõte planeerib järgmiseks aastaks püsikulusid 120000 krooni ulatuses. Ta müüb oma ainukest toodet hinnaga 12 krooni tükk, millest 7 krooni on muutuvkulud. Juhtkond planeerib uue masina ostu, mille tulemusel muutuvkulud tooteühikule väheneksid 5 kroonini. See uus masin suurendab aga amortisatsiooni kasvu tõttu püsikulusid. Kui suur võib see püsikulude juurdekasv olla, et firma kasumi- kahjumi piir naturaalses väljenduse jääks muutumatuks? PÜSIKULUD 120000 MUUTUVKULUD 7 5
perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud
Mida kaugemale ajas 1939. aasta jääb, seda uljamaks muutuvad spekulatsioonid, mismoodi pidanuks toonase Eesti juhtkond käituma. Pinnas on soodus. Viimasel kümnendil-pooleteisel on märgatavalt kasvanud rahulolematute hulk, kes arvavad, et seitsekümmend aastat tagasi langetati Kadriorus ja Toompeal üks vale otsus teise järel. Niisiis: Stalini ja Molotovi ultimatiivse nõude sõlmida baasideleping oleks Eesti pidanud tagasi lükkama, üldmobilisatsiooni välja kuulutama, ja kui mõni nädal hiljem oleks Punaarmee Irboska või Komarovka lähedal suurtükkidest oma vägesid tulistanud,
2. Soomusauto "Estonia" 3. Soomusauto "Tasuja" 4. Soomusauto "Wahur" 5. Soomusauto "Toonela" 6. Soomusauto "Wibulane" 7. Soomusauto "Kalevipoeg", Einar Lundborg 8. Soomusauto "Vanapagan", August Hendrikson 9. Soomusauto "Pisuhänd" Soomusauto "Suur Tõll", "Austin-Putilov" tüüpi soomusauto Soomusrongide Diviis 1. Soomusrongide Divisjon nimetati 23. augustil 1919. aastal Soomusrongide Diviisiks. 2. Juhtkond ja organisatsioon 3. diviisi ülem, kapten Karl Parts 4. diviisi ülema abi Arnold Hinnom 5. staabiülem, kapten Johannes Poopuu 6. diviisi adjutant, alamleitnant Johannes Eisenberg 7. diviisi varustuseülem, sõjaväeametnik Mihkel Piperal 8. diviisi insener, Eduard Jürgens Soomusrongide Diviisi reorganiseerimine Soomusrongide Diviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist Soomusrongide Brigaadiks; 1923. aasta 1
EBIT Müügitulud Müügitulud mbineerimine finantsvõimendiga DFL õimendi (DTL – Degree of Total of Combined Leverage omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aa kulud (total inventory costs)? B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta p alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogu juhul tuleb keemialaboril aasta jooksul esitada? C. Seoses tootmiskulude kasvuga ootab keemialabori juhtkond, et järgmisest aastast tõusevad mä tasemeni võivad säilituskulud tõusta (%-na preparaadi ostuhinnast), et varude juhtimiskulud ei ületak
rahvamajanduse juhtimistasandile. Raamatupidamisarvestuse koostiosad Finantsraamatupidamine,juhtimisraamatupidamine,kuluraamatupidamine,maksude arvestus,finantsplaneerimine e. eelarvestamine,finantsanalüüs,tegevuse sisekontroll,audiitorkontroll Milleks kasutavad majandusinfot omanikud. Omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine. Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu.
