sarnane ehitus, erinev funktsioon) 3.) väljasuremine organismirühma kadumine (hävimine) Maalt (tervelt maakeralt ei leia enam ühtegi selle liigi esindajat) Väljasuremine on: fooniline kogu aeg mingi liik sureb välja massiline suure katastroofiga seotud, lühikese ajaga surevad paljud liigid, terved perekonnad, sugukonnad ja seltsid. (nt Permi ajal suri välja 96% liikidest, 84% perekondadest ja 52% sugukondadest. 8. Sümbiogeneesi hüpotees. Sümbiogeneesi ehk endosümbioosi hüpotees eukarüootse e päristuumse raku tekke seletus. Kuulub evolutsioonilise progressi alla. Üks prokarüootne lähterakk omandas fotosünteesi ja aeroobse hingamise ,,kodustades" vastavad bakterid, muutes need rakuorganellideks kloroplastide ja mitokondrite näol. Põhjus, mis arvatakse nii on see, et mitokondris ja plastiidides on oma DNA, ribosoomid ning nad mõlemad on ümbritsetud kahekordse membraaniga. Nad suudavad ka praegu
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta..............................................................................................
jne. Muutujad - nähtused, mida uurida kavatseb mõõta. a) Sõltumatu muutuja muutuja mis omab uurija arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus) b) Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Nad on alati samasugused. Hüpotees uurijapoolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees vöäljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Nt inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Andmete kogumine alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada ka teiste poolt varem kogutud andmeid (on avalikke andmestikke nagu nt Euroopa sotsiaaluuring, Maailma väärtusteuuring ) . Peamised sotsiaalteaduslikud andmetekogumise meetodid: 1. Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment
informatsiooni vähendab või välistab antud efekti kaotades negatiivse informatsiooni unikaalsuse. Lau (1979) väitis, et Kanouse'i ja Hansoni (1977) positsiooni edasiarendamine seisneb selles, et inimesed on motiveeritud nägema negatiivset informatsiooni veenvamana. Kui negatiivsust vaadeldakse antud positsiooni aktsepteerimise hinnana, siis suurendab negatiivne informatsioon kritiseeritud positsiooni aktsepteerimise hinda. Hinnale suunatud hüpotees pakub välja riskil põhineva motiveeriva selgituse - kui negatiivne informatsioon on tõene, on positiivse informatsiooni aktsepteerimise risk vastuvõetamatu. Mida tähtsam on positsioon või küsimus, seda tõenäolisemalt võib inimene antud informatsioonile tundlik olla ning negatiivset informatsiooni riskina näha. Riski suhtes tundlik inimene võib negatiivse informatsiooni suhtes väga ratsionaalselt tegutseda või sellele positiivsest informatsioonist tugevamalt reageerida.
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB
Elektronklupi ja tavalise klupi mõõtetulemuste võrdlemine Kesk. tava 19,80909091 Kesk.elek. 19,72727273 P-väärtus 0,009990419 Jah või ei Ei 14. Katselapid feromonpüünisega Uuriti kas feromonpüünisest on kasu või mitte. P-väärtus on 1 ja selgus et feromoonpüünisest ei olnud erilist kasu. 15. Hüpoteesid H0 ehk nullhüpotees on väide, et valimid on ühesuguse keskväärtusega üldkogumitest. H1 ehk sisukas hüpotees on väide, et valimid on erinevate keskväärtustega üldkogumitest. 16. Esimest liiki viga Esimest liiki veaks nimetatakse, kui võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees. Tavaliselt antakse ette 1. liiki vea tõenäosuseks 0,05. 17. Olulisuse nivoo Oluselisusse nivooks nimetatakse, esimest liiki vea tegemise suurim lubatav tõenäosus 18. Olulisuse tõenäosus
puhul ka ei ole; aga 900 ja 1200 ms on n tulemus parem, on see juba interaktsioon. Võrdlus sõltub sellest, millise teise faktori suuruse võtame võrdluse aluseks. Näide: Pratkanis et al. (1988) "sleeper effect" (magaja-efekt) : [siia Fig.10-1] Siin F1 infoallika tunnuse esitamine enne või pärast teadet; F2 - viivitus arvamuse küsimisel (0 v. 6 näd.). Seega on see 2 x 2 FE. Nii F1 kui F2 võivad anda faktori üldefekti. [siia Fig. 10-2, 10-3 ja 10-4 ] Seletuseks dissotsiatsiooni hüpotees: esituse ajal on teade ise ja ebausaldatava infoallika tunnus tihedalt seotud, mistõttu nad vastastikku vähendavad üksteise mõju ja arvamus eriti ei muutu. Aja möödudes seos teate ja lisatunnuse vahel nõrgeneb ja selliselt, et allikas ununeb. See põhjustabki arvamuses positiivse muutuse, nn. magaja-efekti. Võib esineda ka interaktsioon F1 ja F2 vahel [Fig10-4). Joonistel on näha, kuidas faktorid mõjutavad tarbija hinnangut (kas läheb ostma, st. kas hinnang on paranenud)
