positsioonilt haiguse defineerimisl, laibal tuvastatud patoloogiliste muutuste tähtsuse ees. Surmast sai oluline informatsiooniallikas (ta ei olnud enam ,,mittemidagi"). Surmale andsid uue olulise tähenduse ka varajase eveolutsiooniõpetuse vallas tehtud tööd Georges Cuvier (1769-1832), luues oma uue zooloogilise taksonoomia (jagas loomariigi lähtuvalt nende sisemeisest ülesehitusest), näitas, et surm on peamine tegur, mis defineerib organismide võimekuse ellu jääda. Elu ei olnud enam mitte keskkonnamõjudele vastuseis, vaid midagi, kus organism ja keskkond vastastikku sõltuvuses olid (seega siis korreleerusid). Francois Broussais (1772- 1838) oli üks neid arstiteadlasi, kelle arvates elu oli eeskätt väliste stimulatsioonide tulemus. Sarnaselt arutles John Brown (1735-1788), kelle kohaselt haigused oleksid pidanud olema väliste erutuste tulemus (so nn brunonian system of medicine).
tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 12 seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist. Kultuuri ei ole võimalik üheselt defineerida: Chris Barker tuletab meile oma raamatus Cultural Studies: Theory and Practice (2000) meelde, et ei ole olemas ühte ,,õiget" kultuuridefinitsiooni. Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited) · käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb
Daniel Goleman nõustub, et on olemas erinevaid viise meeskondade juhtimiseks ja et erinevad situatsioonid nõuava erinevat eestvedamise stiili (ilmne viide situatiivsetele juhtimisteooriatele, näit. Hersey-Blanchard). Samas väidab ta, et lisaks sellele on kõigile efektiivsetele juhtidele omane emotsionaalse intelligentsuse kõrge tase. Goleman ei eita IQ ja tehniliste oskuste olulisust, vaid nimetab neid kahte juhi ameti eeldusteks. Emotsionaalset intelligentsust defineerib ta järgmiselt: "Iseenda ja teiste emotsionaalse külje mõistmine piisavalt hästi, et suunata inimesi ettevõtte eesmärkide saavutamise suunas (Understanding your own and other people's emotional makeup well enough to move people in the direction of accomplishing your company's goals)." Rõhutamist leiab, et tegemist on millegi enama kui oma viha kontrollimise oskuse ja inimestega läbisaamise demonstreerimisega.
Kuulamise efektiivne viis: 20 80 % reegel Informatsiooni edasiandmise efektiivne viis: Sina-teated- Mina-teated 10. Sotsiaalne kompetentsus, võim ja sotsiaalne mõju Treenitud sotsiaalne kompetentsus on oma olemuselt välkkiire plaan, kuidas eluga (olukorraga) paremini hakkama saada, aluseks sotsiaalsetel reeglitel baseeruvad hinnangud, reeglite interpreteerimine, enesehinnang ja eneseteadlikkus. Võimu määratlus: Robbins defineerib võimu kui "võimalusi, mis A-l on B käitumise mõjutamiseks, et B toimiks nii, nagu ta vastasel juhul ei oleks toiminud" Võimuallikad organisatsioonis: Sunnivõim põhineb sõnakuulelikkuse saavutamisel Hüvitisvõim piitsaprääniku meetod Ekspertvõim põhineb asjatundlikkuse ja teadmiste tähtsustamisel ja arvestamisel Legitiimne võim ametikohast tulenev võim Esindusvõim põhineb kaastöötajate imetlusel ja/või lugupidamisel. Sotsiaalne mõju
täitmise üle. Õiguse funktsioonid Silvia Kaugia järgi: 1) sotsiaalne integratsioon õigus loob juriidilise aluse inimeste sotsiaalsele kooselule, organiseerib ühiskonda ja tema liikmeid ning kindlustab nende integreerumise ja eksisteerimise stabiilsuse. 2) käitumise juhtimine iseloomustatav läbi orienteerimisfunktsiooni ja konfliktide lahendamise ehk reaktsioonifunktsiooni. Õiguses peitub üldine käitumisetalon ning see defineerib erinevad sotsiaalsed rollid ning loob hulga õigusmõisteid, mida on võimalik seeläbi aksioomiliselt ja süstemaatiliselt ära kasutada. 3) konfliktide lahendamine seda ei täideta mitte ainult õigusemõistmise läbi, vaid ka valimiste, hääletamise, haldusotsustuste, õigusalaste nõuannete (konsultatsioonide) kaudu; 4) sotsiaalse võimu legitimeerimine konfliktide ärahoidmise ja lahendamise ülesannet peab õigus täitma ka võimuvabas, võrdses ühiskonnas
