esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel bolsevike salgad Tallinnas raudteejaamad ja sideasutused, kaasa arvatud merekindluse staabi telegraafi. Sideaparaatide juurde pandi valvesse soldatid ja madrused. Merekindluse juhtkond ei jõudnud osutada mingit vastupanu. Võimu haaras Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille esimees oli bolsevik Jaan Anvelt. Järgmistel päevadel saadi võim ka mujal Eestis (Tartus 7. novembril, Narvas 8. novembril). Nõukogude võim püsis Eestis kuni 1918. aasta 24. veebruarini, mil Saksamaa okupeeris Eesti. Samal päeval kuulutati välja ka Eesti Vabariik. 28. novembril 1918, mil Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ning Saksamaal
d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 5 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Vastamine küsimustele: Millal on õhtusöök? Kes selle valmistab? On näide Vali üks: a. analüüsimisest b. controllingust c. kavandamisest d. eelarvestamisest Küsimus 6 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise c. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 7 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas UNGARI KRIIS e ülestõus 1956 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis, raudne eesriie- iseloomustab NSVL Ungari & NSVL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Kremli juhtkond otsustas Ungari okupeerida NL surus sotsialismi vastased väljaastumised maha 1945 ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Lääne riigid ei läinud Ungarile appi 1944 IMF- Rahvusvaheline valuutafond SUESSI KRIIS 1956
Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida Eesti NSV juhtkond eesotsas Käbiniga ei takistanud. NLKP KK vabastas Käbini parteijuhi kohalt 1978 ja suunas ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kust ta 1983 läks pensionile. Aastal 1950 otsustati Moskvas, et Käbin peab läbi viima märtsipleenumi, millega Nikolai Karotamm ja juunikommunistid oma kohad kaotasid. Tol hetkel tundus Käbin olevat jäik stalinistlik poliitik, kuid järgnevatel aastatel ilmutas ta üpris suurt paindlikkust ning oskas
KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata survestama tarneahela juhtimise meeskonda ja suurendada sellega erinevaid riske. 2. Välised osapooled. Teatud määral võib kolmanda osapoole kaasamine ettevõtte tegevusse tuua kaasa toimingute otsese kontrolli vähenemise. See kehtib tarneahela juhtimise kohta nii rahvusvahelises ulatuses kui ka kodumaal
Abi on ka kindlasti sellest, et saab õppida individuaal õppekava järgi, on olemas eriklassid või saab koolidest individuaalset nõustamist. Kahjuks paljud vanemad on oma kodutöö tegemata jätnud ja kool on aastatega pidanud rohkem tööd tegema laste koduse kasvatamise puudujääkidega. Eesti Avatud Ühiskonna uuringus tuli välja et, ühed suuremad laste toetajateks on sotsiaalpedagoogid, seejärel vanemad või hooldajad ning kooli juhtkond ja õpetajad. Vähemolulisteks koostööpartneriteks on kooli huvitegevuse juht, kohaliku omavalitsuse töötajad, lapse klassikaaslased ja lastekaitsetöötajad. Õpiraskused pole koolist välja langemiseks ainus probleem. Probleemideks võib nimetada: kui on klassis poiste osakaal suurem, väga sagedane koolide vahetamine, probleemide paljusus, konfliktid, teatud õppeained milles on raskusi, tasakaalustamata käitumine,
eest Kommunistlik partei ei loobunud oma võimust Puudus poliitiline demokraatia 1989. a toimusid verised sündmused Pekingis Majandusreformid jätkusid Riigiettevõtete toodang kahanes jätkuvalt Hiina ja muu maailm 1949. a sõlmiti NSVL ga sõpruse, liidu ja vastastikuse abi lepingud 1950. a võitlus ülemvõimu Pärast Kagu Aasias Teravnesid suhted USA-ga 1950. a lõpul halvenesid suhted NSVL-ga jt idabloki maadega 1960. a katsetati esimest oma tuumapommi 1970. a Hiina juhtkond asus otsima sidemeid välismaailmaga Sõlmiti diplomaatilisi suhteid 1980. a hakkasid soojenema suhted NSVL-ga Tänapäev majandus on eeskujuks teistele riikidele autoritaarne riigi reziim kuulub sotsialistlike riikide hulka pereplaneerimispoliitika maailma suurim sõjavägi väga karm kommunistlik valitsus President - Xi Jinping Teravad suhted Taiwaniga Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurirevolutsioon http://www.slideshare.net/ReiliTooming/hiina-7217113 http://www