suitsetasid nikotiini pärast sõltuvus.Veel suitsetaja keda sunniti suitsema suitsetab , sest suitsu on ninakaudu lahe välja puhuda.Suitsu olid proovinud kõik . Osaliselt said nad esimese suitsu ise kuskilt muretsetud ning pooled said sõbralt.Arvatakse , et suitsetamine on harjumus , aga ka sõltuvus, aga ka ,et suitsetamine raiskab ainult raha ja osad teevad seda sellepärast ,et äge olla .Küsitletud poisse ei häiri suitsuhais kui suitsetaja teeb seda väljas või eemal olles. Minu hüpotees oli, et enamus noori suitsetavad . Minu hüpotees lükati ümber- enamus küsitletud noori ei suitseta. KOKKUVÕTE Suitsetamine on kahjulik. Kahjustab tervist ja rasedatel loodet. See muudab sind väliselt vanemaks ( mis on küll noorte arust äge ) ja teeb ka koledamaks- hambad lähevad kollaseks jms. Suitsetamine pole ainult ,see kui sa ise tõmbad tubakat , vaid on ka olemas passiivne suitsetamine. See on sammuti kahjulik. Ei suudeta lõpetada , sest kas on sõltuvus või harjumus.
Millistest keemilistest elementidest ta koosnes? Millised klimaatilised tingimused seal valitsesid? Kuidas tekkis elu? Kõige õigem vastus on: me ei tea. Keegi pole mõõteriistade ja filmikaameraga kohal olnud. Jääb üle püstitada hüpoteese ja püüda neid katseliselt tõestada. Teadlased ongi siin suure töö ära teinud. On loodud pilt ürgsest Maast. Radioaktiivsete isotoopide uurimisega määratakse pinnase ja selles leiduvate elu jäänuste vanus. Keemilise evolutsiooni hüpotees väidab, et lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest kujunesid aja jooksul atmosfääris ja ürgookeanis keerulised bioorgaanilised molekulid. Abiogeneesi hüpoteesi järgi tekkis elu elutust mateeriast (keerulistest bioorgaanilistest molekulidest) juhuslikult sobivate tingimuste tõttu, mis leidsid aset ainult üks kord Maa ajaloos. Tõsi, neid hüpoteese ei ole suudetud päriselt tõestada. Mõni keemilise evolutsiooni etapp on jäänud mõistatuseks
Südame töö Koostajad: Kerttu Olesk Maris Valge Merily Kermik Kätriin Tamm 10c Kuressaare Gümnaasium Probleem Miks suureneb südametegevus peale aktiivset kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem vajab inimese organism hapnikku ja toitaineid. Seetõttu lööb ka süda aktiivse tegevuse käigus ja peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks. Inimese pulssi mõõdetakse inimese randmelt või kaelalt tuiksoonelt. Seadus Tegevuse kiirendamine muudab südametegevuse rütmi, sest aktiivsemal liigutamisel vajab organism rohkem hapnikku ja toitaineid, mistõttu süda kiiremini töötama ...
lähtuv lingvistilisi mõisteid kasutav analüüs. 2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
.............................................................................4 Kokkuvõte..............................................................................................5 Kasutatud kirjandus.................................................................................6 2 Sissejuhatus Töö eesmärk ja hüpotees Meie uurimistöö eesmärk on uurida mida teevad kaheksanda klassi õpilased arvutis olles. Me proovime tõestada et enamus kaheksanda klassi õpilastest istuvad oma vabal ajal arvuti taga, ilmselt suhtluseesmärkidel. Uurimistöö etapid Koostasime uurimistöö kava Kogusime teemakohast materjali Küsitlesime inimesi Sõnastasime uurimustulemused Vormistasime uurimustöö 3
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Suitsetamine kuuendas klassis Triin Tarand 12 A Tallinn 2009 Suitsetamist võetakse tänapäeval nn popilt. Enamik väikseid lapsi on näinud suuremaid tarvitamas tubakat. Sellest tulenevalt leitakse, et ka neile on see lubatud. Samas kui ka vanemad kodus suitsetavad võib see harjumus tekitada lastes huvi, mille nad üldjuhul tahavad järele proovida. Samuti hakkavad noored suitsetama, sest tahavad "olla nagu teised". Uurin linna kooli ja maal asuva kooli kuuenda klassi noorte suitsetamist. Kuidas mõjutab suur elanikkond suitsetamist? Aluseks võtan Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi ja Ääsmäe Põhikooli kuuendad klassid. HÜPOTEES: Linnakoolis Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis suitsetavate noorte arv kuuendas klassis on suurem kui maakoolis Ääsmäe Põhikoolis. AJAKAVA 1) va...
