1.1. Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kik projekteerivad kiired ühest punktist e. kujutamistsentrist. Seega ekraani kaugenemisel suureneb objekti projektsioon. On antud tasand 0, mida nimetatakse projekteerimispinnaks e. ekraaniks, lplikul kaugusel ruumipunkt S (projekteerimistsenter e. kujutamistsenter) ja objekt ABC (joon. 1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2. Kui tasandilist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kik kujundi tasandis, siis antud kujund projekteerub sirgliguks. 3. Kui punkt asub mingil joonel, siis ta kujutis asub selle joone kujutisel (AABAAB joon. 1). 4
katsetada. Teda on usaldatud. See on kõige olulisem. Kõige raskem on vaataja tähelepanu köita ja süda võita ilma kompromissideta tabloidiga, kuigi seda on kõige odavam teha. Ta ei taha väita, et see peaks andma õigustuse pikkadele igavatele lohisevatele intervjuudele mõnel väga olulisel teemal, aga neid sisulisi jutte ja saateid tuleb ka osata teha ja müüa. Nii et eks ka tegijad ole süüdi, et vaatajatel olulised asjad sageli vaatamata jäävad. Sõnumi ja habemega heerosest ekraanil üksi enam ei piisa. Televisioon aastal 2005 on hoopis midagi muud, kui ta oli 1985, muutunud on ka vaataja vastuvõtlikkus. Aeg-ajalt tundub, et tegijad õigustavad oma olulise sõnumiga saateid vaid sisuga, pööramata tähelepanu nüüdisaegsele pildikeelele, viitsimata vormiga üldse mingit tööd teha, rääkimata promomisest. Ega sisukas ei pea tähendama igavat. Selle tõestuseks on väliskanalitel muidugi palju saateid, meil ehk ,,OP
1.1.6. PEAVALU Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.1.7. PRINTERIGA SEOTUD OHUD Printerite intensiivse töö käigus võib õhku erituda mitmeid ühendeid, eelkõige värvaine komponente ja paberitolmu. Mitmesuguste ärritavate ainete tekkimisel peetakse peasüüdlaseks episoodilist osooni teket (kõrge temperatuuri juures trükitsüklite vältel). Ärritavaks aineks võib olla kas osoon ise või selle mitmesugused reaktsiooniproduktid. Kui printer ei ole töös üle 50% tavalisest
takistaks valguse langemist arvutikuvarile. Konsultant 2. Juhtmed ja kaablid takistavad töötajate vaba liikumist ja 2 võivad põhjustada komistamist. Konsultant 3. Esmaabivahendid pole kättesaadavad ning töötajatel 2 pole väljaõpet nende kasutamiseks. Kuvarid ja arvutid Konsultant 4. Ekraanil on nägemist segavad peegeldused. 2 Konsultant 5. Hiire ja sõrmistiku ees pole randmete toetamiseks 2 piisavalt ruumi. Töökoha varustus Konsultant 6. Tooli seljatoe kõrgust ei saa reguleerida. 2 Konsultant 7. Vajaduse korral pole võimalust kasutada jalatugesid. 2 Konsultant 8
Kiirgused Kuva virvendus Udune pilt Ekraani ülemäärane heledus Värvide mittekokkujooks Sagedane vaatenurga muutumine Sobimatud valgustingimused Tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel Kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil Tööruumi sobimatu sisekujundus ARVUTI MÕJU SILMADELE(2) Arvutiga töötades inimene pingutab tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel on silmakaebusi 2x rohkem. Kõige suuremaks probleemiks on lühinägelikkus. Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. konjuktiviit. Kaebuseteks on: Silmade väsimine
Rämpstelevisioon - mis, kellele ja milleks? Televisiooni mõjusfääris oleme me kõik. Töönädalas on reeglina 40 töötundi, teleri ees veedab iga täiskasvanud eestimaalane keskmiselt 25 tundi nädalas. Enne kui laps kooli läheb, on ta näinud tuhandeid tunde erinevaid teleprogramme. Laps on saanud teada televisioonist rohkem kui vanematelt. Kui koolis veedab laps õppeaasta jooksul umbes 800 tundi, siis teleri vaatamisele kulub umbes 3,5 tundi päevas ehk 1300 tundi aasta peale kokku. Väga suurt osa tänapäevastest saadetest moodustab rämpstelevisioon. Sinna hulka kuuluvad suurel määral tõsielusaated. Lugedes artiklit "Enesetapp helesinisel ekraanil" sain aru, et tõsielusaade "Tõehetk" on üles ehitatud puhtalt ühe enesepaljastamissoovile ja teiste tegevuste pealt passimise vajadusele näe, mida ta tegi, ja kuidas ta sellest rääkida julgeb! Omamoodi on müstilised osalemislepingud, millega inimesed müüvad end ...
Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühelgi vastajal eelist, et oma rühma koostatud küsimusele on lihtsam vastata). See eeldab, et tegemist pole paaristundidega. 2. tund Mängitakse klassis võistkondlikku ,,Raamatuvillakut". Mängulaud on ekraanil, võistkonnad on samad nagu eelmises tunnis. Küsida saavad võistkonnad kordamööda. Kui vastus on vale, võivad ka teised võistkonnad pakkumise teha. ,,Kuldvillakule" sarnaselt saavad õigesti vastajad plusspunkte ja valesti vastajad miinuspunkte. *** Mängu käigus saavad õpilased koostööd tehes keskenduda teose ühele tahule. Kuna mängus ei tohi olla mitmel korral sama vastust, siis lisab see keerukust koostada 20 küsimust kitsamas plaanis
vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hääled ja helid. Tuntumate multifilmide tunnusmeloodia d 1) Nu pogodi! https:// www.youtube.com/watch?v=mhEvV9Q7zfE autor: Tamas Deak. 2) Potsataja. https:// www.youtube.com/watch
koostada? 10. Oletagem, et glükoosi kontsentratsioon 200 korda lahjendatud viinamarjamahlas on 0,5 mg/ml. Mitu massi% glükoosi sisaldub selles mahlas? Eeldagem, et mahla tihedus d =1,0 g/cm3? 92 LISA 1 Spektrofotomeetri UV-1601 kasutamise juhend UV/Vis spektrofotomeeter; kahe kiire seade Lülita seade vooluvõrku, kasutades vasakul küljel olevat ,,O / 1" klahvi. Ekraanil on näha kiri Initialize toimub seadme parameetrite kontroll. Umbes 5...7 minuti pärast, kui kõik ekraanil olevad positsioonid on aktiveerunud (OK), võib alustada tööd. Kui seadme ekraanile ilmub kiri Mode Menu ja mõõteviiside loetelu (8 erinevat), siis vali numbriklahvide abil vajalik mõõteviis. 1. Photometric mõõtmine toimub ühel lainepikkusel, vajuta numbriklahvi 1. 2. Spectrum mõõtmine toimub lainepikkuste vahemikus, vajuta numbriklahvi 2.
osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Võib eristada kolme peamist funktsiooni: · Osutamine (pointing) · Klõpsutamine (click) · Lohistamine e. vedamine(dragging e. drag and drop) Neid hiiri on hea kasutatada mängimisel. On välja mõeldud palju erineva kuju ja funktsiooniga hiiri. Juhthoob (ehk joystick) on igas suunas liigutatav kang, mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. Paljudel hoobadel on ka mitu nuppu. Selle peamiseks kasutusvaldkonnaks on arvutimängud, kuid ka puuetega inimesed kasutavad neid. Juhthoova üheks eriliigiks on veel mängupult (game pad, joy pad), mis enamasti on seotud kindla mängutüübiga ja varustatud suure hulga juhtimis funktsioonidega. Sellel on kindlaks määratud suunad, mille piires on võimalik liikuda. Lisaks sellele, et juhthoova võib
Seal sai ta oma esimese preemia Rozovi näidendi ,,Rõõmu otsinguil" lavastamise eest. Kuigi ta tegeles näitlemise ja lavastamisega, meelitas teda endiselt filmikunst. Nii saabki Arvo Kruusemendist ,,Tallinnfilmi" kollektiivi liige. Seal oli ta kõigepealt teine rezisöör mängufilmile ,,Kirjad sõgedale külast" ja ,,Viini postmark". 1968. aastal soovitab Lembit Remmelgas Arvo Kruusemendile võtta ,,Kevade" oma esimeseks iseseisvaks lavastustööks ekraanil. Sella üle mõtles ta pikalt ja hoolikat kuni ütles jaatava vastuse. Lisaks on ta olnud stsenarist filmidele ,,Don Juan Tallinnas" (1971), ,,Suvi" (1976), ,,Naine kütab sauna" (1978), ,,Karge meri" (1981), ,,Bande" (1985) ja ,,Sügis" (1990). Arvo Kruusement on teinud seitse filmi 25 aasta jooksul. Näitlejana on tal olnud palju rolle, kuid enamik neist olid väikesed osad.
