Ühelt poolt on haridusasutustel seadusandlusest tulenevad kohustused, teiselt poolt head võimalused laste tervise edendamiseks, riskikäitumise ja haiguste ennetamiseks, sest koolieelses lasteasutuses käidud aastad annavad muu arendava kõrval ka positiivse tervisekäitumise suuna kogu eluks. 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS 1.1 Tervis ja tervisedendus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt 1948. aastal kestestanud tervisedefinitsiooni järgi tervis täielik kehalise ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine. Tervis on igapäevaseks eluks vajalik ressurss, mitte aga elu eesmärk omaette. Mõeldes lasteaialastele ja lastele üldse tähendab tervis lihtsalt öelduna head olemist ja enesetunnet ning rahulolu ümbritsevaga. See tervisemääratlus hõlmab lisaks isikule endale ka elutingimusi, mida ühiskond neile pakub, sest tervist mõjutab paratamatult meie kõigi tervisekäitumist ja elutingimusi (Laasner, 2003).
transporti ja logistikat - kõik meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud. Merenduspoliitika ja sellega seotud merendus kui majandusharu mis stimuleerib Eesti majandusarengut. Mereveonduses konkureerivad mitte ainult firmad, vaid ka riigid, merendusel on oluline osa selliste riiklike ülesannete täitmisel nagu riigikaitse, piirivalve ja mereohutuse tagamine, merendusel ja sellega seotud majandus- ja elualadel on suur tähtsus Eesti majanduses ja inimeste elus. Eesti heaolu on seega lahutamatult merega seotud ning seetõttu on oluline kõikide merega seotud majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused
ühiskonnas. 3. Majanduse stabiliseerimisfunktsioon · Stabiliseerimisfunktsiooni raames peab fiskaalpoliitika kaasa aitama tööhõive suurenemisele, hinnastabiilsusele ning toimetuleku suurenemisele. · Kõik see peab kaasa tooma majanduse arengu, eelkõige SKP kasvu ja positiivse väliskaubanduse ja-maksebilansi. Kes osalevad protsessis? Mida püütakse maksimeerida? Maksimeerida püütakse heaolu. · Üksiksisikud, maksimeerivad isiklikku heaolu. · Ettevõtte, maksimeeritakse kasumit. · 3 sektor, maksimeerib heaolu, seisavad nt. Raudtee heaolu eest. · Valitsus, maksimeerivad valijate hääli. · Ametnikud, maksimeerivad eelarvet. 2. Heaoluökonoomika esimene ja teine teoreem I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib
vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning inimõigusi, riik kuulutati iga inimese ja terve ühiskonna heaolu ning helge tuleviku kindlustajaks ja tagajaks. 1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.
Tstuskindlustus maks tagab kindlustuse, juhul kui ettevte lheb pankroti , on vimalik saada raha. Kui ttaja saab palka alla 4350krooni siis tandja peab maksma tema eest sotsiaalmaksu. Ettevte maksab oma kulude pealt ka. Maksuvaba tulu on 2250, sellest summast ei vta maha tulumaksu , letades seda summat hakatakse mrama tulumaksu. ##HEAOLU HISKOND## Heaoluriik pab parandada inimese toimetulekut ning sekkub sellel eesmrgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaolu riik pakub teenuseid , millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid). Pehmendab turu konkurentsi ning inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaolu riigi 2 tunnust: 1)Ressurside lekandmine hest hiskonnavaldkonnast teise. 2)Pool avalikest kuludest lheb sotsiaalsfri vajadusteks. Liberaalne Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Sotsiaalsete hvede jagamine ainult vaestele peamiselt palka teeninutele kigile