Töötajaid tuleb sellele kohaselt tunnustada, nii et nad tunneksid oma panuse väärtuslikkust. (EUCIP, 2011) Paljud arvavad, et praegune olukord on juba väga hea ning muutused ajaksid süsteemi pigem segamini. Kui organisatsioon suudab anda oma töötajatele piisavalt infot ja selgitust ning omalt poolt pakkudes ka töötajate ettepanekute vastuvõtmist ja mõistmist. Sel juhul suudab iga organisatsioon viia läbi edukalt läbi muudatusi, nii, et mõlemad pooled juhtkond ja töötajad mõistaksid üksteist. (Alas, 2002) Muudatusi tutvustades ja juhtides on oluline osa kommunikatsioonil. Muudatus põhjustab tavaliselt hirmu erinevate asjade suhtes. Kommunikatsioon peab olema äärmiselt avatud, aus ja julgustav. Kommunikatsioon peab toimima kõigi osapoolte vahel. Muudatuse juhtimisel on alati kindlad teemad, mis tuleb läbi käia, nagu miks see muutus, muudatuse faasid, kesksed eesmärgid jne. Kommunikatsioon peab olema interaktiivne ja mis
Samuti uue tarbijagrupi tekkimine ning konkurentide kadumine turult aitavad Minimatakdel edasi areneda. Väliseks ohuks pean tarbijate eelistuste muutumist, tarbijaturu muutumist ning samuti püsikulude suurenemist. Analüüs Bürool on ette näidata häid tulemusi, samuti on pakette ja muid pakkumisi/võimalusi palju. Alustades pädevast personalist, mis tänapäeva tööturul on vaid plussiks. Asukoht kesklinnas, käive, kogenenud juhtkond ning kliendisõbralik keskkond teevad peaaegu iga kliendi sealviibimise meeldivaks. Madalad püsikulud ning kindel klientuur on need, mis viivad reisibürood edasi. Reisibürool on olemas kodulehekülg, mida ei uuendata eriti tihti ning reklaam büroole on üsna kasin. Samuti ei ole vüimalik leida antud büroo kohta intot internetist. Kuid siiski on tegu väikse ja arenemisvõimelise bürooga ning täna
viimases tõi see kaasa diktaator Pol Pothi koletu genotsiidi omaenda rahva vastu. Praha kevad, Brežnevi diktriin Põhimõttelise tähtsusega olid 1968. aastal Tšehhoslovakkias toimunud sündmused, mille mõju avaldus aastakümneid kogu sotsialismileeris. Tšehhoslovakkias oli nii rahva hulgas kui ka komparteis tekkinud tõsine rahulolematus partei esimese sekretäri ja ühtlasi riigi presidendi Antonin Novotnyga. Novotny sunnitigi tagasi astuma ja partei uus juhtkond, mille eesotsas seisis Alexander Dubćek, kuulutas välja uue kursi, nn inimnäolise sotsialismi rajamise. See tähendas, et sotsialismi alustalad (eeskätt riigi otsustab sõna majanduselu korraldamisel ja kompartei juhtiv roll) pidid paika jääma, kuid neile lisati mõned turumajanduse elemendid, näiteks väikeettevõtlus ning mis eriti oluline, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelevalve. Mingit ülestõusu ei
. 2. Ettevõtte üldiseloomustus 2.1 Ajalugu Ettevõte on loodud 1993. aastal Algselt kuulus ettevõte puhtalt Eesti kapitalile, kuid aastal 1998 müüdi 49% ettevõttest Estinvest AB-le ja järelejäänud 51% müüdi samale ostjale 2001 aasta augustiks. Praeguse seisuga on AS Eerungi omanik Estinvest AB, mis kuulub Pomona Gruppen AB koosseisu. Omanikud määravad ettevõtte peamised majanduslikud ja strateegilised eesmärgid ning ettevõtte juhtkond viib need ellu. AS Eerung on algusest peale rõhunud toodangu väga kõrgele kvaliteedile. Seetõttu on ta ka hinnatud tootja välispartnerite silmis. Ettevõte on selle nimel teinud suuri investeeringuid tootmisseadmetesse, esimene arvutijuhtimisega puidutöötlemiskeskus osteti juba 1997 aastal. 2.2 Asukoht. Eerung AS asub Viljandi maakonnas, Suure-Janni valla Sürgvere külas. Sürgavere asub Viljandist 20 km põhja pool, Viljandi Imavere Tallinna teest 5 km kaugusel
sisseastumismaksu ja regulaarset liikmemaksu. · EJL-i liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