Kino on noorte sest nõnda populaarne, sest neil ei ole teatri pileti jaoks piisavalt raha. Teatris on omad viisakus reeglid ning ka see mängib noortele olulist rolli. Teatris peab riietuma viisakalt, kuid kinos võib käia ka tavaliste igapäevariietega. Teaterietenduses tekitavad vaataja ,,võlumaailma” laval olevad näitlejad. Kino, aga haarab vaatajaid peategelase probleemidega. Kino suudab inimesi panna kaasaelama ja sisenema sellese maailma, mis ekraanil on ja tänu sellele ka inimeste mõtteid eemale juhtida enda igapäevastest probleemidest. Teater aga tekitab ainult üksikutes inimestes, kellele see etendus väga meeldib, sarnase effekti, mida nimetetakse teatriillusiooniks. See tekib siis, kui inimene tunneb tugevat tahtmist osaleda laval toimuvas ,,võlumaailmas”. Mina eelistan teatrile kino, sest kino mõjutab minu tundeid, see viib mind endaga kaasa. Kõik oleneb muidugi filmist. Minule meeldivad komöödiad ja põnevikud
while x B : A A+H A + 2H A + 3H ... 3 Function Funktsiooni graafik 4 Joonis 1. Funktsiooni graafik punkti (0;17) ümber Joonis 2. Funktsiooni graafiku üldkuju Programmi selgitus Antud programm leiab iseseisvalt ühe ette antud funktsiooni reaalarvulisi lahendeid 5 kasutaja valitud vahemikus ning kasutaja poolt valitud sammuga ja väljastab saadud tulemused ekraanil. Esiteks kuvab programm kasutajale ette antud funktsiooni. Siis palub kasutajal sisestada eraldi algväärtuse A, sammu H ning lõppväärtuse B. Programm salvestab talle antud väärtused ning hakkab alates ette antud x-i väärtusest A iga sammu H tagant funktsiooni väärtust arvutama. Olenevalt sisestusest käitub programm järgnevalt: Juhul kui x-i arvuline väärtus saab võrdseks kasutaja poolt määratud B
Sellised mundrid peegeldavad samu värvusi, mida suvise looduse objektidki ja see teeb sõduri loodusliku fooni taustal raskemini märgatavaks.Seda nimetatakse kamuflaažiks. 4.Miks kantakse troopikas tavaliselt heledaid riideid? Sellepärast et heledad riided peegeldab rohkem päikest eemale kui näiteks tumedad riided mis neelavad päikest ning hakkab kiirelt palav. 5.Miks tehakse kinosaali seinad tumedad? Kinosaali seintelt peegeldub ekraanivalgust, mis segab ekraanil toimuva jälgimist. Tumeda seina korral peegeldub seintelt vähem valgust. 6.. Kas saab valgusaistingut esile kutsuda ka ilma valgust kasutamata? Jah, valgusaistingut saab esile kutsuda ka mehhaanilise surve või löögiga suletud silma pihta. Sel juhul räägitakse, et silmast “lõi tuld”. 7.Millistes ametites ei tohi värvipimedad töötada? Värvipimedad ei tohi töötada ametites, kus tema nägemispuue võib saada ohtlikuks talle endale või kaaskodanikele.
Symbianiga seda muret pole. Süsteem ongi loodud eelkõige mobiile silmas pidades ning on võrreldes WMiga kiire, töökindel ja vähe ressurssi nõudev. Kuid sellel minimalismil on oma hind Symbian jääb mobiiltelefoniks selle sõna kõige klassikalisemas tähenduses ning nüüdseks juba lugematutes (vanamoeliselt mõjuvates) menüüdes ekslemine on kohati päris tüütu. Nii pole ime, et Apple ei hakanud pikalt mõtlema ja arendas välja vaid näpuga ekraanil ohjatava oma OSi iPodi ja iPhone'i tarbeks. Ei pea vist lisama, et telefonist eraldiseisvana iPhone OSi saadaval pole ehk teised tootjad seda oma seadmetes kasutada ei saa. Ja pole midagi öelda kasutatavuselt on Apple tabanud iPhone OSga kümnesse, soovida jätab vaid selle funktsionaalne külg. Palju ,,jõudu" eeldab võimekat protsessorit ja see omakorda eeldab mahukat akut. Kõik see kokku tähendab, et nutitelefonid pole kindlasti väikseimad saadaolevad. Kõige raskem-
lainepikkuse korral on ka nurk alfa erinev, s.t.eri värvi valguste uueks elementaarlaine allikaks. Elementaarlainete liitumisel maksimumid tekivad eri kohtadesse. Spektrijärk=k. Kui k=1, siis tekib tekib interferents. Lainetus tugevneb kui kohtuvad 2 väikseima kõrvalekaldega spektrit. Kui k=2, siis 2 suurema laineharjad või põhjad. kõrvalekaldega spektrit. b=spektrijoone kaugus ekraanil otsesihist, a=ekraani kaugus difr.võrest. Valguse murdumine on valguse levimiss. Muut. kahe kesk. piiril. Optika uurib valguse jm kiirguste olemust, levimist, mõju Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete ainetele, tekkimist, rakendusvõimalusi. VALGUSE puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. OLEMUS: Newton: valgus on osakeste voog, mis levib Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines
Põhikool Referaat Grace Kelly Õpetaja: 2007/2008 õ-a Sissejuhatus Ma valisin Grace Kelly oma kirjandi teemaks, kuna ta oli kahtlemata 20. sajandi üks kauneimaid naisi. Peale selle oli ta ka suurepärane näitlejatar. Tema saatus tegi temast legendi. Kahjuks hakkab noorem põlvkond teda vaikselt unustama. See referaat on suurepärane võimalus teda meenutada ja tema kohta huvitavaid fakte teada saada. Perekond Grace Patricia Kelly sündis 12. novembril 1929. aastal Philadelphias, jõukasse perre. Tal oli 2 õde ja 1 vend. Tema lapsepõlv oli enamjaolt sündmuste vaene, aga üks asi mida ta ihaldas juba nooreseas, oli saada näitlejaks. Pärast keskkooli lõpetamist 1947.aastal, suundus Grace New Yorgi rambivalgusesse, et proovida oma õnne seal. Grace töötas mõnda aega modellina. Oma debüüdi Brodway-il tegi ta 1949.aastal. Grace isa oli John Brendan Kelly Sr, kes kandideeris 1935.aastal Philadelp...
