(tehtud) 4. Kliki patareil ning maara ekraani alumises servas asuval pinge ,,regulaatoril" patarei pinge vaartus (suvaline arv vahemikus 10 ... 100V) U = __50________________________________V 5. Sulge luliti ja veendu, et hooglambid ,,suttiksid" st hakkaks ,,kiirgama" valgust. Lambist valjuvate ,,kiirte" tihedus, ,,paksus" ja levimise ,,kaugus" iseloomustavad lambi eredust (kiiratava valguse intensiivsust). Mida tihedamad, heledamad ja kaugemad on need kiired, seda eredamalt lamp poleb. Muuda ,,moodiku" abiga patarei pinget suuremaks ja vaiksemaks. Kirjelda kuidas muutub seejuures hooglampide poolt kiiratava valguse eredus. Vastus: Mida suurem on pinge patareis, seda eredamalt poleb ka lamp. Mida vaiksem on pinge seda vahem eredamalt lamp poleb. 6. Lisa oma skeemile (teise varviga) pinge ja voolutugevuse mootmiseks vajalikud mooteriistad voltmeeter (uhendatakse
KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile , hallikasroheline, hiljem tumepruun, pikutirõmeline. Noored võrsed hallikas- või rohekaspruunid, hõredalt hallikarvased. Pungad munajad, vaigused. OKKAD Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 5-kaupa kimpudes. 7-12cm pikad, peenikesed, kolmetahulised, peensaagja servaga, pealmine külg tumeroheline, kaks ülejäänut heledamad. Puul püsivad 2-3 aastat. ÕIED, VILJAD Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult punakaspruunid, sageli kõverdunud, 10-20 cm pikad. Seemnesoomused on nahkjad ja lamedad. Õitseb juunis, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta septembris ja varisevad kohe
· Hiljem meenutavad tema tööd Seurat´i omasid · Tööd väga säravad ja valgusküllased · Mere- või maastikumaalid, jõevaated, purjekad Konrad Mägi 1978-1925 · ,,Merikapsad" · Eesti kunstnik, kelle tööd on kõige kallimad · ,,Norra maastik" Postimpressionism Kunstnikud, kes lõid oma loomingu kandvama osa peale impressionistide näitust 1886.aastal. Paul Cezanne 1839-1906 · Prantsuse maalikunstnik · Hilisematel töödel heledamad värvid · Teemadeks maastikud ja vaikelu · Maalis talusid ja külasid · Jättis tööd lõpetamata või hävitas need · Püüdis maalidel muutliku pealispinna alt tabada nende muutumatuna püsivat ehitust · Sai kuulsaks alles peale surma · ,,Suured Suplejad" · ,,Natüürmort sibulatega" · ,,Laud" · ,,Püha Antoniuse kiusatus" · ,,Marnei kallas" Vincent van Gogh 1853-1890 · Omapärane käekiri ( leegitsev pintslitõmme)
Sugukond: jugapuulised (Taxaceae) Igihaljas kuni 15m kõrgune okaspuu. Peale seemnerüü on kõik puu osad Vahel kasvab ka põõsakujulisena. väga mürgised! Väga pikaaeline 20004000 aastat. Hävimisohus ja vähese leviku tõttu Looduslikult kasvab peamiselt Lääne kaitse all. Eesti saartel. Väga hea hekitaim. Okaspuudest ainuke vaiguta puuliik. Puit sobib nikerdustöödeks. Okkad pealt tumerohelised ja läikivad, alt heledamad. Pikkus 1,83,5cm. Asetsevad oksal ühekaupa. Helepunane marikäbi valmib tolmemisaasta sügiseks. Viljakad huumusrikkad mullad. Väga hea varjutaluvusega. Gaasi ja tahma suhtes pole tundlik. Harilik kadakas (Juniperus communis) Sugukond: küpressilised (Cupressaceae) Kuni 10m kõrgune igihaljas puu või laiuv Marikäbisid kasutatakse toidu põõsas. ainetetööstuses ja ravimites. Eluiga kuni 1000 aastat. Tihe püstiste okstega. Sammasja, munaja
) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki okast kulgeb okka pealküljel kõrgendik. Okkad püsivad puul 7...8 aastat. Viljad: seeme 1...1,5 cm pikk, otsast avatud, kaetud roosa seemnerüüga, valmib samal aastal. Saaremaal annab looduslikku uuendust. Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase
Veenus referaat Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni ...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi. Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Pinnal on heledamad ja tumedamad laigud. Heledad laigud on künklikud ja seal on palju kraatreid. Tumedad laigud on tasased. Tumedaid laike Kuul on näha ka palja silmaga, astronoomid kutsuvad neid meredeks. Heledaid alasid seevastu nimetatavad nad mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes päriselt ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus
Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid) Valged saadakse puhta viinamarjavirde (ilma kestade ja seemneteta) kääritamisel, tooraineks heledamad viinamarjasordid. Sobivad ka tumedad, sest kontakti mahla ja kesta vahel ei ole.Sisaldavad vähem parkaineid, rohkem happeid. Valmistatakse seetõttu magusamatena võrreldes punaste veinidega. Nad on ka kergemad ja vähemtäidlasemad. Punased- valmistatakse tumedamatest viinamarjadestr, virde käärimine alguses koos kestade ja seemnetega. See annab punase värvuse ja mõrkja maitse.Võrreldes eelmistega on täidlasemad, raskemad.
teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. Pluuto pöörleb orbiidil külili nagu Uraangi. Kokkupõrget Neptuuni ja Pluuto vahel siiski karta ei ole, sest nende orbiidid on erinevates tasandites. Taevakeha täpne keemiline koostis on teadmata, kuid võrdlemisi madal tihedus viitab 70% kivi ning 30% jää segule. Pluuto pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Väga madala temperatuuri tõttu on heledamad alad arvatavasti kaetud lämmastiku jää või lumega, millega on segatud metaani, etaani ning süsinik-monooksiidi lumi või jää. Tumedamate alade koostis on seni teadmata. Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal. Planeedi atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel. Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega, millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes "varras" mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne. 5
Veenus Sissejuhatus Veenus on teine planeet päikesest. Ta on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Eestis on rahvakeeli nimetatud hommikutaevas nähtavat Veenust Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Uurimine ja tähtsamad avastused Esimesena maandus Veenusele Nõukogude liidu automaatjaam ,,Venera 7" aastal 1970. Kosmosest on pinnaehitust on uuritud lisaks pildistamisele ka radaritega. Suuremosa mõõtmis on tehtud orbitaaljaamaga ,,Magellan" aastatel 1990-1994.(ebatäpne, 120-300m täpsus) ,,Venera 10", ,,Venera 14" näitasid ära et planeedi pind on vulkaanilise koostisega. ,,Vega 1" ja ,,Vega 2" tegid gamma-spektromeetriga kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. Pinnamood Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Suurim kõrgu...
Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb ta 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsumegi Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad, aga kui tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast - Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika - Andromeda udukogu asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. Tänapäev
pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast. 3 Wikimedia Pikkus, kaal ja eluiga Haugi tavaline suurus on 50100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0
vabalt kasvades võra peaaegu maani. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete külgpungadega. Lehed vahelduvad hõlmised lihtlehed, kuni 12 cm pikad, äraspidimunajad, ümardunud tipuga, 5-7 ümarate tippudega hõlmapaari. Lehed on nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Sügisel lehed pruunistuvad ja püsivad kaua puul. 5. Õied ja viljad: õitseb lehtimise ajal mai lõpul - juuni algul. Isasõied rippuvates kollakasrohelistes kuni 6 cm pikkustes urbades, mis paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied noortel võrsetel 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Õitseb rohkesti, kuid tolmlemine on seotud ilmastikutingimustega ja seemneaastaid tavaliselt 5-8 aasta järel. Vili on üheseemneline pähkel nn. tõru. Tõru alus on ümbritsetud kuupulaga
Kiskjalised Häälitsevad haukuvalt või möögivalt Hallhülge karvastikus domineerivad Hallhülged elavad möirates hallikad toonid. Isased on tavaliselt kõikjal Atlandi Ookeani tumedama põhivärvusega, millest põhjapoolses osas ning eristuvad heledamad laigud. Emaste sellega ühenduses karvkate on heledamat tooni ning olevates meredes, mille laigud nende seljal on rohkem ühte hulka kuulub ka sulanud. Vanadel isasloomadel on Läänemeri.