Kas tõe teadmine on alati vajalik? Kas just ilmtingimata on alati hea ja vajalik teada tõde või piisab meile rõõmsana tunduva reaalsuse olemasolust. Olgu nad siis oletused või tõde, on kindel, et peab olema üksainus vastus. Miks varjab valitsus meie eest ufosid ja ei avalda asju mis juhtuvad Area 51-es? Kui iga neljas inimene sureb vähki siis miks ei ole vähile veel ravi? Kas ravimifirmad tekitavad ja levitavad oma loodud viiruseid, et vaktsiinide müügiga raha teenida? Need on muidugi küsimused ja vandenõuteooriad mis mul on tekkinud, on need tõesed või mitte, ehk teavad seda ainult vähesed isikud Maal. Ja ma usun, et tõe teadmine pole alati vajalik, sest kui valitsus isegi ütleks, et ufod on olemas ja kinnitaks, et nad soovivad ainult head siis tekiks uus hüpotees, et miks nad meie vastu lahked on ja mis kasu nad sellest saavad ja see teema areneks järjest edasi selleni, et inimesed elaksid pa...
Kvalitatiivse uuringu ülevaade teadusartiklist Artikli teema: laste ülekaalulisus, toidusõltuvus, rämpstoidust põhjustatud heaolu tunne. Töö eesmärk: jagada teavet ja toetust noortele interneti vahendusel, jagada teadmisi terviklikust toitumisest, aidata säilitada tasakaal tervisliku ja ebatervisliku vahel. Kogu protsess oli anonüümne. Kutsuti üles rääkima kogemustest ning end proovile panema. Artikli hüpotees/uurimusprobleemiks on see, et teismelised ja varateismelised on ülekaalulised ning ei oska ohjeldada oma söömisharjumusi. Andmete kogumise metoodika: a) postituste ja jututubade kaudu b) tehti valikvastustega küsitlusi. Et vastata ning olla liige pidid sisestama vanuse, sugu, pikkuse ja kaalu. Tarkvara määras kehamassiindeksi, mis pidi olema suurem või võrdne 85 protsendiga, et võtta osa programmist. Kokku kestis protsess 96 kuud. Valimi koostamine: Vaja oli teha uudsemaid uuringuid võimalikest toidu sõltuvu...
Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku uurimise tulemusel saame teaduslikud faktid, uurimise kordamisel peavad tulemused olema samad. 3. Olemasolevale probleemile hüpoteesi sõnastamine 4. Mõisted loodusseadus teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegset selgitada mitmeid loodusnähtusi teaduslik fakt uurimise käigus jõutakse teaduslike faktideni teaduslik teooria teaduslike faktide ja seaduste üldistused hüpotees mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata aga ka kummutamata teaduslik oletus probleem küsimus, mille lahendamiseks pole piisavalt teadmisi, laendust vajav küsimus 5. 6. Elu organiseerituse tasemed, uurimisobjektid, teadused Molekulaarne tase molekul (haruteadus) bioloogia, viroloogia (viirused, viirushaigused) Rakuline tase rakud, organellid tsütoloogia (ehitus ja talitlus)
1) plancki hüpotees valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem E=hf; 2) footon elektromagnetvälja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tõestati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt elektroni väljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, seda tugevam vool); 4) punapiir piirsagedus, mida fotoefekt tekitada suudab, sellest suurema lainepikkusega või sagedusega valgus enam elektrone vabastada ei suuda (kvantoptikas väikseima sagedusega valgus, mis võib tekitada fotoefekti); 5) stoletovi katse õhutühjas balloonis on 2 elektroodi, valguse toimel katoodist välja löödud elektronid liiguvad anoodile, mis põhjustab fotovoolu, aga muutumatu valguse intensiivsuse puhul oleneb tekkiva voolu tugevus rakendatud pingest. 6) külllastusvool tekib kui teatud pinge väärtuseni voolutugevus...