,,Hope I Die Before I Get Old: Mispredicting Happiness Across the Adult Lifespan" Heather P. Lacey, Dylan M. Smith ja Peter A. Ubel. 2006. ,,Journal of Happiness Studies" Käesolev artikkel käsitleb teemat, kuidas inimestel on kalduvus ülehinnata asjaolude mõju enda heaolule, mida tõestavad laialdaselt erinevad elusündmused, kuid tajutav vananemise mõju heaolule on suuresti jäänud tähelepanuta. Inimesed näivad kartvat vananeda, hoolimata tõenditest, et heaolu paraneb vanusega. Autorid võrdlesid, kuidas mõistavad õnne nooremad täiskasvanud (keskmine vanus = 31) ja vanemad täiskasvanud (keskmine vanus = 68) koos. Uuringud kinnitasid õnne suurenemist koos vanusega, kuid nii nooremate kui ka vanemate arvates õnn vananedes väheneb. Mõlemad rühmad eeldasid õnne vähenemist keskmise inimese kohta, kuid ainult vanemad inimesed hindasid õnne langust iseendi kohta. Inimesed ei mõista rõõmusid, mis tulenevad koos vananemisega
terviseteenustele sotsiaalselt haavatavatele gruppidele; muutused mikrotasandil - sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonna konteksti mõjutavad meetmed inidiviidi suhtumistele ja käitumisele. Kõige tulemuslikum on kõigi tasandite samaaegne mõjutamine. Meetmed makrotasandil ehk valitsuse vastutusvaldkonnas Makromajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised otsused ning seadusandluse muudatused, mis on suunatud vaesuse vähendamisele on rahvastiku tervise ja heaolu parendamisel primaarseks lähenemiseks. Need otsused jaotuvad peamiselt nii toetavat füüsilist keskkonda arendavateks otsusteks (spordi ja vaba-aja asutuste arendamine, koolide, lasteaedade, transportsüsteemi, tervishoiusüsteemi jne arendamine) kui ka toetavat sotsiaalset keskkonda arendavaks (haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne aktiivsus jne). Tulemuslikud on progresseeruva maksusüsteemi kasutuselevõtt,
täistööhõive, stabiilsete hindade ja kiire majanduskasvu - vahel, samuti teadmist seostest majanduspoliitika lühiajaliste ja pikaajaliste mõjude vahel. Phelpsi analüüs näitas piire, mille raames poliitikud saavad tegutseda ning selle tulemuseks on makromajanduspoliitika varasemast erinev arendamine. Edmund Phelps'i makroökonoomilise poliitika analüüs aitab komitee hinnangul mõista, kuidas majanduspoliitika mõjutab praeguste ja tulevaste põlvkondade heaolu. Phelps on juhtis tähelepanu sellele, et mitte ainult säästmine ja kapitali kogumine, vaid ka inflatsiooni ja tööpuuduse vahel valitsev tasakaal on olulise tähtsusega hüvede jaotumisel pikema ajaperioodi jooksul. Phelps on oma uurimistöös näidanud, et ehkki täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja kiire majanduskasv on majanduspoliitika kesksed eesmärgid, peavad praegused ja tulevased põlvkonnad mõnikord tegema üldise heaolu nimel kompromisse oma tarbimisharjumustes.
KOKKU 240 150 90 Lisandväärtus sisaldab iga tootmistasandi sisendite maksumust (v.a. vahetoodang), näiteks kasutatud tööjõud, elekter jms; samuti arvestuslikku kasumit. 7. Nõustuge või vaielge vastu - Inimesed Ecuadoris ja Eestis on sama õnnelikud, sest SKP inimese kohta on nendes riikides enam vähem ühesugune. Küsimus selles kas suurem SKT tähendab ilmtingimata kõrgemat heaolu riigis? Millised tegurid mõjutavad majanduslikku heaolu riigis? . SKP ei võta arvesse vaba aja töö aja suhet, negatiivsed välismõjusid, varimajandust, kodumajapidamist (kodust tootmist). Omaette teema on veel heaolu ja rahuolu (õnnelikkuse) seosed, sageli on vaesemate riikide inimesed õnnelikumad kui rikaste riikide inimesed, tõsi Taanis on Euroopa ühed rikkamad ning ka õnnelikumad inimesed. Seega võivad Ecuadori inimesed õnnelikumad küll olla.
sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaalhüvitist jagatakse peamiselt palka teeninutele, ning selle suurus sõltub palga suurusest ja staazist, heaolu eest on vastutavad tööandja ja töövõtja ning perekond. (nt. Saksamaa ja Prantsusmaa) · sotsiaaldemokraatlik- sotsiaalhüvitised on mõledud kõigile, heolu eest on vastutav riik (nt. Rootsi, Taani, Soome) · liberaalne- sotsiaalhüvitisi pakutakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise (nt. Suurbritannia ja USA) sotsiaalsfäär ühishüve- kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turu vahenduseta
