muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri. Ta oli ratsionalist, kes usaldas oma põhjendusi rohkem kui meeli. Tema kaasaegne Herakleitos arvas, et maailm on kogu aeg muutumas. Ta arvas ka, et maailm koosneb vastanditest, mis on vajalikud eluks. Ei ole head ilma halvata. Empedokles oli mees, kes üritas neid kahte meest lepitada. Ta ütles, et üks kindel asi ei saa muutuda teiseks, seega nõustudes Parmenidesega. Samas ütles ta, et tuleb usaldada oma meeli, nõustudes Herakleitosega. Ta tõi välja nelja elemendi teooria maailma koosneb neljast põhielemendist veest, õhust, tulest ja maast.
1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) elulaad, karakter Eetika käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust. Eetika on väärtusteadus, mis põhineb moraalsetele kohustustele ja väärtustele ning inimese arusaamadele heast/halvast. Eetika tuumaks on ARUTELUD, mis suunavad üldistusteni. Eetika uurimisvaldkonnaks traditsioonilised moraaliprobleemid: mis on hea, mis halb; mis on kõlbeline või kõlblusetu; mida tähistavad mõisted nagu õnn, ar...
ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise puhul: nii et ilmsesti inimvaim (nii nagu ta on saadaval üksikute inimeste puhul) on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. Mistõttu hästi ütles Herakleitos, et inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. XLIII On ka iidolid just nagu inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest, mida me nimetame turuiidoliteks, inimeste suhtlemise ja lävimise pärast. Sest inimesed seltsivad kõneluste läbi; aga sõnad valitakse rahvahulga arusaamise järgi. Ja nõnda ummistab sõnade halb ja oskamatu valik kummalisel kombel aru
Wilhelm Ostwaldi katalüüsi teooria on pm kasutusel tänapäevani. 48. Keda loetakse füüsikalise keemia kui teadusharu rajajateks? Wilhelm Ostwald ja van´t Hoff 49. Millised avastused näitasid, et aatomid ei ole jagamatud? Radioaktiivsuse avastamine 50. Millised on järgmiste keemia ajaloos väga oluliste isikute tähtsaimad saavutused ja/või seisukohad? Thales: Algelement ehk stiihia on vesi Herakleitos: Algelement ehk stiihia on tuli, ainus muutumatu asi on muutumine Demokritos,: Kõik koosneb aatomites ja tühjusest, aatomid igaveses liikumises, võivad erinevalt kombineeruda moodustades erinevaid aineid Empedokles: Ühendas oma eelkäijate vaated- 4 elementi, tuliaine mõiste, vastastikmõju põhjustavad kehadest lähtuvad vood emanatsioonid, mis tungivad teise keha pooridesse Aristoteles: Mõisted ei esine omaette, vaid inimese mõistuses, tuli- kuumus-kuivus,
Kunsti peamine roll oli olla MIMEETILINE. Kunstil endal pole mingit mõtet, see peitub jäljendavas objektis. Valitses REPRESENTATSIOONILINE esteetika teooria. Ilu ja esteetika oli sõlteline teistest kvalitatiivsetest omadustest. Antiikühiskond oluliselt tabude vabam tänapäevast. EELSOKRAATIKUD (umbes 8. - 4. saj eKr) on näiteks Joonia koolkond, kuhu alla kuulub MILEETOSE koolkond ja sellised nimed, nagu Thales, Anaximenes, Anaximandros, Anaxagoras, Herakleitos, Diogenes, Demokritos, Leukippos jt. Seda antiikfilosoofilist suunda defineeritakse kui NATUURFILOSOOFIAT ehk LOODUSFILOSOOFIAT. Tegeleti looduse, mateeria ja empiirilise maailma uurimisega. Tegeleti algelementide uurimisega - tuli, vesi, maa, õhk ja kosmogooniaga (lugu maailma tekkest). Usuti, et aine võib muutuda ühes vormist teise, kuid kõikide asjade algelement on sama. THALES nimetas kõige taga olevat algainet ARCHE´ks, mis oma omaduste poolest sarnaneb veega
