ÕPIMAPP Koostaja: Juhendaja: 6. klass EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvata...
Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza püramiidid Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee
Preestri või valitseja pea Ninivest Keraamika geomeetriline ornament, maagiline. Hiljem jutustava sisuga Paabeli torn jumal Marduki tsikuraat Babülonis. Egiptus 1) Varane Riik 2) Vana Riik 2600-2200 eKr (püramiidid) 3) Keskmine riik 2050-1750 eKr 4) Uus Riik 1600-1100 eKr 5) Hiline Riik 1100-332 eKr (Aleksander Suure vallutus) Astmikpüramiidid Saharas, vaarao Dsoserile, vanimad. (Memphise linn) Giza püramiidid 26.saj eKr. Suurim Cheopsi e. Hufu püramiid, Chefren (Sfinks) ja Mykerinos. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaarao surnukeha, sealt edasi hauatempli juurde. Hiljem Kuningate Org Teebas Tutanhamoni haud Templid ehitati inimestes eraldatud paika ja enamasti oli kindel põhiplaan 1. sekos jumalakuju 2. raamatukogud, eluruumid jne 3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a
Muumia hauakamber ehiti erinevate rikkustega, et ta hauatagune elu tuleks igati rikkalik. Giza püramiidid sümboliseerivad hinge surematust ja hauatagusesse ellu uskumist. Püramiidide hiiglaslikud mõõtmed ühenduses lihtsa, kuid täiuslikult korrapärase vormiga jätavad vapustava elamuse. Püramiidides võib näha inimvaiu võitu aine üle. Giza püramiididest on kõige suurem ja kuulsam Cheopsi püramiid. Selle lasi ehitada XXVII sajandil eKr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops). Praegu on Cheopsi püramiidi küljepikkus umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Vastavalt ehituse kolmele staadiumile sisaldab püramiid kolm hauakambrit, kuna vaarao tahtis, et üks oleks teda alati ootamas. Esimene hauakamber raiuti kaljusse umbes 30 meetrit allpool maapinda ja mitte täiesti täpselt püramiidi aluse keskpunktis. Sarnaselt esimesele kambrile on ka teine kamber lõpetamata. Kolmas hauakamber on lõpetatud ja
Vanaaja maailmaimed 1. Cheopsi püramiid Egiptuses, 2. Semiramise rippaiad Babülonis, 3. Artemise tempel Ephesoses, 4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püram...
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega. Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidon...
· Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj. eKr,, rajas Egiptuse impeeriumi, sõjaretked, suur ehitaja: Karnaki tempel. · Ehnaton Vaarao 14. Saj eKr, sõjaline tegevus puudus, ühe jumala usk ehk monoteistlik kultus, ainujumal Aton, kunst realistlikum
vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg), vaarao oli sõjaväe ülemjuhataja, preester ja seadusandja püramiid - on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Giza püramiidid - on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide hulgas on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid. Dzoseri astmikpüramiid - Ra - on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris - on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos. Aton - "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. surnute- ja püramiidiraamatud -
Ruumide seinad olid kaetud palvesõnade ja piltidega, mis kujutasid kadunu kõiki töid ja lõbustusi. Ruumid olid varustatud mööbli, söögiriistade, tõldade, relvade, toitude, igasuguste küpsiste ja veinidega. Peale selle oli neis ka suur hulk skulptuure, mis kujutasid vaaraod, tema preestreid, ministreid, naisi, sõdureid ja orje, sest kuningas ei tule ka teises ilmas toime ilma kallite majariistade, valitud roogade ja ustavate teenriteta. See on kuninga Hufu elusuurune kivikuju, mis on 165 cm kõrge, asub Gizas ja tehtud 2530 aastat e.m.a. Matusetseremooniat viisid läbi preestrid. Kuninga muumia pandi kasti ja koos kastiga kivist sarkofaagi, millel oli inimese keha kuju. Muumia nägu oli kaetud kullast maskiga. Surnukeha lasti sügavasse kaevu, kus oli väike tuba. Pärast müüriti avaus kinni, nii et ka kõige vilunum silm poleks võinud hauda üles leida. Siis läksid preestrid üles ja müürisid ka kaevusuu niisama kõvasti kinni
