varajases romantismis. Filosoofid: Voltaire, Rousseau. Satiiriline proosa- terav väljanaerdud naer. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Arvestavaks tõukejõuks oli Suur Prantsuserevolutsioon. Romantismile on iseloomuks rahulolematus oma kassaajaga, protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood", Alexandre Dumas ,, Kolm musketari"
allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monahrid. Sõjaväekorralduses: Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Kirjanduses: Silmapaistvaks zanriks muutus luule, selle eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda. Teatris eelistati komöödiadi, tunti huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused · Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa
suunaga. Hollandis kasutati seinte katmiseks palju tüüpilisi sini-valgeid kahhelkivisid, Inglismaal eelistati seinte puiduga tahveldamist. Vähemtähtsate ruumide seinte katmiseks kasutati ka pakutrükis pabertapeete, mida käsitsi koloreeriti. 18.sajandi alguses läksid moodi nn. gobelääniimitatsioonid, kus käsitsi koloreeritud pabertapeet moodustas seinal nt jahistseeni. Värvid. Barokkvärvid tuginesid kontrastile. Eelistati sügavaid, hõõguvaid või tumedaid toone: tume kuld ja pruun, veinipunane, bordoo, sametroheline. Tüüpiline oli heleda ja tumeda kontrastsusele tuginev värvikäsitlus. Ornament. Barokis kasutati rikkalikult ornamenti, mida iseloomustas vormikas töötlus ja ruumilisuse taotlus. Sageli kaeti nikerdatud ornament kullaga. Levinumad ornamenditüübid olid:akantusväänel, pahkmikornament, skemaatilised taimevarred(köitraag), rullkujund, ja
ei valgunud niiskuse tõttu laiali. Madalmaade kunstnikud Jan ja Hubert van Eyck viisid tempera- ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni, kus siis laudtahvel kaeti ennem temperavärvidega, seejärel lakiti ja lõpuks maaliti õlivärvidega üle. Suurmeister Jan van Eyck maalis koos venna Hubertiga ,,Genti altari", mille piiblistseenid on käegakatsutavalt reaalsed ja elavad. Kui Itaalias loodi looduse kujutamiseks reegleid ja matemaatilisi valemeid, siis Madalmaades eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Saksamaal kasutati vasegravüüri, mis võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Madalmaade arhitektuuri kuuluvad groteskid, põimornamendid, maskid, kuulid ja püramiidid. Kõige iseloomulikum madalmaade renessansimotiiv on aga kartuss, mis on enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. Prantsusmaa arhitektuurile on aga omane katuseaknad, mille abil saab eristada Prantsusmaad
Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...
Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest. Klassitsismi varasel perioodil domineerib Saksi (Dresdeni ja Weimari) päritoluga kunstisuund, mille puhul on küllalt oluline osa baroksel vormikeelel. Selgelt klassitsistlikud lahendused pääsevad Eesti oludes maksvusele alles 19. sajandi algul. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Maalikunst Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased. Skulptuur Eestist ei võrsunud vaadeldaval ajal ühtki mainimisväärset skulptorit. Selle ala harrastamine piirdus hauamonumentide tegemisega. Vähegi paremad tööd on sisse toodud, peamiselt Peterburist
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
Teeninduse kvaliteet Eestis Võrreldes varasema teeninduskvaliteediga Eestis on toimunud suured ning positiivsed muutused. Varem ei pööratud tähelepanu isiksusele, vaid pigem massile. Klientideks eelistati pigem rikkureid ja vaesematele aega ei raisatud. Valitses mõtlemine, et klient tuleb ettevõtte juurde ja ettevõtte ei pea ise selleks pingutama. Arvati, et ettevõtte pakutavat kaupa või teenust läheb kliendil alati vaja ja teenindaja ei pea pingutama selleks, et kliente saada. Nüüdseks on taoline mõtlemine enamuses kadunud. Muidugi on ka erandeid, aga tunduvalt vähem, kui varem. Võib öelda, et Eesti klienditeenindus on muutumas põhjalikumaks ning kliendisõbralikumaks
suur, topiti korseti sisse erinevaid vormiandjaid. Kael- Sambana sale kael oli ajastule omase stiili jaoks hädatarvilik, tohutu suureks ja raskeks muutunud kübarad rõhutasid kaela haprust veelgi. Karusnahad-1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Teoreetikud aga ütlesid, et karusnahk andis kandjale hoopis kindlustunde armastuse puudumise korral. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell- Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. http://www.youtube.com/watch?v=Wvo-g_JvURI&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=p5wuzk9iQ4Y&feature=related http://rutube
Muusika kordamine Millal oli klassitsismiajastu? – 18.saj II pool – 19.saj I veerand Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli vaimulikust tähtsam Eelistati instrumentaalmuusikat Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast?