Mind pani imestama see, kuidas saab ühes nii pisikesest naisest, nagu seda oli Nina Gluchsteini mänginud Helen Lokuta, välja tulla nii võimas hääl. Mul tuli igakord kananahk ihule, kui tema oma kõrgeid noote laulis. Üldiselt oli kõik lauljad väga head. Publik oli väga vastuvõtlik sellele, mis toimus laval. Peale etendust plaksutati ikka suhteliselt kaua. Ka minule meeldis see etendus väga. Üheks plussiks tooksin veel selle, et etenduse ajal jooksid ekraanil ka subtiitrid, nii eesti kui ja inglise keeles, mis tegi kogu loo veel paremini arusaadavaks. Helerin Koppel 11a
atribuuti:
width= suurus pikselites (pildi laius)
height= suurus pikselites (pildi kõrgus)
Näide 2. Pildi suuruse muutmine
HTML koodis:
< img src=http://www.ttg.edu.ee/ekskursioon/e-1.5.jpg width=100 height=100>
Nüüd pilt näeb välja niimoodi:
Veel atribuute, mida kasutatakse elemendi jaoks:
border=... saab määrata ankru olemasolul viidet näitava ümbrise rasvasust. Väärtus antakse
numbritega pikselites;
align=... määrab asukoha ekraanil (left, right) ;
alt=... pildi kommentaar;
hspace=.. mitu pikselit jätame horisontaalis pildi ümber vabaks;
vspace=.. mitu pikselit jätame vertikaalis pildi ümber vabaks.
Näide 3.
Oletame, et on vaja panna tekst ja pilt kokku ühel leheküljel, nagu näete järgmisel pildil.
HTML koodis see lehekülg näeb välja niimoodi:
Kuvari Essee Monitor ehk kuvar on seade, mille ekraanil tehakse nähtavaks tärk- või graafiline kujutis, kuigi see on meile väga tuntud seade tänapäeval ja paljud inimesed teevad oma tööd selle abil. Kuvari juurde kuulub selle riist- ja tarkvara, dokumendihoidja, töölaud ja tool ning ümbritsev töökeskkond. Näiteks firmades kus töötavad inimesed arvuti taga, peavad saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist. Lisaks selle juurde kuuluvad ka omad
I tase I tase I tase Dokumendil 1:4 1:1,3 14 1 321 1 146 459 III tase I tase Kuvari ekraanil 1:6,5 1:1 1:2,6 91 325 96 353 1 III tase I tase I tase Ühtlustegur 0,3 0,9 0,4 0,9 töötamiskohal Riskitaseme 2,8% 64,2% 29,2% 91,8
Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega. Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on: Peegeldav või pimestav ekraan Kujutise kehv kvaliteet Sobimatud prillid Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Sageli on leitud, et taolisi vaevusi aitab leevendada õhu kõrgem relatiivne niiskus ning suurem värske õhu juurdevool. Kasutatud kirjandus : http://www.mees.eu/artikkel/arvutimojum l
kaugus töötajast olla 60 cm. Sobiv kaugus sõltub tööst ja konkreetsest inimesest ning võib olla 0,5 - 1 m. ·Optimaalne kontrast on umbes 10:1. ·Värvilise ekraani puhul peaks värve olema 2-4. ·Sageli on parim kombinatsioon värviline info hallil taustal. On ka teisi soovitatavaid kombinatsioone, nt sinine taust ja kollased tähed, roheline taust ja sinised tähed, violetne taust ja rohelised tähed. ·Eri värvused peaksid olema ligikaudu sama heledusega. ·Objekti vaatenurk ekraanil võiks olla 10-20o allapoole horisontaaltasapinda. ·Tuleb anda silmadele puhkust ja vaadata kaugusesse. Klahvistik ja hiir ·Õlavöötme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav
k�ik t�nap�evased lcd, plasma ja telerid t��tavad digitaalsignaalil mist�ttu ei vaja nad ramdaci olemasolu. VIDEO BIOS on lihtne programm, mis juhib bideokaardi operatsioone ning sisaldab juhendeid selleks, et arvuti ja tarkvara saaks suhelda videokaardiga. MUUTM�LU: kui graafikaprotsessor loob kujutise, siis ta vajab kohta, kus hoida infot l�petatud piltide kohta. selle kohta kasutab ta videokaardi m�lu (RAM) ladustades andmed iga pikseli v�rvi ja asukoha kohta ekraanil. t��piliselt on v�ga kiire ja v�ib andmeid lugeda ja kirjutada samaaegselt. JAHUTID PASSIVNE JAHUTUSEADE:RADIAATOR suunab kuumuse videokaardilt eemale kasutades soojusjuhtivat metalli, �hk seej�rel viib soojuse eemale. ventilaator: AKTIIVNE JAHUTUSSEADE DIRECTX JA OPENGL: directx ja opengl on rakendusprogammilised kasutajaliidesed ehk APID. API v�imaldab riistvara ja tarkvara siduda efektiivsemalt keerukamate toimingute sooritamiseks nagu 3D kujutamiseks. DRAIVERID:
75 80Hz. · Lahutusvõime ehk resolutsioon Monitori lahutusvõimeks nimetatakse ekraanipildi eristatuse astet (teravust, kui selge on pilt), mida mõõdetakse pikselites horisontaal- ja vertikaalsuunas. 640x480 kuni 1600x1200 pikselit (horisontaal- ja vertikaalsuunas). · Punktisamm Monitori pikseli (pildipunkti) samm väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil ja seda mõõdetakse kümnendikes millimeetrites. Kaasaegsetel monitoridel on see 0,25-0,28 mm. Piksel ehk pixel on lühend sõnast picture element. Pildi (graafikakujutise) väikseim element. Värvimonitoris koosneb iga piksel kolmest värvipunktist. Printerid kolm erinevat tüüpi nõel-, tindi- ja laser/LED printerid. Igal printeritüübil on oma kulumaterjal (lint, tint, tahm). Kodukasutajatel on tänapäeval tindiprinterid, asutustes kasutatakse