Abu Simbel-Karnaki templid- Teebas asuv Amon- Rale pühendatud hiigeltempel. 5. Isikud. Millega läksid ajalukku vaaraod Menes, Dzoser, Cheops, Thutmosis III, Hatsepsut, Ehnaton Tutanhamon, Kleopatra? Milline oli vaarao roll ühiskonnas ja religioonis, millised olid tema võimu tunnused? V: Menes - ühendas Ülem- ja Alam- Egiptuse ja rajas uue pealinna Memphise. Dozer- lasi ehitada Sakara astmikpüramiidi, on ise sinna maetud. Cheops- Hufu on läinud ajalukku kui Giza platoole maailma suurima ja tuntuima, Cheopsi püramiidiehitaja. Thutmosis III- Thutmosis laiendas oma riiki sõdade abil. Ta korraldas 20 aasta jooksul 15 sõjakäiku ja vallutas suurema osa Lähis-Idast. Ta oli ühtlasi esimene vaarao pärast Thutmosis I-t, kes ületas Eufrati. Tema riik ulatus Lõuna-Süüriast üle Kaanani Nuubiasse kuhu ta tegi oma viimase, ajaliselt eraldiseisva vallutusretke. Hatsepsut- Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast
peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal). Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast
VI Egiptuse kunst Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos. Püramiidide ehitamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ja seetõttu hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid koolikalt peidetud. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud tempel, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
sellest kui kiiresti on tööga edasi jõutud.5 4 Tallinna Tehnikaülikooli tudengi kodulehekülg: http://postikana.ttu.ee/~kairi/info.html 5 ibid 8 4. Giza püramiidid Giza püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka, olles esimesel kohal. Umbes 2600 aastat e.Kr ehitati Egiptuses Gizas kolm püramiidi Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose (Vana-Egiptuse nimetused Hufu, Hef-Re, Menkau-Re) (Lisa 5.), mis olid loodud kolmele Egiptuse vaaraole. Giza püramiidid ehk suured püramiidid pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. 4. 1. Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiidi on kõige suurem ja kõige kuulsam püramiid. Selle küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Püramiid katab
73 meetri pikkune suur skulptuur. Sfinks raiuti välja kivirahnust, mis oli jäänud poolele teele, kui kivimurrust püramiidi juurde kive veeti. Arvatavasti oli sfinks tema taga asuva nekropoli valvuriks. · Püramiidi ehitamine nõudis tohutu suurt tööliste armeed. Herodotose andmetel 100 000 inimest. Seda peetakse liialdatuks, kuid väljakaevamistel Gizas leiti tööliste asulaid, kus oleks võinud elada 10 000 inimest. Cheopsi püramiid ehk vaarao Hufu püramiid · 137m kõrge · Ta koosneb enam kui 2 miljonist lubjakiviplokist. Iga kiviplokk kaalub keskmiselt 2 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15 tonni ja vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50 tonni. · Püramiidi küljepikkus on ca. 230 meetrit ja kõrgus 137 meetrit, esialgu oli see 146 meetrit. Nüüdseks on püramiidi tipp maha varisenud ja selle asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats
Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid - vaarao Chephreni hauamonument. Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul. Oma Egiptuse-sõjakäigu ajal arvutas Napoleon Bonaparte välja, et kolme Giza
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32) Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk "Hor horisondil". Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja pärast surma päikesejumalaga ühineb. Täielikult tähendas nimi seega "Hafra elav kuju". Niisiis kujutas sfinks Hafrat (Chepreni) jumalat ja lõvi oma püramiidi valvamas.( Kinggi 1996:32) CHEOPSI püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. e. Kr.) on 137 meetrit kõrge. Ta koosneb enam kui 2,25 miljonist lubjakiviplokist, mida murti lähedal asuvast karjäärist. Iga kiviplokk kaalub keskmiselt 2,5 tonni. Suurimad kiviplokid kaaluvad umbes 15,25 tonni ja vaarao hauakambri graniidist laeplaadid kaaluvad igaüks umbes 50,75 tonni. Püramiidi küljepikkus on ca. 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on püramiidi tipp maha varisenud ja selle asemel on nüüd kümne
Egiptus Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997) Egiptuse loodusolud ja kultuur Kultuuriline areng on väga tihedalt seotud geograafiliste ja ökoloogiliste tingimustega ning Egiptus kujutab endast suurepärast näidetniisuguse seose kohta.Niiluse org on jõeoaas, mis paikneb kahe kõrbe vahel: läänes ...