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
19. Punane tamm tipus 3 või enam punga, pung on teravatipuline, arvukad külgpungad teravkoonilised 20. Harilik pöök teravkoonilised ja väga pikad pungad, pung on terav. Oks on tumepruun. 21. Suureleheline tobiväät oks on silmapaistvalt roheline ja painduv (nagu pesunöör), lehearmid on valged. 22. Harilik metsviinapuu suur lehe kinnitumise koht, võib olla vääte. 23. Harilik sarapuu koor on karvane (erinevalt pärnast). Pungad on heledamad, koor viskab heledamat tooni, pungad on punased ümarad mummud. 24. Suur läätspuu roheline koor (noor oks), vahel on vanal oksal leherootsud küljes. Võib olla astlaid (väga vähesed ja ei pruugigi näha olla), justkui sooniline oks. 25. Alpi kuldvihm rohelisel koorel hõbedased pungad. 26. Raagremmelgas roheline koor, võib olla urbi. Pung on pruun 27. Hall pähklipuu tipus suur pung, ribiline. Natuke kolmnurksed lehearmid (suured) paks ja hall oks. 28
saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, *Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis -- ta on kaetud jääga, *Mimas on samuti suure kraatri omanik, *Hyperion -- 4 kraatrit ja 3 valli, *Janus -- harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju, *Epimetheus -- teatakse kahte kraatrit. uraan
Ilukirss ja -õunapuu, kontpuu, magesõstar 2020 Ilukirss o Sordid: Accolade, Amanogawa, Kanzan, Kiku-shidare Sakura, Spire, Hillieri, Brilliant, Ruby, Plena o Kasvutingimused: Võimalikult päikseline. Muld pigem pisut aluseline. Ei sobi vesine kasvukoht ja õhuvaene kinnine pinnas. Kasvab pea kõikjal Euroopas. o Suurus: 1,5- 10 m kõrge o Eluiga: kuni 100 aastat o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red
Värvide segamine kohe pildi peale tekitab väga huvitavaid kujundeid. 3) Graafikatööd tulevad kõige paremini välja mustaga. Graafikas eristan mina kahte eriliiki: Trükikunst ja joonekunst. Kõige tavalisemad jooned on sirge, laineline, sik-sak ja kurviline joon(S-joon). Lisaks on alati võimalik veel oma jooni mõelda. Joonte lisamisel tihedamini tekivad tumedamad kohas ja hõredamal joonestikul tekivad heledamad kohad. Täpitamisega on võimalik sama saavutada. Mida tihedamalt täpitad, seda tumedam on koht. TÄHTIS TEADA: Joone-täpi tööd tehakse tintenpeniga, äärmisel juhul geelpliiatsiga. 4) Väike puhtus ei tee paha. Soovitavalt ajaleht või mõni ebavajalik paber alla, kui hakkad värvidega maalima. 5) Kui värvitakse guasside või akvarellidega(vesivärvidega), siis ei jäeta mitte ühtegi kohta värvimata.
raudjas. Värvused on: must – Nahk, lakk, saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste nn. aluseks. raudjas – Raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad, isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks. kõrb – Värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast
Tundra linnud Liigikirjeldus Jahipistrik: Jahipistrik on suurim pistrik, peaaegu viu suurune. Jahipistriku sulestiku värvus varieerub heledast (valgest) tumedani (tumepruun või -hall). Heleda tüübi jahipistriku sulestiku üldine värvus on valge, ülapoolel on laiguline või vöödiline pruunikashall muster. Alapool on valge ja mõnikord kahkja hallikaspruuni triibustusega. Tumeda tüübi sulestik on hallikaspruun, ülapoolel sinihalli või valkja vöödistusega , alapool valge tumeda mustriga. Jahipistrik on suurim pistrikulane, Eestis võib jahipistriku kohata haruharva rabades, soodes ja avamaastikel. Jahipistriku eluiga on keskmiselt 9-12 aastat. Jahipistrik pesitseb tundras ja taigas. Ta on erakliku eluviisiga lind ning pesapaigana eelistab ta raskesti ligipääsetavaid kohti. Pesa rajab ta kaljudele ja veekogude kallastel olevatele rannajärsakutele. Harvem pesitseb ta puude ots...