SWOT- analüüs Valla missioon ja visioon Ettevõtte sisesed tugevused Ettevõtte sisesed nõrkused Madalad püsikulud Kohapealsed ettevõtjad vajavad Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine
juhtkond on ise pühendunud, loob eeskuju ja käitub loovust toetades. Suurbritannia TOP 1000 ettevõtete uuring näitas, et kõige edukamaid eristas teistest kolm näitajat: ideede juhtimise protsess, loova keskkonna soodustamine, avatud juhtimisstiil, mis tasakaalustas juhi ja alluva suhteid. Väljakujunenud hoiakute ja käitumismudelite muutmine organisatsioonis ei toimu üleöö. Seepärast on oluline, et juhtkond viibib uute käitumismudelite kujundamise eesliinil, julgustades teisi loovalt mõtlema. See võib tähendada mõnede reeglite või tavade murdmist, mis on takistuseks loovuse avaldumisel. Enamik meeskonna toimimise teooriat tundvaid inimesi teab, kui olulisel kohal on rollid, mis kujunevad isiksuse omaduste ja töö tegemise individuaalse stiili alusel. Vähem teatakse, et ka loovus avaldub inimestes erineval viisil. Briti psühholoog dr Michael Kirton, kes uuris juhtide
31. Infosüsteem ei tööta mõni päev 11 11 32. Paber läheb kaotsi 8 8 33. Info läheb spämmi 6 6 34. Kiire töö käigus ei jõua infot lugeda 2 2 35. Firma liiga kiire areng-puudub struktuur 1 36. Juhtkond ei informeeri töötajaid olemasolevast olukorrast 1 37. Töötajad ei tea kaastöötajate tööülesandeid ja positsioone 1 2 Xxxx xxxx 2. NGT Tulemused, Pareto diagramm. NGT tulemused, kus iga idee järel on märgitud tema nimetamise sagedus ja prioriteetsus koos tulemuste graafilise esitlusega Pareto diagrammil
2.2. Konkurentide analüüs 3. ÕPILASFIRMA ANALÜÜS 3.1. SWOT analüüs 3.2. Majandusolukord 4. PÕHIEESMÄRGID JA STRATEEGIA 5. TURUNDUSPLAAN 5.1. Turundusmeetmed 5.1.1. Toode 5.1.2. Hinnakujundus 5.1.3. Turunduskanalid 2 5.1.4. Turundussuhtlus 6. TOOTMISPLAAN 6.1. Tootmisprotsessi kirjeldus 6.2. Tootearendus 7. ÕPILASFIRMA JUHTKOND JA PERSONAL 7.1. Organisatsioon ja selle arendamine, koolitus 7.2. Palgasüsteem ja töötasuplaan 7.3. Aja planeerimine 8. FINANTSPLAANID 8.1. Kasumiplaan 8.2. Rahavoogude plaan 8.3. Bilansiprognoos 9. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. Õpilasfirma põhiandmed Nimi: PÄRLIPÜÜDJAD Kool: Kanepi Gümnaasium Aadress: Kooli 1, 63601 Kanepi Tegevusaeg: 16.11
usa Prast saksamaa alistumist teises maailmasjas jagasid vitjad selle neljaks: lne osad: usa, suurbritannia, prantsus ja ida: nukogude sjaveline juhtkond. Vitjate eesmrk oli saksamaa denatsifiseerimine - natsismi vljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid lesaksamaalised poliitilised erakonnad. Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - ...
Too välja vähemalt üks punkt! Pean seda mängu teistega võrreldes paremaks, sest...... Mitmenda koha annaksid sellele lauamängule ….. seast? Tulemuste kokkuvõtmine. Parimate väljaselgitamine. Neljas tund: pöördumine juhtkonna poole Tunni eesmärk on valmistada õpilased ette kooli juhtkonnaga kohtumiseks olenevalt lauamängu sihtrühmast. Tunni tegevus: Õpilased koostavad ühiselt oma klassi pöördumise kooli juhtkonna poole koos veenvate argumentidega, miks peaks kooli juhtkond olema nõus lauamängu mängimise lubamisega algklassis või ise selles osalema. Õpetaja võib tunnis tehtava siduda neljanda tunni ettekandeoskustega, mis ei ole vajalikud ainult käesoleva eesmärgi saavutamiseks, vaid on kasulikud ka tulevaste esinemiste seisukohast. Õpilased valivad endi seast esindajad, kes lähevad juhtkonnaga kohtuma. Viies tund: lauamängu mängimine algklasside või koolijuhtidega Tunni tegevus: Lauamängu mängimine algklassis või juhtkonnaga.