rahvusvaheline standard PDF/X ISO 15930[2] trükiettevalmistuseks sobilikku PDF faili, rahvusvaheline standard PDF/A ISO 19005[3] sätestab nõuded dokumentide arhiveerimiseks. PDF fail: * võib sisaldada teksti ja graafikaelemente, millele on võimalik lisada hüperlinke, järjehoidjaid, märkusi, vormiväljasid jm. interaktiivseid elemente; * võib sisaldada fonte; * toetab JPEG, CCITT, ZIP, LZW pakkimisstandardeid; * säilitab dokumendi väljanägemise nii ekraanil kui väljatrükil. Failivorming EPS, omadused EPS (Encapsulated PostScript File) on alguse saanud kirjastamismaailmast ning on saanud tavaliseks kindlat tüüpi graafika juures. See formaat salvestab graafilisi andmeid kasutades PostScripti koodi. Pole sugugi lihtne või isegi praktiline konvertida graafikat teistest formaatidest EPS formaati, mõistlik on vastupidine konvertimine. EPS failid on tegelikut mõeldud PostScripti kasutavale printerile saatmiseks
Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale standardile monitor vastab, järelikult seda väihem kiirgust ta eritab. Monitoril on ka enesel reguleerimisnupud. Need on paraku aga igal puhul isesugused, nii et soovitusi anda on väga raske.
Energiatarve. Vaatenurk: Näitab ära, kuni mis nurgani on võimalik ekraanilt pilti veel kvaliteetselt näha. LCD ja LED ekraanile on see madalam, tihtipeale umbes 120 kraadi. CRT kuvaritel on aga vaatenurk isegi 180 kraadi. https://www.youtube.com/watch?v=MHCGKo8c8xc https://www.youtube.com/watch?v=YCWZ_kWTB9w Hiir: Hiir on seade, mille abil saab kasutaja reaalses maailmas kahedimensionaalse liikumise abil liigutada kursorit ekraanil kasutades graafilist kasutajaliidest. Hiirel on tavaliselt 3 nuppu: Vasak, keskmine ja parem, ning rullik. Esimene hiir leiutati 1960-ndatel aastatel Douglas Engalbart-i poolt. Esimesed hiired olid mehaanilised. Nendes oli kuul, mis liikus vastavalt kasutaja hiireliigutustele. Hiires oli kaks plaati, milles olid augud. Plaadid vastasid X ja Y vektorile. Kuuli liikudes liikusid need plaadid vastavalt edasi olenevalt kuidas kasutaja hiirt liigutas. Mõlema plaadi jaoks oli infrapuna LED
Videokõne alustamine Sa saad lisada otsepildi suhtlemisel populaarsematel sõnumivahetusrakendustes (Interneti- ühendus vajalik): o AOL® Instant MessengerTM (AIM®) o Windows LiveTM Messenger o Yahoo!® Messenger o Skype® 1. Vajuta HP Instant Chat7 nuppu oma veebikaameral. 2. Vali sõnumivahetusrakendus, mida kasutada tahad. 3. Kui teavitatakse, järgi ekraanil olevaid juhiseid, et seadistada ja installida valitud sõnumivahetusrakendus. 4. Järgi videokõne seadistusjuhiseid oma valitud sõnumivahetusrakenduses. MÄRKUS: HP Instant Chat nupu seadistusvalikud ilmuvad vaid esmakordsel kasutamisel. Järgnevatel kordadel, kui vajutate HP Instant Chat nuppu, eelnevalt seadistatud sõnumivahetusrakendus avaneb automaatselt. Kui soovite valida muu sõnumivahetusrakenduse peale esmakordset seadistust, klikkige Start >
Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 26 (43) Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. a) Elektrostaatilise kallutusega Brauni toru (ostsilloskoobitoru) b) Elektromagnetilise kallutusega Brauni toru (kineskoop) http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Osziroehre.jpg&filetimestamp=20100516204542 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Oszirschema.jpg&filetimestamp=20080727161641 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Cathode_ray_tube_de.svg&filetimestamp=20080419144858
loodud pildi pärast? Lisaks olemasolevate karakterite mõningasele muutmisele, lisasid filmitegijad teosele veel ühe kandva rolliga tegelase, keda raamatus ei figureerinud Lord Henry Wottoni tütar Emily. Filmile lisati armulugu Dorian Gray ja Emily Wottoni vahel, mis omakorda venitas filmi lõpu, võrreldes raamatu lõpuga, pikemaks ja dramaatilisemaks, andes filmile tegelaste keerukuse ja põimituse lisanüansi. Kahjuks jäi see armulugu ekraanil ääretult lühikeseks. Samamoodi lühikeseks ja väga pinnapealseks jäi Basil Hallwardi suhe Dorianiga, mis raamatus oli tunduvalt sügavam ja tähendusrikkam. Rääkides natuke rohkem filmist leian, et näitlejate valikuga on täppi pandud. Eriti sümpatiseeris mulle Colin Firth'i poolt mängitud tegelaskuju Lord Henry Wotton, kellest õhkus salapära ja vastuolulisust. Samuti on Dorian Gray rolli mängima valitud Ben Barnes ideaalne kehastus Oscar Wilde loodud tegelasest
Praegu ei tunneks ma teda ära, kui ma ei teaks, et see on minu ema. Uksekellad, liftid, elektrimootoritega veepumbad, telefonid ja tolmuimejad ei tekita temas vähimatki võõristust. Nahkribadega vildid ei saa enam tema prantsuse saabaste vastu. Ta on palju unustanud. Niisamuti ei tunneks ema mind, kui ta ei teaks, et see olen mina. Olen muutunud asitõendiks tänasest päevast, mis undab tänavatel ja taeva all. Selle märgid on õhus ja veres. See vahetab elektronkella ekraanil vaikselt numbreid ning teatab kiretult aja kulgemisest, selle aja, mis sisaldab luulet ja võimalusi päästa kõik, mis päästa annab. Mina valisin selle tekstiosa, kuna see osa andis mulle teada, kuidas elu on väga lühike ja see läheb meist mööda väga kiirelt. Väike tüdruk on kasvanud suureks ja ta ema on jäänud vanaks. Tundub nagu pool elu olekski neil vahele jäänud ning kuidagi on nad muutunud täiesti teistsugusteks inimesteks
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega....
