Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loogika ülesanded (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kontrollida, kas antud lausearvutuse valemid on samaväärsed?
1. (A  B)  A ja A  B
3
2
4
1
1
A
B
(A

B)

A  
  A

B
1
1
0
1
0
1
1
1
1
1
1
0
0
1
1
1
1
1
0
0
0
1
1
0
0
1
0
0
1
1
0
0
1
1
1
0
0
0
1
0
Vastus. Ei ole samaväärsed.
2. (A & B)  C ja (A  B)  C
2
1
3
2
4
1
A
B
C
(A
B)

C  
(A

B)

C
1
1
1
1
1
1
1
1
0
0
0
1
1
1
1
0
1
1
1
1
0
0
0
0
1
0
1
0
1
1
0
0
1
1
0
1
1
1
1
1
0
0
1
0
0
0
0
0
1
1
0
0
0
1
1
0
0
1
1
1
1
1
0
1
1
0
1
0
0
0
1
0
0
1
1
0
0
0
0
0
1
0
0
0
1
1
1
1
1
1
1
0
0
0
0
0
0
0
0
1
1
1
0
0
Vastus. On samaväärsed.
3. (A  B) & (A & B) ja (A  B)
3
1
2
4
1
2
A
B
(A

B)

(A
B)  
  
(A

B)
1
1
1
1
1
0
0
1
1
1
0
1
1
1
1
0
1
1
0
1
1
1
0
0
1
1
0
0
0
1
0
1
1
1
1
0
0
1
1
0
0
1
0
0
0
0
0
0
1
0
0
0
0
0
1
0
Vastus. On samaväärsed.
Tähistagu:
A – Ants on Jüri isa
B – Ants on Mari isa
C – Jüri on Mari vend
D – Mari on Jüri õde
E – Anne on Antsu ema
F – Anne on Jüri vanaema
1. Olgu teada, et
  • Kui Anne on Jüri vanaema, siis on Ants Mari isa ja Mari on Jüri õde.
  • Kui Ants ei ole Jüri isa, siis ei ole Ants ka Mari isa.
  • Ants ei ole Jüri isa.
    Kas on võimalik, et Anne on Jüri vanaema.
    Lahendus.
    Teisendame ülaltoodud väited lausearvutuse keelde.
  • F  B & D
  • A  B
  • A
  • F (hüpotees)
  • B (2) ja (3), MP
  • B & D (4) ja (1), MP
  • B (6), Simp
  • Vastuolu (5) ja (7) vahel.
    Vastus. Ei ole võimalik.
  • Loogika ülesanded #1 Loogika ülesanded #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 188 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fking Õppematerjali autor
    Kontrollida, kas antud lausearvutuse valemid on samaväärsed?

    Sarnased õppematerjalid

    Loogika ülesanded 2
    8
    doc

    Loogika ülesanded 2

    1. Olgu meil kasutada predikaadid ISA(x,y), EMA(x,y) ja MEES(x) mis tähendavad vastavalt, et x on y isa, x on y ema ja x on meessoost. Predikaatmuutujate määramispiirkonnaks on kõigi inimeste hulk. Väljendada predikaatarvutuse abil sugulussidemed: a) õed - x ja y on õed kui xy (ÕDE(x,y) z (ISA(z,x) & ISA(z,y)) & u (EMA(u,x) & EMA(u,y)) & ¬(MEES(x) MEES(y))). või x on y-i õde kui xy (ÕDE(x,y) z (ISA(z,x) & ISA(z,y)) & u (EMA(u,x) & EMA(u,y)) & ¬MEES(x)) lugesin õigeks ka nö. kasuõdede variandi. (25% õigeid vastuseid) b) vanatädi - x on y-i vanatädi kui xy (VANATÄDI(x,y) zuvw((EMA(z,y) ISA(z,y)) & (EMA(u,z) ISA(u,z)) & EMA(v,u) & EMA(v,x) & ISA(w,u) & ISA(w,x) & ¬mees(x)) siin seega z on y-i ema või isa, u on vanaema või vanaisa ja x on viimase õde. (7% õigeid vastuseid) 2. Kui mu abikaasa mind petab, siis jätan ta maha või hakkan ka ise teda petma. Kui ma oma abikaasat petan, jätan ta

    Loogika
    Loogika ja matemaatika
    25
    ppt

    Loogika ja matemaatika

    lause on kas tõene või väär, kolmandat võimalust ei ole Küllaldase aluse seadus ­ ühtli lauset ei saa pidada tõeseks või vääraks ilma küllaldase aluseta. Näide Maril on täna hea tuju Kui Maril on hea tuju, siis on Jüri õnnelik ------------------------- Jüri on täna õnnelik Lauseid.... Elu on elu Tööpäev kestab reedel kella poole viieni Jüri on ja ei ole mees Lausearvutus Boole algebra Jagamine lauseteks ja osalauseteks Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest. Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises. Konjunktsioon &, , AND Konjunktsioon kahe lause vahel on tõene täpselt siis, kui mõlemad tema osalaused on tõesed. Jüri õpib ja Mari õpib