Tasub eelistada valikut"AUTO". Valgetasakaalu muredest vabastab piltide salvestamine raw formaadis aparaat jätab värvustemperatuuri lahtiseks ja seda saab muuta pilditöötlustarkvaraga. 7. Miks võib juhtuda, et automaatreziimis vastu valgust pildistades jääb esiplaanil olev objekt tume? Kaamera valib automaatselt sellise säri, et jäädvustada pildid optimaalse heledusega. Mõnikord võivad pildid siiski jääda võttetingimustest sõltuvalt originaalist heledamad või tumedamad. Kui nii juhtub, nihuta säri käsitsi. Kogu salvestatud pilt on tume, mille tõttu valged esemed näivad pildil hallid. Heledate esemete pildistamine või vastuvalgus võivad põhjustada pildi alasäritamist. Muutke pilti heledamaks, nihutades säri (+) suunas. Kogu salvestatud pilt on hele, mille tõttu mustad esemed näivad pildil hallid. Tumedate esemete pildistamine või hämarus võivad põhjustada pildi ülesäritamist. Muutke pilti tumedamaks, nihutades säri(-) suunas
moodustavad nende koored ja vahevööd. Maataolised planeedid on Merkuus, Veenus, Maa ja Marss. Merkuus, Veenus, Maa, Marss Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. heledamad on ainult Päike ja Kuu. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Marss Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-
siis on tuba kõrgem, kui tumedamaks, siis madalam. Mõnda värvi riided teevad meid paksemaks, teised pikemaks. Värvide omadused Sinine viib pinna optiliselt kaugemale ning muudab ruumi jahedaks. Värv kiirgab puhtust ja rahu, valgega kombineerituna mõjub aga eriti karskelt. Helesinine avardab ruumi optiliselt, kuid tumesinine annab vastupidise efekti, muudab atmosfääri suursuguseks ja eriliseks. Heledamad sinised toonid sobivad lakke ja tumedamad põrandale. Hea oleks helesinist kombineerida kollasega, mis stimuleerib ajutegevust ja tõstab isiku organisatoorseid võimeid. Tumesinine sobib magamistuppa, soodustades sügavat ja rahulikku und. Pruun toob pinna optiliselt küllaltki lähedale, ei muuda ruumi ei soojemaks ega külmemaks. Mõjub sageli masendavalt. Punakaspruun aitab luua kindlustunnet, beeikaspruun teeb aga passiivseks.
Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Värvus Karvastik on üldiselt pruunikasmust, väikesed erinevused on alamliikide lõikes. Ülapool, keha küljed ja pea on tumedamat tooni, alapool ja jalad on heledamad. Karvkate on tihe ja pikk. Sarved Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Põhja-Ameerika põtrade sarved kaaluvad keskmiselt 16–23 kg, Euroopa põtrade omad keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta vanusena, seejärel muutuvad need taas väiksemaks.
Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud. Neid on kokku ainult 1,3 miljonit, kuid peaaegu kõik palja silmaga nähtavad tähed on just hiiud ja ülihiiud, sest suure heleduse tõttu paistavad need ka tuhandete valgusaastate kauguselt. Suurimate kuumade ülihiidude läbimõõt on Päikese läbimõõdust kuni 1000 korda suurem ja nad on rohkem kui 100 000 korda Päikesest heledamad. Punaste kääbuste läbimõõt on Päikese läbimõõdust umbes 10 korda väiksem ja nende heledus kuni 500 000 korda väiksem. Tähtede temperatuur on 2000-50 000 kraadi, mass 0,02-100 Päikese massi. Seega pole ülihiiu keskmine tihedus miljondikkugi vee tihedusest. Galaktikas on ka 5 miljardit läbipõlenud tähte. Need on umbes Kuu-suurused valged kääbused, mille tihedus on vee tihedusest kuni 1 miljard korda suurem. Umbes niisama palju on neutrontähti ja musti auke.
Kumu näitused Retsensioon ,,Rauk" (1919) Ants Laikmaa (1866- 1942) Pildil on pastelle kasutades kujutatud vanemat meesterahvast kes toetub kepile. Mehe nägu on habetunud, pea otsmikust kiilanev. Aastad on habeme värvinud valgeks jättes sellese veel mõned tumedamad karvad. Kiilanev otsmik laseb näha vanuse küntud vagusi selles, aastad on jätnud sarnased jäljed ka mehe põskedele. Must kuub mehe seljas juskui rõhutaks eelnevat. Kuue varukate alt on paistmas kuuest heledamad käised. Pilku rauga silmis pole näha kuna silmad on vajunud koopase ja nende kohal olevad hallikas- valged kulmud varjavad neid. Vanuri silmad on kottis. Kuid võib kujutada elutarkust ja nii palju näinud vaadet neis silmis. Vanakese käed on vähemalt sama kortsulised kui ta nägu ja neist õhkub tööd, ning tõdemust, et pruunist puidust kepp millele ta toetub on nende käte töö. Pilt sai valitud sest ...
Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis. 4 Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna
Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise kilomeetri kõrgune platoo Lõuna parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge Silpium ja Haemus Loodejõud on Iol väga tugevad Ainukesena Suurkuudest ei ole Io peal leitud jälgi veest Levinuim ühend planeedi pinnal on vääveldioksiid EUROPA Väikseim Galieli kuudest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad On alust arvata, et Europa pind on kaetud mõne kilomeetri paksuse jääkihiga, mille all on ookean või kivitükkidest, jääst ja veest koosnev segu Pind on kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega", mis on tõenäoliselt praod jääkoores On avastatud 8 kraatrit, läbimõõduga 20 km GANYMEDES Suurim kuu Päikesesüsteemis Peegeldab tagasi 40% pealelangevast valgusest Pinnatemperatuur on öösel -190°C, keskpäeval -150°C Pinna värvus hallikaskollane
Etüleen- värvitu, lõhnatu gaas, mis aitab köögiviljadel valmida/rikneda Valge peakapsas Kasvatatakse kõige enam Eestis Sobib hästi on saagikas Varajased, keskmised, hilised Kasutatakse värskelt või töödeldult Punane peakapsas Pea väikse, tihedam ja kõvem Suurim erinevus valgepeakapsaga on värv Maitse magusam Kasvatatakse toorelt või töödeldult Käharpeakapsas ehk Savoia kapsas Koheva peaga, lehed seest heledamad ja väljast tumedamad Pähkli maitsega Kasutatakse toorelt või töödeldult, aga ei sobi hapendamiseks! Rooskapsas ehk Brüsseli kapsas 1-5 cm pead 50-70 tk rivis Talub temperatuuri -10°C Kaubanduses värskelt või sügavkülmutatult Kasutatakse töödeldult Lillkapsas ehk õisikkapsas Enne kasutamist panna soolvette ligunema, et ussid välja tuleks Õisiku värv valgest kollakani Kergelt seeditav ja täiesti omastatav Seega sobib hästi laste ja ravitoiduks
Planeedid Karoliina Tammik Mis on planeet? Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplan...
Maitseained mida põhiliselt kasutatakse Indias Tugevad ja põletavad maitseained ongi see, mida võib lugeda kogu India köögi ühiseks teguriks. India või oma kodukoha India rahvusrestorani külastaja teadvustab endale vaid roogade põletavat ja põnevat maitset ja võtab seda kui rahvuslikku omapära. Üheks maitsestamise eesmärgiks on inimorganismi tegevuse mõjutamine. Tshillipipar ja mitmed põletavad maitsesegud kiirendavad ainevahetust ja tekitavad higistamise, kergendades kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite surmamise abil ning sellega elanikkonna ellujäämise tagamine. Parimateks bakterisurmajateks on sibul, küüslauk, pune ja vürtspipar ehk piment. Neist nõrgemad on tüümian, tshilli, kaneel, estragon, nelk, sidrunrohi, vürtsköömen, pipar, muskaat ja ingver. Põhjapoolsed, teistega võrreldes suhteliselt jahedama kliimaga osariigid eelistavad aromaatsest basmatiriisist valmistatud j...
