Samas hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitas hiisi, ehitas ohvrivetele vesiveskid jne. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik. Seejärel hakkas Bengt Gottfried Forselius välja õpetama koolmeistreid. Tartu lähedale asutati seminar eesti koomeistrite ja köstrite väljaõpetamiseks. Seal õpetati lugemist, kirikulaule, usuõpetust, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Kuigi Forselius hukkus noorelt Läänemere sügistormis, suutis ta 4 aastaga välja koolitada 160 eesti noormeest, kes omakorda hakkasid jagama rahvale haridust. Pealegi suutis Foreselius näidata koos kahe eesti poisiga
asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Avastajad John Couch Adams Urbain Le Verrier Johann Gottfried Galle (1819-1892) (1811-1877) (1812-1910) Asukoht ja välimus Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Neptuunile annab sinise värvuse metaan. Planeedi pinnal võib näha heledaid ja tumedaid jooni. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km.
’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised-Naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja
diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning
Arvutite ajalugu Abacus · Ladnakeelne sõna, tuletatud kreeka sõnast abax või abacon (tähendab tabel) · 300 aastat ekr Babüloonias John Napier · Arvutuspulgad, 1617 · Logaritmide arvutamiseks John Napier · leiutas lükati · Ehitati valmis Inglismaal 1632 Wilhelm Schickard · 1623, väitis olevat leiutanud mehaanilise hammasratastega arvutusmasina · Vähetuntud, leiutaja suri varsti katku Jean Falcon · 1728, kangastelgede mehaaniline juhtimine · Kangastelgede täiustaja puitliistudes olevate aukudest jooksid läbi kangastelgede juhtnõelad (50 cm pikkused ja 20 cm laiused puitliistud, kindlates kohtades 1 cm suurused augud) · Enda teadmata leiutas perfokaartjuhtimise põhimõtte info salvestamine mulgukombinatsioonide näol Joseph-Marie Jacquard · 1805 võttis kasutusele Falcon'i idee, asendas puitliistud kartonglehtedega ja konstrueeris täisautomaatsed kangasteljed Blaise Pascal · 1642 leiutas mehhaaniline arvutusmasina paskaliini, m...
Kirjasõnu anti välja põhja- ja lõunaeesti keeles. Kindlasti ei saa mainimata jätta Heinrich Stahli, 17. sajandi kirjakeele mõjukaimat kujundajat ja varasema ebaühtlase kirjaviisi parandajat. Stahli teeb eriliseks see, et tema teosed ilmusid trükituna ja levisid kirikuõpetajate hulgas. Kuna ta ise kõiki oma tekste ei tõlkinud, esineb ta tekstides suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus. 1680. aastatel toimus läbimurre, kui Bengt Gottfried Forselius lõi vana kirjaviisi ehk Forseliuse kirjaviisi, mis oli varasemast kergemini loetav. Tema süsteem lähtus täishäälikute märkimisest, võttes eeskujuks saksa ja rootsi kirjaviisi. Pärast tuliseid keelevaidlusi võeti see oma lihtsuse ja süsteemsuse tõttu kasutusele. Kui oli ilmunud uus testament, otsustas pastorkond oma jõud ühendada ja välja anda ka eestikeelse piibli. Selle eeltööga tegelesid A.T.Helle, H.Gutseleff, J.N.Wilcken, H.C.Wrede, A.A.Vierorth jt. 1939
Minu jaoks on Navitrolla pildid ühed armsamad. Need muudavad oma imelikkude ideedega ning värvilahendustega tuju koheselt heaks. Minu lemmik muuseumiks sai KUMU. Kuna käisin seal esimest korda, siis otsustasin kõik korrused läbi vaadata. Lemmik korruseks sai 4.korrus. Ma ootasin näituselt ,,Surm ja ilu'' palju rohkemat. Minu jaoks oleks võinud näitus olla palju suurem ning rohkemate teostega. Väga paljudest piltidest ei saanud ma kahjuks aga arugi. Minu üks lemmikumaid töid oli Gottfried Helnwein'i ,,Sõjakatastroofid 25'' ning ,,Sõjakatastroofid 28''. Need kahte maali panin ma koheselt tähele tänu sellele karmile sõnumile. Mul on siiamaani raske uskuda, et need pole fotod vaid õli ja akrüül maalid, mis on maalitud aastatel 2010-2011. Mind puudutasid need maalid koheselt, sest sõda on igalpool meie ümber. See puudutab isegi süütuid lapsi, just nii nagu maalidel on kujutatud. Sõjast räägitakse meedias ning see muudab elusid. Mu teine lemmik teos oli DeStudio