Vedelkristallid (liquid crystals) Kadri Nutt Jaanika Siimets 10D Ajalugu · 1888 Friedrich Reinizer: kolesterüülbensoaadil on "kaks sulamistäppi" · 1904 Otto Lehmann avaldas klassikalise töö "Vedelkristallid" · 1960ndad töötati välja tsüanobifenüül vedelkristallid põhimõttelt sobilikud LCD ekraanidele. · 1969 avastati väändnemaatiline efekt (Twisted Nematic Effect), mis on aluseks kõigile tänapäeva LCD ekraanidele. Omadused · Struktuur: · Kaugkorrapära · Ained, mille oma- puudub dused on vedelike ja · Samas on molekulide kristallide vahepeal. orientatsioonil lähi- · Kõrgematel temperatuuridel korrapära kaotavad nad oma · Ained, mis kristallilise struktuuri. moodustavad · Voolab vedelike vedelkristalle nim. laadselt ...
Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei olnud eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid. Tänaseks päevaks ei ole meie filmi seisud eriti paranenud. Esimene eestlaste tehtud Eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal". 4. oktoober 1896 Tallinna Börsihoones näidatakse esmakordseltaelt kinopilte. Edisoni ideaal-kinematograafiga demonstreeritakse tallinlastele filme 12 päeva. 17. aprill 1908 Tartus Heinaturul avatakse 360 kohaga kino Illusion, Eesti esimene paikkino. 30
kodeerituna. 4. Arvuti mälu - on arvuti komponent, ajutine koht, kuhu arvuti salvestab andmeid (RAM ja ROM). 5. Arvuti ventilaator arvuti jahutaja. 6. Arvuti helikaart e heli adapter seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Võimaldab arvutil saata audio informatsiooni heliseadmetesse kõlaritesse, kõrvaklappidesse. 7. Arvuti videokaart e graafikakaart - seade, mis võimaldab arvutil saata graafilist teavet ja tekitab pildid ekraanil. 8. Arvuti võrgukaart e võrguliidese kontroller e LAN adapter arvuti riistvara komponent, mis ühendab arvuti arvutivõrguga . Uuematel arvutitel on võrguliides ehitatud emaplaadile. Korpuses olevad osad Toiteplokk annab arvuti osadele töötamiseks vajaliku elektrivoolu. Kuna arvutid töötades soojenevad, siis on vaja neid jahutada. Jahutamiseks on arvutites ventilaatorid, mis võivad kõrvaga kuuldavat müra tekitada. Samas ei tohi arvuti
Mõnevõrra täpsemaks fookuskauguse määramise viisiks on nn. Besseli meetod. Besseli meetod põhineb asjaolul, et läätse valemis (1) on eseme ja kujutise kaugused a ja k vahetatavad, ilma et võrdus (1) sellest muutuks ehk teiste sõnadega, valem (1) on sümmeeriline eseme ja kujutise ümbervahetamise suhtes. Füüsikalises mõttes (joon. 2) tähendab see seda, et eseme ja ekraani vahelise muutumatu kauguse l = a + k korral (1> 4f), saame ekraanil esemest terava kujutise läätse kahe erineva asendi korral. Esimesel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel a, saame suurendatud kujutise ja teisel juhul, kui lääts asub esemest kaugusel k, saame vähendatud kujutise. Kui mõõta läätse kahe sellise erineva asendi vaheline kaugus e ning eseme ja ekaani vaheline kaugus l, saame läätse fookuskauguse f arvutada. Tõepoolest, arvestades, et joonise 2 põhjal on l = a + k ja k = a + e, võime kirjutada, et l = 2a + e või l = 2k e
6. Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Näiteks IBM PC-tüüpi arvutite buudilaadur paikneb kõvaketta alguses 512-baidises sektoris. 7. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama (toite sisselülitamisega, lähtestuslülitiga või käsuga). Kui opsüsteem on laaditud (näit. PC puhul on ekraanil näha Windows’i esimene aken), siis on ta valmis rakendusprogrammide käivitamiseks. Mõnikord ilmub ekraanile instruktsioon "reboot" (ümber laadida). See tähendab lihtsalt, et opsüsteem tuleb uuesti laadida ja PC-de puhul tuleb selleks üheaegselt vajutada klahve Ctrl, Alt ja Delete. 8. Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Arvuti käivitamisel annab buudihaldur kasutajale