Laamtektoonika puudub. Mõnes kohas täidab kraatreid sileda pinnaga hangunud laava. Meenutavad Kuu meresid. Koostis on 6070% ulatuses metalle ja 30% ulatuses silikaate. Sisemuses domineerib suur rauast tuum. Keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179° C). Päeval on keskmine pinnatemp 623° K, öösel 193° K. Elu võimalikkus puudub. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 000 000 km). Veenus on nii hele ainult Päike ja Kuu on heledamad. Veenus on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenus nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevast nähtavat Ehatäheks. Veenusele maandus esimesena Nõukogude Liidu automaatjaam ´´Venera 7´´ 1970. aastal. Veenuse mass jääb maa massile alla vaid viiendiku võrra. Keskmine tihedus on 5,25 g/cm3. Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist (96,5%), veel on lämmastikku, vingugaasi, süsinikdioksiidi ja veeauru. Atmosfäär on 100 korda tihedam kui Maal
Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist,lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Kui kogu veeaur sadestuks Marsi pinnale, moodustaks see vaid 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. SLAID 5 Enamik Marsi pinda on punakas kivikõrb. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest, nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõduga alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub kustunud vulkaan Nix Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km
tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub kiirusega 450 km/sek. Päikesetuuled võivad mõjutada raadiolainete ülekandumist Maal ja tekivad imeilusad virmalised : MILLEST KOOSNEB PÄIKE? Vesinikust: 92,1% Heeliumist: 7,8% Hapnikust: 0,061% Süsinikust: 0.030% Lämmastikust: 0.0084% Neoonist: 0.0076% Ränist: 0,0037% Magneesiumist: 0,0024% Väävlist: 0,0015% Kõigest muust: 0,0015% TÄHTEDESUURUS Kõige heledamad on esimese suurusjärgu tähed, siis teise, kolmanda jne. Iga järgmine suurusjärk on eelmisest poole tuhmim. Palja silmaga on parimal juhul näha kuuenda suurusjärgu tähed; tänapäeva teleskoopidega saab Maalt vaadelda 24. suurusjärgu tähti. Nõrgemaid tähti on taevas rohkem, tähtede arv kasvab heleduse vähenedes kiiresti. Mõnikord nimetatakse isegi meteoore tähtedeks, sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid nagu kinnistäht,
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud,...
Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2
Kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu, jääb tähest järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. ( Vikipeedia.ee , 2012) Sellinegi täht omab tasakaaluseisundit, mis põhimõtteliselt erineb peajada tähtede omast: et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas
Kastori süsteemi keskme moodustavad kaks kuumadest tähtedest koosnevat kaksiktähte, kaugemal tiirleb tihe jahedate kääbustähtede paar. Tähed tekivad reeglina gruppidena, mida nimetatakse täheparvedeks. Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Kaua tähed elavad ? Tähtede eluiga sõltub suuresti nende massist. Raskemad tähed on kuumemad ning heledamad, mis põhjustab tuumakütuse kiiremat tarbimist. Suurimad tähed (umbes sada korda Päikesest raskemad) kulutavad oma kütuse ära pelgalt mõne miljoni aastaga, väikseimad tähed aga (nii umbes kümme protsenti Päikese massist) võivad tänu oma kesisele tarbimisvõimele särada (küll üsna tuhmilt) lausa triljoneid aastaid. Pane tähele, et seda on palju enam kui kogu universumi senine eluiga! 5
Pluuto Pluuto on 1930. aastal avastatud viie kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Vana-Kreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailma jumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena (24. märtsil 1930. a.) 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha selle nime seepärast, et asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Otsiti planeeti, mis põhjustas häiritusi Uraani liikumises ja mis arvutuste kohaselt pidi olema seitse korda Neptuunist suurem, leit...
Päikese tuumas, umbes 10 000 000°C juures toimus kahe deuteeriumi ühinemine heeliumiks, mille juures vabaneb väga palju energiat. 8.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? 1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi 9. Mida nim päikeselaiguks? Piirkonnad, kus temp. on muude kohtade temp. väiksem. Plekkide põhjustajateks tugevad magnetväljad, mis ei lase päikeseainel liikuda. 10.Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine suurusjärk eelmisest 2,51 korda tuhmim. 11.Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 15. Millised on tähtede temperatuurid? Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuses 10neid miljoneid kraade. 17.Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma; 2