nad agaralt ka netist ostlemise võimalust, selline võimalus puudub aga suuremal osal maainimestest, kuna maapiirkondades on siiski veel netilevi raskendatud ning paki kättesaamiseks peab ikka tee linna poole seadma. Viimastel aastatel iseloomustabki meie majanduspoliitikat pidev tarbimisemaania. Ei ole oluline, mida sa ostad, ning kas sul on selleks piisavalt vahendeid. Mina arvan, et liigne materialism võib hakata kahjustama inimese heaolu, suhteid ja ka elukvaliteeti. Teadustööd näitavad, et eurooplaste heaolu on alates 1950-ndatest aina langenud, kuigi tarbimine on tõusnud. “Võrreldes oma vanavanematega, on külluses üles kasvanud noored õnnetumad ning neil on suurem depressiooni ja sotsiaalse käitumise hälvete tekke risk,” kirjutas psühholoogiaprofessor David G. Myers. Kaob ära sõbralikkus ning perekondlik soojus- lastele soovitakse korvata kõike rahas. Arvatakse, et mida
Rääkides inimeste rumalusest kiirlaenude kontekstis, leian, et see on üha kasvav probleem, mis saab alguse hoopis sügavamalt. Inimesi pole piisavalt informeeritud kõiksugustest ohtudest ja riskidest, mis kaasnevad selliste laenudega. Riik ei ole suutnud võimaldada inimestele piisavalt töökohti ning töökohtadele väärilist palka, millega inimväärselt ära elada. Rahad riigis liiguvad, aga tundub, et hoopis muudes valdkondades, kui seda on inimeste heaolu riigis. Heaolu all ei pea ma silmas mitte erinevaid luksusi, vaid elementaarset inimväärset elu, mis kujutab endas igapäevast sooja sööki laual ja võimekust koolitada oma lapsi ilma mureta, kas homseks päevaks enam leidub piisavalt vahendeid ära elamiseks. Selliste murede all lõksus olevad inimesed ongi just need, kes leiavad end lõpuks võtmas kiirlaene, sest eestlasele omaselt ei julgeta paluda abi, vaid üritatakse ise hakkama saada, kuid kui puudub täielik ülevaade ohtudest, on lõpptulemus
kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine). Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas. Pareto efektiivsus-näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Tootmisvõimaluste kõver-näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral.Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremale alla.Selle tingib ressursside piiratus.Ühe hüvise tootmist on võimalik suurendada siis, kui vähendada teise hüvise tootmist
võimaldumist. Sellise täiusliku ühiskonna vormiks saab olla riik - ja mitte milleski muus ei seisa ühegi riigi otstarve, kui ainult oma kodanikele õnneliku elu võimaldamises Iga ühiskonna algvormiks õieti küll tema lähtevormiks on perekond Aristoteles näeb just perekonda kui üht kõige algelisemat ning jõulisemat ühiskondliku elu väikevormi, mille heaolust ja normaalsusest sõltub suurel määral kogu ühiskonna heaolu ja kõlbeline tasakaal. Riigiideaal ei lämmata millalgi perekonda ja koduideaali. Kuid nagu üksikinimene, nii ei saa ka perekond kui niisugune olla veel kaugeltki täiusliku vooruslikkuse (õnneliku elu) teostamistandardiks. Perekonnad liituvad sellel eesmärgil juba järgmisteks suuremateks ühiskondlikeks ühikuiks külakondadeks ja viimased omakorda juba suurimaks ning täiuslikumaks ühiskondliku elu kujundiks RIIGI näol
huve. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. *Heaolu riikide mudelid: a)konservatiivne, komporatiivne- kõige vanem vorm. Selle puhul arvestatakse inimese tööpanust. Oleneb töötaja kvalifikatsioonist, haridusest. Kõrgemapalgalised saavad suuremaid toetusi ja pensione. Vanurid elavad hooldekodudes. Laste hooldamine on perekonna käes. b)liberaalne heaolu mudel- iga inimene valib ise, kas ta kindlustab oma tulevikku ja kuhu ta oma raha paigutab. Igaüks on oma õnne sepp. Maksud on väikesed. Mida paremad oskused, seda suurem palk, seda enam saab mõelda tulevikule. Parema kvalifikatsiooniga inimesed töötavad firmades jne. c) sotsiaaldemokraatlik- püütakse kõigile kodanikele olenemata sissetulekust, ühiskondlikust positsioonist anda abi. Maksud on suured. Maksusüsteem on progresseeruv(kes saab suuremat palka peab rohkem makse maksma).