Juhtide ootusi sisekontrolli toimimisest hinnatakse järgmiste tunnustega: enesekindlus- tähendab seda, et kontrolli keskkond toimib efektiivselt ja tulemuslikult, vähendades riske kõigil juhtimistasandeil kinnitus selle kohta, et kontrolli-, vastavuse- ja montooringu protseduurid töötavad kavandatult kindlus, mis tähendab seda, et kõik süsteemid saavad hakkama muutustega usaldusväärsus, mis on suunatud org-i välistele tarbijatele selle kohta, et juhtkond teeb kõik endast oleneva, et saavutada kontrolli süsteemi eesmärke. Sisekontroll tulemuslikkuse alusel · Sobivus tähendab õigeid eeskirju, protseduuri reegleid ning menetlusi õigel ajal ja õiges kohas ning vastavuses org-i põhieesmärkidega, ülesannetega ja riskidega. · Pidev toimimine - peab funktsioneerima kogu aeg kavandatud järjekindlusega. · Tasuvus. Süsteemi sisseseadmise ning teostamise kulud ei tohiks reeglina ületada
sügavat nördimust Eestis valitseva olukorra üle. Loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mis võttis otseselt suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, kus sajad tuhanded inimesed laulsid rahvuslikke laule ja nõudsid senise parteijuhi Karl Vaino tagasiastumist. See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, Ministrite Nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne. Eesti NSV suveräänsusdeklaratsioon, Kodanike Komiteede liikumine ja Balti kett Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. Moskva seda ei tunnustanud. 1989
4.2.1 Sihtturu vajadused, ostuotsuse mõjutajad 4.2.2 Sihtturu kasvutempo 4.3 PEAMISED KONKURENDID 4.4 OHUD, RISKID, VÕIMALUSED 5.0 MÜÜGI- JA TURUNDUSPLAAN 5.1 ETTEVÕTTE KONKURENTSIEELISED 5.2 TURUNDUSSTRATEEGIA 5.2.1 Ettevõtte toodete ja teenuste positsioneerimine 5.2.2 Hinnastrateegia 5.2.3 Promotsioonistrateegia 5.3 MÜÜGISTRATEEGIA 5.3.1 Müügiprognoos 5.3.2 Müügiorganisatsioon 6.0 TEOSTUSE PLAAN 6.1 PEAMISED PLAANI TEOSTUSE ETAPID 7.0 ORGANISATSIOONI STRUKTUUR 7.1 JUHTKOND 7.2 PERSONALIPLAAN 8.0 FINANTSPLAAN 8.1 OLULISED EELDUSED JA FINANTSPROGNOOSIDE ANALÜÜS 1.0 TEGEVJUHI KOKKUVÕTE 1.1 ÄRIPLAANI EESMÄRK OÜ Merilin Designs (edaspidi MD) asub Tallinnas, kus ettevõte müüb 2007.a. juulist rõivaid ning aksessuaare. Vaatamata sellele, et ettevõte tegutseb alles 2007.a. juulikuust on seniajani suudetud leida stabiilne kliendibaas ning on sellel perioodil täheldatav oluline tellimuste ja müügikäibe kasv.
tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisaeg? Oma kirjatöös püüan analüüsida Brežnevi aega, samal ajal kõrvutades seda valitsenud ideoloogiaga. Kuna vaadeldav teema on üpris lai, siis võtan tähelepanu alla olulisemad sisepoliitilised ja välispoliitilised arengud. 1964. aastal peale Hruštšovi langust tõusis võimule kollektiivne juhtkond, kus ajapikku Brežnev juhiks ja otsustajaks tõusis. Nõukogude Liit oli aga selleks ajaks jõudnud punkti, kus liidriteks sai uus põlvkond – kõrged prominendid olid kõik süsteemi enda produktid, kes olid teinud karjääri partei organisatsioonides ning polnud kogenud 1917. aasta revolutsiooni.1 See oleks eeldanud justkui uut algust Nõukogude Liidule, kuid kahjuks näitas edasine, et režiim osutus siiski tagurlikuks ning pigem läheneti Stalini aegsete tendentsidele.
Aga neil puudub paar tänapäeva ühiskonnas väga vajalikku omadust. Näiteks, kui inimesel puudub esinduslik välimus. Näiteks on tal näos põletusarm või on tal kolm silma. Sellistel inimestel pole palju valikuvõimalusi tuleviku suhtes sest olgem ausad, enamus firmasid ja koole eelistab hea välimusega inimesi, kui on kohale konkurss ja nii ei jäägi tal muud võimalust, kui minna töökohale, mis ei ole nii populaarne ja kus ei ole välimus oluline. Aga on ka erandeid, kus firma juhtkond on lihtsalt nii inimlik, kus ei panda välisele nii palju rõhku, kui teadmistele ja oskustele. Ka pole valikuvõimalus suur inimestel, kes pole just kõige andekamad inimesed või oskavad ainult ühte kindlat eriala ja ei saa teiste erialade ega ametitega üldse hakkama. Ka nendel on võimalustevähene tulevik ette määratud. Kokkuvõttks võib õelda, et valikuterohke tulevik peitub tõepoolest mõningal määral inimeses eneses, aga sõltub väga palju ka välistest teguritest