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus
Ronald Dworkin-- püüdis leida õiguse ja moraali seost. õigust tuleb TÕLGENDADA moraaliprintsiipide kohaselt. Lugeda grauberg tõe ja õiguse legitimieerimise modernistlikest piiridest, antiigi puhul 11-28 17 Milline oli esimene murrang? 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule.eetilisreligioossed normid lk 13, ratsionaalne ühiskonnakorraldus Kõik voolab miski ei püsi paigal - . Herakleitos - maailm kui kolossaalne protsess, kõigi sündmuste, faktide, muutuste totaalsus, kõik voolab ja miski ei püsi paigal, samassse jõkke ei saa kaks korda astuda; elu on protsess valet on võimalik muuta tõeks vastavalt kuidas see kasulik on sofistid, Platon vihkas neid, müüsid teadmisi raha eest. Demagoogia ja väitlemine, edendasid demokraatiat kes ütles et teadmisi peab saama rakendada; - Sokrates aga leidis et teadmised
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634 asusid sealt teele väed, mis liikusid põhja suunas ründasid nii Pärsiat kui ka I – R impeeriumit andes neile üllatava ja võimsa hoobi. I – R imp kaotas 636 Süüria,
kui õigluse eest. Sõprusele näib olevat omane täielik üksmeel ja selle poole kõige rohkem püütaksegi ning lahkhelidest, mis tähistavad vaenulikkust, hoidutakse kindlasti eemale. Sõprade vahel ei vajatagi õigusmõistmist, kui aga ollakse õiglased, siis vajatakse lisaks sõprust ning näib, et õiglasi iseloomustab kindlasti sõbralikkus. Sõpruse kohta on aga üsna palju erinevaid arvamusi: Herakleitos ütleb, et vastuolu on kasulik ja erinevad asjad annavad kauneima kooskõla ning et kõik sünnib võitlusest Sellele vastupidiselt väidab nii Empedokles kui ka teised, et sarnane püüdleb sarnase poole. Elutute asjade armastamise puhul ei räägita sõprusest, sest seal pole vastukiindumust ega omavahelist hea soovimist — on ju ilmselt naljaks veinile head soovida. Tuleb olla vastastikku heatahtlik ja head soovida, seda mitte varjates. Sõpruse vormid
· timokraatia (time-väärtus) ehk jõukuse võim (kodanike õigused vastasid nende varanduslikule seisundile) · demokraatia (demos-rahvas) ehk rahvavõim · monarhia - ainuvalitseja · türannia hirmuvalitsus türanni poolt Vana-Kreeka poliitilised ideed. Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod. Pythagoras, Herakleitos ja Demokritos müütiline arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347 eKr), Aristoteles (384 322 eKr) ja Polybios (200-120 eKr) ratsionaalne mõtteviis arenes mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sokrates arvas, et valitsema peavad need kellelon teadmisi ja oskavad eraldada õiglust ebaõiglusest. Sokrates oli Platoni õpetaja. Platon asutas filosoofiakooli nimega Akadeemia
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
väsib, mida lähemale ta jõuab, kuid kilpkonn liigub samuti pidevalt edasi. -) Lendav nool ei lenda, sest teekonna saab jagada mitmeks erinevaks punktiks ning seega me ei näe noolt lendamas vaid tema erinevates asukohtades seismas. * Elea koolkonnast polnud väga palju praktilist kasu, kuid see tõstatas küsimuse, miks meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond * Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) ,,Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda." ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv. -) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus logos = sõna või seadus. *) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu. -) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine.