1684 Luterlusega käis kaasas soov ja vajadus anda rahvale haridust. Esialgu pidid maalapsi lugema õpetama kirikuõpetaja abilised köstrid. Neid oli aga vähe ja nende haridus oli kehv. Seetõttu tekkis vajadus hakata välja õpetama koolmeistreid. Ettevõtmise eestvedajaks sai Bengt Gottfried Forselius. Forselius sündis Harjumaal Soomest pärit rootsi pastori pojana. Pere oli talupojasõbralik ja Forselius oskas ka eesti ja saksa keelt. Hariduse sai Forselius Tallinna gümnaasiumis ning väheke ka Saksamaal ülikoolis. Forselius alustas eesti talupoiste õpetamisega ning rajas selleks lõpuks oma kooli, seminari eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Seminar asus Tartu lähedal Piiskopi mõisas ning ainsaks õpetajaks seal oli Forselius ise. Õpilased olid
Üks peamisi muutusi, mis toimus Eesti aladel Rootsi ajal, oli katoliikluse asendamine luteri usuga. See oli üks põhjus, mille tõttu hakati rahvaharidust arendama, nimelt taheti kindlustada luteri usu mõju. Samuti tulenes rahvahariduse korraldamine luteri usu põhiseisukohast- inimene saab õndsaks tänu usule, selleks oli aga vaja õpetada talupojad piiblit lugema. Tänu luteri usule hakati rõhku pöörama talupoja harimisele. Rahvahariduses oluline isik oli Bengt Gottfried Forselius, kes korraldas praktilist tööd õpetajate seminaril Tartu lähedal Piiskopimõisas. Tema ülesandeks oli koolmeistrite väljakoolitamine. Seminaridel oli pearõhk ladusal lugemisel ja usuõpetusel. Kuna õpperaamatuid ei olnud, siis kirjutas Forselius ise aabitsa, mille järgi lugemist õpetada. 1687 a. otsustati igasse kihelkonda rajada kool ja sealsetele koolmeistritele pidi palka maksma. Peale koolide oli lugemisoskuse omandamisel oluline roll ka koduõpetusel, kus
aastal, purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas. Ohvitseri saamiseks oli vaja sõjaväelist haridust. Armee paremaks majutamiseks ja toitlustamiseks jagati väeosad garnisonideks. 1717
Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. Johan Skytte eestvedamisel loodi Tartus 1630. aastal niinimetatud Akadeemiline gümnaasium. Seesama gümnaasium sai 1632. aastal ülikooliks. Tartu Ülikool avati 15. oktoober 1632. aastal. Andreas Virginius tõlkis 1686
Rändaja udumere kohal Algus ehk Eelromantism · Eelromantism on mõiste , mis hõlmab 18. ja 19. sajandi algul romantismi ettevalmistanud ideelis-kirjanduslikke suundumisi. · Olles vastuolus klassitsismi mõistusliku kainusega, omandas romantism palju sentimentalismilt. · Olulist osa romantismi arenemist tegid: James Thomson, Edward Young, James Macpherson (Inglismaa poeedid) ; Jean Jacques Rousseau (Prantusmaa) ja Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried von Herder (Saksamaa) At night. Blue wave Kirajanduses · Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. · Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Eestis oli romantismil
tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline prantsuse tants, elavas tempos. 3. SARABANDA - Hispaania, 3 osaline tants, mis on suursugune ja aeglane. 4. GIGNE - 3 osaline inglise tants, kiires tempos. Alates 19. sajandist muudetakse süidiks hoopis teistsugust muusikat, numbrid ooperitest ja ballettidest. Peale Dachelbeli oli nimekaid Saksa heliloojaid palju: Heinrich Schütz (1585-1672), Johann Gottfried Walter (1684-1748) Kaks suurimat saksa baroki esindajat olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), George Friedrich Händel (1685-1759) NEED HELILOOJAD panid aluse põlvkondade pikkusele, polüfoonilise muusika arengule, millele hakkasid lisama juba homofoonilise muusika võlusi. Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde
veepinnale, siis oli nõid. Karistuseks põletati "nõiad" tuleriidal. Hiljem siiski lõpetati tapmine ning see asendati häbiposti külge sidumisega ja seal peksmisega. Üheks Rootsi aja suurimaks plussiks oli hariduse edendamine. Kõigepealt hakkasid lapsi õpetama köstrid. Kuid kuna köstreid oli vähe, siis tuli leida võimalus koolmeistrite väljaõpetamiseks. Koolmeistrite väljaõpetamisega hakkas tegelema Tallinna gümnaasiumis õppinud Bengt Gottfried Forselius. 1684. asutati Piiskopimõisa seminar Tartu lähedale, kus õpetati köstreid ja koolmeistreid. Seal õpetati usuõpetust, kirikulalule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. Haridusele hakati järjest rohkem tähelepanu pöörama. 1630.aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631.aastal avati ka Tallinnas gümnaasium. Tartu Ülikool avati 15. oktoobril 1632, kus oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus ja arstiteaduskond. Õpiaeg kestis kokku 9 aastat.
Miks see oli tähtis? Nõiaprotsessid. Luteri piiskop Joachim Jhering. Hakati pidama eestikeelseid missasid.Edendati kooliharidust. Johann Fischer. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. 10)Forseliuse seminar, miks see oli tähtis? Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Talurahvakoolid ja eesotsas koolmeistrid. 11) TÜ asutamine Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632
Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Avastajad John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Kalle. (18119 1892). (1811 1877). (1812 1910). Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3 g/cm³, Maast üle kahe korra väiksem. Diameeter: 49,532 km (ekvatoriaalne). Helesinine, tuuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber.
kirikukaristustessteemi. Peale seda hakkas kirikuelu liikuma paremuse poole. Rootsi ajal olid kirikupetajateks valdavalt kohusetundlikud, likooliharidusega mehed, kes oskasid pidada ka eestikeelseid jutlusi. Eriti tnuvrne on nende meeste t eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Rootsi ajal pandi alus ka eestlaste hariduselule. Kuna luteri vaimulikud pidasid thtsaks, et piiblit lugeda osataks, hakkasid kstrid seda petama. 1684. aastal avati Tartu lhedal, piiskopmisas, Bengt Gottfried Forseliuse juhtimisel koolmeistrite seminar. 1687. aastal veti vastu otsus luua igasse kihelkonda kool. Kahjuks ji see plaan teostamata. Rootsi ajal rajati peale talurahvakoolide ka 1630. aastal Tartus ja 1631. aastal Tallinnas gmnaasiumid. 1632. aastal kirjutas Gustav Adolf II alla Tartu likooli asutamisrikule, millega muudeti Tartu gmnaasium likooliks. Kahjuks nendes koolides eestlastel ppida polnud vimalik. Luterluse levikuga tekkis vajadus ka eesti kirjakeele normeerimiseks, et
(mida toodeti Eestis) manufakturid ehk käsitöökojad. Need olid saeveskid, telliselöövid, lubjaahjud, paberimanufaktuurid, Hüti klaasikoda hiiumaal. rajati et eksporti suurendada. Millal asutati Tartu Ülikool ja mis linnades ta Rootsi ajal asus? asutati 1630 aastal tartus,1631 aastal ka Riias ja Tallinnas,30 juuni 1632 kirjutas Adolf alla ülikooliks muutmise ürikule. Academia Gustaviana? uus ülikooli nimi,õppetöö oli ladina keeles.ainus õpetaja Forselius. Bengt Gottfried Forselius? 1684 tartu külje all piiskopi mõisas koolmeistrite ja köstrite seminari. © Siimo Lopsik 2013 Johann Skytte?liivimaa esimene kndalkuberner. Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? forseliuse õpilased panid aluse. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Enamasti naised.karistati neid kes olid teistest erinevad,teadsid palju rohkem. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal?vähendas talupoegade koormisi viies sisse vaksaraamatuid kuhu oli kirja pandud talupoja kohustused
Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu, teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subj...
Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva, et talurahva koolides õpetajaid oleks lõi Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedale Piiskopmõisa õpetajate seminari. 17.sajandil alustasid ka tööd esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Tartus asutati ka 1632. Aastal Tartu Ülikool, mis oli Rootsi riigis teine ülikool Uppsala järel. Rootsi riigis oli valdav usk Luteri usk ja vaimuelu kohapeal on minu arust Rootsi ajal rohkem miinuseid, kui plusse, sest Rootsi ajal võimaldas lugemis oskus tänu haridussüsteemile
neile uusi tähendusi. Nüüdisajal on ilu sünonüümideks saamas “kummastav, imepärane, kramplik ilu” ja paljud teised. Näitus sundis mõtlema kõige kaduva ja ajutise peale. Surm ja muud elamise hirmud olid vaatamiseks välja toodud ning olles neist ümbritsetud ei tükkinud mulle pähe ühtegi segavat mõtet. Võib öelda, et mind valdas eriskummaline rahu. Näituse kõige silmahaaravamad teosed olid minu jaoks AES+F rühmituse töö “Last Riot” ehk “Viimane Ülestõus” ning Gottfried Helnweini maalid “Sõjakatastroofid 25” ja “Sõjakatastroofid 28”. “Viimane Ülestõus” on 3D installatsioon/animatsioon, millest on KUMUs on ainult osa 2007. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud tööst. Teos käsitleb vägivalda ja sõda tulevikuühiskonnas, kus nn viimases lahingus võitlevad kõik kõigi teiste ja endi vastu. Seal on kujutatud erinevaid katastroofe ning kaasaegset reostust. Ühtlasi on seal palju inimestevahelist kontaktset vägivalda, mis näib nagu
Peale Rootsi-Poola sõda olid kirikud küllaltki halvas seisus, kuid erandiks jäi Tallinn, millest kujunes luteriusu keskuseks. Kirikuelu korraldamiseks moodustati kirikuvalitsus, mille etteotsa sai Eestis piiskop. Kuna kirikuõpetajad oskasid pidada eestikeelseid jutlusi, olid nad tänuväärsed eesti kirjakeele ja rahvahariduse arendamisel. Kirikukorraldus viidi väga kõrgele tasemele ning sellega kaasnes ka haridusoludede paranemine. Eriti tänulikud saame olla Bengt Gottfried Forseliusele, kelle eestvedamisel asutiti Forseliuse seminar, kus õpetati välja koolmeistrid. Pandi alus kiriklikule rahvakoolide rajamisele, kirjaoskuse levitamisele. 1630. aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra.