juhist sai faktiline riigipea ja diktaator. Valimised jm demokraatlikud institutsioonid kaotati või muudeti farsiks. Kui toimusidki valimised siis tihti olid tulemused 99.9 protsendiga just kommunistide kasuks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutati tsensuurile. Majandus riigistati ning seda juhiti käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimusid massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Inimesi näljutati, võeti vastu talve ära nende viimanegi vilja varu. Need kes olid rikkamad
Pos. - Riigis tehtavad otsused peaksid olema hästi läbikaalutud. Neg. - Valitsused on suhteliselt lühiajalised. Kõige väiksem võimude lahusus. Nt. Eesti Seadusandlik võim e. parlament demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Kahekojaline USA, UK, GER, RUS Ülem- ja alamkoda. Miks on osadel 2kojaline? 1) traditsioonid 2) 1.koda esindab riiki kui tervikut; 2. koda iga osariiki võrdselt Jag. 1) Formaalõiguslik struktuur parlamendil on oma juhtkond, spiikrid. Parlamendi liikmed on jagatud komisjonidesse. Alalised ja ajutised komisjonid. 2) Poliitiline struktuur 1. opositsioon need, kes ei ole valitsuses. 2. koalitsioon nende erakondade saadikud, kes on esindatud valitsuses Saadikud mod. fraktsioone e. saadikurühmi koosneb ühe erakonna saadikutest. Parlamendi ülesanded: 1) seadusi vastu võtta (nt. kinnitada riigieelarve) 2) ratifitseerib välislepingud ja denanseerib
et Eesti on saanud selle lühikese ajaga vägagi hästi hakkama. Kõik need suured Eesti juhid on kord noored olnud ja nad ei kujutanud kunagi ette, et just nemad tõusevad riigi tippu. Kord aga saavad meie tänapäeva noortest riigi tulevased juhid. Mida aga peaksid noored tegema, et nende riik oleks tulevikus kõrgel tasemel? Iga uus põlvkond on kindlasti mõelnud selle üle, et kuidas küll nemad tulevad hakkama tulevikus oma maa valitsemisega. Riigi peremehed ning juhtkond vahetub tegelikult kogu aeg sujuvalt. Kuna aga iga uus põlvkond on üles kasvanud uues keskonnas, siis seetõttu muudab iga uus põlvkond meie ühiskonda ja nende elukorraldust nii, nagu nende arust on kõige sobivlikum. Kuigi arvan, et noortel ja vanadel on alati mingisugused erimeelsused nende vaadete ning arvamuste pärast. Kuidas saaksid tänapäeva noored siiski olla tulevikus arukad ning head juhid? Ma
c. koostamisel kasutatakse meetodeid, mis arvatakse olevat firmade kasulikud d. on suunatud aktsionäridele Küsimus 6 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Alljärgnevast kuulub juhtimismeeskonna igapäevaste tegevuste hulka Vali üks: a. planeerimine b. kontroling c. otsustamine d. kõik ülaltooodu e. tegevuste suunamine Küsimus 7 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Õige on, et Vali üks: a. Juhtkond on vastutav nii tulevaste eesmärkide kavandamise kui ka nende eesmärkide saavutamise tagamise ees; b. Standardeid tuleb jälgida rangelt nii juhtimisarvestuses kui ka finantsaruannete koostamisel c. JA põhieesmärk on abistada juhte strateegiliste otsuste langetamise d. Nii finantsarvestus (FA) kui ka juhtimisarvestus (JA) kajastavad ettevõtte möödunud tegevust info välistarbijate jaoks Küsimus 8 Pole veel vastatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst
Seepeale hakkasid Nõukogude Liidu eriteenistused ja luureorganid sõja provotseerimiseks ja rahva arvamuse kujundamiseks välja töötama ja täide viima vastavaid provokatiivseid intsidente piiri aladel nende hulgas ka tulistati oma vägesid suurtükkidest ja miinipildujatest. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit
Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone
olevalt on meie asutuses selleks neli viisi. Üheks neist on arenguvestlused, mis toimuvad iga personali liikmega kord aastas. Arenguvestluste eesmärgiks on anda hinnang möödunud aasta korda minekutele ja edule kui ka analüüsida, mis oleks võinud teha paremini või teisti. Samuti on arenguvestlused heaks võimaluseks rääkida oma ootustest, ettepanekutest, probleemidest. Juhtkonna poolt aktsepteeritud ettepanekuid saab tulevikus realiseerida. Omapoolseid ootusi saab avaldada ka juhtkond minu rollile organisatsioonis. Kindlasti on arenguvestlused kasulikud selleks, et saada tagasisidet ja hinnangut oma tööle ning uusi ideid oma tööülesannete paremaks täitmiseks. Üldjuhul aitavad arenguvestlused saavutada juhtkonnaga ka parem ja vabam kontakt. Teiseks võimaluseks eneseanalüüsi toetamiseks meie asutuses on rahulolu-uuring, mille põhjal juhtaja saab teada, kui rahul on töötajad ning vajadusel saab tulemuste põhjal teha muudatusi