MUUSIKA KORDAMISKÜSIMUSED *Millal oli klassitsismiajastu? 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand *Mis on iseloomulik klassitsismiajastu muusikale? Ilmalik muusika oli kiriklikust tähtsamal kohal. Eelistati instrumentaalmuusikat, muusika oli põhiliselt homofooniline. Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev. Harmoonia oli heakõlaline. Muusika pidi olema tasakaalustatud. *Seleta mõistet ,,sümfoonia". Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Nimeta selle zanri tuntumaid esindajaid. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile.
Klassitsismiajastut periodiseeritakse järgmiselt: · 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" · 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat ja harmooniat. Kui eelnevalt barokis oli eelistatud vokaal- ja vaimulik muusika, siis klassitsismis hakkas kujunema eelistatuimaks instrumentaal- ja ilmalik muusika. Alates 18. sajandi II poolest kujunes klassikalise muusika tarbijaks peamiselt kodanlus. Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja
saledamad,kõrgemad ja enam kaunistatud;iga sammas tõuseb ümmarguselt baasilt; Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega 3)korintose stiil-katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, lehtede kujutised; rõhk toredusele;hellenistlikul ajal;saledam ja pikem;eriti piduliku ilmega sammas; kõrge kapiteel teeb samba veelgi pikemaks ja kergemaks. Kreeka skulptuur- Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Arhailisel ajajärgul on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud
Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. · Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile.(tähtis altarimaal) · Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. · Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari
Aleksandr Blok on sündinud kümme aastat hiljem kui Lenin, ajal, kui tsaar-isake ajas taga terroriste ja terroristid tsaari, kui Dostojevskit ei sallitud ja Puskinile eelistati Nekrassovit, sest too oli öelnud: ,,Poeet sa olla ka ju võid, kuid olla kodanik - su kohus." Ta sündis 28. novembril 1880. aastal Peterburis. Blok oli pärit aristrokraatlikust ja mõjukast perekonnast. Bloki vanaisa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Ta isa oli juuraprofessor Varssavis, kuid ta vanemad lahutasid ja isa hülgas pere varsti pärast poja sündi. Blok kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Ta ema oli Aleksandra Beketova, kes teenis elatist tõlkijana
repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper opera seria itaalia stiilus tõsine ooper Kunst:-selge ja reeglipärane vormitäius -Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. -Portreedele oli omane idealiseeriv laad. -Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Arhitektuur:-kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile(nt tartu ülikooli peahoone) Franz Joseph Haydn -Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks -Sai algselt õukonna kapellmeistriks aja möödudes sai 1.kapellmeistriks. -töötas õukonna orkestriga
Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine. Eesti või ja peekon leidsid 1920.aastate keskpaigast sobiva nisi Inglismaa ja Saksamaa turgudel. Põllumajanduse kitsaskohtadeks jäid käsitöö suur osatähtsus, mehhaniseerituse madal aste, tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Puuduseks oli talude suur arv, mis tähendas maavalduse killustatust. Tööstus. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja terveid tööstusharusid. Eelistati Eestis leiduvat toorainet kasutavaid tehaseid. Kujunes kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Tänu põlevkivile pandi alus Eesti keemiatööstusele. Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid.