1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. INIMESED: Heinrich Stahl: · Baltisaksa vaimulik; · põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja; · Stahli peateos, 4-osaline eesti- ning saksakeelne ,,Käsi ja koduraamat" kirikuõpetajatele (Lutheri väikese katekismuse kirikulaulud, katkendid evangeeliumidest, epistlitest jms); · 1637. a. andis välja I eesti keele õpiku koos sõnastikuga ,,Juhatus eesti keele juurde". Bengt Gottfried Forselius: · KOOSTAS lihtsustatud kirjaviisiga AABITSA; · lähendas saksa ortograafial põhinevat kirjaviisi eesti keele tegelikule hääldusele, peagi sai tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks; · lõi Õpetajate Seminari. Reiner Brocmann: · sakslane, antiikkultuuri professor ja kirikuõpetaja; · kirjutas ladinakeelse pealkirjaga pulmalaulu, mis ilmus trükis I eestikeelse luuletusena 1637. a. Friedrich Willmann: · Saaremaa pastor;
Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine. Kirikuõpetajad põimisid oma juttu nõuandeid, teadmisi, anti välja ilmaliku sisuga raamatuid. Eesti kuulus valgustaja: August Wilhelm Hupel(kirikuõpetaja) kirjutas raamatuid, andis välja eestikeelse ajalehe. Saksa valgustaja Johann Gottfried Herder äratas huvi luule vastu. 1796. Ilmus Garlieb Merkeli ''Lätlase, ertiti Liivimaal, filosoofilise sajandi lõpul''. Katariina 2, taotles eriõiguste kaotamist, kõigi alade allutamist keisrivõimule. 1738. Kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus. Omavalitsus kujundati Venemaa omaga sarnaseks(asehaldusaeg). Keiser Paul taastas endise valitsemis korralduse, hakati võtma talupoegu sõjaväkke nekrutiks.
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks
Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam ,et inimene saab õndsaks tänu usule ,seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg piiblit lugema. Suurimaks probleemiks osutus ,aga sobilike koolmeistrite puudumine. Selle lahendamiseks asutati Tartu lähedale Piiskopimõisasse 1684. aastal õpetajate seminar, mida juhtis Bengt Gottfried Forselius. Seminari võeti enamasti õppima Tartumaalt pärit talupoisse. Hariduse edendamisel oli oluline tegelane ka kindralkuberner Johan Skytte ,kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.15. Oktoobril 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu Ülikool, millest sa Eesti esimene kõrgem õppeasutus
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
· Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina · Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat · 7. juulil 1720. suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara. 3. detsembril 1721. abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane · Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Gottfried Heinrich Bach, Johann Christoph Friedrich Bach ja Johann Christian Bach olid samuti muusikud Leipzig (1723-1750) · Leipzigis oli Bach Püha Tooma kiriku Kantor ja linna muusikadirektor · Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati · Leipzigi perioodi ajal Johann Sebastian Bach kirjutas oma tuntuimad ja ulatuslikumad oreliteosed · Johann Sebastian Bach suri 28
Ta oli valgustaja, kes arvas, et filosoofia peab olema olema kõigile arusaadav ja tooma praktilist kasu. Valgustamise kõige tähtsam ülesanne tema arust oli hariduse andmine. Christian kritiseeris teravalt oma aja ühiskonda. Christian von Wolff: Tema esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi rajajaks Saksamaal. Ühiskonna aregnuvõimalused peitusid tema arust kodanlikus ettevõtlikkuses.Wolff rõhutas aga eriti töö vajadust. Johann Gottfried von Herder: Ta oli saksa filosoof, kirjanik ja folklorist. Johann Gottfried sündis Ida- Preisimaal. Tal tekkisid sidemed Balti valgustajatega. Siiski viisid tema reisid teda Pariisi, kus sai luterliku kiriku superintendendi koha. (1744 1803) Sõjandus Maailma ajalugu on paljuski sõdade ja nendega kaasnevate sündmuste ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intelektuaalset arengut
loodusteadlane. Ta sündis õigusteaduse doktori pojana ning sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1806 abiellus Christiane Vulpiusega, kellega ta elas koos juba aastast 1788 ning kellega tal oli poeg. Kooselust sündis veel neli last, kes ei jäänud aga elama. Christiane suri 1816. aastal, poeg 1830. aastal. Draama"Faust" tegeles ta ligi 60 aastat. Esimene osa sai valmis 1806, kuid