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
-) Ida-psühholoogia eesmärk on olnud inimese arendamine, kasvamine. * Lääne-psühholoogia on läbi aja olnud hästi dokumenteeritud, idas ei pandud niipaljut kirja. * Tänapäeval on neid kahte erinevat mõtteviisi kokku viia. * Vana-Kreeka üks esimesi koolkondi on Natuurfilosoofid. -) Nad lähtusid ürgelementidest, mille kombinatsioonid on kõik ülejäänud asjad. *) Need ürgelemendid olid tuli, vesi, õhk ja maa. -) Herakleitos väitis, et inimese hing on aurukujul veest tõusnud ja kunagi ta muutub selleks tagasi. Samas ta ütleb, et mida niiskem on inimese hing, seda lollim ta on. -) Demokritos väitis, et inimese hing koosneb tule aatomitest. * Platon elas 4.-3. Saj e.Kr. Tema küsimused olid, et ,,kust on pärit inimese teadmised?" ja ,,kuidas inimene maailma tunneb?". Platon arvas, et on igavene, jääv ideede maailm, kus ei ole asju, esemeid, vaid on ideed neist. Ta arvas, et inimese hing enne siia maailma
Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline? Millised asjade omadused on tõelised? Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat,
Peetakse vanimaks teadaoleva fil teose "Loodusest" autoriks-üksikud fragmendid/osad säilinud, seega autentne. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast (tema inimese geneesi variant) Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus. c) Anaximenes Anaximandrose õpilane Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, õhk seostub eluga Hakkab rääkima juba hingest ja see õhk seostub hingega (õhk sama, mis hing) d) Herakleitos Pärit Efesosest Mitu hüüdnime: tume-paljud tema vaadetest jäid arusaamatuks, allegoorilised e palju mõistukõnet; nutja-palju nutnud inimeste nõmeduse pärast Samuti monist, tema algaineks tuli-liikuv, ei hävi, paljud asjad sünnivad tulest, maa meenutab hõõguvat tuld (maa samastab tulega) Tema kuldfraas: Panta rei e kõik liigub; Kunagi ei saa astuda 2x ühte ja samasse jõkke (jõgi voolab, vesi liigub)
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
1967: LA VOIX ET LE PHENOMENE: INTRODUCTION AU PROBLEME DU SIGNE DANS LA PHENOMENOLOGIE DE HUSSERL Hääl ja fenomen 1972: LA DISSEMINATION Disseminatsioon Platoni farmaatsia Topeltseanss Disseminatsioon 1972: MARGES DE LA PHILOSOPHIE Filosoofia ääred Erinewus /1968/ Ousia ja gramm Kaev ja püramiid Valge mütoloogia Filosoofidest sümpatiseerisid Herakleitos ja kaasaegsetest Heidegger, kes vastandusid Hegeli laadsetele logotsentristlike kontseptsioonidele. Dekonstruktivism ---termin lähtub Heideggeri filosoofiast ja selle eesmärgiks on välja meelitada ja üles ärritada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst (nt. kultuuritekst, raamat jne) elab teiste tekstide keskel ja teiste tekstide jälgede (trace) mõjuväljas ning see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist.
"mõistusaine" taolist. Tihenedes saab tulest vesi, selllest maa koos kõige juurdekuuluvaga. Võimalik on ka vastupidine protsess hõrenemine. Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida H. koguni logoseks nimetab. Tema maailmapilti võib ses osas lausa panteistlikuks pidada. Herakleitos oli aristokraat ja originaal, tema traditsioonilise pealkirjaga "peri physeos" (`asjade loomusest') on isevärki mõttevälgatuste kogu, ta oli nii kehvasti mõistetud, et tema kaasaegsed nimetasid teda H. Tumedaks. Sokrates ütles ta raamatu kohta, et mida ta sellest mõistvat, olevat suurepärane ja mida ta ei mõistvat, võib olla mitte halvem, kuid see teos nõudvat tugevat ujujat. Herakleitost on nimetatud antiigi Nietzscheks. 39. Elea koolkond Elea linnas V-VI saj. e. Kr
tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli). Herakleitos panta rhei pidas algelemendiks tuld (on väga muunduv). Herakleitos tõi Kreekas mängu vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng. Teooriat arendab edasi Empedokles (arst), kes tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning 6 seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel.
teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha. - VI sajandi algul kujunesid välja traditsioonilised templiehituse stiilid: dooria stiil ja ioonia stiil. Sai alguse mustafiguuriline vaasimaal, millest sajandi lõpus arenes Ateenas välja punasefiguuriline stiil. - VI sajandi esimesel poolel pani Mileetose õpetlane Thales aluse Ioonia filosoofiale; sajandi keskpaiku jätkas tema koolkonda Anaximandros. Sajandi teisel poolel tegutses Efesose filosoof Herakleitos. Samal ajal sai filosoofi alguse ka Itaalias, kus selle silmapaistvaimateks esindajateks tõusid Xenophanes ja Pythagoras. Korintos VIII sajandi keskpaigast alates kehtis linnas kitsas oligarhia Bakchiaadide suguvõsa võim. U 657 kukutas Kypselos Bakchiaadid võimult ja kehtestas türannia (valitses u 657 727). Oli pärimuse järgi hea ja rahvameelne valitseja. Tema poeg Periandros (u 627 587) oli arvatavasti oma aja võimsaim valitseja Kreekas. Olevat muutnud isa leebe võimu
.. Jooksen kõige selle keskel, tahtega. lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras.
ja panete nad kokku, luues märki, saame me eri sõltub meie eelnevast abstraktse kala kujutise, moodi sellest aru. kogemusest, habitusest siis te tegelete süntaksiga. Latika kujutis ei jmt. Need kaks kõverat on nagu tähenda meie kõigi alus ja öeldis kui te jaoks ühte ja sama asja, koostate ütlust rääkimata merihundist Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga Semantiline paradigma -- nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui ,,asjade nimede" kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas. Sümbolism Süntaktiline XIX saj lõpp predikaadi filosoofia Henri Bergson, Impressionism. Futurism Oluline on suhe. Bertrand Russell ,,Maailm koosneb mitte asjadest, vaid sündmustest, faktidest. Fakte võib kinnitada või eitada, aga mitte nimetada." Pragmaatiline
1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin tead...
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Arhailisel perioodil said alguse ka kreeka teadus ja filosoofia. Õigupoolest kuulusid need valdkonnad esialgu lahutamatult ühte, sest hiljem filosoofideks nimetatud mõtlejad arutlesid maailma tekkimise ja korraldatuse üle, balanseerides seejuures mütoloogia ja loodusteaduse piirimail. Tuntuimaks sai Mileetose koolkond, millele 6. sajandi esimesel poolel aluse pannud astronoom ja matemaatik Thales uskus, et maailm sai alguse veest. Eefesosest pärit Herakleitos (6. 5. sajandi vahetusel) seevastu arutles rohkem kõige 13 muutuvuse ja sisemise vastandlikkuse üle, pidades maailma mõõdu järgi süttivaks ja kustuvaks tuleks. Väike-Aasia emigrandid viisid filosoofilise arutelu ka Lõuna-Itaalia Kreeka linnadesse. Üks neist, Samoselt Krotonisse asunud Pythagoras (6. sajandi teine
Theophrastose süstemaatilist käsitlust, et varased kosmoloogid olid omavahel õpilaseõpetaja suhetes ja moodustasid filosoofia koolid koolkonnad on peetud anakronismiks. Mileetose koolkond Mileetoses sündis vanim kreeka kosmoloogiakoolkond, mis andis esimesena atsionaalsete meetoditega maailmas toimuvale spekulatiivseid seletusi. Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia uudishimu kosmoloogiliste spekulatsioonide vastu ning kriitilist hoiakut traditsiooniliste
Kehaliste hüvede puhul on liialdus olemas ja kõlvatule inimesele on omane taotleda liialdatud, aga mitte paratamatuid naudinguid. Aristoteles arutleb nii: Tunnevad ju kõik mõnu hõrgutavatest toitudest, veinist ja armuvahekorrast, kuid mitte kõik selliselt, nagu peab. Naudingute tugevuse tõttu taotlevad kehalisi naudinguid need inimesed, kes ei saa muudest asjadest mõnu tunda. Aristotelese sõnadega öeldult: Hobuse, koera ja inimese naudingud on ju erinevad või nagu ütleb Herakleitos, et eesel eelistab pigem põhukuhja kui kulda on ju eeslitele toit kullast nauditavam. Erinevate liikide puhul on siis ka erinevat liiki naudingud, ühe ja sama puhul see tõenäoliselt ei erine. Inimeste juures vahelduvad need aga üsna palju, sest sama asi valmistab ühele rõõmu, teisele jällegi kannatust, ja mis paneb ühtesid kannatama ja vastikust tundma, on teistele nauditav ja armas... On siis selge, et asju, mida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