    Matemaatika ja loogika
    Mis on Diskreetne Matemaatika
    52
    pdf

    Mis on Diskreetne Matemaatika

    Diskreetse Matemaatika alla kuuluvad: Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jälle verbaalseks (ehk mõnda lingvistilisse keelde) tagasi "üles lugeda" — Hulgad: Hulgaalgebra (Cantori algebra), Hulgaaritmeetika (taastada). — Loogika: Lausearvutus, Predikaatarvutus, Tõestusmeetodid Mistahes formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav! — Loogikaalgebra (Boole'i algebra) — Loogikafunktsioonid: minimeerimine, normaalkujud . . . — Algebralised struktuurid: "mitteformaalne" ≡ "verbaalne" (sünonüümid) Fundamentaalalgebrad: Võred, Rühmad, Ringid, Korpused

    Diskreetne matemaatika
    IT MATEMAATILISED ALUSED II-Loogika
    4
    docx

    IT MATEMAATILISED ALUSED II: Loogika

    IT MATEMAATILISED ALUSED Loogika (TAUNO ÕUNAPUU) 30.01.14 Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Loogika esitab väiteid ja arutlusi formaliseeritud kujul, kasutades kuntslikke formaalseid keeli. Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika. Klassikaline loogika puhul võib eristada kahte formaalset keelt – lausearvutust ja predikaatarvutust. Lausearvutus on klassikalise loogika lihtsaim osa, mis tegeleb lihtlausete vaheliste seoste uurimisega ning mille abil on võimalik välja selgitada, kuidas liitlause tõeväärtus sõltub osalausete tõeväärtustest.Lausearvutust kasutatakse väga paljudes valdkondades, rakendusalad ulatuvad arutluste analüüsist filosoofias liittingimuste konstrueerimiseni programmeerimises.

    Loogika
    Loogika konspekt 1-5
    30
    pdf

    Loogika konspekt 1-5

    · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib olla nt · preloogiline (müüdiline) · superloogiline (müstiline). Ratsionaalse mõtlemise seaduspärasusi ja vorme uurib loogika. Kreekakeelse sõna lÒgoj (logos) tähendusi: üleslugemine, arveteõiendus, õigustamine, suhe, proportsioon seletamine, tõestamine, mõistus, aruanne, esitlemine, (tõsi)lugu, lausung, sõna, väljend; õpetus; filosoofias: inimmõtlemine ja kõnelemine, teaduslik ratsionaalsus. Sõna ,,loogika" levinud tähendusi: · seaduspärasus maailmas, sündmuste loogika; · seaduspärasus mõtetes, mõtlemise loogika;

    Loogika
    LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
    197
    pdf

    LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

    1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida

    Matemaatika ja loogika
    Loogika
    4
    doc

    Loogika

    I variant Olgu meil laused: A ­ Sajab vihma E ­ On suvi B ­ Sajab lund F ­ On talv C ­ Sajab rahet G ­ On külm D ­ Sajab H ­ On soe Kirjutada valemite abil: a) Talvel ei saja vihma Õige vastus: F¬ A [4 punkti] Tüüpilisemad vead: F&¬A "On talv ja ei saja vihma" [0 p] F¬A Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaarne variant) [0 p] 0 p - 68% 1 p - 0% 2 p - 0% 3 p - 0% 4 p - 32% b) Mitte kunagi ei saja korraga vihma, lund ja rahet Õige vastus: D¬ (A&B&C) [4 punkti] Tüüpilisemad vead: ¬(A&B&C) "Korraga ei saja vihma, lund ja rahet" [3 p] ¬D(A&B&C) Ei ole ju üldse süntaktiliselt korrektne valem. Ilmselgelt üksteise pealt maha kirjutatud (oli väga populaar

    Loogika
    Matemaatiline maailmapilt
    89
    docx

    Matemaatiline maailmapilt

    " 1. Antud juhul P(x, y) = ,,x < y" 2. ¬(x y , x < y) 3. x y , ¬(x < y) 4. x y , x y Leidub reaalarv x nii, et mis tahes reaalarvu y korral x y. 2. LOENG Lausearvutuse põhimõisted Loogika (kr. logiké techne ­ mõtlemiskunst, logos ­ sõna, mõiste, mõistus) on teadus õigest mõtlemisest, selle vormidest ja struktuuridest. Traditsioonilise loogika aluseks on mõtlemisseadused, mida kutsutakse ka loogika aksioomideks: 1. samasuse seadus 2. vasturääkivuste lubamatuse seadus 3. välistatud kolmanda seadus 4. küllaldase aluse seadus Matemaatiline loogika on loogika haru, milles loogikaprobleemide käsitlemiseks kasutatakse matemaatilisi meetodeid. Kokkulepped: Lausearvutuse lauseks võib olla igasugune lause, mille puhul saame rääkida selle sisu vastavusest tegelikkusele. Seejuures eeldame, et 1

    Matemaatika




    Kommentaarid (4)

    annapurna profiilipilt
    annapurna: toodud on vastused, kuid puudub selgitus kuidas lahendatakse (tabelite sisu kujunemine)
    13:22 03-06-2017
    uhisg profiilipilt
    Terje Orgma: Abiks ikka
    11:24 22-11-2010
    plague profiilipilt
    plague: Abiks ikka
    09:42 24-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun