Ja päike tõuseb (5)

„Ja päike tõuseb“
Ernest Hemingway
Ernest Hemingway romaan „Ja päike tõuseb“ jutustab noorte inimeste elust peale laastavat sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse.
Teos on justkui armuromaan ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib pidev nn varjatud võitlus. Lihtsaks teeb asja see, et ka neiu ise on haavatud hingega ning otsib lõbujanuliselt erinevatelt meestelt tuge, millele viitavad tema lühiajalised armumised ning tüdinemised. Kõik osapooled on teadlikud, et mingit õiget armastust reaalselt ei olegi, kuid seda ei panda pahaks, sest niikuinii käib kogu nende elu mehaaniliselt. Sõda on võtnud tegelastelt võime luua tugevaid sidemeid ja millestki sügavamalt hoolida.
Suurt rolli mängivad raamatus ka alkohol ja staatus. Tegelaste elu möödub lõbutsedes, juues ja pidutsedes. Kui kainena hoitakse sisemine valu endas kinni, siis purjus olles käitutakse vastavalt oma tõelistele tõekspidamistele. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning elust libisetakse lihtsalt üle. Alkohol annab julgust ka oma kaaslaste suunas mürki pritsida. Enamasti võib seda täheldada Mike ’ i puhul, kes julgeb välja öelda kõik, mis tema südamel on. Mike on ka kõige rassistlikum kogu seltskonnast, kuna teeb pidevaid märkusi juudist Robert Cohni suunas. Cohn on läbi teose enim piinatud. Teda ei sallita, sest ta jõlgub teistel pidevalt sabas ning temast ei ole kunagi kasu. Tegelikult kehastab Cohn teoses vastandit ülejäänud seltskonnale, kuna tema on sõjast mõjutamata jäänud ning on võimeline pühenduma. Just selle pärast peavad tema kaaslased aga meest hulluks ja põlgavad teda. Sõbrad arvavad , et Cohn on liiga naiselik mees ja terroriseerib Bretti oma pealetükkivusega, kuid tavalise õnneliku inimese silmis tähendab see võimet tõeliselt armastada .
Hemingway idee järgi on inimese ja ümbritseva maailma side väga häguseks muutunud ning tegelased lähevad lihtsalt vooluga kaasa ning ei püüagi end kuidagi aidata, vaid on loobunud pingutustest ja tõelisusest. Inimese elul ei ole enam mõtet ning ainus, mis veel elus hoiab on alkohol ja meelelahutus .