„Ja päike tõuseb“
Ernest Hemingway
Ernest Hemingway romaan „Ja
päike tõuseb“ jutustab noorte inimeste elust peale laastavat
sõda. Teoses kajastuvad sõja kahjustused inimese hingele ning
eluviisidele. Autor kirjutab andekatest noortest, kes oma elu jooksul
oleks võinud korda saata suuri saavutusi, kuid sõda on võtnud neilt sihid ja innustuse.
Teos on justkui armuromaan
ilma traditsioonilise armuloota. Grupp sõpru, kelle vahel ei
eksisteeri tegelikult õiget sõprustki, rändavad Euroopas ringi
ning otsivad aina uusi võimalusi, kuidas oma elule taas mõtet
leida. Seltskonnas on ainult üks naisterahvas, kelle pärast käib
pidev nn varjatud võitlus. Lihtsaks teeb asja see, et ka neiu ise on
Autor kasutab sümbolistlikku stiili. Tal on suhteliselt napp sõnavara ning tegelaste dialoogid oleksid justkui mehaanilised ning neis esineb palju korduseid. Samas iseloomustab ta tegelasi üsna objektiivselt, ta ei kujuta kedagi läbinisti halva või heana. Samuti kasutab ta irooniat. 7.Kuidas mõista pealkirja? Raamatu pelkiri pärineb piiblist Koguja raamatu 1.peatükist, mis kõneleb asjade tühisusest: ,,Üks rahvapõlv läheb ja tuleb teine, aga maa jääb seisma igaveseks ajaks... Ja päike tõuseb ja päike läheb looja ja tõttab taas sinna, kust ta tõusis... Tuul käib lõuna poole ja pöörab enda põhja poole; alalõpmata käib tema ringi ja tuleb taas tagasi oma käidud teele... Kõik jõed jooksevad merre ja meri ei saa täis; kuhu jõed jooksevad, sealt tulevad nemad taas tagasi." 8.Hemingway tegelased on ,,kadunud sugupõlve esindajad", sest tegelased on kaotatud kontakti iseenda ja maailmaga, elu libiseb mööda ja elust libisetakse üle, juuakse, räägitakse
Nad tulid sõjast tagasi küll elusana, kuid nende hinges valitses surm. Nad ei suuda leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast loodusesse. Seda 7 kõike kujutab E. Hemingway oma romaanis "Ja päike tõuseb". Selle järgi hakati I maailmasõja järgset kirjanike põlvkonda nimetama kadunud sugupõlveks ("Ja päike tõuseb" moto pärineb Pariisis elanud ameerika emigrantkirjanikult Gertrude Steinilt "Te kõik olete kadunud sugupõlv".) Ernest Hemingway (1899-1961) Esindab psühholoogilist realismi. Elust Hemingway sündis 1899 Chicago eeslinnas. Isa oli arst. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Hemingway ajakirjanikuna. 1918.
· Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902 2) ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid"1903 3) ,,Prohvet Maltsvet"1905-1908 Looming: · Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). · Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja "Linda" aktsiad" (1894). · Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910).
usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova ("Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habras, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma. 2) Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne
Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi: 1) leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühsikonna ahvatlusele. Nt: Sonja Marmeladova (,,Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habrad, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski kuulub ise sama moodi sinna rühma; 2) kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal (mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria võitlejad, kes tahavad ühiskonda parandada, haritud (üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R.Raskolnikov. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: polüfooniline romaan mitmehäälene romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus. Looming: Esimene töö trükituna on: Balzaci ,,Eugeni Grandet" tõlge
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
9 Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed, usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova ("Kuritöö ja karistus"). Malbe, alandlik, habras, vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma. 10 Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus
Kõik kommentaarid