Sabatüvik on hall mustja tipuga. Vanalindude silmad on tumepruunid. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Pealagi on noortel kaljukotkastel kuldne, saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk ja jalad tunduvalt heledamad vanalinnu omadest. Emaslinnud on tunduvalt suuremad kui isaslinnud. Välimuse sarnasuse tõttu eemalt, kui suurus pole hoomatav, võib kaljukotka segi ajada hiireviuga. Kuid ta tiirleb palju aeglasemalt ning tal on pikem saba ja rohkem ettesirutatud pea. Lähivaatlusel on näha laiemad, tumedamad ja vähem mustrilisemad tiivaalused kui hiireviul. Suur- ja väike-konnakotkaga ja noore merikotkaga võib kaljukotka samuti
Harilik jugapuu (Taxus baccáta L.) Baccata marjadele sarnanev, marju kandev; viide jugapuu viljade sarnasusele marjadega. Harilik jugapuu on kuni 15 m kõrguseni kasvav madal puu. Kodumaa on Euroopa, ulatudes Lõuna-Rootsini põhjas ja kuni Põhja-Aafrikani lõunas. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: noorelt rohelised, ümarad, vanemad tumepruunid. Pungad: väikesed, ovaalsed 1...2 mm pikad, helerohelised. Okkad: 1,5...3 cm pikad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised alt heledamad, läikivad. piki okast kulgeb okka pealküljel kõrgendik. Okkad püsivad puul 7...8 aastat. Viljad: seeme 1...1,5 cm pikk, otsast avatud, kaetud roosa seemnerüüga, valmib samal aastal. Saaremaal annab looduslikku uuendust. Harilikku jugapuud on palju kasutatud haljastuses, eeskätt varjutaluvuse ja aeglase kasvu tõttu, samuti selle tõttu, et ta talub hästi linnade saastunud õhku. Puud on väga aeglase kasvuga, äärmiselt varjutaluvad ja väga pikaealised
Y Kogu Maal leiduv vesi tekkis koos planeediga. Sellest ajast peale on vesi olnud pidevas ringluses. Kuu Kuu on ainus Maa looduslik kaaslane, ta teeb meie planeedi ümber täistiiru umbes nelja nädalaga. Kuu muudab taevas oma kuju-kitsast sirbist täisringini ja tagasi.Kuul atmosfäär puudub. KUU PIND Palja silmaga näeme Kuu pinna peamise kihina tumedaid ja heledaid piirkondi. Tumedad on tolmused tasandikud. Heledamad alad on mägised, arvatavasti on need Kuu esialgse koore jäänukid. Oma ajaloo algperioodil pommitasid Kuud asteroidid, neist suurimad lõid tema pinda sügavad augud. Vulkaanilise tegevuse käigus täitusid need augud laavaga, tekitades meredele tüüpilised tumedad tasandikud. Millest Kuu koosneb? Kuu pind on kaetud pudeda pinnasega-regoliidid. Kõik kivimid on vulkaanilist päritolu. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa, mis koosneb varem
orbiidi liikumisest; avastamisest kuni siiamaani pole pooltki tiiru tehtud, ning tuleb järeldada, et 61 Cygni pöörlemisperiood on mitusada - umbes 800 aastat. Suurem osa silmaga nähtavaid tähti, isegi heledamaid, ei andnud heliomeetriga mõõtes märgatavat parallaksi ning pidid asuma hoopis kaugemal - uuemate uurimiste põhjal kümme kuni sada korda kaugemal kui 61 Cygni; vastavalt oleksid need tähed suuremalt osalt heledamad kui meie Päike, mõned isegi 100- 1000 korda. Ilmnes tähtede tõeliste ehk absoluutsete heleduste suur erinevus. 19. sajandi teine veerand on tähistatud kaksiktähtede uurimises eriti hoogsa arenguga. Wilhelm Struve vaatlused Tartu observatooriumis tähendasid nii suurt edusammu sel alal, et enne seda tehtud töid pole üldse vaja arvestada. Struve tööd olid põhjapaneva tähtsusega - temaga sai kaksiktähtede uurimine alles
täis, vääveldioksiid levinuim ühend. Europa- väikseim, samuti hele, pinnatemp -150kuni-190C,valdavalt kollakas, vist kaetud paari km paksuse jääkihiga, kaetud "kanalitega" mis on arvatavasti praod jääkihis, sügavaim neist 3km, jääpragude vahel on maastik tasane. Ganymedes- suurim neist, pinnatemp sama Europaga, pind hallikaskollakas, pool Ganymedesest on silikaadid, teine pool aga vesi ja jää. üldiselt tasane pind. heledamad alad täis vagusid, tumedad kraatreid. leitud on ka magnetväli, mis tugevam mõne planeedi omast. Callisto- kõige tumedam, neelab hästi soojust. koosneb samuti pooleldi veest, kuid jääd on vähe. Täis meteoriidikraatreid. Kuul on erevalgeid laike, reljeef tasane. 38. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% moodust.vesinik, ülejäänud helium ja natuke ka ammoniaaki ja metaani 39. Kirjeldage Saturni välisilmet. Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune
Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi nagu Jupiterilgi. Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturni sisemus on kuum (+10 000- +15 000 C) ning Saturn kiirgab kosmosesse rohkem soojusenergiat, kui ta saab Päikeselt. Tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. Suurem osa lisaenergiast toodetakse nagu Jupiterilgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