Rahva ettekujutuses olid mõisted krasnõi ( punane) ja krassivõi ( ilus) ühetähenduslikud. Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke. Naiste särk oli meeste omaga sarnaselt avara lõike ja pikkade varrukatega. Valge särgi rinnaesine, õlapealsed, alläär ja varrukasuud olid kaunistatud punase tikandiga. Kusjuures põhjapiirkondade naiste särgi alläär oli ornamendiga kaunistatud hoopis rikkalikumalt kui lõunapiirkondade naiste oma. Kõige rikkalikumalt oli mõlema piirkonna naistel ilustatud põll
2010". Uurisin, millised olid 2010. aasta jaanuarist-augustini kõige populaarsemad lastele pandud nimed. Statistikaks vajalikud andmed sain internetist, siseministeeriumi kodulehelt. Kõige populaarsemad poisslastele pandud nimed jaanuarist augustini olid Oliver, Rasmus ja Markus. Tüdrukutele pandud nimede hulgas olid nende kuude jooksul populaarsemad Sofia, Sandra ja Laura. Positiivne üllatus oli minu jaoks see, et eelistati panna lastele lihtsamaid-lühemaid nimesid ja mitte mingeid raskeid ja välismaiseid.
ning alt laienevad kontsad. Naistemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Meestemood Meestemood ei anna võimalusi nii suurteks muudatusteks, kuigi ka mehed soovisid teistsuguseid rõivaid. Fraki asemel eelistati smokingut,mis vastas rohkem uuele ühiskondlikule maitsele. Samal põhjusel asendus torukübar ehk silinder pehme viltkübaraga. Meestemood Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lastemood Click to edit Master text styles Second level Third level
Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia. Säilinud on rohkem keraamikat, mille hulgas on palju huvitavaid inimpeakujulisi nõusid. Zeni mõjud Jaapanis kunstis kalligraafia spontaansus ja maalikunstis peamiselt tühjal pinnal on ainult mõned jõulised ja näiliselt lohakad pintslitõmbed, mis vihjavad loodusele. Eelistati maalimist musta tindiga (tusiga). Pargikunst väldib reeglipära ja sümmmeetriat. Puulõiketehnika algselt kasutati vaid usuliste tekstide illustreerimiseks, 17.saj hakkas laiemalt levima. Esialgu trükiti 1 plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine. Publikuks oli peamiselt linnarahvas (lihtrahavs). Temaatika oli igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms.
See oli silmipimestav pronkskuju. Mõnedel andmetel olevat kuju ehitatud aastatel 292 eKr280 eKr ja ehitus olevat kestnud 12 aastat. Teiste arvates alustanud aga Kreeka kuulsa kujuri Lysippose õpilane skulptor Chares (Hares) ehitamist 303. a eKr ja lõpetanud 291. a eKr. Kuju ehitati hellenistliku kunsti ajal, mil ideaali kujutamine asendus realismiga. Hellenistlikud teosed erinevad klassikalistest tihti oma mõõtude poolest. Hellenismi ajal eelistati kas hiiglaslikke või siis hoopis väikesi kujutisi. Rhodose koloss oli hiiglaslik kujutis. Minu arvates on Rhodose koloss väga võimas kuju. Mulle meeldib tema omapärasus, hiiglaslik suurus ja asend. Pronkskujul on mitmekülgne legend, mis räägib miks kuju loodi ja selle ehitusest. Väga kahju, et rodoslased ei saanud oma kolossi üle kaua aega uhkust ja rõõmu tunda. Umbes 66 aasta pärast toimunud maavärina tõttu prantsatas kuju maha
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk võimaldas paljudel hakata tegelema käsitöö ning kauplemisega. Linnad tekkisid teede äärde. Eelistati valitsejate residentse. Linn oli kaubanduslik sõlmpunkt ja turg. 3. Kuidas juhiti linna? Linnavalitsuse moodustas raad, mille liikmed valiti üldiselt lugupeetumate meeste seast. Sageli tekkis linnas ka mõjukamate perekondade kiht, kus rae liimeid valiti. Rae liikmete amet oli mõnes linnas eluaegne, mõnes aga aasta. Rae liikmed t eest palka ei saanud. Rae liikmete hulgast valiti rae etteotsa üks või mitu bürgermeistrit, kelle vaidluses oli ka linnapitsat