tervisehäireni. Kõige tavalisemad sümptomid, mille all töötajad kannatavad kas mõnikord või sageli on väsimus, seljavalu, peavalu, kõrge vererõhk, ärrituvus ja köhimine. Sagedaseimad probleemid töökohas on siiski väsimus ja seljavalu. Mõju nägemiselundile Kuvaritöötaja pilk on väga suure osa tööajast suunatud ekraanile, mistõttu saab väita, et arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundkonnale. Kuvari ekraanil toimuva jälgimise ajal on silmalihased pidevalt pinges, mis aja jooksul viib ülekoormuse tekkimiseni. Silmad hakkavad väsima. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvatav elektromagnetvälja mõju, vaid just nägemiselundkonna ülepingutus. Mõistet Computer vision syndrome kasutataksegi kuvaritöötaja nägemisvaevuste väljendamiseks. Sellisel töötajal on tekkinud nägemisteravuse vähenemine, aeglustunud silma ümberfokusseerimisvõime (vaatamine lähedale ja kaugele vaheldumisi), võib
mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold Lloydile ja ka mõnele teisele andekale koomikule. Stuudiaod mõistsid hästi ka tüpaazrollide väärtust, sest publik sai staari identifitseerida rolli järgi, mida ta mängis. Suurimaid selliseid staare oli Rudolph Valentino, kes tuli teismelisena Itaaliast Ameerikasse, sai seal professionaalseks tantsijaks, ning peagi sai temast ekraanil armastatud latiino- armastaja ja meessoost vambi võrdkuju. 1920. aastate optimismi ja materialismi mõjul hakkas Hollywood esindama glamuuri, aga esitas väljakutse ka konventsionaalsele moraalile. Ebamoraalsus nii ekraanil kui ekraani taga põhjustas selle, et 1921. aastal asutati Ameerika filmiprodutsentide ja levitajate organisatsioon (MPPDA), mille eesmärgiks oli reguleerida asju seestpoolt. Esimeseks presidendiks sai Will H
arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka alumine piir, mille puhul pilt ei tundu värelevana. Loomulikult sõltub palju ka monitorist! Uue kaardi hankimisel tuleks meeles pidada järgmisi asju: ühendusviis- kaasaegsetel kaartidel kindlasti AGP. 3D-kiirendi - aitab arvutil tugevasti kiiremini liigutada ekraanil 3- mõõtmelisi objekte. Märksõnad võiksid olla Voodoo, RivaTNT, GeForce. Eriti vajalik on 3D- kiirendi uuemate mängude harrastajatele
saaks särav tekst kirjandusteoses. Raske on ette kujutada ja silme ette manada, kuidas on võimalik filmilinal nähtud värv, heli, valgus, dünaamika pressida konkreetsesse teksti või üksikutesse sõnadesse ning mis annaks raamatulugejale samasuguse tundeelamuse kui laia ekraaniga kinosaalis istudes. Aga pole ju välistatud, et äkki on võimalik halvast filmist tõesti hea raamat kirjutada ning mis annaks lugejale emotsionaalset rohkem, kui kehv filmielamus ekraanil. Kindlasti ei ole ka vähetähtis asjaolu, et kus ja kuidas nautida kirjandust või filmi. Tavaliselt on raamatu lugemine lugejale üpriski intiimne tegevus, mis eeldab rahulikku keskkonda ning aega süübimiseks teosesse. Ei ole veel näinud raamatute masslugemist kärarikkas ja inimtäis keskkonnas ning seda vist ei saagi nägema, kui just mitte sumisevat raamatukogu arvestada. Seevastu kinolinal toimuv on masside kogunemise alge, kuigi eks ole võimalik ka üksi
Elektronkiire toru kujutab endast enamasti klaasist lehtrikujulist kolbi, mille põhi on läbipaistev. Toru sisse tekitatud vaakum on vajalik selleks, et õhu molekulid ei takistaks elektronide liikumist. Elektronkiiretoru sisaldab elektron prozektorit, mis tekitab peene sobivalt kiirendatud elektronide joa. Hälvitussüsteemi ülesandeks on anda elektronkiirele selline liikumine, et kiire elektronid sattudes ekraanile tekitavad seal helenduse ja joonistavad ekraanil vajaliku kujutise. Elektron prozektor koosneb katoodist, tüürelektroodist e. Modulaatorist ja kahest või kolmest annoodist (joonis 2). Katoodi ülesandeks on tekitada elektronkiire moodustamiseks vajalike vabuelektrone. Need elektronid tekitatakse termoemissiooni teel. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini liiguvad aines elektronid. Teatud temperatuuril läheb nende kiirus sedavõrd suureks, et osa elektronidest suudab ainest väljuda ning nende edasist