Sõdur II Maailmasõja aegses Eestis. Iseseisev Eesti riik lakkas eksisteerimas aastal 1940, mil nõukogude väed okupeerisid Eesti Vabariigi territooriumi. Nõukogude vägede ülekaal oli tohutu, meil puudusid relvastatud vastupanuks tegelikult võimalused ning isegi välisabile polnud loota. Kogu Eesti Vabariigi juhtkonnad, seal hulgas ka kaitseväe juhtkond hävitati, keegi ei saanud olla kindel mis juhtub edasi, sest inimesi terroriseeriti meeletult ning tundus nagu sellele ei tuleks kunagi lõppu. Alates Saksa okupatsiooni kiirest liikumisest, hakkasid tekkima metsavendade grupeeringud ning tänu nendele tekkis olukord kus meil oli võimalik osutada vastupanu nõukogude vägedele, algas suvesõda, kus osales umbes 50 000 eesti meest. Hävituspataljonide
pooldanud enamlasi, oli omariikluse püsimise usk üsna madal. Ei usutud, et Eesti vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu astuda. Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni. Koos kõikide sõjameestega läksid vabatahtlikult sõtta ka Eesti koolipoisid, kes läksid sõtta, et Eesti riik püsima jääks. Nende seas olid ka Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilased Ahas, Käsper, Tääker, Kohlapuu, Konsap, Mugur ja Miljan. Need poisid kuulusid Tartu Vabatahtliku Pataljoni 2. rühma. Kui Sangla mõisa lähistel võeti positsioonid sisse, siis kõlasid püssipaugud ja poistele puges hirm
kiirendes ja lihtsustades töö protsessi. Tavakasutajad ei tea tavaliselt kuida enamus asju neil isegi toimib. Nende jaoks on lihtsalt oluline, et kõik töötaks ja oleks kättesaadav. Selleks on vaja ettevõttes aga IT spetsialiste, kes haldavad ja ehitavad neid süsteeme. Ettevõtted tahavad alati IT-st teenuseid mis on kindlad, järeleandlikud, tasuvad ja mis pidevalt kohanevad ettevõtete vajadustega. Süsteemid aga muutuvad üha keerulistemaks ning juhtkond tihti ei saa aru, millega IT ettevõttes tegeleb. Selleks, et saada ülevaade, et IT teenuste strateegiad toetaks äri eesmärke ning sihte, ja juhiseid, et IT professionaalid saavutaks töökindlaid IT lahendusi ja teenuseid tuleks kasutusele võtta raamistikke. Käesolevas teemas räägitaksegi raamistikust Microsoft Operations Framework mille abil seletatakse, mis tegevusi oleks ettevõttes vaja kaasata selleks, et IT organisatsioon töötaks tulevikus tõhusalt ja effektiivselt.
Reeglina lisatakse trükisesse audiitori järeldusotsuses, mis näiliselt laieneb kogu materjalidele ja seetõttu võib tekkida probleeme. Kliendi lepingus võib kokkuleppida muu info hinnangu osas, kui seda pole, tuleb audiitoril nimetatud materjaliga ikkagi tutvuda. Kui ta avastab erinevusi auditeeritud ja auditeerimata infos, peab ta jõudma järeldusele kumb on vale. Kui ebaõigeks osutub muu info, tuleb nõuda selle parandamist või välja jätmist. Kui juhtkond ei nõustu, ei sa anda puhast järeldusotsust. Kui vead tulevad aruannetest, tuleb nõuda nende parandamist. Kui juhtkond keeldub saab audiitor anda negatiivse järeldusotsuse või märkustega järeldusotsuse ja võib tekkida küsimus edaspidisest koostööst. Kõikidel nimetatud juhtudel tuleb audiitoril järeldusotsustes selgitada ja tõendada oma seisukohti. Hinnangud perspektiivse finantsinformatsiooni kohta
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tug...
· Reklaam (kodulehekülg, ajalehed) · Reklaamplakatid Koostööpartnerid · Pere Leib AS · Astri Grill AS · Selveri Köök Hinnad menüüs Tee 15.- Kohv 20.- Kakao 15.- Mahl 10.- Morss 8.- Vesi (jää ja sidruniga) 6.- Pitsalõik 20.- Salat kausis 25.- Pirukad 8.- Koogitükk 10.- Firma juhtkond ja personal Direktor, (varustaja) Teenindajad (2) Köögitöölised (2) Koristaja Firmas töötamiseks on vajalik vähemalt toitlustusalane kutseharidus. Palgasüsteem Palka makstakse töötatud tundide alusel ning lisaks pühade ajal ja hea töö korral preemiad. Finantsprognoos Kasumiplaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1
keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid abi ja toetust. Tsunft-käsitööliste vennaskond, kuhu linnakäsitöölised kogunesid ametialade järgi ja mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrollitit toodete hindu/kvaliteeti. Skraa- tsunfti põhikiri.
· Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, kuni nad 1935 ära keelati · Ainupartei Isamaaliit · Kehtestati tsensuur · Tõnissoni käest võeti ära "Postimees" · Moodustati riiklik propagandatalitus · Rahvustundeid õhutavad kampaaniad · Üleriigilised kutsealased korporatsioonid nn. kutsekojad · Vapside juhtkond arreteeriti öisel koosolekul 1938. aasta põhiseadus · 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu · Pätsi suunistel koostati uus põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi · Riigipeaks PRESIDENT, kellel olid laialdased õigused: võis anda dekreetidega seadusi, vetoõigus, saata parlamenti laiali, kinnitada ametisse valitsus 1938.aasta põhiseadus · Riigikogu muudeti kahekojaliseks -Riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut valiti
Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km
See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud
1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi kommunistlikus parteis tekis vastuseis parteijuhi Karl Vaino ja teiste liikmete vahel. Tekkinud võimuvõitluses kaotas Karl Vaino ja ta asendati Vaino Väljasega. See oli rahva võit ja rahvas tähistas seda: 150 000 inimest kogunes 17 juunil lauluväljakule. Sellest kogunemisest kujunes välja surveavaldus uuele juhtkonnale. Uus juhtkond pidi seisma Eesti huvide eest Moskvas. Sama aasta septembris korraldati Rahvarinde eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus ,, Eestimaa laul", kuhu kogunes 300 000 inimest. 16. novembril 1988 võeti ENSV-s vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega tõsteti ENSV seadused kõrgemale kohale, kui üleliidulised seadused ja määrused. N. Liidu keskvõimu ja liiduvabariigi omavaheliste suhete aluseks pidi saama liiduleping. Sellega
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks tä...
Maailm seisis tuumasõja lävel, sest Usa ei suutnud siluda suhteid Kuubaga.Venemaa pidi likvideerima oma raketibaasid.Usa ei vallutanud Kuubat.Vietnami sõda:Riik oli jagatud kaheks, Põhja-Vietnami toetas NsvLiit ja Hiina, L-V aga Usa.P-V olid võimul punapardid-vietkongid, kelle vastu USA astus 1964.a.1973.a. Sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma.Kodusõda kestis edasi L-v sai lüüa, kehtestati range kommunistlik reziim. NLKP kõrgem juhtkond otsustas TsSlov ekperimendi jõuga lõpetada.Breznevi doktriin:NSVLiidul on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus.Kolmas Maailm-1950.aastatel riigid, mis püüdsid ennast mitte siduda Usa ega NsvLiiduga.Hiljem laienes mõiste kõigile majanduslikult maha jäänud riikidele(arngumaad),sõltumata sellest, kui arenguvõimelised nad olid.Pärast idabloki lagunemist on jäänud see mõiste
Nimetage Eesti ettevõtete enimlevinud põhiväärtusi. Põhiväärtuste all peetakse silmas peamisi veendumusi, tegevuspõhimõtteid ja käitumisreegleid, mida ettevõtte üldises tegevuses järgitakse. Pühendumine, kliendikesksus, meeskonnatöö ja loovus. 3. Miks peaks organisatsioon end selgelt määratlema juba organisatsiooni loomisel? See eristab ettevõttet konkurentidest, toob välja tema identiteedi ja arenguteed. 4. Miks tuleks põhiväärtuste loomisse kaasata nii juhtkond kui töötajad? Kuidas seda teha? Et ei muutuks juhtimise kontseptsioon, peab organisatsioonil olema ühtne ja selge väärtussüsteem. Tuleb välja selgitada töötaja isiklikud väärtushoiakud ning juht peab välja selgitama enda jaoks mida ta oma käitumisega tahab meeskonnale öelda. Teadmine, et mõeldakse ja tegutsetakse samamoodi ühiste eesmärkide nimel, panebki pühenduma just sellele organisatsioonile. 5. Nimetage organisatsiooni väärtuste juurutamise viise
teenuse ideest võib 7. ja 8. peatüki ka kokku kirjutada siis muutuvad järgnevate peatükkide numbrid) 9. Tootmisruumide, masinate, süsteemide arendamine 9.1. Tootmisvõimsus, arendusmeetmed 9.2. Tootmisprotsess ja selle arendamine 9.3. Investeerimisplaan (loetelu vajaminevatest seadmetest, töövahenditest, sisutuselementidest jne koos soetushindadega) 9.4. Koostööpartnerid (allhankijad millistelt ettevõtetelt tellitakse tooraine, materjalid jne) 10. Ettevõtte juhtkond, personal 10.1. Ettevõtlusvorm, juhtimine, juhtimise täiustamine (struktuur alluvussuhted) 10.2.Personal, selle arendamine, koolitusplaanid (milliseid koolitusi vajatakse) 10.3. Töötasu ja palgasüsteemi areng (ajapalk, tükipalk, preemiad, müügiprotsendid vms) 10.4. Ettevõtteväliste spetsialistide kasutamine (tellitakse raamatupidamine vastavast ettevõttest, kasutatakse kunstniku/kujundaja teenuseid vms) 11. Finantsmajandusplaanid 11.1