kodanikud sellesse oma panuse annavad. Kui 20. sajandi keskel oli heaoluriik saanud laia leviku oli Eesti võõra võimu all ja ise selliseid otsuseid ellu viia ei saanud. Sellest ajast saadik olemegi just kui maha jäänud ning heaoluriigi mõiste on kauge ja ähmane tulevik. "Lääneriigid on palju paremad kui Eesti. Eesti ühiskond on nii kohutavalt üles ehitatud. Eesti on end minu jaoks ammendanud." Need on repliigid, mida võib noorte seas tihti kuulda. Heaolu ei ole nende jaoks tegelikult olemas, sest see on suhteline. See on pigem visioon v õi unelm ehk isegi teadmatus ülejäänud maailmast. Ükski riik ei saa olla läbinisti halb ja sallimatu. Negatiivne torkab lihtsalt paremini silma. Veel paremini n äeb negatiivseid külgi enda ümber, sest need mõjutavad otseselt meid. Võib uskuda, et sealt tulebki pilt heaoluriigist kui Eesti jaoks p üüdmatust unelmast. Eesti püüdleb iga hinnaga heaoluriigi staatuse poole. Kas see siis
soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida · Teades, et on olemas toidud, mis avaldavad meile soodsat mõju, omame läbi toiduvaliku suuremat kontrolli oma heaolu üle · Elu on muutunud: - aega on vähe - toitumisharjumused on teised - tervislik toit asendatakse ajapuuduse tõttu kiir- või valmistoiduga. - pikenenud on tööiga - jne Näiteks Uueks ja maailmas üha enam tarbijaid võitvaks jogurtiliigiks on funktsionaalse toidu hulka kuuluvad probiootilised jogurtid Tere toodetest näiteks Helluse sarja tooted. Tere Hellus jogurtid, keefir ja kohupiimakreemid, kohukesed sisaldavad
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et rikkaks saada , isegi tapma. Euroopas on hetkel väga aktuaalseks probleemiks pagulaste sisseränne Euroopa riikidesse. Paljud pelgavad pagulaste vastu võtmist enda riiki elama, kuna nad on erinevad meist ja neil on teised tõekspidamised. Inimesed ei tea mida oodata ja väga paljudele ei
tuge. Lapse kasvatamises nähakse sageli elu mõtet. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas, see on taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise. Tänapäeva ühiskond suhtub tolerantsemalt abieluvälistesse suhetesse. Vastastikune kiindumus, sõprus ja erootiline armastus aitavad hoida paarisuhet, mis on omakorda keskne ja otsustav kogu perekonna emotsionaalse heaolu tagamises. 3. Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjusi. Praegu pole varasem omand abiellumisel esmatähtis, ent kodu loomine, liiklusvahendi hankimine ja vajaliku kodutehnika muretsemine on kallis, nii et üha enam peresid alustab kooselu võlgades. See nõuab majanduslikku mõtlemist, et kõigi vajadused rahuldatud saaksid. 4. Sotsialiseerimisfunktsioon on eelkõige vajalike sotsiaalsete, seal hulgas
bioloogiliselt ja psühholoogiline, tingimusi, mis sotsiaalselt. Inimesel sotsiaalne) ei saa soodustavad paranemist, on oskus iseennast lahutada. Tervisliku eesmärkide seadmist. tunda. Inimene kui seisundi optimaalne Ümbritsev heaolu. patsient, keegi, kes funktsioneerimine. vajab tervishoiu abi. ,,Adaptsiooni mudel" Inimese peamine Tervis ja haigus in Sündmused, olukorrad, ülesanne on säilitada inimese elu vältimatu mõjutajad, mis enda tervislikkust osa
TEIE NIMI • Mis on üldse armastus? • Mis on selle head küljed ja mis on halvad küljed? Armastuse all mõeldakse tavapäeval eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel, olgu nad mees ja naine, naine ja naine või mees ja mees. Armastusega kaasneb kiindumus, turvatunne(mitte alati) ning seksuaalsust. Armastusega kaasnevad nii head kui ka halvad asjad. Headeks asjadeks võime nimetada turvatunnet, lähedust, kiindumust, heaolu ja rahuldust. Turvatunne ei ole vahest see turvatunne mida sa saad vanematelt või oma vanemalt vennalt. Lähedus – sama mis vanematega. Te küll olete väga lähedased, räägite kõigest ja teete koos lollusi, kuid vahest ei ole see lähedus see lähedus mida te tunda tahate. Kiindumus on nendest headest asjadest üks kõige hullemaid asju. Kui kiindud liiga palju, võid olla oma kaaslasest nii sisse võetud, et sa ei märka oma ümber toimuvat. Heaolu ja
Õpilaste probleemne käitumine ja võimalused sellega toimetulekul 26.04 Antisotsiaalne käitumine – on kirjeldav termin iseloomustamaks ekstrniseelitud tegevuste alamklassi, kui rikutakse tahtlikult teiste inimeste või ka ühiskonnna õigusi. Nii ebaseaduslikud aktid kui ka väljapoole seadust java käitumine, mille eest ei saa süüdi mõista lapsi. Antisotsiaalne – heaolu väheneb Kõrvalekaldumine aktsepteeritud reeglitest ja normidest. Aktsepteeritud erinevas kontekstis: kodu, kool, kogukond, ühiskond. Prosotsiaalne – heaolu suureneb Suunatud vara vastu või destruktiivne seostub ennast- Suunatud kahjustava teiste inimeste käitumisega vastu
Suurtel erakondadel on raha rohkem ja nad saavad korraldada mahukaid reklaamikampaaniaid. Selle tõttu saavad väiksemad erakonnad ja üksikkandidaadid valdavalt vähem hääli, kuna valijad on mõjutatud kõiksugu reklaamide poolt ja ei pruugi valida ratsionaalselt. Kolmas kindel nõrkus on see, et valida saavad kõik teovõimelised vähemalt 18-aastased Eesti Vabariigi kodanikud, sest kõik ühiskonna liikmed ei ole ühtselt kompetentsed tegema otsusi ühikonna üldiste huvide ja heaolu suhtes. Teisiti öeldes, mõningad ühiskonna liikmed ei pruugi olla piisavalt haritud või laia silmaringiga ja mõni näiteks peab valimas käies silmas eelkõige enda huve, kui kogu riigi heaolu, majanduse arengut või muud sellist. Seega meile tuntud vabasi valimisi võib pidada ka demokraatia nõrkuseks. Nagu ka Abraham Lincoln on öelnud, ei ole demokraatia kindlasti perfektne, kuid seni kuni midagi paremat välja ei mõelda, on see kindlasti parim olemasolev valitsemisvorm.
............................................................................................ 91 Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Sissejuhatus 5 SISSEJUHATUS Eesti lastekaitsesüsteemis joonistuvad lapse õiguste kaitsmisel ning laste ja perede heaolu tagamisel välja kolm omavahel tihedalt seotud probleemigruppi (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse üldise heaolu tagamisega seotud probleemid; lapse heaolu toetava süsteemiga seotud probleemid; kehtiva lastekaitseseaduse regulatsiooniga seotud probleemid. Nende probleemide lahendamiseks nähakse üldseadusena ette uue lastekaitseseaduse rakendamist, millega sätestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikute ning
Informatsiooni asümmeetria, sidruniturg, moraalirisk, ebasoodne valim, liiga suur või väike individuaalne tarbimine, ebaõiglane tulude/kasulikkuse jaotus. 5. Konkurentsimajanduse üldine tasakaal Üldise tasakaalu teooria – uurib tasakaaluseisundi kujunemise võimalusi ja tingimusi; heaoluökonoomika – annab normatiivse mõttemudeli selleks, et hinnata mida ja kui palju tuleks toota, kuidas tootmistegureid ja hüviseid jaotada, et tulemus oleks võimalikult efektiivne, maksimeeriks heaolu ja oleks sotsiaalselt õiglane; Pareto-efektiivne hüviste jaotus – sellised hüviste jaotused, kus ühe majapidamise heaolu on võimalik suurendada ainult mõne teise majapidamise heaolu arvelt; Pareto-efektiivne ressursijaotus – selline ressursijaotus, kus ühegi toote valmistatavat kogust ei ole võimalik suurendada mitte kuidagi teisiti, kui ainult mõne teise toote valmistatavast kogusest loobumise arvel; Edgeworthi kast
iseseisvalt, ilma riigi abita. Sotsiaalriigi printsiibi väljenduseks on sotsiaalsed põhiõigused: õigused, mis aitavad kaasa , et inimväärikus oleks tagatud ka sotsiaalsete riskide kui paratamatuse realiseerumisel (nt töökaotus, haigus) Seega: sotsiaalsete põhiõiguste tagamise eesmärgiks on kindlustada inimestele inimväärikus ka sotsiaalsete riskide realiseerumisel Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega
kvaliteet, seepärast on hakatud rääkima inimkapitalist. Tähtis inimkapitali omadus on ka ettevõtlikkus = valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel kui uute toodete arendamisel. c) KAPITAL -> tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased jms, mida kasutatakse teiste toodete tootmiseks. Jaguneb reaal- ja finantskapitaliks. 2. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Ühiskonna heaolu maksimeerimiseks tuleb ressurssid suunata sinna, kus alternatiivkulu on väiksem. Seetõttu on oluline ressursside kasutamise efektiivsus. Efektiivsust hinnatakse ühe toote kohta tehtava ressursikulu põhjal. Teoreetiliselt on ühiskonnas saavutatav ühiskonna optimum ehk ressursside optimaalne paigutamine, s.t olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota. Reaalses majanduses on niisuguse olukorrani raske jõuda.
Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Alternatiiv- ehk loobumiskulu väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. (inimene ei saa töötada juristina, kui ta on arst) Kuidas toota? Pareto efektiivsus(Pareto efficiency): ,,majanduslik efektiivsus", näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu nii, et samal ajal ei väheneks mõne teise inimese heaolu. Tootmise seisukohalt tähendab see situatsiooni, mille korral ei ole võimalik olemasolevate teadmiste taseme ja tootmisressurssidega rohkem toota üht hüvist, vähendamata seejuures teiste hüviste tootmist. Suhteline eelis on võime toota kaupa või teenust väiksema alternatiivkuluga. Kellele toota?