Bioloogia uurimus Uurimisküsimus: Kumb rikneb enne, kas sai või leib? Uurimisobjektid: Leiburi klassikaline Kirde sai (üks viil) koostisosad: nisujahu, vesi, suhkur, rapsiõli, pärm, sool ja Fazeri must taskuleib seemnetega (pool viilu) (Mõlemad olid ostetud 09.09.16) koostisosad: rukkijahu, joogivesi, päevalilleseemned, nisujahu, suhkur, rukkilinnasejahu, odralinnaseekstrakt, nisuvalk, linaseemned, seesamiseemned, pärm, keedusool, stabilisaator E466, emulgaator E482, säilitusaine sorbiinhape Hüpotees: Sai rikneb enne kui leib Katse kestus: 4 päeva (laup-teisip) Katse käik: Valisime sama suured saia- ja leivaviilu, mis olid ostetud samal ajal ja katse jaoks õhukindlasse minigrippi paigutatud üheaegselt. Hoidsime neid toatemperatuuril. Jälgisime katse käiku 1x päevas. Taustinfo: Toodete säilivust mõjutab koostis, kasutatud tehnoloogia, hügieen tootmisel ja säilitamisel ning muud hoiutingimused. Kõige värskem ja maitsvam on leib-sai just...
Geograafia KT Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks(kus toimub energa-ja ainevahetus ümbritsevaga) ja suletud süsteemideks(aine ja energiavahetus puudub. Ajas muutuvad süsteemid on dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. U...
esimest korda platoo kohale 1939. aastal alustas Paul Kosok, USA ajaloolane, joonte uurimist ning avaldas esimese seisukoha nende tekke kohta 1960. aastatest alates on need jooned kogunud sensatsioonilist tähelepanu 1994. aastal kanti joonised UNESCO maailmapärandite nimekirja Teooriad Paljud teadlased pakuvad, et joonistati pilte jumalatele, kes ainsana saavad neid taevast vaadata Lisaks peetakse neid indiaani hõimude tootemiteks Üks astroloogiline hüpotees, et jooned sihtisid kohti horisondil, kus tõusis ja loojus päike ning muud taevakehad (astronoomilised kalendreid) Usutakse et muistsed inkas kasutasid jooni religioossetel eesmärkidel - mööda neid liiguti, või siis olid need ohverduspaigad Arvatakse ka et need jooned olid kasutuses niisutuskanalite Veel on inimesi kes arvavad, et geoglüüfid on loodud maaväliste olendite poolt või siis nende auks
Katsetest saab kinnitust ka sellele kas teadlase töö on vilja kandnud, kas töö tulemused vastavad tegelikkusele. Sajandite vältel on teaduses kujunenud kindlad võtted looduse tundmaõppimiseks. See võtete süsteem kannab teaduse meetodi nime. Uurimistöö saab alguse probleemist, mille lahendamine on hetkel oluline. Probleem võib tekkida mingi nähtuse vaatlusest või vajadusest leida lahendus seni lahendamata ülesandele. Probleemi lahendamiseks püstitatakse hüpotees ehk teaduslik oletus, mis tugineb olemasolevatele teadmistele. Hüpoteesi kinnitamiseks või selle 12 ümberlükkamiseks planeeritakse eksperiment, terve seeria katseid. Katsetulemused registreeritakse, töödeldakse ning tehakse esmased järeldused. Pärast seda püütakse eksperimendi järeldusi seletada juba mingi olemasoleva teadusliku teooria abil. Kui see õnnestub, on hüpotees leidnud kinnituse ning muutunud teaduslikuks tõeks. Kui
jaanuaril 1940. aastal Jõgeval. Madalaim aasta keskmine õhutemperatuur Eestis +1,6°C oli 1942. aastal Jõgeval. [2] Jõgeva on Eesti meteoroloogias kindlasti tuntud oma külmarekordite poolest. Antud töö eesmärgiks on saada ülevaade õhutemperatuuride erinevusest linna piires ja võrrelda neid tulemusi eelneva aasta mõõtmistulemustega. Töö hüpoteesiks on väide, et Jõgeva linnas õhutemperatuurid on võrreldes varasemaga kõrgemad, mis on tingitud globaalsest soojenemisest. Hüpotees tugineb eeldusele, et Eesti on suhteliselt suur kasvuhoonegaaside tootja, seda näiteks elektrienergia tootmisel. Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste
Jõgevamaa elanike arvuga [8], kus nimede populaarsustabel on tehtud vastsündinutest vanuriteni, saab püstitada hüpoteesi, et Jõgevamaa Gümnaasiumi enam levinud nimedel ei ole ühisosa Jõgevamaa populaarsete nimedega. 3 Ka sel aastal on arvatavasti nimed Kätlin ja Martin üsna populaarsed, nagu oli eelmisel aastal. See hüpotees tuleneb sellest, et on möödunud vaid aasta ning seetõttu ei tohiks olla suurt erinevust nimede vahel. Lähtuvalt eesmärgist püstitatakse kolm hüpoteesi: Jõgevamaa Gümnaasiumi populaarsetest nimedes mitte ükski ei esine 2016. aasta Jõgevamaa populaarsemate nimede seas. Jõgevamaa Gümnaasiumi nimed ei esine ka õpilaste sünniaastatel pandud nimede populaarsustabelis.