kirjutatud etendusele ,,Timm Thaler ehk müüdud naer'', seda oli hea kuulata, kuna olen raamatud ka lugenud. Tore oli ka vaadata ja kuulata Hele Kõret esitamas laulu ,,Inimsööja laul''. Samuti oli tore ka vaadata Argo Aadli ja Mart Toome esitluses ,, Mareti ja Miina kuplee''.Mart Toome esitatud ,,Kerjuse laul'' läks enamustele naissoo esindajatele kes seal viibisid hinge. Indrek Ojari, keda oleme harjunud nägema TV3 ekraanil Stennina esitas tohutult humoorika laulu ,, Komtess Adelheid von Scönbergi kuplee''. Kõik etendused esitatud laulud jätsid mulle nii sügava mulje, et pärast koju minnes sai ostetud kohe etenduse DVD ja CD plaat, mida juba mitu korda on ka vaadatud. Lubatakse ka etendusele lisa ,,Eesti teatri laulud II'' ja kui see kunagi jõuad teatrilaudadele, siis lähen seda kindlasti vaatama. Soovitan seda etendust südamest kõigile. Tallinna Saksa Gümnaasium Retsensioon
Peavalu arvutist Arvuti taga istumine tekitab tihti ka peavalu, mõnel rohkem, mõnel vähem ja mõnel üldse mitte. Kui kellegil on arvuti tõttu tekkinud on need tavaliselt mitme teguri üheaegse toime süü: · Peegeldav või pimestav ekraan · Kujutise kehv kvaliteet · Sobimatud prillid · Töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress · Uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress · Kestev kujutise jälgimine ekraanil ilma puhkepausideta · Ebaõigest kehaasendist tulenev kaela-õlapiirkonna lihaste pinge 6 Kasutatud Kirjandus Http://www.kliinik.ee 7
saab arvutisse midagi sisestada. · Töötlusseadmed on seadmed mida kasutatakse andmete töötlemiseks või programmide juhtimiseks. · Väljundseadmed on seadmed millega saab arvutist infot. · Lisaseadmed on seadmed mida saab arvutile juurde panna. Klaviatuur (keyboard)-sisendseade Saab andmeid ka korraldusi arvutisse sisestada. Hiir (mouse)-sisend kursori juhtimine ekraanil menüüde avamine käskude ja tegevuste valimine Skanner (skanner)-sisendseade · võimaldab paberil olevat teksti fotosid arvutisse sisestada et neid saaks edasi töödelda · (Epson,HP,Canon) · sisendseaded on ka: · magnetkaardilugeja · vöötkuudilugeja · puuteekraan · joystick · kõnesisestusseade mikrofon Korpus (tower,desktop)-töötlus
Играть в компьютерные игры - Arvutimänge mängima Влиять/влияет плохо на зрение - Mõjuvad halvasti silmanägemisele Слушать музыку - Muusikat kuulama Экран компьютера и телефона влияет очень плохо на зрение. Смотреть фильмы и сериалы - Filme ja telesarju vaatama Arvuti ja telefoni ekraanil on nägemisele väga halb mõju. Общаться с друзьями - Sõpradega vestlema Читать книги, газеты и журналы, новости - Lugema raamatuid, Пользоваться чем? - Mida kasutada? ajalehti ja ajakirju, uudiseid
vastuvõetavaks kirjeldab- ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOS-is kõlbas niisugune tööjaotus hästi. Graafiliste kasutajaliideste tulekul aga selgus järsku, et ekraanil oleva info hulk käis protsessoril täiesti 2 üle jõu- suurem osa tema ajast kuluski akende joonistamiseks. Appi tulid riistvaratootjad, kes hakkasid arvutile lisama veidi targemaid, kiirendiga kuvaadaptereid. Nende tarkus seisneb
Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi ots, millest peegeldub tagasi helisageduslik siinussignaal ja selle võtab vastu toru otsas asetsev mikrofon.Mikrofon muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks.Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y- teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaal sihis. X- teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuvad pinged, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis näeme ostsilloskoobi ekraanil vertikaalset sirgjoont. Siit tuleb ka meie poolt kasutatav meetod lainepikkuse määramiseks
Turule on tulnud juhtmeta raadiosagedusel töötavad hiired, mille vastuvõtjad ühendatakse arvutiga jada- või PS/2-pordi või USB kaudu. Andmeid edastatakse hiirelt vastuvõtjale erinevate meetoditega (infrapunast raadiolaineteni). Kõige uuemad raadiosagedusel töötavad hiired kasutavad info edastamiseks ,,sinihamba" vastavaid protokolle. Pildid Kokkuvõtteks Kuigi füüsiliselt võib meie tänane arvutihiir veel kaua kursorit ekraanil taga ajada, peidavad poes müüdavad uued karbid sageli nii mõndagi uut. Näiteks optilised või lasersensorid, juhtmevabad lahendused, uued navigeerimissüsteemid, lisanupud jms. Viimasel ajal on reklaamlausetesse lisandunud ka ülimat täpsust lubavad hiired. Eelkõige just viimase võtsimegi luubi alla milline on siis täpseim hiir? Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