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
Hiljem võeti kasutusele haudehitise püramidaalne vorm. Vaaraode püramiidid olid ühtlased, lihvitud kiviplaatidega kaetud kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Iga püramiidi ümbritses terve ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, muud hauaehitised õukondlastele, templid ja sfinkside alleed. Kõige suuremad ja võimsamad püramiidid asuvad praeguse Kairo lähedal Giza väljal, neist suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, mille algne kõrgus oli 146 m. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks, mistõttu hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhauda. Egiptuse tempel oli uhke ja võimas ehitis, milleni viis sageli sfinkside allee. Väljastpoolt oli tempel kaunistatud värviliste reljeefidega, templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis. Templi esimese osa moodustas lahtise sammastikuga ümbritsetud õu, mis oli
kassi. Samuti ka skarabeuse. Püramiidid ehitati Niiluse äärde, kuid mitte kaldale. Kokku on Egiptuses ~4000 km 2 põlluharimispinda. Üleujutuste piirile ehitati orutempel, kuhu algselt viidi muumia. 2000 eKr keskpaigas lõpetati püramiidide ehitamine ära, sest need lõpuks siiski rüüstati tühjaks. Vaaraode muumiad maeti kaljutemplitesse. 2. at eKr poole peal muutus Egiptuse pealinnaks Teeba. Cheops on kreekapärane nimi, egiptusepäraselt oli ta Hufu. Egiptlased võtsid esimesena kasutusele arhitektuuris kivist tugisamba. Samba kolm peamist osa on: 1. Kapiteel 2. Tüves 3. Baas. Sambaid oli nelja liiki: lahtine papüürus, kinnine papüürus, lootos ja palm. Templid koosnesid püloonist, sammasõuest, kuhu kõik siseneda võisid, sammassaalist, kuhu võisid vaid ülikud, preestrid ja vaarao siseneda ja sekosest, kuhu võisid vaid preester ja vaarao minna. Sekos sisaldas jumala kuju, mis toodi pidustuste puhul ka rahvale näidata.
Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend. Algul oli neid veel rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini. Nende seas on ka suurim ja kuulsaim- 27.sajandil e. Kr. elanud vaarao Hufu ( kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Neid materjale kasutati 14. sajandil Kairo ehitamisel. Püramiidi tipu asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiidi kõrval seisab teine suur püramiid- vaarao
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
ümber terve Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. 4 Cheopsi püramiid Kõige kuulsam ja suurim püramiid on vaarao Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid. Selle küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137.3 meetrit. Algselt
Tema naine Nofretete ja poeg Tutanhamon. Peale vaarao surma siiski taastati polüteism. 5. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Religioon mõjutas kõiki kunstialasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: • kastikujuline mastaba • astmikpüramiid (Džoserile ehitatud 2650 aastat eKr) • püramiidid, mida ümbritsesid surnute linnad Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Giza väljale (vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid – vanim ja suurim). 1500 – 1300 aastat eKr hakati vaaraosid matma Teeba lähistele kaljuhaudadesse Kuningate orgu. Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad. Sisenemisel sfinkside (inimese või püha looma peaga ning lõvi kehaga olend) allee. Templi värava ees kahe torniga väravaehitis ehk püloon ning obelisk (püramiidja tipuga kivisammas). Kiri kujunes 4. ja 3. aastatuhande vahetusel eKr hieroglüüfid on arenenud piltkirjast
SISSEJUHATUS Kreeklased ehitasid lihtsaid elamuid ja kultuurihooneid kandiliseks tahutud tellistest ja puidust. Linnriikide poliitilise ja majandusliku tugevnemisega kaasnes monumentaalhoonete, peamiselt templite ehitamine. Roomlased hakkasid esimestena laialdaselt kasutama sideainena lubjamörti ning ehitasid mördist ja põletatud telliskividest hiiglaslikke hooneid. Tänu sellele muutus ehitamine odavamaks ja kiiremaks. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Uute ehituslike võtetena võtsid roomlased kasutusele ristvõlvi ja kupli. Sambad kaotasid oma endise tähtsuse ning muutusid hoonet ilustavateks detailideks. Keisririigi ajajärgul hakati püstitama kalleid ja uhkeid paraadhooneid mida kaunistasid arvukad skulptuurid. Roomlased jõudsid ehituskuntstis kõrgele tasemele. Rooma arhitektide ja ehitajate oskused ning töö kvaliteet olid sellised, et alles 500-600 aastat pärast Rooma riigi langemist jõuti E...
hauakamber sarkofaafiga. Valeuks, kus toimusid ohverdamisrituaalid. Astmikpüramiid ( kuus kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidid (kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. · Surnute linn väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. · Giza püramiidid tähtsaim Hufu ehk Cheopsi püramiid. · Kaljuhauad haua- ja varakambrini viis pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni · Sumerid. Niisutuspõllundus, asulad, piltkiri. · IV at lõpuks eKr, jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele. Sumeri riikide ja kultuuri hiilgeaeg kuulub III at eKr.
sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Nende juurde viisid käigud ning kaks õhukanalit. Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Kõige suuremad ja monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. Sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Naist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146m, küljepikkus 232m. Cheopsi püramiidis on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. Kuna püramiidide rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning teisalt tuli ette püramiidide rüüstamisi, siis hakati alates 18. Sajandi dünastia vaaraost Thutmosis I-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, sissepääsud olid hoolikalt peidetud. Tempel
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi Õppetool Liisa Põldaas TT 08 MAAILMAIMED ANTIIKAJAL JA TÄNAPÄEVAL Referaat Juhendaja: Õie Ristioja Väimela 2009 2 Siskukord Siskukord...............................................................................................................................3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................4 2. Antiikaja maailmaimed......................................................................................................5 2.1. Cheopsi püramiid........................................................................................................5 2.2. Semiramise rippaiad....................................................................................................7 2.3. Artemise ...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
E.Hornungi kronoloogia ja, näiteks, E.Bikermani kronoloogia: (mõlemad olid publitseeritud 20-30 aastat tagasi). Bikermani kronoloogia järgi valitsesid Vana Riigi kolmanda-kuuenda ajajärgu vaaraod aastatel 2778 - 2263 (Hornungi järgi: 2640 - 2155). Kokku 515/485 aa. III dünastia: 2778-2723 (Hornungi järgi: 2640-2575), 55/65 aa. Dzoser, Hu (Hunn). IV dünastia: 2723-2563 (Hornungi järgi: 2575-2465), 160/110 aa. Snofru, Hufu (Cheops), Dzhedefra, Hafra (Chefren), Menkaura (Mükerinos), Sepseskaf. 6 vaaraod. V dünastia: 2563-2423 (Hornungi järgi: 2465-2325), 140/140 aa.! Userkaf, Sahura, Neferirkara, Niuserra, Menkauhor, Dzhedkara Isesi, Unas. Kokku 8 vaaraod. VI dünastia: 2423-2263 (Hornungi järgi: 2325-2155), 160/170 aa. Teti, Pepi I, Merenra, Pepi II (Horn. on veel Userkara, Merenra II ja Nitokris, kokku 7 vaaraod). Püramiidid. Vana Riik oli püramiidide ajastu. Kolmanda dünastia esimene
Neile maksti tasu toiduainete ja tarbeesemetena. Ametit anti põlvest põlve. Sõjaväe moodustasid talupojad. Vana riigi ajal polnud püsivat sõjaväge. Uue riigi ajal oli valiti tugevamad eluaegsesse teenistusse, pojad jätkasid teenistust. Veteranid said maatüki. Oli ka välismaiste palgasõdurite väeosi. Sõjaväes kilpide ja odadega jalaväelased, eliitväes kahe sõdalasega hobukaarikud. Giza suured püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale; vanim ja suurim on vaarao Hufu e. kreeka nimega Cheopsi püramiid 4.Muistne Egiptus: usk Ra tähtsaim jumal, päikesejumal; kujutati eaka mehena; maailma looja ja esmane valitseja; iga päev sõitis oma laevaga üle taevakaare ja igal ööl läbis allmaailma valdused; hakati samastama Teeba jumala Amoniga Keskmise ja Uue riigi ajal, kui valitsesid Teebast pärit vaaraod; Amonit kujutati inimesena, mõnikord oli tal jäära pea Amon-Ra Uue riigi ajal peajumal, tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas
Pärast matuserituaali suleti käigud ja maskeeriti sissepääs. Iga püramiidi ümbritses terve kompleks ehitisi - ,,surnute linn": väikesed püramiidid kuningannadele, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Püramiidist idas paiknes lahkunud vaaraole pühendatud tempel, millest viis pikk kaetud käik Niiluse kaldal asuva väiksema templini. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid: kõrgus 146 m, külje pikkus 232 m. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. See püramiid (nagu ta naabridki) 11 rajati ilma vundamendita kaljule. Vaatamata sellele on püramiidi alune ideaalselt tasaseks tehtud, esineb ainult kuni 2 cm suurusi kõikumisi. Sellele maa-alale mahuks vabalt ära ükskõik milline
Sakkara püramiid. Astmikpüramiidiks on inspiratsiooni saadud Mesopotaamia tsikuraatidest. Selle püramiidi puhul on oluline ka hoone juurde kuuluv hoov, kus peeti Seb pidustusi. Edaspidi otsiti uusi püramiidi ehitamise viise. Sellega sai hakkama Snefru. Ehitas ühe astmikpüramiidi, siis lõigatud püramiidi (pole päris terav otsast ja lauge) ja lõpuks lameda püramiidi, mis on juba klassikalise moodi. Need on hiigelsuured kõik. Järgnesid Giza püramiidid. Hufu (Cheops), Hafra (Chephren), Menkaura (Mykerenos). Kuningavõim ja teised seisused. Kui kuningas tuli võimule, hakkas ta kohe püramiide ehitama. Aastaringi ei saanud ehitada, kuna tööd tegid enamikus talupojad. Tegu oli ikkagi sunnitööga. Giza püramiidide juurde kuulusid igast kompleksid matuserituaalideks, k.a protsessioonitee. Hafra juurde kuulus ka Sfinks, tõenäoliselt portree. Püramiidid tähistavad ka kuningavõimu absoluutset tippu. Aristokraatia oli koondunud Memphise ümber.
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
