Isiksus kui kinganumber. Seda populaarset väljendit, millega püütakse edasi anda inimese kui indiviidi unikaalse mina olemust, on hakatud tänapäeval üha sagedamini kasutama. Antud lähenemine on muutunud populaarseks tänu peamiselt viimasel kahel sajandil toimunud sotsiaalsetele ja poliitilistele muutustele ühiskonnas. Sooline võrdsus, rassiline võrdsus, vanuseline võrdsus, klassiline võrdsus jne. Sellised arengud on viinud murdepunktini kus inimene mitte ainult ei kuulu mingisse kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Evolutsiooniline areng kus üldisematest määratlustest on saanud kitsamad ja mitmekihilisemad on inimesed hakanud ennast üha täpsemalt ja põhjalikumalt ka identifitseerima.Identiteet ehk enese määratlemine, inimese mina kujunemine ja enese leidmine. See on pidevalt muutuv ning arenev protsess, mis kestab üldjuhul kogu elu
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Riik, see on inimene Eesti on väike riik, oma keele ja kultuuriga. Igal riigil on oma kultuur. Paljudel riikidel on oma keel, aga on ka suur hulk neid riike, kes kasutavad mõne teise riigi keelt oma emakeelena. Meie keeles on mitmed võõr- ja tsitaatsõnu teistest keeltest, mis tähendab, et me peaksime edendama oma keelt veelgi ja tekitama nende asemele rohkem omasõnu. Kultuur on meil väga mitmekülgne meil on oma rahvariietus, omad kombed ja tavad, kohalik filmitööstus, oma eepos ja palju muud. Lennart Meri mõtteil on Eesti püsimajäämise peamine eeldus tugev eesti keel ja kultuur. Kuidas aga mõõta, kas keel ja kultuur on tugevad? Mis neid aspekte meile näitab? Kas keele tugevust määrab kõnelejate arv? Minu arvates mitte. Mina arvan, et piisab sellest, kui keele kõnelejad on ühtsed. Kui eesti keele kõnelejad hoiavad kokku ja annavad seda edasi oma järglastele, siis see teeb keele tugevaks. Hoidudes ...
Tundub, nagu inimestele meeldibki, et nende laps on kas üleolev või enesesse sulgunud, vastavalt sellele, kas on võidukas või mitte. Arvan, et inimesed, kes on suutnud teistega võistlemist enamjaolt vältida, on ka kõige heasüdamlikumad ja abivalmimad. Häid inimsuhteid ei ole oma olemuse tõttu lihtne saavutada, kuid end käsile võttes ja halvad omadused maha surudes võib see siiski võimalik olla. Pole vaja märgata teistes igat halba asja, vaid tuleb rõhku panna headele asjadele. Inimene on inimesele hunt täpselt senikaua, kuni ta selle vastu midagi ette võtab.
2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel organitel ja kehaosadel on oma võnkesagedus, mis tekkiva antennipinge tõttu saab häiritud. Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz. Kõik meeleorganid omavad kontrollsüsteemi, mis kaitseb organismi kahjulike väliste mõjutuste eest ( silmad sulguvad, kõrva jõuavad vaid teatud helilainete sagedused ..
Kes on edukas inimene? Edukaks inimeseks saab nimetada kedagi, kes on suutnud teenida suure numbri pangakontole, ärijuhti, kes on populaarne, armastatud ning omab kõrget positsiooni ühiskonnas. Edukas inimene on ka see, kes julgeb öelda, et on südamest õnnelik ning on elus saavutanud just selle, mis lubab tal õhtuti uinuda rahulolevana. Minu jaoks omab viimane näide suuremat väärtust inimese edukaks nimetamisel. Tõde on see, et ühiskonna jaoks on olulisem siiski see, et inimene omaks suuri materiaalseid väärtusi, kuid need ei pruugi teha veel inimest õnnelikuks. Ning kui inimene pole õnnelik, on ta edukas vaid ametialaselt. Seepärast ongi minu mõistes eduka inimese
Inimene õpib kogu elu Kuulsas Ruja laulus on mainitud ,,Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina..." Sellest järeldub, et nagu Tallinn ei saa kunagi valmis, ei ole ka inimene iialgi kõike-teadev. Tänapäeva ühiskonna arenev infotehnoloogia, keerukad süsteemid, proaktiivne majanduselu, pidevalt uuenev tehnika ja sellega kaasnev sõnavara lausa nõuavad pidevat juurdeõpet. Käesoleval hetkel on meil hulganisti võimalusi täiendõppeks peale koolide lõpetamist. On erinevid töötubasid, kus arendadada ja täiendada oma teadmisi ning oskusi koos teiste sellest valdkonnast huvitatutega. Ülikoolides on erinevaid täiendõppe kursused, kus saab
Kes on edukas inimene? Edukusest unistab iga inimene. Olgu selleks kas kõrge ametikoht või hoopis kena perekond. Kuid mille järgi me saame määrata, kes on edukas ja kes mitte? Inimeste eesmärgid on ju erinevad nagu inimesedki. Järjest enam on maailmas suurenemas generatsioon, kelle ainuke eesmärk on teha edukat karjääri. Seda seetõttu, et edukas karjäär tähendab raha ning mõjukust. Edukat karjääri tehes saab lubada endale rohkemat kui enamik inimesi. Näiteks võib sõita kalli Mercedesega ning omada suurt maja
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt.
Kuhu inimene läheb? Igaühele on antud elu. See on aeg, kus ta saadab korda erinevaid tegusid. Kuid kui see on lõppemas, hakkab inimene mõtlema, mis edasi saab. Kas ta lihtsalt kaob ära või kuhu ta hing läheb? Kui võtame aluseks piibli, siis läheb inimene taevasse või põrgusse. Kui ta on teinud oma elu jooksul palju patte ning mitte olnud Kristuse poolel, ei saa ta paradiisi. Juhul kui ta on palunud enne surma lunastust, antakse talle andeks ning ta läheb taevariiki igavest elu elama. Sest piibelgi on öelnud, et Jumal võtab kõiki enda juurde, kes seda ainult südamest tahab ja palub. Kord nägin televiisorist filmi, kus üks inimene oli saanud surma ning läinud taevasse. Seal oli pikk järjekord, et igaüks saaks süsti. See
Essee Inimene otsib õnne Iga inimene sünnib siia ellu üks kord. Elu on kordumatu nähtus ning igaüks küsib kord enese käest, mis on tema elu mõte. Vastust sellele küsimusele ei leia aga kõik. Osa inimesi ei vaeva üldse end sellega ning elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn
temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psühholoogiliste töömeetodite korrektsioonile. Väga tähtis on mõista, et ei kasvatuse ega tööga enese kallal ei saa muuta üht algse isiksusetüübi struktuuri teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne.
mingeid eriti lähedasi suhteid ei sõlmi. Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni viisid. Aga kuigi seda ei taheta eriti meeles pidada, teatakse ikka, et inimene ise võib olla enda suurim vaenlane. Iga inimene tahab saavutada oma eesmärke ja olla tunnustatud. Eriti tänapäeva ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste, tihtipeale vanemate pärast
Mis juhtub aga siis, kui jääme kinni minevikku? Aeg peatub. Mitte kell ei lõpeta tiksumist, vaid me ei saa edasi minna, kui pole lasknud lahti oma süümepiinadest või vihast. Minu jaoks on elus kõik mööduv ja kaov. Me oleme kõigest inimesed, me teeme vigu ning kuskil pole kirjas, et peaksime ilmtingimata kahetsema neid. Peame vaatama kaugemale, küsima endalt: ,,Mida ma sellest õppisin?" , ja siis näeme, kuidas elu läheb ainult edasi. Inimene ja aeg on omavahel nii seotud, et vaevu märkamegi, millised olime ja millised oleme praegu. Aeg muudab meid isegi siis, kui soovime järjekindlalt iseendaks jääda. Eriti nooremas eas, kui me ei kontrolli ennast ja ei vastuta oma tegude eest, sest elame veel ainult hetkes. Siis aga ajapikku näeme, et me ei saa ainult iseendale mõelda, vaid ka teistele, kuna muidu võivad lähedased ja sõbrad haiget saada, kui me ei ole viisakad ja ei kohtle neid austusega. Peame laskma lahti
Hea inimene - halvad olud Kaasaegne arusaam usub, et hea inimene on niisugune, keda ümbritseb meeldiv õhkkond, kellel on kõik mõnusat elu tagavad komponendid, kes usub iseendasse ja läbi selle armastab oma ligimest. Halvad olud võivad endast mitmesuguseid variante kujutada. Nendeks võib pidada näiteks maailmas toimuvaid sündmusi, mis ei soosi inimeste heasoovlikku käitumist või hoopis igaühe isiklikke ebaõnnestumisi. Hea inimese ja halbade olude suhe kangastub hästi Vene romaanikirjaniku Fjodor
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina. Alati ei pea tegema elus ainult õigeid valikuid, et elus hästi läbi lüüa. Koolis käies tekib tohutult valikuid, neid on isegi ehk rohkem kui ...
Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist repo...
Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis ● Erinevalt reaalteadustest puudub sotsiaalteadustes „absoluutne tõde“, saadud tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva
• on võimeline aru saama oma teo keelatusest • on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima Kes on süüdimatu? • Kui isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühhikahäirega • Selle peab tuvastama kohtupsühhiaatriline ekspertiis Piiratud süüdivus • Inimene võib olla vaid “vaimselt piiratud” • Kohus võib karistust kergendada • Joobeseisund ei välista süüd Karistus • Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja peab toimima ennetava vahendina, mis peaks ära hoidma süütegude toimepanemise tulevikus Mille alusel määratakse karistus? • Teo iseloom ja laad • Tahtluse ja ettevaatamatuse liik teo
"Inimene on saladus" ( F.Dostojevski) Inimene on ilmselt kõige intelligentsem ja täiuslikum olend maailmas, just sellepärast et inimesi on miljardeid ja kõik on täiesti erinevad ja omamoodi huvitavad. On miljardeid iseloomusid ja mõtteid mida me ei tea, see muudabki iga inimese salapäraseks ja see tõttu võibki öelda, et inimene on saladus. Saladus definitsioonina on see millegi salajas hoidmine ehk millegi varjamine üldsuse eest. Kas see on hea, et iga inimene on saladus? Kas see seab ühiskonna ohtu? Fjodor Dostojevski romaanis "Kuritöö ja karistus" kujunes salatsemine kahjulikuks. Peategelane Roskolnikov oli mõrvanud võlausaldaja Aljona Ivanova ja see järel läks kaks korrust alla poole peitu, samas sisenevad kaks klienti keda hiljem peetakse mõrva kahtlusalusteks