Tema tuntuimad teosed on "Candide", "Kohtlane", "Mikromegas", "Filosoofiline sõnaraamat" ja "Zadig". Voltaire on kirjutanud ka tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid ja muud. 7 Johann Gottfried von Herder (24. august 1744 Mohrungen - 18. detsember 1803 Weimar) Johann Gottfried von Herder oli saksa kirjanik ja filosoof. Ta tegeles eelkõige poliitilise filosoofiaga. Ta on valgustuse, tormi ja tungi ning Weimari klassitsismi tähtis esindaja
............................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 2 Tartu Ülikooli botaanikaaia ajalugu Tartu Ülikooli botaanikaaed on asutatud 1803. aastal, linna serva. Ülikooli botaanikaaia asutajaks oli professor Gottfried Albert Germann(talle on püstitatud botaanikaaias mälestuskivi ja monument), kes oli botaanik. Ta oli aia esimene juhataja ja kes tõi aia kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusesse. Ülikoolile kinkis krundi koos hoonetega krahvinna Anna Maria von Rosenkampff. Johann Anton Weinmann oli aia planeerija ning korrastus- ja ehitustöid juhtiv ülemaednik. Põhijooned aias on säilinud tänaseni
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Franz Schubert (helilooja) Johann Gottfried von Herder (filosoof, kirjanik) Robert Schumann (helilooja, poleemik) Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik) Kaulbach (kirjanik) Richard Wagner (helilooja) Heinrich von Kleist (kirjanik) Carl Maria von Weber (helilooja)
1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja- Eestis. 1656 Rootsi-Vene sõja algus 1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks
Esimene aurumasin (aeolipile) leiutati 1. sajandil. 1663. aastal avaldas Edward Somerset, Worchesteri 2. markii, oma aurumasina plaanid. Ajaloolased pole kindlaks teinud, kas ta seda masinat ka rakendas, kuid arvatakse, et ta kasutas seda vee pumpamiseks Vauxhalli majas. Umbes 1680. aastal ehitas prantsuse füüsik Denis Papin, Gottfried Leibnizi abiga, luude pehmendamise kambri, mis töötas auru jõul. Hilisematel masinatel olid ka auru vabastamiseks ventiilid, et takistada masina lõhkemist. Papin jälgis ventiili rütmilist liikumist ning kavandas kolvi ja silindriga mootori. Ta pani oma avastuse paberile, kuid ta ei ehitanud seda mitte kunagi valmis. Insener Thomas Savery
nõiajahte. Nõidadeks olid sageli rahva aktiivseimad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Nõidu hakati otsima mingite jaburate eeskirjade järgi, mis on minu jaoks täielik absurdsus. Üks väga tähtis põhimõte luteri usus on see, et usk peab olema kättesaadav oma rahvuslikus keeles. Selle jaoks hakkas Rootsi aina rohkem panema rõhku kirjaoskuse levitamisele rahva seal. Eriti pöörati tähelepanu koolmeistrite välja õpetamisele, millega hakkas tegelema ka Bengt Gottfried Forselius. Ta asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa seminari, kus hakati rahvast õpetama. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Lisaks 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika ja 1686. aastal tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian lõunaeestikeelde ka Uue Testamendi. Lisaks kõigele soovis Rootsi kuningas rajada Eestisse ka muid haridusasutusi. Näiteks 1631. aastal avati Tallinnas gümnaasium ja 1632. aastal Tartu ülikool
ideoloogiale 15. Nimetage vähemalt kolm saksa ekspressionistlikku luuletajat. Mis on ekspressionismi tüüpilised tunnusjooned? Ekspressionism vastandub impressionismile ja sümbolismile; katse luua nägemuslikku maailma, kasutatakse industriaalse maailma sümboleid, autor väljendab oma sisemaailma, seos religiooniga, küüniline, nihilistlik, lootusetu; ekspressionistlikud luuletajad: Ernst Stadler, Gottfried Benn, August Stramm 16. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 17. Mis romaan on tavakäsitluses austerlase Hermann Brochi peateos? Brochi eluaastad? Brochi (1886 1951) peates on ,,Virgiliuse surm" 18. Nimetage kaks ameerika naiskirjanikku, kes seostuvad mõistetega ,,Lõuna gootika" ja ,,grotesk". Nimetage kummaltki üks romaan.
tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes. Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev. Talupojakultuur
Luterlus arendas oluliselt eesti kirjakeelt. Kirikuelu sai raskelt kannatada sõdade tõttu, kuid Tallinnast kujunes tugev luterlik keskus (kuna oli vähe kannatada saanud). Gustav Adolf ja Johan Skytte otsustasid teha Tartust hariduse keskuse. Kirikuelu korraldamiseks kirikuvalitsus e. konsistoorium (vaimuliku eesotsas E. piiskop, L. Kindralsuperintendent). Arvati, et talupoegi peab harima, selleks oli vaja õpetajaid, seda ülesannet asus täitma Bengt Gottfried Forselius ja 1684 loodi Forseliuse seminar. Edukuse tõestamiseks viis ta Pakri Hansu Jüri ja Ignatsi Jaagu kuningas Karl XI ette, ta oli vaimustatud. Lõpuks loodi igasse kihelkonda kool. Tekkis Piibli tõlkimise vajadus, 1686 ilmus Vastne Testament, tõlkijad Andreas Virginius ja poeg Adrian. Heinrich Stahl avaldas eesi keele grammatika (saksapärane). Hornungi oma oli parem, nim. vanaks kirjaviisiks. Tähtis osa Tartu Ülikooli loomisel Johann Skytte'l
· Väljendusrikas meloodia, · Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele, · Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt, · Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Muusikainstrumendid romantismis: · Ventiilid vaskpillidel, · Böhmi klappidesüsteem puupillidel, · Sõrmlaua ja poogna pikenemine keelpillidel. 1835. aastal patenteeris Johann Gottfried Moritz tuuba. Saksofoni patenteeris Adolfe Sax 1846. aastal. Franz Schubert Schubert sündis 1797. aastal 31. Jaanuaril Viinis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu. Peagi
väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja. Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi. Majandussüsteem aina arenes ja toodi uusi
välja Võiduristimine - kes piirkonna ristis, sai seal valitsemise endale (sakslased või taanlased) Tartu lahing 1224 1227 · Viimased lahingud Saaremaal Eesti ala lõplik langemine · Eestis tekkis RIIKLUS Eesti alal moodustati riigid: Taani alad Eestimaa, sakslaste valitsemisaladel: orduriik (ilmalik võim), Tartu piiskopkond (piiskopiks Alberti vend Hermann), Saare-Lääne piiskopkond (piiskopiks Gottfried, kes lahkus Eestist 1228 Saksamaale) Riiklus Albert Buxhoeveden · Liivimaa piiskop (1165-1229) · Tema mälestuseks antakse välja Buxhoevedeni Risti aumärki · Aumärki antakse välja üks kord aastas kristlike väärtuste säilitamise eest Hõbedast Buxhoevedeni Rist · Risti esiküljel punase läbipaistva kuumemailiga kaetud ankurrist, alt teritatud · Selle peal on ladina rist · Rist on rõngaga kinnitatud hõbedast kilbi külge, millel on punane
1. Mis olid Liivi sõja põhjused? · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrgenemine · Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas 3. Ivan IV Julm - (1533-1584) esimene Vene tsaar keda loetakse Vene suurriigi loojaks - üks julmemaid valitsejaid ajaloos. Hertsog Magnus - Taani kuninga vend, kes sai endale võimu Lääne-Eestis. Hiljem andis Ivan lV Julm talle Liivimaa Kuningriigi valitsemise. Rzeczpospolita - Kuningas Stefan Batory valitsusajal algas ulatuslik sõjategevus Venemaa vastu, suured Venemaa alad langesid poolakate kätte. 1582.a sõlmiti Jam Zapolski vaherahu, mille kohaselt Ivan Julm pidi loovutama Poolale kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Opritsnina - oli Moskva Suurvürstiriigi juhi Ivan IV Groznõi poolt sisseviidud riigi haldusvorm, millega jaotati suurvürstiriigi territoor...