nullhüpoteesile Sellisel juhul t= = H0: a=0 se( a ) se( a ) Kahepoolne hüpotees Nullhüpotees H0: a =0 Ökonomeetriapakettides leitakse t ja p väärtused just Sisukas hüpotees H1: a 0 selle juhu jaoks. Kriitiline piirkond (vastu | t |> t 2 ( ) Teistel juhtudel tuleb teha
6.Olulisustõenäosus, olulisusnivoo, I ja II liiki viga Olulisustõenäosuseks nimetatakse antud valimi põhjal saadud riski teha I liiki viga (p-value) Olulisusnivooks nimetatakse maksimaalset lubatud tõenäosust teha I liiki viga (β) maksimaalne lubatav I liiki vea tõenäosus (tavaliselt α = 0,05; 0,01; 0,001), nö valulävi. I liiki viga: P(H1 tõestatud | H0 on õige) tekib siis, kui võetakse vastu sisukas hüpotees, aga tegelikult on õige nullhüpotees. II liiki viga: P(H0 juurde jääda | H1 on õige) tekib siis, kui jäädakse nullhüpoteesi juurde, kuid õige oleks sisukas hüpotees. I liiki viga võib olla oluliselt väiksem kui II liiki viga 7.Normaalne aproksimatsioon kui tsentraalse piirteoreemi rakendus Tsentraalset piirteoreemi kasutatakse normaalse aproksimatsiooni juures teststatistiku z leidmiseks. X1, X2, …, Xn s.s
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 II seminar Võlasuhte tekkimine lepingueelsetest läbirääkimistest ja eellepingust Teemad 1. lepingueelsed läbirääkimised; 2. läbirääkimistest tekkivate kohustuste sisu (kaitsekohustused); 3. lepingueelne vastutus; 4. eelleping. Tudengi teadmised ja oskused: 1. tunneb ära lepingueelsed läbirääkimised ja teab, millised on läbirääkimistest tulenevad kohustused; 2. teab, milliseid nõudeid võib läbirääkimistest esitada järgmistel asjaoludel: 2.1. läbirääkimiste tulemusel lepingut ei sõlmita; 2.2. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave on muutunud lepingu sisuks; 2.3. leping sõlmitakse ja leping on kehtiv ning läbirääkimistel antud teave ei ole muutunud lepingu sisuks; 2.4. leping sõlmitakse ja leping on tühine (VÕS § 15); 3. tunneb ära eel...
arvuga w0, st on võrdne arvuga w0, on arvust w0 suurem või väiksem. Oletatav väärtus w 0
on mingil määral meie veendumus. Moodustame valimi(kontrollvalimi) ja arvutame
valimi statistiku kui üldkogumi vaadeldava karakteristiku w hinnangu. Sõltuvalt sellest,
millises suhtes on valimi põhjal arvutatud statistik meie poolt pakutud arvuga w 0 võime
anda hinnangu oma väitele, st kas on võrdne, väiksem või suurem. meie oletatava
väärtusega.