Kes on edukas inimene? Paljud inimesed usuvad, et edukas inimene on see, kellel on palju raha, suured autod ning mitmeid maju. Tänapäevases maailmas on tõusnud esiplaanile finantsiline pool mida rohkem on inimestel raha, seda edukamad peavad nad olema. Aga õnneks on igas asjas ka teine pool: inimesi ei mõõdeta nende rahakoti paksuse järgi, vaid hoopis muude väärtuste järgi. Kuna enamus inimesi on liikunud üle oma arusaamades, et mida rohkem on raha, seda edukam ta on. Seetõttu on inimesed hakanud
suudavad millegi lihtsaga hakkama saada, näiteks vanemate inimeste puhul võib see olla hommikul üles tõusmine. Seega ei saa öelda, et kui ma teenin meeletut kuupalka ja elan uhkes villas, olen edukas, sellel on ka teatud emotsionaalsed tasandid. Selleks, et edukaks saada, peab oma elu hakkama planeerima juba varakult: hiljemalt gümnaasiumi lõpuks peaks juba teadma, kuhu edasi minna õppima ja mida oma elus saavutada. Edukas inimene suudab otsustada, mida ta tahab teha, ja tema otsused on hoolikalt läbi mõeldud. Seega on ratsionaalne otsustusvõime oluline omadus, mis mängib tähtsat rolli, kui plaanin olla edukas. ,,Ei ole olemas suurt annet ilma suure tahtejõuta," on öelnud Honore de Balzac. Tuleb jääda kindlaks ja truuks oma plaanidele ja pigem minna läbi tule ja vee, kui valida lihtsamaid teid nende elluviimiseks. Kärsitus sunnib tegema vigu, mida hiljem on raske parandada
oleneb sellest, kui siirad ja ehtsad me oleme. Tihti on isiksus nõrga või ebameeldiva iseloomu meeldiv fassaad. Tänapäeval käituvad paljud selle alusel, mida nad arvavad, et nad on, selle asemel kes nad tegelikult on. Paljud lähevad üle oma vaimsete piiride, nad arvavad, et suudavad kudi tegelikult ei suuda. Igal inimesel on oma head ja vead aga nendega peab harjuma, sest ei ole olemas ideaalset inimest. Sa võid üritada ja tahta, et inimene ennast muudaks või parandaks aga seda ei saa kahjuks teha kui inimene seda ise ei soovi. Meile on antud sündides kaasa meie temperament, ning ümbruskond kujundab meie iseloomu. Igal isikul on oma isikupära ja see, et ta on teistest erinev ei tähenda, et ta on erak. See on hea kui inimsed on erinevad, sest muidu kui kõik oleksid ühesugused oleks maailm ebahuvitav ja üksluine. Isiksuseomadused ei ole võrdselt avatud teistele sinu ümber ega ka sulle endale
kes on edukas inimene? Nii palju kui on maailmas inimesi, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab oma elumõtteid omamoodi ning nende põhjal paneb ta ka paika oma prioriteedid. Nagu ütleb tuntud Eesti vanasõna: puhas süda on rohkem kui kott kulda, ent paljud sellega ka nõustuvad? On inimesi keda pimestab vaid läikiv kuld ja varandus, neil ei jätku tundeid ja aega perekonna ning armastuse jaoks. Hoolimata sellest peavad nad ennast edukaks, sest neil on rahaliselt kindel seljatagune, ent mida tunnevad nad tegelikult oma südames. Meediagi kajastab
Inimene kui iseenda vang Igal inimesel on elus raskeid olukordi, millega toime tulla on ääretult raske. Nii mõnigi kord ollakse nn kokkukukkumise ääre peal. On ju liiga palju mõjutatavaid tegureid meid ümbritsevas ühiskonnas, mis meid muudkui kitsasse raami kokku suruvad. Me võime selle nimetada vangistuseks. Kuid kas inimene ei ole selles mitte ise süüdi? Kas vabaduse saavutamine on vaid meie endi teha? Inimene oma mõttemaailmaga võib saada iseenda vangiks. Maailmas, kus valitseb vaid kurjus ja hirm tuleviku ees, on inimesed kergesti muutuvad. Bulgakovi "Meister ja Margaritas" kujutati inimesi väga ebaausatena. Tolleaegne stalini ajastu polnud just väga kiita. Inimesed olidki endale sisestanud, et mitte miski ei liigu siin ühiskonnas enam paremuse poole
Muidugi peab olema oma saavutuste üle uhke, aga kunagi ei tohiks hõistata enne õhtut, sest iialgi ei tea, millal see kõik lõppeda võib. C.Olson on öelnud: ,,Elu- mis on puhas, süda- mis on aus ja endast kõige andmine- see ongi edu." Kõige tähtsamad siin elus ongi õiged väärtushinnangud, mis on kõige aluseks. Kui inimesel on lisaks veel eesmärgid ja motivatsioon neid täita, siis võibki teda nimetada edukaks. Sest protsess, millegi kindla suunas, mida inimene soovib saavutada ja mille nimel vaeva näeb, ongi teekond edukuseni.
INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine) Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Eristatakse nelja peamist koetüüpi: epiteelkude; sidekude; lihaskude; närvikude. Elundid koosnevad sageli tavaliselt rohkem kui ühest koetüübist, sageli kõigist neljast. Näiteks süda, neerud ja maks. Ühesuguse ülesandega elundid moodu...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes.
Lepingute täitmine Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Mis on viivis? • Viivis - rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni Viivis • Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, sh mittekohase täitmise parandada • Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda viivise või leppetrahvi maksmist Võlgniku õigused • Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest • Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VõS §-s 162-le Võlausaldaja vastuvõtuviivitus • Kui võlgnik ei saa täita...
Inimõiguste piiramine Inimene ja õigus 10. klass Õiguspärane inimõiguste piiramine • Riigi kohustus kaitsta oma rahvast ja territooriumi välisagressiooni eest • Vajadus kindlustada kodurahu ja sisemist stabiilsust • Hädaolukord (erakorraline olukord) • Vajadus kinni pidada riigi ajaloolisest traditsioonist ja poliitilisest doktriinist • Muud erakorralised asjaolud Inimene ja õigus. Tallinn, 2001. Lk. 31. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt • Artikkel 7. Kellegi suhtes ei või rakendada piinamist või julma, ebainimlikku, tema väärikust alandavat kohtlemist või karistust. • Art 12 (3). Inimõigusi võib piirata, kui see on vajalik “riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks”. Arusaamad pärast 9/11 sündmusi • Pärast 9/11 terrorirünnakuid leiti USA-s, et...
Kas inimene on olude ohver? E.Vilde ,,Külmale maale" Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda. Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse. Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema. Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust. Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa. Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate pea...
,,Ja päike tõuseb" Ernest Hemingway Ernest Hemingway romaan ,,Ja päike tõuseb" jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse. Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus. Lihtsaks teeb asja see, et ka neiu ise on haavatud hingega ning otsib lõbujanuliselt erinevatelt meestelt tuge, millele viitavad tema lühiajalised armumised ning tüdinemised. Kõik osapooled on teadlikud, et mingit õiget a...
Perekonnaõigus Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Reguleerivad õigusaktid • EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida ka...
Ma arvan küll, et mõnikord on vaja ennast hellitada: näiteks nautida maitsvat toitu peenemas restoranis või osta kallis pilet heale kontserdile. Kuid endas tusa tekitamine näiteks sõbra järjekordse uue korteri pärast on minu arust absurdne ning teeb õnnetuks. Üks üldiselt tähtis mõjutaja inimese heaolule on tervis. Tervislik olukord mõjutab enesetunnet, psüühikat, väljanägemist, piirab tegevusvõimekust ja karmimatel juhtudel ka eluaega. Öeldakse, et inimene ei hinda enne oma tervist, kui tal seda enam ei ole. Leian omast kogemusest, et see väide vastab vägagi tõele. Alles (füüsiliselt või emotsionaalselt) haigestudes leiame, et oleme kaotanud millegi, mis tundub muidu nii enesestmõistetav. Mina leian, et suurimad mõjutajad inimestele on teised inimeseloomad, kes teda ümbritsevad: perekond, lähedased ja sõbrad. Meie õnn sõltub küll meist endist kõige rohkem, kuid raskuste korral saab paluda lähedastelt abi
Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