1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? Umbes 1720.-1770. a. 2.Missuguses riigis arenes ja levis rokokoo kõige rohkem? Prantsusmaal. 3.Kuidas rokokooajastut veel nimetatakse? Regendistiil; Louis XV stiil; Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja mugavaid ruume (salongid, buduaarid). 5.Missugused toonid said regendistiilis sisekujunduses lemmikvärvideks? Mahedad pastelltoonid (leheroheline, õrnroosa, taevasinine, sidrunkollane). 6.Missugused joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele? Pastellid (pehme kriiditaoline värvipulk) 7.Millistes kunstiliikides väljendus rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Peamiselt sisekujunduses, kostüümis ja maalikunstis. 8
vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 3 Praktikas "Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik reziim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta. Nendes riikides eelistati selle asemel kasutada väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile. 4 Kommunistlik ideoloogia Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab
Võrdlus Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute kohta Tallinn 2008 Võrdlusobjektideks võtsin Tartu Jaani kiriku ja Tallinna Oleviste kiriku. Üldiselt eelistati Eesti aladel levinud kodakirikute asemel basiilikat jam is kujunes valdavalt välja 13. -14. sajandil. Kuna enamik ehitusmeistritest olid saabunud eri paikadest üle Põhja-Euroopa kodunesid siin siiski mited kirikutüübid. Näiteks Tartus ning Lõuna-Eestis olid domineerivad kolmelöövilised kirikud ja Tallinnas ja Põhja-Eestis Ühelöövilised kirikud. Tallinna kirikutele olid iseloomulikumad kaheksa- või nelinurksed piilarid, fassaadidel
M. Tõnisson vahetas paljud nimed välja ja tõi kalendritesse eestipäraseid nimesid. Ta mõtles välja umbes 800 nime. 1920-1930. aastatel toimus massiline nimede eestistamine. Perekonnanimedest anti välja raamat 15 000 uue nimega. Enamik neist ei ole tänapäeval kasutusel. Eestis on kokku umbes 40 000 perekonnanime, hiinlastel näiteks vaid umbes 5000. Eestlastele pandi esimesed perekonnanimed umbes 1800. aastal. Perekonnanimesid eelistati oluliselt rohkem kui eesnimesid. Saaremaal uuris perekonnanimesid Kairit Henno. Eesnimede kohta tegi soovituslikke loetelusid Julius Mägiste. 1960-1970. aastatel tegelesid paljud eesnimede uurimisega, sh Edgar Rajandi, Leo Tiik ja Helmut Tarand. Raivo Seppo andis 1994. aastal välja ,,Eesti nimeraamatu", hiljem raamatu ,,Nimed ja nimepäevad" ning käesoleval aastal ,,Nimeraamatu". Ärinimedega on tegelenud Eve Alender. Veidi on uuritud ka hüüdnimesid. On teada, et
Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme. Richard Strauss: 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid (,,Elektra", ,,Salome" ja ,,Roosukavaler") ja sümfoonilisi poeeme (,,Don Juan", ,,Don Quijote") MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra. Gustav Mahler: 1860-1911
Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokkmuusika: Muusika mõeldud algselt õukonnapidustustel kuulamiseks, Ilmaliku muusika võidukäik, Muusikat hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse, Muusikat hakati looma ka tellimise peale, Homofoonilise muusika võidukäik, Loodi palju suurteoseid, Instrumentaalmuusika ülekaal. Barokkooper: Barokkooperi rajajaks peetakse esimest suurt ooperikomponisti, Itaalia