a. alternatiive? 1. septemberil 1939.a. algas Teine maailmasõda. Eesti säilitas sõjaolukorras neutraliteedi. 1939. aasta 24. septembril tehti Eestile NSV Liidu poolt ettepanek kirjutada alla vastastikuse abistamise ettepanekule, mida praegusel ajal tuntakse baaside lepingu nime all. Lepingu kohaselt pidi Eesti territooriumile tulema NSVL sõjaväebaasid(Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiski, kokku u 25 000 NSVL sõdurit). Keeldumise korral oleks NSVL kasutanud Eesti vastu jõudu, Eesti juhtkond otsustas NSVL nõudmised vastu võtta. 28. septembril 1939.a. kirjutati vastastikuse abistamise lepingule Moskvas alla ja juba 18. oktoobril jõudsid Punaarmee sõdurid Eestisse. Peale Eestiga lepingu sõlmimist, tehti samasugune leping ka Läti ja Leeduga. Kuid, kas Eesti Vabariigil tegi õigesti, et NSVL vastu ei hakatud? Trivimi Velliste ütles, et Päts ja Laidoner tegid väga hästi, et nad vastu ei hakanud. Et see oli ainuvõimalik ja ainuõige variant
DOKUMENDIHALDUS DOKUMENTIHALDUST KORRALDAB · organisatsiooni dokumendihalduse teenistus (kantselei, asjaajamistalitus iseseisev struktuuriüksus, üldosakonna allüksus) · suures ettevõttes arhiivitöötajad · väikeettevõttes sekretär, assistent, juhiabi KAASAEGSES ORGANISATSIOONIS · elektrooniline dok.halduse süsteem - dokumendihaldur (asjaajamine, arhiivitöö, infotöötlus, IT) - süsteemihaldur (riist- ja tarkvara hooldus) · muutused tööjaotuses enamik töötajaid vormistab dokumendid ise ASJAAJAMISE HEA TAVA · reglementeeritus (igal dokumendil oma koht) · vastutus nõuetest kinnipidamise eest DOKUMENDIHALDUSE ALUSDOKUMENDID · sisekorraeeskirjad · asjaajamiskord (nõuded loomisest hävitamiseni) · dokumentide loetelu (liigitamine, säilitamine, toimikud) · tööprotsess (dokumendilähetus) - kooskõlastamine, redigeerimine, allkirjastamine, kontroll jne ASJAAJAMISKORD · organisatsioonisisene · lähtub...
vastutus ja õigused ning töötajale esitatavad nõuded. · Ametijuhend vormistatakse reeglina töölepingu lisana. · Sellega on tagatud, et mõlemad osapooled saavad töökohustustest üheselt aru ja et töötaja on need juriidiliselt korrektsel moel aktsepteerinud. · Ametijuhend on kasulik ja vajalik nii juhtkonnale kui ka töötajale. IT Personalijuhtimine 9 Töökorraldus - Juhtkond vajab ametijuhendit, sest see: · aitab hinnata ja vajadusel muuta organisatsiooni struktuuri vastavust organisatsiooni eesmärkidele · on aluseks värbamise ja valiku protsessis ametikoha nõuete püstitamisel · on lähtematerjaliks koolitusvajaduse selgitamisel · on aluseks töötajate hindamisel. IT Personalijuhtimine 10 Töötaja vajab ametijuhendit, sest see: · distsiplineerib juhte sunnib juhte täpselt määratlema,
Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja esimene number ilmus juba sama aasta 20. aprillil. 30. juunil tuli kokku ESL esimene esindajatekogu, kus valiti liidu juhtkond eesotsas esimehe A. Andekopiga. Põhikiri registreeriti 20. novembril. Esimene tähtsam ülesanne oli sportlaste ettevalmistamine olümpiamängudeks. Ettevalmistused algasid L. Tõnsoni üldjuhtimisel juba 1919. aasta detsembris sõjavae spordikursustel Tallinnas Tondi kasarmutes. 1920. aastal toimusid Antverpenis olümpiamängud. Seal esineti hästi-Alfred Neuland sai kreeka-rooma maadluses kuldmedali, Jüri Losmann maratonijooksus ajaga 2:32.48,2
kiusamiskäitumine on inimeste vastastikune mõjuprotsess, milles on kaks osapoolt kiusaja ja ohver. Näiliselt esmapilgul ettearvatavate uurimistulemuste taga on aga oluline teave kiusamist õpilaste-õpetajate vahelistes suhetes tajuvad mõlemad osapooled sarnasena nii ulatuselt kui üldise struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega. Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond, koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli kogenud täiskasvanutevahelist kiusamist alusetute juttude levitamise ja põhjendamatute nõudmiste esitamise näol, kusjuures teiste verbaalsete ja suhetega seotud kiusamisliikide esinemissagedus jäi alla 5% ning füüsilistkiusamiskäitumist ei esinenud üldse. Uurimuse tulemused võimaldasid võrrelda omavahel täiskasvanute erinevate suhete tasandeid
koostatakse koolituse teemad, mille ajakava ja osalejad määratakse kindlaks koolituse planeerimise käigus. Koolitusplaani täitmise eest vastutab personalijuht. 4.8 Koolituseelarve koostatakse koos palgaeelarvega. Koolituseelarve koostamisel arvestatakse ettevõtte hetkevajadusi ja ressursse. 4.9 Ettevõte toetab oma töötajate iseseisvaid õpinguid. Iga iseseisvalt osaletud kursuse või koolituse osalemise kompenseerimise määra otsustab ettevõtte juhtkond määratletud tingimuste kohaselt. Koolitusel osaleva töötajaga sõlmitakse koolitusleping. 4.10 Personalijuht vormistab koolituslepingu töölepingu lisana. Koolituslepingu sõlmib töötajaga tööandja. 4.11 Erinevate koolituste eest tasumise ja õppepuhkuste andmise põhimõtted on kirjas koolituse eeskirjas. 4.12 Koolitustegevuse tulemuslikkuse hindamise eesmärgiks on koolituse eesmärkide täitmise jälgimine ning saadud tagasiside ja informatsiooni abil edasise koolituse planeerimine.