38. Hüpoteeside tüübid
Kahepoolne hüpotees :
H0: w = w0
H1: w ≠ w0
Hüpotees “suurem” :
H0: w≤w0
H1:w>w0
Hüpotees “väiksem” :
H0: w≥w0
H1:w
V seminar Õiguskaitsevahendid (II). Taganemine ja ülesütlemine Teemad 1. Taganemise mõiste ja liigid. Tarbija taganemisõigus 2. Taganemise materiaalsed eeldused ja formaalsed tingimused 3. Ülesütlemise mõiste. Kestvuslepingu mõiste. Ülesütlemise liigid. 4. Ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed tingimused 5. Kohustuste vahekorra muutumine (VÕS § 97) Tudeng tunneb ja teab: 1. miks tuleb eristada taganemist ja ülesütlemist ning eristamise alust (ajalooline ülevaade) 2. taganemise ning ülesütlemise materiaalseid eeldusi ja formaalseid tingimusi (õkv skeem); erinevused ja samade sätete kohaldamine 3. milline on oluline rikkumine, kuidas sisustatakse olulist rikkumist kohtupraktikas 4. milline on poolte lepinguvabadus taganemisõiguse (alused ja kord) reguleerimisel ja selle piirangud 5. taganemisavaldus...
· Millisel sajandil sai alguse valguse olemuse teaduslik käsitlus? 19.saj · Kuidas nimetatakse korpuskulaarteooriat? osakesteteooria · Mida põhjustavad erineva lainepikkusega valguslained? Erineva värviaistingud. · Mida võib saada põhivärvuste liitmisel? Valge värvuse. · Milline valgus annab kõige tugevama aistingu? Rogeline valgus. · Mis on monokromaatne laine? Laine mille lainepikkus ei muutu. · Valguskvandid teise sõnaga. Footon · Hüpotees teise sõnaga. oletus · Valguse kiirus vaakumis? C 3*108 m/s · Milles seisneb ,,kasvuhooneefekt"? maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu tõuseb tasapisi. · Milline valgus on silmadele kahjulik? ultravalgus · Mis põhjustab osooniauke? Freoonide laialdane kasutus tehnikas ja olmes · Millist valgust kiirgavad kõik kuumad kehad? infravalgust · Nähtava valguse lainepikkused? · Kuidas avaldub valguse laineline olemus
1. Andmed Nimi Matrikkel email 2. Pealkiri Helireostuse mõju linnupopulatsioonide pesitsusele 3. Sissejuhatus Helireostus ehk mürareostus on inimtegevusest põhjustatud kahjulik heli. Peamisteks saasteallikateks on ehitustööd ning transpordisüsteem, sealhulgas mootorsõidukid, lennukid, rongid. On teada, et mürareostus häirib loomade elutegevust. Näiteks linnade läheduses elavad punarinnad (Erithacus rubecula) eelistavad laulda öösiti, kuna siis on vaiksem. Veel on täheldatud, et müra muudab loomadevahelise kommunikatsiooni valjemaks, seda nähtust nimetatakse Lombard-i effektiks. Kuid kuidas täpsemalt muudavad linnud oma käitumist, kui pesitsusalad on müraga reostatud ning kas on märgata ka lindude pesitsusalade taandumist üha valjeneva helireostuse ees? Negatiivse mõju tuvastamise korral tuleks tulevikus jälgida, et olulised lindude pesitsusalad ei kannataks mürareostuse all. 4. Eesmärk Töö ees...
Magnetism Andre Marie Ampere Prantsuse füüsik ja matemaatik Uuris kahe ühepikkuse juhtmelõigu vastastikmõju. Selle vastastikmõju kaudu on defineeritud voolutugevuse ühik 1amper Ampere'i seadus Ampere'i seadus F = B I L sin F=juhtmelõigule mõjuv jõud. I=juhet läbiva voolu tugevus. L=juhtmelõigu pikkus sin=nurk suuna ja voolu magnetvälja vahel Ampere'i hüpotees - aine magnetilised omadused on ära määratud temas toimuvate ringvooludega. Vasaku käe reegel Jõu suuna Ampere'i seaduses määrab vasaku käe reegel. Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. Kui voolusuunad on samasuunalised mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Kui voolusuunad
Kontrollida, kas antud lausearvutuse valemid on samaväärsed? 1. (¬A ¬B) A ja A B 3 2 4 1 1 AB (¬A¬B) A A B 11 0 1 0 1 1 1 1 1 10 0 1 1 1 1 1 0 0 01 1 0 0 1 0 0 1 1 00 1 1 1 0 0 0 1 0 Vastus. Ei ole samaväärsed. 2. (A & B) C ja (¬A ¬B) C 2 1 3 2 4 1 ABC (A & B) C (¬A ¬B) C 111 1 1 1 1 1 0 0 0 1 1 110 1 1 1 1 0 0 0 0 1 0 101 1 0 0 1 1 0 1 1 1 1 100 1 0 0 0 0 0 1 1 0 0 011 0 0 1 1 1 1 1 0 1 1 010 0 0 1 0 0 1 1 0 0 0 001...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
naistele võrdseid õigusi taotlev naiste liikumine. „See on naistele korraldatud pidu minule, eesti feminismi esikriitikule, niinimetatud pehme naisliikumise esiemale." 4. Analüüsi essee ülesehitust. Nimeta kolm joont, mis seda iseloomustavad. Esse ülesehitus on hea. Talle on loomulik mina-vorm, mis on tekstis täitsa olemas. Tekst on ära jaotatud lõikudeks ning sedasi on lihtsam lugeda. Tekstis on olemas ka hüpotees, mida püütakse tõestada. Sirje Kiini teksti on põnev lugeda ja see kutsub sind kohe lausa lugema. Saad aimu, mis tema arust hakkab juhtuma ja mida on oodata aastal 2050. „Ärkan sügavast unest ja märkan – ümberringi on sõbrad Eestist, Soomest ja Saartest (USA)". „Üks suurekasvuline sportlik neiu nimega Signe jutustas oma viimastest õpingureisidest. Reisimine oli saanud üliõpilasnoorsoole taskukohaseks ja soodsaks eluviisiks."