John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle. ( 1819- 1892 ) ( 1811- 1877 ) ( 1812- 1910 ) ÜLDANDMED Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Diameeter: 49, 532 km (ekvatoriaalne). Ruumala: 42 korda suurem Maast. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Helesinine, tuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber. Pöörlemine: kellaosuti liikumisele vastassuunas.
Karl XI Rootsi aja viimane 1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9
nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes. See on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Academia Gustaviana – Tartu Ülikool, mis asustati aastal 1631. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti –ja filosoofiateaduskond. 6) Bengt Gottfried Forselius – Kirjamees ja rahva valgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja. Rahvakooli algataja, tänu temale hakkas taas levima lugemisoskus. Gustav II Adolf – Rootsi kuningas, kolmekümneaastases sõjas väejuht Johan Skytte – Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Gustav II Adolfi õpetaja ja nõunik, Liivimaa kindralkuberner. Karl XI – Rootsi kuningas. Algatas reduktsiooni.
Kursi Vald: Kursi vald oli vald Tartumaal aastail 19391949 ja Jõgeva maakonnas aastail 1949 1950. Kursi vald moodustati senise Puurmani valla maa-alast Seal asub Kursi Kirik: Kursi Maarja-Eliisabeti kirik asub Kursi külas Puurmani vallas Jõgeva maakonnas. Kirikus tegutseb EELK Kursi kogudus. Ehitatud vana kiriku müüridele (mille ehituse aeg ei ole teada) 1648. aastal. 18711872 toimusid arhitekt Johann Gottfried Mühlhauseni juhtimisel kiriku ümberehitusel. Siis lammutati kiriku edelaküljel ka arvatavasti 1760. aasta paiku rajatud Manteuffeli kabel. Suurele tornile lisaks ehitati 12 väikest nooljat apostlitorni, mis tähistavad sümboolselt Kristuse 12 apostlit. Torni kell on valmistatud 1922. aastal Tartus. Orel on ehitatud Frankfurtis Oderi ääres Wilhelm Saueri poolt 1898. aastal. Altarimaal "Kolgata" (autor teadmata) pärineb aastast 1872. Altari koos aiaga on meisterdanud Ants Reinberg
Koos oma armeega purustas ta Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://no.wikipedia.org/wiki/Fil:Kurf %C3%BCrst_Friedrich_Wilhelm_von_Brandenburg_2.gif Friedrich III ehk kuningas Friedrich 1 Suutis läbi suruda enda kroonimise kuningaks. Aastal1701 krooniti ta Königsbergis kuningas Friedrich I-ks. Armastades luksust ja toredust lõi ta õukonna, kus töötasid teadlased ja kunstnikud. Aastal 1700 asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leipzigi ettevõtmisel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Tema hüüdnimi oli Sõdurikuningas, mis viitab tema jõupingutusele tohutu sõjaväe loomisel. Kui Friedrich Wilhelm I suri, oli tema armee Euroopas suuruselt neljas armee. Uus seadus ei lubanud enam saada ohvitseriks vaid aadelliku päritolu tõttu, vaid pidi omama ka sõjavälist haridust.
Tänapäevale on rahvaluule tähtis kirjandusmälestisena rahva noorusajast. Ta viljastab ka nüüdiskirjandust ja tutvustab kui ajaloomälestis kaugeid aegu, sealhulgas sellistki aega, millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
