Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka
Apollonilt rapsoodid, kes esitasid lugulaule pikki kangelaslugusid; võeti üle kirjanduslik tekst ja selle esitusmaneer; meenutas retsitiivi). Apollon ise oli traagiline kangelane, kes väljenduslaadilt sarnanes rapsoodiga käib läbi kannatustetee (Demeter) ja seda kõike Dionysose koori saatel. Jäi üle see kõik veel paigutada arhitektuuri taustale ja ette panna maskid. Mask oli identiteediloojaks tegi näitlejast tegelase. Lugu ise võeti mütoloogiast. Teatrietendus oli nagu areopaagi kohtuistung: kangelane annab aru koorile, koor kehastab alati kodanikke. Koor pidi käivitama nö kohtuistungi. Teater=linnakultus, kujutas endast jumalate kultuste ärandamist. Zeusi tappis tegelikult demokraatia mitte madu. Väljapaistvamaid kirjanikke: Aischylos (,,Oresteia", ,,Pärslased"), Sophokles (,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Seitse Teeba vastu"), Euripides (,,Hippolytos"). 2. Aischylose maailmavaade ja tema "Oresteia"
Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. Tänapäeval mõeldakse väljamõeldise (fiction) all ilukirjandust, proosateoseid. Väljamõeldise ja mitte- väljamõeldise eristamine on üha keerulisem. Mitte-väljamõeldis on dokumentalistika ilukirjanduslike elementidega. USAs on selle populaarseks vormiks eluloo pikantne pihtimus. Laiemas tähenduses on mitte-väljamõeldis igasugune dokumentaaltekst.
on tahtmist mööda kord lossipreili, kord teenijapiiga; Peeter (,,Metsas") elab metsas ürgseid loomalikke-loomulikke vaiste järgides täisverelist elu, linnas aga piseneb haledaks haritlasek; tugitoolis kamina ees istuv igamees Artur tunneb end heroilise tulekandjana (,,Tulede vahel"). Mõnikord jutustatakse lugu surnu/vaimu teispoolsest vaatepunktist. Armuühenduses on üleloomulikku erootikat (,,Kuradi armuke"), või on see hoopis hingede ülemeeleline kohtumine (,,Pööriöö külaskäik"), hingelisest kontaktist võib aga lapski sündida (,,Mustamäe armastus"). Liigutakse takistamatult läbi aja ja ruumi. Omalaadne tour de force on novell ,,Mööda meesliini", mille nappidele lehekülgedele on kokku surutud eesti küla ajalugu, mida Valton näeb allakäigu ja mandumisena. Kogudesse ,,Õukondlik mäng" (1972) ja ,,Vanad arved" (1981) koondatud
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal
kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesmärgiks on eelkõige esteetiline nauding ja autori eneseväljendus. Autorikategooria on tähtis uuemas kirjanduses, alates romantismist. Keskaja kirjandus põhineb aga teistel printsiipidel. Kirjandus on tinglikult kasutatud sõna. See sõna vene keeles on slavestnost sõna väärtus, sõna kunst. See eristab kirjandust kunstist või muusikast. Keskaja kirjanduse väärtus seisneb eelkõige õpetlikkuses. Võtmesõnu kasutades oleks keskaja puhul kolm religioosne, kanooniline, õpetlik. Ka ilmalik kirjandus oli valdavalt religioosse mentaliteediga. Vanavene kirjavara oli kolme rahva kirjandus: idaslaavlaste ühine kirjandus. Russkii tol ajal ei tähendanud etnilisi venelasi; see tähendas algselt skandinaavi hõimu, mis tulid üle Skandinaaviast Kiievi- Venemaale 8.-9. sajandil
Kõik kommentaarid