arvuti abil. Aja ja kulu kokkuhoid ja väiksem eksimusvõimalus. Puuduseks on see, et vastused ei kajasta alluva tegelikke tundeid ja põhjuseid. Avatud küsimustele võib vastata küsimused on otsesed ja vajavad põhjalikumat ja selgitavamat vastust kui lihtsalt ei ja jah. Samuti jagunevad avatud küsimused ka otsesteks ja kaudseteks. Eeliseks on see, et töötajad saavad avaldada oma mõtteid ja tundeid, konkreetsete töötingimuste kohta, mis võimaldab süvaanalüüsi. Teisel juhul saab juhtkond teda töötajate rahulolu või rahulolematuse valdkondadest. Mõlemal juhul on suureks puuduseks suur ajakulu tulemuste töötlemisel. Usaldusväärsus tähendab seda, et uuringu tulemused ei ole selle läbiviija isikust. Ainult sel juhul on omavahel võrreldavad erinevate osakondade andmed.Tulemust ei või mõjutada alluvate meelemuutus , mitmesugused vahetult toimunud juhtimisprotseduurid ega ebaeetilise läbiviija poolt eelnevalt läbiviidud ,,ajuloputus"
Äriplaan Moeateljee OÜ Re-use-me Rohelist mõtteviisi propageeriv õmblusateljee Ettevõtte juht: Sille Lääs Sütiste tee 154- 16, Tallinn tel: 56924988, e-mail: [email protected] Koostaja:Sille Lääs Tallinn 2011 Sisukord Sisukord 2 Äriplaan 3 Äriidee 3 Lähteandmed Lühikirjeldus, investeeringud ja oodatavad tulemused 4 Ettevõtte ülevaavaade 5 Keskkonnaalane aspekt 5 Juhtkond 5-6 Bilanss I ...
Koduste probleemide puhul kaasab psühholoog lastekaitse, et koos leida ühine lahendus Mardi olukorra parandamiseks ning õpitegevuste soodustamiseks. Õpiraskuste ja madalama intelligensuse puhul kontakteerub psühholoog eripedagoogi, kooli juhtkonna ning omavalituses ja rajaleidjakeskusega, et koos leida Mardile sobivad lahendused ning võib - olla ka efektiivsem õpikeskond. Piirkonnas asub ka õpiraskustega laste kool, seega kaasatakse võimalike lahenduste leidmiseks ka selle kooli juhtkond. Tähelepanuhäirete ja depressiooni puhul pöördud psühholoog jällegi teise tasandi teenuste poole ning kaasab taas protsessi rajaleidmiskeskuse ja vajadusel ka kliinilise psühholoogi, et suunata Mart vajaminevale ravile. Kui aga protsess erilisi tulemusi ei anna, siis soovitab psühholoog Mardil üldise motivatsiooni parandamiseks liituda mõne koolis pakutava huviringiga, et luua vaheldust kodusesse ja kooli keskkonda. Samuti seletab psühholoog huvitegevuse vajalikkust ka
Seadusandlik keskkond- kuidas seadus näeb ette seda kuidas importida välismaal kaupa. Tehnoloogiline keskkond- Milline näeb välja tootearendus, mis tehnoloogigaga need valmistatakse, kuidas see mõjutab ostetavust. SWOT analüüs S (tugevused)- Unikaalne toode- toode on pikk, ehk mõeldud pikale inimesele. Pikkused alates L36. Koolitatud personal Kogenud ja kompetentne juhtkond Puudub konkurents Eestis W(nõrkused)- Võivad olla suured üldkulud ettevõtte käivitamisel ja kaupade sissetoomisel. Madal krediidivõime- kuna sihtgrupp on kindel siis võib ka kliente vähe tulla. O(võimalused)- Uue ostjasgrupi tekkimine Riigipoolne tugi tegevusele, nt äriplaanist /projektist saadav kasum. T (ohud)- Klientide vähenemine, kuna algul on pood vaid Tartus, kus on vähem rahvast kui Tallinnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