Inimene kujundab oma elu ise! Iga inimene kujundab oma elu ise. Seab seda ise oma kindlate käikude järgi. Rajab oma teed omaenda tegude järgi. Ükski inimene ei saa muuta oma vigu olematuks. Nagu öeldakse – omaenda vigadest õpitakse. Üks näide mida saab tuua on üpris sagedane just alaealiste puhul jookide kasutamine mis on neile keelatud. Joomine on üks paljudest noorte probleemidest. Paljud noored tarvitavad alkoholi ning ei oska piiridest kinni pidada. Kunagi ei mõelda tagajärgedele. Usutakse, et joomine uputab nende mured, aga nii see pole. See tekitab ainult muresid mis tavaliselt lõppevad kaklustega ja halbade
Tuleb õpetaja poole, istub ja vaikib ning ikka nagu luurab midagi. Istub sedasi vaikides tunni, teise ja läheb. Seda nimetas ta ,,heade suhete säilitamiseks seltsimeestega" ja oli ilmne, et tal meie pool käimine ja istumine oli raske ning et ta käis ainult sellepärast, et pidas seda oma seltsimehelikuks kohuseks. Meie, õpetajad, kartsime teda. Isegi direktor kartis. Näete nüüd, meie õpetajad on mõtlev rahvas, äärmiselt korralik, kasvanud Turgenevi ja Stsedrini mõju all, ometi see inimene, kes käis alati kalosside ja vihmavarjuga, hoidis oma pihus gümnaasiumi tervelt viisteist aastat! Ja kas ainult gümnaasiumi? Kogu linna! Meie daamid ei korraldanud laupäeviti koduseid etendusi, kartes, et ta võib teda saada; ja vaimulikud ei usaldanud tema juuresolekul paastuajal liha süüa ja kaarte mängida. Sääraste inimeste mõjul nagu Belikov hakati viimase kümne-viieteistkümne aasst jooksul meie
"Vääriti mõõdetud inimene" Stephen Jay Gould Ameerika polügenism ja kraniomeetria enne Darwinit *Alamasse klassi kuuluvad inimesed on "tehtud" viletsamatest materjalidest(neil on kehvad ajud, halvad geenid). *Juhid ja intellektuaalid ütlesid, et iniaanlased on madalam klass ja neegrid veel madalam (piltidel kujutati neegri lõuga etteulatuvana, et jääks mulje, et neegrid võivad olla veel madalam "tõug" ahvidest). *Lincoln jäi rahule sellega, et mustad sõdisid Ameerika koosseisus, kuid ei taandunud kunagi oma seisukohast, et ülema rassi positsioon kuulub valgetele. *Igal inimrassil on oma koht, nagu ka madalamatel loomadel (Wilson, 1970). *Samuel S. Smith avaldas lootust, et mustanahalised muutuvad peagi kauakaasia rassile sobivas kliimas valgeteks. *Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja p...
Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell. Me võime teeselda ükskõik kui tugevat ja julget, kuid hinges oleme me kõik kui väikesed lapsed lapsed, kes mängivad liivakastis, kuid kellel on unelm millegi enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes olemas oma roheline, orhideesid ja headust täis Eedeni aed, kus olla muretum kui Aadam ja õrnem kui Eeva. Kui nüüd ainult ei tuleks meie idülli lõhkuma hea ja kurja tundmise puu. Elupuu, mis külvab puhastes inimestes ahnust ja uudishimu miski, mille tõttu Aadam ja Eeva paradiisiaiast lahkuma peavad. Tänapäeval võib selleks elupuuks olla palju muudki peale ahnuse ja uudishimulikkuse
Inimene vajab ühiskonda täisväärtuslikuks eluks. Ühiskonna põhiolemus ürgkari asendus kogukondliku korraldusega, kujunes riik.(muidu ühesugune) Majanduse suhete alused kauplemine + tootmine = majandus. Erasektor eraomanduses olevad ettevõtted. Majanduse eesmärk tulu saamine. Poliitika tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega. Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonna, riigi kastutuses olev raha ja vara. Kultuur Inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused. Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus. 4 massimeediumit ajalehed, ajakirjad, raadio ja TV. 3 neti eelist kiire, odav ja ülemaailmne. Massikommunikatsioon mittedemokraatlikus ja demokraatlikus ühiskonnas demokr ajakirjandus vaba, infoallikaid palju, teabe eest vastutab väljaandja, võimu ja ametnike tegevus avalik, kasut tohib teiste riikide massiteabekanaleid, valitsuse ja poliitika kritiseerimine lubatud. Mittedem s...
