Linnutee ja teised galaktikad (0)

Kaiu Põhikool
Referaat
„ Linnutee ja teised galaktikad “
Autor: Angelika Pung
Juhendaja: Marko Orav
2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Linnutee 4
Galaktikad 5
Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad 5
Elliptilised galaktikad 6
Korrapäratud galaktikad 6
Omapärase kujuga galaktikad 7
Kääbusgalaktikad 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud materjalid 7

Sissejuhatus

Valisin oma referaadi teemaks „Linnutee ja teised galaktikad“, sest see tundus põnev teema. Referaadi teemat valides, ei teadnud ma galaktikatest eriti midagi ja see oli teema mille kohta ma rohkem teada tahtsin. Teema ei tundunud mulle liiga kerge ega ka mitte liiga raske.

Linnutee

Kui " Galaktika " kirjutatakse suure algustähega, siis peetakse silmas meie kodugalaktikat, mida nimetatakse ka Linnutee galaktikaks. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. Galaktika koosneb lati-kujulisest tuuma piirkonnast , mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas. Linnutee arvatav mass on varieeruv, olenedes arvutusmeetodist ja kasutatud andmetest. Viimaste arvutuste kohaselt minimaalne Galaktika mass on 5,8x1011 päikese massi. Linnutee  diameeter  on ligikaudu 100 000 ja paksus umbes 1000, sisaldades 200–400 miljardit tähte.
(Linnutee öösel Paranal Observatooriumi kohal, laserkiir näitamas Galaktika keskpunkti ) 

Galaktikad

Tähtede arv galaktikates ulatub umbes kümnest miljonist tähest (kääbusgalaktikad) saja triljoni täheni (hiidgalaktikad). Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja täheparvedesse. Tähtede ümber võivad tiirelda  planeedid  ja muud  taevakehad . Tähtede vahel on gaasi,  kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Peale selle sisaldavad galaktikad suurel hulgal tumeainet, mille olemus on teadmata. Arvatakse, et enamiku, tõenäoliselt isegi kõigi galaktikate keskmes aktiivses galaktikatuumas on ülimassiivne must auk. Galaktikaid on traditsiooniliselt liigitakud nende nähtava kuju järgi. Nähtavas universumis on arvatavasti üle 170 miljardi galaktika. Galaktikate läbimõõt on enamasti 1000 – 100 000 parsekit ja need asuvad üksteisest tavaliselt miljonite parsekite kaugusel.

Spiraalsed ja varbspiraalsed galaktikad

Spiraalgalaktika koosneb pöörlevast tähtede kettast ja nende vahelisest ruumist. Selle keskmises osas asuvad tihedalt koos tunduvalt vanemad tähed. Hubble'i järjestuses on spiraalgalaktikad märgitud S tähega , millele järgneb täht (a, b või c). Spiraalharud on nähtavad, sest neis tekib tihti uusi tähti, mis on heledamad ja paistavad kaugemale. Enamikul spiraalgalaktikatest on galaktika keskmes " varras " mis ulatub mõlemale poole galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne.
(NGC 1300, näide varbspiraalsest galaktikast) (NGC 5457,näide tüüpilisest spiraalgalaktikast)

Elliptilised galaktikad

Elliptiline galaktika on ellipsoidse kuju ja ühtlase heledusprofiiliga (heledus väheneb ühtlaselt serva suunas) galaktika. Elliptiline galaktika kuju võib ulatuda peaaegu kerakujulisest kuni lameda kettani. Neis tekib uusi tähti vähe, mille tulemusena koosnevad nad põhiliselt vanadest, rohkem arenenud tähtedest, mis tiirlevad ümber gravitatsiooni keskme suvalises suunas. Suurimad galaktikad on hiidelliptilised galaktikad. Arvatakse, et elliptilised galaktikad on tekkinud galaktikate kokkupõrkel. Nad võivad kasvada hiiglaslikeks (võrreldes spiraalgalaktikatega) ja selliseid võib kohata galaktikaparvedes tuuma ligidal.

Korrapäratud galaktikad

Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole sellist selget eristatavat kuju, nagu on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ja nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad on tihti kujult kaootilised, neil ei paista olevat selget galaktika keset ega ühtegi jälge spiraalharudest. Arvatakse, et nad moodustavad veerandi kõikidest galaktikatest. Enamik korrapäratuid galaktikaid on kunagi olnud spiraalsed või elliptilised, aga deformeerunud gravitatsiooni tõttu. Korrapäratud galaktikad sisaldavad suurtes kogustes kosmilist tolmu ja gaasi.

Omapärase kujuga galaktikad

Omapärase kujuga galaktikad tekivad galaktikate kokkupõrkel. Üheks näiteks on ringikujuline galaktika, kus tähed on paiknenud ringikujuliselt ja selle sees on tähtedevaheline ruum, mis ümbritseb üksildast tuuma kõige keskel. Arvatakse, et selline galaktika tekib siis, kui väiksem galaktika läbib suurema galaktika tuuma.
(Hoagi objekt, näide ringikujulisest galaktikast)

Kääbusgalaktikad

Vaatamata esilekerkivatele suurtele spiraalsetele ja elliptilistele galaktikatele on enamik galaktikatest kääbusgalaktikad. Sellised galaktikad on teiste galaktikatega võrreldes suhteliselt väikesed; Linnutee suurusest moodustavad nad umbes sajandiku ja sisaldavad kõigest paari miljardit tähte. Paljud kääbusgalaktikad tiirlevad ümber ühe suurema galaktika; Linnuteel on vähemalt tosin sellist kaaslast ja arvatakse, et 300–500 kääbusgalaktikat on veel avastamata. Kääbusgalaktikaid võib jagada ka elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks.

Kokkuvõte

Teema kohta oli põnev referaati teha. Infot oli piisavalt ja see oli mulle arusaadav. Sain palju uut ja põnevat teada galaktikate kohta, kindlasti arendas referaadi tegemine minu silmaringi.

Kasutatud materjalid

http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee_galaktika
http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika
http://et.wikipedia.org/wiki/Elliptiline_galaktik