ja väärtusi. Nõrk inimkesksus Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma. Esindab vähemusse jäänud harimise ja kaitsmise eetika. Ratsionaalne inimkesksus Kui inimene ei kasuta loodusvarasid arukalt ning selle tulemusel saastub looduskeskkond, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet. See ongi ratsionaalne inimkesksus. Kitsas tähenduses Hoolitsus ja huvi ainult teiste inimeste vastu. Laiemas tähenduses Heaolu jaoks on olulised paljud asjad. Nt: loomade heaolu, puhas õhk, vesi ja nii edasi. · Looduskeskne Tähendab looduse ja kõikide olendite heaolu arvestamist. Puudub otsene alus Piiblil põhineval lähtekohal, kuid on võimalik seostada Jumala tehtud liitu noa ja kõikide elavate olendite vahel.
Riigi tegevusulatus, erinevad vaated: Uusparempoolne riigikäsitlus-minimaalriik Liberaalne riigikäsitlus-piisavalt sekkuv riik Radikaalne riigikäsitlus-maksimaalne riik Fukuyama lähenemine, :riik ei pea liiga paljude asjadega,aga tuleb tagada riigiinstitutsioonide tugevus. Riigi funktsioonid minimaalsed: HEAOLURIIK Erinevad heaolumudelid: Põhjala-riik pakub inimesele palju tuge Kesk-Euroopa mudel-inimene peab ise endale heaolu tagama Katoliku e Lõuna-Euroopa mudel-perekond peab ise hoolitsea oma vähem hakkama saavate sugulaste eest Anglo-Ameerikalik e liberaalne-inimene ise on riski võtja v kaotaja Valitsuse hindamise alused: Valijad kalduvad tagasivalimistel premeerima valitsusi, kes suudavad edendada järgmisi valdkondi: Stabiilsus ja kord, aineline heaolu, kodanikuõigused, demokraatlikkus AVALIK SEKTOR Väljakujunemine:
Refleksiivsus- eesti kultuuri uuenemisvõime ja kriitilise refleksioonivõime (kultuuri võime iseennast kriitiliselt analüüsida ja hinnata). Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni. · Heaolu kasv- heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele
Gini koefitsendi väärtused võivad varieeruda nullist (täielik võrdsus) kuni üheni (täielik ebavõrdsus). 6. Mida iseloomustavad absoluutne ja suhteline vaesus? Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina. Absoluutse vaesuspiiri arvutamisel on oluliseks eesmärgiks säilitada seniste absoluutse vaesuse hinnangute järjepidevus, mis võimaldab analüüsida leibkondade heaolu muutusi pikas perspektiivis. Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks
ühiskonnaliikmetega. Inseneriotsustel on suur kaal, seetõttu tuleb luua üldised tõed, millest lähtuda. Näiteprobleemid: · inseneriteave on nii keeruline, et teistel on ins tegevust raske jälgida tuleb ise teha otsuseid. Kuidas suhtuda probleemidesse, mille lahendamine käib üle jõu? Kui juhtkond sunnib seda lahendama · inseneri loodud objekti omadusi teab vaid tema ise obj heaolu = inseneri heaolu. Kuidas insener peab orienteeruma isiklike huvide ja ühiskondlike huvide vahel? · Inseneride poolt loodavad tapariistad kas on eetiline luua vahendeid tapmiseks? · keskkonnakaitselised ning meid ümbritsevat status quo't muutvad insenerilahendused kas see on eetiline? 2 Põhisätted Inseneri otsus projekti peatamiseks riski vähandamiseks toob kaasa kulutusi. Kumb kaalub kumma üles, kas oht või tulu?
eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond. Selle riski hinnaks on sügavalt lõhestunud eesti ühiskond. Tänane eesti on getostunud nii põlvkonniti kui ka varanduslikult . Väike rikkurite eliit tarbib ligi 70% tarbimistasemest, ülejäänud elanikkonna sissetulekud võimaldavad pretendeerida vaid kolmandikule. eesti turg on väike just seetõttu, et
Sotsiaalne kapital (social capital) Indiviididevahelised sidemed, sotsiaalsed võrgustikud, normid, vastastikune usaldus ja toetus. Sotsiaalne kapital väljendab ühiskonnas eksisteeriva sotsiaalse kokkukuuluvuse astet, ei ole vaid institutsioonide summa, millest ühiskond koosneb, vaid pigem liim, mis hoiab ühiskonda koos. Tervis (health) 1948. a defineeris WHO: tervis on täieliku füüsilise, sotsiaalse ja vaimse heaolu seisund, mitte ainult haiguste ja puuete puudumist. Tervis on multidimensionaalne, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel ja elu mõtte tunnetusel. Terviseedendus (health promotion) WHO defineerib: tervisedendus kui protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ja sellega parandada oma tervist. Tervisedenduse tulemussed (health promotion outcomes)
Kui ressursse ei säästa, siis saavad need otsa. Tervis. Tervis on füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu seisund. Tervis on ressurss, mis peaks olema oluline iga inimese jaoks. Tervist tuleb hoida ja säästa, et tagada heaolu kogu eluks. Paraku on inimesi, kes ei hooli oma tervisest ning kahjustavad seda mitmel moel. Tänapäeval on palju inimesi, kes harrastavad ebatervislikku eluviisi, mistõttu võivad tervise ressursid otsa saada. Üheks väga kahjulikuks eluviisiks on füüsiline passiivsus. Vähene aktiivusus on levinud pigem täiskasvanute seas. On väidetud, et umbes üks kolmandik täiskasvanutest kogu maailmas ei ole piisavalt aktiivsed ning see on toonud sama palju surmasid kaasa kui suitsetamine
Astmeline tulumaks mõjub vaesematele ühiskonna gruppidele hästi,kuna nad peavad maksma tulumaksu nende palga võimekuse kohaselt. Kui kõrgepalgaline maksab rohkem tulumaksu,kärbib ta vaid luksuse tarbimist,sest äraelamise standard on tal juba saavutatud aga kui madalapalgaline maksab rohkem tulumaksu,teeb ta seda otseses mõttes oma leivast ning tal on võimatu oma palgast ära elada. Majandusteaduse reegel ütleb,et mida suurem on inimese sissetulek,seda vähem kasvab ta heaolu sissetuleku suurenemise puhul ühe ühiku võrra. Samuti väheneb vaese heaolu palju rohkem kui rikka oma,kui vaese palk samavõrra langeb. Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Alkoholiaktsiisi langetamine toob kaasa alkoholi hinna langemise ning sellega suureneb ka tarbijate hulk,kuna madala hinna eest ostetakse rohkem ning ka vaesematel on kättesaadavus parem. Kui inimesed tarbivad hulgaliselt alkoholi mõjub see halvasti nende tervisele
muutuvad nendesugusteks. Samas on ka inimesi, keda ei huvita kui paks on nende rahakott või kui palju on neil autosi. Nende jaoks on edukuse näitajaks, kui paljud inimesed on nendega ainult nende iseloomu ning olemuse pärast. Selliste inimeste vaatepildis on väga tähtsal kohal perekond ja sõbrad. Kui neile antakse valida perekonna ja töö vahel, siis nende valik kaldub kindlalt perekonna poole. Nende peamiseks huviobjektiks on ainult nende lähedaste heaolu ning mitte miski muu. Nende mõttemaailmas näitab edukust, see kui hästi läheb nende perekonna liikmetel ning nende heaolu. Kui lapsed ja vanemad saavad hästi läbi, siis ka üldsus näeb, et küll see on edukas perekond. Samuti võib toimuda selline kooslus, kus perekonna ja töö juures on kõik suurepärane. Sellistel väikestel eranditel peab inimene väga palju rabama ning jätma ennast mõlema jaoks, mis tähendab, et kumbagi ei saa maksimaalselt teha
sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine. Institutsiooniökonoomika püüab teooria loomisel arvesse võtta erinevaid regulaatoreid nagu kombed, traditsioonid, koostöövalmidus ja altruism. 9. Mille poolest on sarnased riigirahandus ja arenguökonoomika? Vaatlevad ja mõõdavad üksikisiku ja majandussubjektide heaolu ja käitumist. 10. Miks on mikroökonoomilise teooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete raske kättesaadavuse tõttu. 11. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline- uurib nähtuse või protsessi hetkeseisu; võrdlev-staatiline-analüüsib nähtuse või protsessi tulemusi juhul, kui tingimused muutudvad;dünaamiline analüüs- uurib protsessi kulgemist ajas. 12. Millised on agreteerimise head ja halvad küljed? 13. Mis on majapidamine
Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatismis tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses on
jagada ühiskonda kahte rühma. Esimesed on need, kes tõepoolest omandavad haridust ja õpivad iseenese ja oma helgema tuleviku nimel, olles huvitatud oma erialast ning on tulevikus suutelised ka seda edasi andma ning on tänu sellele ülejäänud ühiskonnas tunnustatud ja austatud inimesed. Teine rühm inimesi õpib vaid sellepärast, et nii on ühiskonnas kombeks ja näevadki haridust ja seda tõendavat diplomit kui maksevahendit meie ühiskonnas, selleks et saada tasuv töökoht ja muud heaolu ühiskonna hüved hoolimata ülejäänud ühiskonnast ning nähes vaid enda heaolu. Haridus - eesmärk või vahend Haridus on teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamise ühiskondlikult korraldatud viis. Haridus on võimaldatud igale riigikodanikule ning on põhiosas muudetud ka kohustuslikuks. Ühiskondlik norm on omada vähemalt põhiharidust. Selline on kohustuslik üldharidusmiinimum, mis on meie riigis haridusseadusega paika pandud.
monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskirik. Pr. Absolutism Louis XIV näitel: Louis saatis 1614. Aastal laiali üleriigilise parlamendi generaalstaadi. Tema valitsemisaeg oli absolutismi kõrgaeg. VALGUSTATUD ABSOLUTISM
maaomanikele ning tööjõule teiste majandussektoritega võrreldes samaväärse elukvaliteedi. Sinna alla kuulub maheviljelus. See põhineb tasakaalustatud toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Kahjustajad hoitakse kontrolli all mehaaniliste võtetega, eri kultuuride kasvatamisega külvikorras ja kahjurite looduslike vaenlaste soodustamisega. Nii soodustab mahetootmine ka looduslikku mitmekesisust põllumajandusmaastikus. Maheloomakasvatuses on tähtis loomade heaolu (nt vabapidamine), sellega tagatakse nende hea tervis. Loomi söödetakse mahesöödaga. Samuti ka inimeste. Mahepõllumajandus on keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus. Väiksem on toitainete kadu ja vähem tekib kasvuhoonegaase. Kui EI rakendata aktiivseid poliitilisi abinõusid kohaliku toidainetööstuse
põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, koolid, haigekassa), erasektor (eraettevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine; firmad) ning kodanikuühiskond e. mittetulundussektor (moodustub kodanike algatusel, eesmärgiks on heategevus; kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, liikumised, ühendused, liidud, klubid, survegrupid). Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,
toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Rohelise ideoloogia ideed Vaated tuletatakse ökosüsteemide tasakaalu ja elurikkuse püsimise tingimustest. Pooldatakse majanduse detsentraliseeritust ja lokaalset iseseisvust, toodete taaskasutust ja jääkide taasringlust. Otsuste tegemisel pooldatakse konsensust ja osalusdemokraatiat. Heaolu mõõtmisel põhineva majanduskasvu tõlgenduse kasutuselevõtt senise tarbijahinnaindeksile tugineva majanduskasvu mõiste kõrval või asemel. Roheline maksusüsteem, mis piirab tarbimist ja keskkonnareostust neid maksustades (tarbimis- ja keskonnamaksud). Ollakse tuumaenergia vastu ja taastuvenergeetika (sealhulgas bioenergeetika) poolt. Globaalselt on suurim probleem ülerahvastatus, mis teravdab oluliselt
-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri elujõusus*ühiskonna sidumus*toimub kooskõlaline liikumine kõigi suunas.Jätkusuutlik valitsemine:*peab olema õiguspärane*peab olema tulemuslik*peab olema avalikkusele teada ja näha*kodanikke kaasav Heaolu kasv:*kulutused sotsiaalpoliitikale on investeering haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmisesse Demograafiline jätkusuutlikkus:*rahvastikutaaste probleemid *tuleb suurendada sündimust või soosida sisserännet Sotsiaalne jätkusuutlikkus:*rahvastiku haridustase, tervis,töö- potentsiaal, kaasatus ühiskonda. Inimressursi kasutamine Jätkusuutlikkuse tagamine: *arengustrateegiate planeerimine*kaasatakse ühiskonda teadlasi, eksperte, kodanikuühendusi,ametnikke, teaduslikke analüüse
selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse stipendiume ja laene, toetatakse rahaliselt vaeseid üliõpilasi kes asuvad õppima välismaale, uusi koole, haiglaid ja mitmesuguseid hoolekandeasutusi, kogukonna heaolu keskuseid, laste- ja noortekodusid, hosteleid ja lasteaedasid. Küprose sotsiaalpoliitika põhineb peamiselt vabatahtlike ja erasektorite koordineeritud jõupingutustel. Hoolekandeteenuste peamine eesmärk on edendada sotsiaalset heaolu ning üksikisikute, perekondade ja kogukondade sotsiaalset ja majanduslikku arengut riigis. Sotsiaalhoolekande teenused on järgmised: 1. Perekonna ja lapse Teenused hõlmavad ennetavat ja lastekaitse teenust, tugiteenust
Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse esimesed värvilised telesaated. Televisioon muudeti mandritevaheliseks, mis oli võimalik tänu satelliitsidemele. Televisiooni võidukäik aga mõjutas spordi arengut. Sport jõudis ülemaailma kõigile koju kätte ja seega saadi massilisel osa suurvõistlustest. Jalgpall oli kujunenud enamus inimeste lemmikuks
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama: keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Eesti säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitaks kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule pikemas perspektiivis. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: · Eesti kultuuriruumi elujõulisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