Mainori Kõrgkool Psühholoogia Instituut, III KPS Referaat ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal Töö autor: Signe Valsberg Õppejõud: Peeter Selg ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 2 Tallinn, 2007 ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 3 Sisukord Eessõna...................................................................................................................................4 Sissejuhatus..........................................
Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli me püüame lahti mõtestada terminit mäng? Minu jaoks oli Johan Huizinga raamatu ,,Mängiv inimene" lugemine intrigeeriv ja väga haarav. Suurepärane täiendus Maria Tilga triloogiale ,,Kasvatus erinevates kultuurides" ja selgitus Lev Võgotski kultuurilis-ajaloolisele
21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel 56 minutit. Selle aja jooksul saab elustada. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine madalamal asetsevatesse kehaosadesse ja lihaskangestus. Meditsiin samastab bioloogilise surma aju surmaga. Elustada bioloogilise surma korral ei saa. 6
,,Mässav inimene" A. Camus Maailmas on võim ja mäss, viha ja kättemaks, võit ja suursugusus, kaotus ja leppimine, õnn ja õnnetus maailmas on inimene. ,,Inimene on ainus olend, kes keeldub olemast see, kes ta on. Küsimus on selles, kas peab tema keeldumine ilmtingimata viima teiste ja iseenese hävitamisele, kas igsaugune mäss peab lõppema üleüldise mõrva õigustamisga või suudab ta hoopis, pretendeerimata seejuures Süütusele, mis nagunii poleks võimalik -, avastada mõistuspärase süüdioleku pritsiibi." (A. Camus ,,Mässav inimene"lk. 24)
Keskaja inimene- tema igapäevaelu Keskaeg jagunes kolmeks, vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Enamasti võetakse keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi langemise daatumit, aastat 476 . Varakeskaeg oli vahemikus 5.-10. sajand, kõrgkeskaeg vahemikus 11.-14. sajand ja hiliskeskaeg vahemikus 15.-16. sajand. Keskaega sümboliseerib katoliiklus ning feodaalühiskond Feodaalühiskond kujunes välja kahe inimese vasalliteetsidemetel. Vasalliteet oli vasallide ehk läänimeeste omavaheliste sõltuvussuhete süsteem keskajal, mille aluseks oli feodaalne hierarhia: kuningalt vasallile, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks. Vasallisuhete tekkimise aluseks suur- ja väikefeodaali vahel oli lään ehk feood mis tavaliselt koosnes maavaldustest ning seal olevatest talupoegadest või muust varast (kindlus, linn).Läänisuhted vormistati vasalli ja senjööri kokkuleppega ...
Tema aga suutis kõik viha enda sees hoida ja selle heaks muuta, sest tal oli tugev iseloom. Kuid ükshetk, kui kasuema juba piiri ületas solvamisega, siis lihtsalt purskas see viha ikkagist kõik temast välja. Kuid tal vedas, sest ta pidi minema just kooli, ning ta ei pidanud oma kasuema kunagi nägema, kui ei tahtnud. Aga kuna Jane oli täis headust ja südamlikkust, andestas ta hiljem siiski oma kasuemale, ning tema tütardele. Iga inimene selliseid asju andestada ei suudaks. Mina vähemalt küll mitte. Tihti peale inimesed räägivad suure suuga, et nad on head ja ausad inimesed. Kuid tegelikult nii see pole. Kui on vaja kedagi aidata, siis neid ,,häid" inimesi pole kusagil. Nad teevad headtegu vaid siis, kui ise sellest kasu saavad. See pole hea. See näitab, et inimene ei hooli teistest, ainult iseendast. Peaasi, et neil endil hea oleks. Minule sellised inimesed ei meeldi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