Linnutiiva evolutsioon Evelyn Landing Sissejuhatus • Lindude eellased eraldusid Keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest. • Millisest diapsiidide rühmast ja millal linnud täpsemalt alguse said, pole selge, kuigi uusi fossiile pidevalt leitakse. • Viimasel ajal on toetust kogunud ka alternatiivne hüpotees lindude ja dinosauruste pärinemisest ühtsest eellasest (varastest diapsiididest). • Viimase kasuks räägivad eriti lindude ja sisalvaagnaliste esijäsemete (ja oletatavasti hingamiselundite) ehituse erinevused ning teooria, et suled olid diapsiidide primaarseks katteks ja soomused nende derivaadid. • Kaasaegsed lindude seltsid tekkisid ilmselt juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise
Kordamiseks • Sissejuhatus füüsikasse Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem. nähtus...
Küsimustele vastamine 1.-ee-Eesti . ru-Vene .lv.Läti 2.Domeenilaiendid on .eu-Euroopa ja .com-Rahvusvaheline ärisaitidel ja .net- Rahvusvahelistel Interneti administratiivseltel saitidel 3. Uurimistöö teksti ülesehitus peab olema põhjalikult läbi mõeldud. Esitatav materjal ning sellest lähtuvad arutluskäigud peavad moodustama sisulise terviku. See omakorda peab olema liigendatud osadeks, mis käsitlevad kõik ühte aspekti tervikust ning järgnevad üksteisele loogiliselt. 4.Uurimustöö eelduseks on uuring, mis on piiratud uurimusülesande täitmine. 5.Referaat on refereering, uurimistöö on uurimus. 6.Plagiaat on loomevargus. Vältida saab seda viidete juurde lisamisega. 7.Uuringute liigid on kirjeldavad ja analüütilised. 8. Kvalitatiivuuring on teadusliku uurimise meetod, millega otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Kvantitatiivsed uurimisme...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid: teema valik
alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites. Andmeid analüüsiti konstruktivismi teooriast lähtudes, mis rõhutab uurijate rolli olulisust suhtlusel uurimisobjektidega, ja tähendab et andmeanalüüs kujuneb välja uurimisobjektidega suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel. Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest etappidest tulenevad erinevad identiteedid neil isikutel
- Välise kultuuri normid 21. Õigusnormi tunnused. Õigusnorm lähtub riigist. Täitmine tagatakse riigi sunniga. Üldkohustuslik käitumisreegel. Annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Õigusnorm on formaalselt määratletud reegel. Õigusnormi sisu võib lõhtuda erinevatest aspektidest (kultuur, sotsiaalne areng jm). Ühe õiguskorra keeled võivad erineda. 22. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon. Hüpotees – millal reeglid kehtivad Dispositsioon – käitumise sisu Sanktsioon – karistus. Kui –hüpotees-, siis –disp.-, vastasel juhul –sanktsioon-. Siin peaks vist see pikk jutt neist eraldi ka olema? 23. Õigusnormide liigid, õigusnormide kehtivus. Suhte järgi – valitus + KOV Reguleerimisobjekti järgi – mis valdkond Ajalise kehtivuse järgi Territoriaalse kehtivuse järgi
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse
pealkirjad tuleb eelnevalt vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1; Heading 2)). 2.3. Sissejuhatus Loovtöö sissejuhatuse sisu peab tekitama lugejas huvi. Soovitav pikkus üks lehekülg, mitte rohkem. Selles sisaldub: teema valiku põhjendus töö eesmärgi (juhtmotiivi, põhiprobleemi) sõnastamine sõnastatud on uurimisküsimused ja võimalusel hüpotees või hüpoteesid. Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile. ülevaade töö alaosadeks jaotamise põhimõtetest ülevaade kasutatud uurimismetoodikast ja meetoditest ülevaade peamistest allikatest Heaks tooniks on ka kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses. 2.4. Põhiosa Ülesehitatud peatükkidena ja/või alapeatükkidena, sisaldab: uuriva töö (UT) puhul probleemi seletava kirjelduse
lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal. Ühes aluses võib sisalduda mitu eeldust. Näiteks ühest tõendist ei piisa kohtus reeglina süüdimõistmiseks. Kas see, et Malle käib Kallega, on tees või hüpotees? Järeldusseos on see, et kui inimesed käivad, siis nad käivad käsikäes ja meeldivad üksteisele. Järeldusseos on varjatud kujul, ei tulene otseselt tekstist. Argumendi mõte tuleneb esitusest (tähendamistegu) ja sisust (sõnum). Nendest on välja loetavad argumendi struktuur ja funktsioon ehk argumendi loogika. Argumendi struktuur ja funktsioon on kõige tähtsamad argumendi tunnused – loogika peab olemas olema.
· Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ... (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon) Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole. HDS Karistusseadustik eriosa üldosa ÕIGUS Õigusvaldkonnad
6. Konstrueerin samas teljestikus: 6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafiku 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafiku 7. Kontrollin Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võtan olulisuse nivoo = 0,10; st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238). Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: Et hüpotees vastu võetaks, peab DN Dkr, antus arvutustes kehtib võrratus 0,16 < 0,238 ja seega võtan nullhüpoteesi vastu ning põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Jagan valimi viieks võrde mahuga osaks ( võtan osaks 1.-5.arvu...21.-25. arvu). Kontrollin moodustunud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi , kasutan selleks dispersioonanalüüsi metoodikat ja võtan olulisuse nivooks = 0,05: Leian rühmade keskväärtused: Leain rühmade dispersioonid:
.............7 2.1 Energiajoogid ja alkohol............................................................................................9 2.2 Energiajoogid ja tervis.............................................................................................10 2.3 Energiajook pole ohutu............................................................................................10 3 TEOSTATUD UURIMUSE ANALÜÜS.......................................................................12 3.1 Hüpotees.................................................................................................................. 12 3.2 Uurimisobjekt..........................................................................................................12 3.3 Ülevaade uuringu tulemustest..................................................................................12 ...................................................................................................................................
+ pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit
R. op. cit., lk 107. 18 Narits. R. op. cit., lk 107. 14 ,,Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel." 15 8. TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetu õigusliku tagajärje. Selleks peavad olema nad kantud rangest loogilisest struktuurist: ,,Kui..., siis..., vastasel juhul..." ehk hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Hüpoteesiks nimetatakse elulisi asjaolusid, abstraktset faktilist koosseisu, mis õigusnormis leidub. Dispositsioon (regulatiivse normi korral) või sanktsioon (õigustkaitsva normi korral) kehtestab õigusliku tagajärje. Neid kolme normi struktuurielementi võime omakorda liigitada lihtsaks (üks eluline asjaolu või õiguslik tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad
1 n m p^ = i =1 xi = , kus m on vaadeldava omadusega elementide arv valimis p^ . n n Üldkogumi osakaalu usaldusvahemik: p^ - -1 1 - p^ (1 - p^ ) ; p^ + -1 1 - p^ (1 - p^ ) 2 n 2 n 7. Hüpoteeside kontroll: null- ja alternatiivne hüpotees, 1. ja 2. liiki viga, olulisuse nivoo. Hüpoteeside kontrolli etapid: 1) määratakse kindlaks otsuse langetamiseks vajalik statistik ja arvutatakse selle väärtus olemasoleva valimi põhjal. 2) otsustatakse olulisuse nivoo suurus 3) sõltuvalt valitud olulisuse nivoost määratakse kriitiline piirkond 4) kui statistiku väärtus kuulub kriitilisse piirkonda, lükatakse nullhüpotees tagasi 5) kui statistiku väärtus ei kuulu kriitilisse piirkonda, loetakse nullhüpotees õigeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