pöörleva vülli pöörlema kiirusel 30-60 rohkem tööjõudu ja vead on kergemad juhtuma. konstruktsiooni tugevdamiseks pööret minutis. ·Aeglaselt pöörlev võll on kiirelt pöörleva ·Üks kriitiline koht on see, kuidas Komposiidid, mida kasutatakse: võlliga hammasrataste abil ühendatud. Need maatriksmaterjalist ja kiududest laba kinnitada Epoksüvaik eelistati siis kui alustati tõstavad kiirelt pöörleva võlli metalli külge.( Rootor mille külge labad suuremate labade tootmist see annab pöörlemiskiiruse 1000-1800 pöördeni kinnitatakse on metallist) . Just rootori juures parema mehaanilise tulemuslikkuse minutis. mõjub tiivikule kõige suurem jõud, sellepärast Polüester lihtsam töödelda (kuna ei
Aristoteles arvas, et maalikunsti ja skulptuuri eesmärgiks on elu jäljendamine ja see pakub inimesele naudingut. Tema arvates näitab väärtuslik kunst mitte seda, mis on vaid seda, mis on võimalik. See väide sobis iseloomustama just klassikalise ajastu kunsti. Ükski inimene polnud täiusliku kehaga, mistõttu ühendasid kunstnikud oma teostes erinevate inimeste täiuslikke omadusi. Hellenismiajal hakkas ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismiajal eelistati kas väga suuri või väga väikseid kujutisi. Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine
Puhkpillid – TORUPILL, FLÖÖDID, Šalmei. Löökpillid- TRUMMID, TALDRIKUD, KELLAD, KASTANJETID, KÄRISTID jm. Keskaja inimese mõttemaailm. Pahed. Keskaja inimest kummitas patt, 12. sajandil oli neid seitse- uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus, laiskus. Mälu. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Aga selle eest oli neil hea mälu. Kohtuprotsessidel ja lahkarvamuste korral eelistati vanade inimeste tunnistusi: ühiskonnas, kus eluiga oli lühike, olid pika mäluga inimesed hinnas. Värvid olid sümboolsed ning moodustasid väärtuste süsteemi. Imperaatorite värv oli punane, taevasinine oli Neitsi Maarja ja Prantsusmaa kuningate värv, valge – musta süsteem oli ideoloogiline, roheline oli „kahepalgeline” võrgutava ja ohtliku nooruse värv, halb oli ka kollane värv, kuid eriti suure ohuga oli triibuline ja kirju. Kulda peeti kõige õilsamaks tooniks.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulik muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ka muusikas hakati erilist tähelepanu pöörama kõlavärvidele ning funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. Põhjus, miks mulle impressionism väga meeldib, on ka see, et nii muusikas kui kunstis eelistati loodusetemaatikat (meri, pilved, aiad vihmas jne). Looduse kujutamine ja valguse rohkus tekitab minus kergustunnet ja süstib positiivsust. Impressionistlikule muusikale on omased klassikalised pillid ja pehmed kõlad, mis meenutavad veidi jazziliku muusikat. Impressionismiks nimetatakse ka stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased impressionistid olid radikaalid, kes eirasid akademismi reegleid. Nad ei tahtnud lähtuda joontest ja raamidest, vaid värvidest ja tunnetest
Peamine hirm oli, et sportlased lähevad otsemat teed poliitilist varjupaika paluma ning ei naase enam koju. NSV Liit ei saanud seda lubada, sest võimas riik pidi näitama, et riigis on kõik korras. Seepärast enne koondise komplekteerimisi uuriti põhjalikult sportlaste taustad, et neil puuduks seos riigivaenulikkusega. Teine põhjus miks Eesti või teiste liiduvabariigi sportlasi ei tahetud valida NSV Liidu koondisesse oli suured preemiad. Võistkondade komplekteerimisel eelistati Nõukogude Liidu pealinna sportlasi seepärast, et sooviti raha jääks Moskvasse, mitte ei läheks liiduvabariikidesse. Minu arust oli selline poliitiline käitumine väär, sest kui oleks valitud rohkem sportlasi, väljastpoolt Moskvat, oleks see tõstnud spordi tähtsust inimestes. Nii-öelda pagulassportlased olid teise järgulised, kui NSV Liit leidis, et neil pole võimalust medalit võita „Moskva koondisega“ otsiti väljastpoolt paremad sportlased. Aga kuldmedali pidi
MESOPOTAAMIA KUNST Arhtiektuur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumi...
jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilmelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt, ülespoole. Ehitati pankuritele & rikastele, kes olid ühtlasi helded kunsti toetajad. 4. Renessanssiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid hakkajaid renessanssiinimesi. Paradiiisi värav oli kullasepp Lorenzo Ghiberti töö, mida ta tegi 50 aastat, sellega võites Firenzes kujurite võistluse, see sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michaelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks"
nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti sageli lillelise siidiga. Eriti moodi tulid nipsasjad, nende seas lõbusa ja koketeeriva alatooniga pisiplastika. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv. (Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju.) SKULPTUUR Skulptuuris viljeleti aia-ja pargiskulptuuri ning pisiplastikat. Skulptuuris näeme baroki jõuliste vormide pehmenemist, õrnemaks ja ümaramaks muutumist. Teemadest eelistati nn ajaviiteteemasid. Kuulus meister oli EDME BOUCHARDON [edm bus`ar`don] (1698-1762), Lõbutsevaid faune ja nümfe kujutas CLODION [klodi`on](1738-1814). Üks tema kuulsamaid töid on "Saatür". "Cupido" Clodion "Saatür" Maalikunst ·Koloriit hele, pastelne ·Värvid roosa, helesinine ·Teemadeks karjaseelu, salongistseenid, mütoloogia ·Rokokoo naisetüüp meeleline ja pisut väljavenitatud proportsiooniga ·Lisaks õlimaalile levinud ka pastellmaal
mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST Eeskuju antiigist, kujutati kangelaslikke stseene antiikajast, mida seostati tollal juhtunuga Eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust Tuntumad maalikunstnikud: David, Ingres, Cabanel, Bougureau ARHITEKTUUR Levis Euroopas ja ka väljaspool Kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile Ehitused olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutab kreeka templi otsaseina, sammastik, üleval kolmnurk SKULPTUUR Eeskujud antiigist
Jean Auguste Dominique Ingres.Portreid, otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega. Historistlik arhitektuur 1. Mida nim historitsismiks? Mis on selle peamised alaliigid? Mõne vanaaegse stiili jäljendamist nim historitsismiks. Alamliigid: neogootikaneobarokk, neovene 2. Millisel maal hakati esimesena ehitama historitsistlikke ehitisi? Millist konkreetset stiili seejuures eelistati? Inglismaa, eelistati Antiik-Kreeka ja -Rooma kunsti 3. Millises stiilis on Suurbrittannia parlamendihoone Londonis? Põhiosa klassitsistlikult reeglipärane ning gootikal viitavad vaid rohked kaunistused 4. kes õhutas huvi neogootika vastu Prantsusmaal? Eugene Viollet-Le-Duc 5. Maini paar tuntumat neogooti stiilis mõisahoonet Eestis. Nt Alatskivi ja Sangaste 6. Milliste ehitiste juures võib meil sageli näha neogooti stiilis elemente? 19 saj kirikud, mõisahooned 7
Valguse Antonio Canova pühakutest ja piibli- Huvi looduse ja inimese varju kontrast. Eeskujuks võeti antiik- sündmused. Ruumides vastu, domineeris tasa- El Greco kunsti ilunormid rahu, tinaraamides klaas- kaalustatus, väärikus ja Peter Paul Rubens lihtsus, suursugusus. vitraazid. Gooti stiil rahu. Eelistati puhtaid Rembrant Skulptuuris enim- kunst suured aknaavad värvitoone. Skulptuur Skulptuuris valdavalt kasutatud materjaliks soodustasid vitraazmaali vabanes arhitektuuri dekoratiivplastika, mis valge marmor, idealisee- (roosaknad sissekäigu teenistusest, taasavastati kaunistas hoonete inter- ritult kaunid ning kohal). Tahvelmaal. aktiskulptuur
Iseseisvudes ahenes Venemaa turg, Euroopaga polnud aga Eesti võimeline konkureerima. Majanduslikule langusele järgnes aga tõus. 1922. a. sulges Venemaa aga oma turu, algas majanduslik langus. Mõisamaade riigistamisega tekkis kümneid tuhandeid uusi talusid. 1924. a. viis O. Strandman läbi uue majanduspoliitika. Maal asutati masinaühistuid, põllumajandus struktureeriti ümber. Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Tugevamad erakonnad olid Põllumeeste Kogud (parempoolseimad; Päts, Laidoner, Teemant), Eesti Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks
baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 194050ndatel aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks). Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism Eesti kirjanduses Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. Klassitsism muusikas Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18
Mööbliks oli voodi, kuhu kogu pere magama mahtus (ülejäänud, kes ei mahtunud, pidid magama põrandal õlgedest asemel) ja kirst, kuhu oli paigutatud rõivad ning muu vara. Samuti asetses majas suur söögilaud koos järidega. Tähtsaim toit oli leib. Põhja pool oli see valmistatud rukkist ning lõunapool nisust. Valmistati ka putru ja körti. Söödi herneid, ube ja naereid. Kartulit veel tollal ei tuntud. Pühapäevadel ja pühadel söödi ka liha ja mune. Põhjas eelistati sealiha, aga lõunas lambaliha. Ristiusuga kaasnes ka ulatuslik kala tarvitamine toiduks. Jookidest olid tuntud kali ja õlu. Lõuna pool tunti ka veini(lahjendatud viinamarjavein). Talupoeg kandis kodukootud linasest või villast kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Feodaalid jagunesid vastavalt tähtsusele. Kõige kõrgem oli süserään, kes omas kogu maad riigis. Temast allpool seisid hertsogid(kunagiste hõimupealike järeltulijad) ja krahvid(kuninga piirkondlikud asevalitsejad)
17.sajandi teisel poolel hakati passioonidele lisama koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid Heinrich Shütz kirjutas oma hilisema loomingu hulgas kolm passiooni: Matteuse, Luukase ja Johanesse järgi 1665-1666 Muusika hansalinnades 17.sajandi II poolel Hansalinnad tõusid esile pärast 30- aastast sõda- kaubandus taastas nende jõukuse kiiresti. Tähtsamad linnad Hamburg ja Lübeck. Hambrugis avati 1678 Saksa esimene ooperiteater, kuid veel siiski eelistati itaalia ooperit Reinhar Keiser (1674-1739) Aastast 1641 maailma vanim kontserdisari Abendmusik Lübecki Maarja kirikus (pildil). Dietrich Buxtehude (1637-1707) Maarja kiriku organist Orelimuusika põhizanride väljakujunemine Jakob Forberger, Johann Pachelbel Uus vorm- fuuga Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm Aluseks meloodialõik ehk teema Teemal on kaks kuju: algkuju(lad k
Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega. Praeguseni on elus umbes 200 000 300 000 assüürlast. 4.Uus-Babüloonia ajastu 625-539 eKr. Pealinn ümbritseti paksude müüridega, müüris oli mitu väravat ning iga 50 m tagant vahitorn. Peavärav oli pühendatu jumalanna Istarile, millest lähtus lai ja sirge tänav, millel peeti pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid näiteks ükssarvi, samuti ornamentikat. Tähtsaim ehitis Babülonis oli Paabeli torn e jumal Maruki templi tsikuraat mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja 90 m kõrgune. 539 a eKr pidi Babülon alistuma pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida.
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailm...
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraat...
pettunud, tüdinenud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma. Nende luule on maailmavalulik ja pessimistlik. Autorid: Charles Baudelaire. Impressionism see sai alguse prantsuse maalikunstist 1860-70ndatel. Kujutas kunstis hetkemeeleoludes tekkinud muljet, meeleoluvarjundit ja mõjutas selles suunas muusikat, kirjandust, lavakunsti. Ilukirjanduses avaldus 1880-1910. Saksa, Skandinaavia, Prantsuse kultuuri mõjupiirkonnas. Kirjanduses eelistati lühizanreid, iseloomulik oli värvi ja meeleolu küllus, armastuse ja looduse kujutamisel. Püüti tabada hetkemeeleolusid ja tundmusi. Stiil oli varjuni rohke ja meeleolukas, keelekasutus mänglev ja vaimukas. Autorid: Thomas Mann, Villem Ridala, Gustav Sutis, Tuglas, Tammsaare. Sümbolism 19. saj lõpul Prantsusmaal tekkinud. Sümbol on kujund, mille kaudu on võimalik täiuslike ideid tabada. See esindab teispoolsust ideaalset maailma. Sümbolism on emotsionaalne, vihjeline,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