lähedastele. Seetõttu on kõige lihtsam satanistlik veendumus: IHADELE JÄRELEANDMINE KARSKUSE ASEMEL Inimesed ajavad järeleandlikkuse ja sunduse tihti segi, kuid neil kahel asjal on vaks vahet. Sundust ei tingi mitte järeleandlikkus, vaid hoopis järeleandmatus. Kuulutanud midagi paheliseks, aina suureneb soov seda teha või saada. Igaüks soovib teha midagi keelatut. Keelatud vili on ju magus! Websteri entsüklopeedia defineerib järeleandlikkuse nõnda: ,,Andma kellelegi alla, mitte takistama või vastu olema, andma ,,rohelist tuld", rahulduma nõustudes, loovutama." Sama entsüklopeedia annab sõnale sundus järgmised vasted: ,,Millegi pealesurumine füüsilise või vaimse vägivalla abil, vaba tahte piiramine, kohustus." Teiste sõnadega: järeleandmine tähendab valikuvõimaluse olemasolu, kusjuures sundus omakorda selle puudumist. Kui inimene ei saa oma ihasid regulaarselt maandada, hakkavad need teda painama ja
mittetahtlikult, on teadvustamata ja mis ei põhjusta vahelesegamist juba käimasolevatele tegevustele. • Võimalik, et on olemas enam kui üks automaattöötluse vorm: Treisman defineerib automaatprotsessi kui pingutusteta taju, Anderson välistab selle kategooria ja piirab oma definitsiooni automaatsete käitumistega, mis lisanduvad konkreetse oskuse harjutamisega.
Kummalegi kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast. Ühel päeval avastab A, et majas elab C, kes kasutab kogu maja. A nõuab, et C välja koliks. C aga keeldub välja kolimast, sest B sõlmis temaga maja kasutamiseks üürilepingu, mille kohaselt võib C kogu maja kasutada ning C-l lubab maja kasutada B. Kas A saab nõuda, et C välja koliks? Kas A saab nõuda C-lt kinnisasjaasja väljaandmist ebaseaduslikust valdusest § 80 lg 1 alusel? 1.Kas A on kaasomanik ? Asjaõigusseaduse § 70 lg 3 defineerib ära, et kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Antud kaasuses on öeldud, et A ja B on elamuga hoonestatud kinnisasja kaasomanikud, millest mõlemale kuulub ½ mõtteline osa kinnisasjast. Seaduse kohaselt on igal kaasomanikul ühise asja suhtes kolmanda isiku ees kõik omaniku õigused (AÕS § 71 lg 4). 2. Kas C on valdaja? AÕS § 33 lg 1 ütleb, et valdaja on isik kelle tegeliku võimu all asi on. Kaasuse andmetest lähtuvalt
aluse jesuiitide ordule. Jesuiitide ordu oli üles ehitatud rangele hierarhiale. Selle eesotsas asus eluaegne kindral, ,,must paavst", kel oli ordu üle absoluutne võim. Tema kõrval seisis admonitor, manitseja, kes hoidis iga kindrali sammu kriitika all. Lisaks kolmele mungatõotusele (vaesus, vallalisus, sõnakuulmine) võtsid jesuiidid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. ,,Ma usun, et valge, mida ma näen on must, kui paavstlik kirik seda nii defineerib," kinnitas Loyola. Jesuiitide koolitamiseks asutati 1551. aastal Roomas Collegium Romanum ning aasta hiljem samuti Roomas Collegium Germanicum. Saksamaal rajati esimene jesuiitide kolleegium 1544. aastal Kölnis. Jesuiitide ordu ülalpidamisel olid ülikoolid Innsbruckis, Würzburgis ja Grazis. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudsid jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. Jesuiitide eduka tegevuse näiteks on Poola
vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed. 6) Rekursiivsed definitsioonid määratlevad Dfd sisu, andes ette ühe või mitu hulga elementi ning ühtse protseduuri, kuidas saada järk-järgult kõik selle hulga elemendid. Defineerimisel
F (x, y) = 0 , (1.4) kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. N¨aiteks x2 - sin y + y = 0. Kui me asendame muutuja y funktsiooni f (x) ilmutatud avaldisega v~orrandis (1.4), siis muutub see v~orrand samasuseks F (x, f (x)) 0. Seda on illustreeritud allpooltoodud n¨aites. Ilmutamata kujul antud funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand (1.4) muutuja y suhtes. Kui sellel v~orrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. 19 N¨ aide. Vaatleme v~orrandit x2 + y 2 = 1 . (1.5) Kui me lahendame selle v~orrandi y suhtes, saame kaks funktsiooni: y = - 1 - x2 ja y = 1 - x2 . Seega m¨a¨arab v~o rrand (1.5) ilmutamata kujul kaks erinevat
ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulenevad kohaldamisele töölepingu alusel. Seetõttu tuleb töösuhtele kohaldada esimeses järjekorras töölepingu seadust. Uues töölepinguseaduses kohtame tihtipeale väljendeid ”mõistliku aja jooksul”, “mõistlikult”. Mis on töösuhetes mõistlik ning miks kasutatakse selliseid väljendeid uues seaduses? Võlaõigusseadus (VÕS), mille üldosa sätteid kohaldatakse muu hulgas ka töölepingule (VÕS § 1, lg 1), defineerib mõistlikkuse põhimõtte. Nimelt, VÕS § 7 lõike 1 kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel võlaõiguslikes suhetes arvestatakse võlasuhte (töölepingulise suhte) olemust ja tehingu (töölepingu) eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid 301. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
F (x, y) = 0 , (1.4) kus F on mingi x ja y sisaldav avaldis. N¨aiteks x2 - sin y + y = 0. Kui me asendame muutuja y funktsiooni f (x) ilmutatud avaldisega v~orrandis (1.4), siis muutub see v~orrand samasuseks F (x, f (x)) 0. Seda on illustreeritud allpooltoodud n¨aites. Ilmutamata kujul antud funktsiooni ilmutamiseks tuleb lahendada v~orrand (1.4) muutuja y suhtes. Kui sellel v~orrandil on mitu lahendit, siis defineerib ta mitu funktsiooni. 19 N¨ aide. Vaatleme v~orrandit x2 + y 2 = 1 . (1.5) Kui me lahendame selle v~orrandi y suhtes, saame kaks funktsiooni: y = - 1 - x2 ja y = 1 - x2 . Seega m¨a¨arab v~o rrand (1.5) ilmutamata kujul kaks erinevat
jooksul täita oma otstarvet ettenähtud tasemel. · Kasutatavus: mil määral on toodet mugav, lihtne ja otstarbekas kasutada. · Tõhusus: eesmärgi saavutamiseks vajalik toimingute (ja üldisemalt ressursside) hulk. · Hooldatavus: mil määral on toodet lihtne testida, muuta või täiustada. · Teisaldatavus: võimalus viia toode ühest keskkonnast teise; vastavus standarditele. ISO/IEC 9126-1 "Tarkvaratehnika. Toote kvaliteet. Kvaliteedimudel" defineerib kvaliteeti kui tarkvaratoote suutlikkust aidata teatud kasutajail mingitel kindlatel kasutusaladel saavutada etteantud eesmärgid tõhusal, tulemuslikul, veakindlal ja kasutajat rahuldaval viisil. See definitsioon rõhutab, et tarkvaratoote kvaliteet ei seisne vigade puudumises, funktsioonide arvukuses või tehnilises uudsuses, vaid toode peab kasutaja vajadustest lähtudes ja kasutamist mõjutavaid tegureid arvestades olema juurdepääsetav ja hõlpsasti kasutatav.
de instruktoritele: · Pideva dialoogi võimalus · Rahulikkus, optimism ja kindlustunne · Motiveeritus · Iga õpilase tundmine · Erialaste kompetentside olemasolu 101 SPORDIPSÜHHOLOOGIA NB! Põhjused ja vajadus uueks juhtimisstiiliks: 1. Sotsiaalse praktika kontseptsioon defineerib õppimist kui spetsiifilises konteks- tis, n-ö sotsiaalse tegevuse protsessis tekkivat vajadust ennast arendada, mitte kui tuupimist õpetajate, juhtide, liidrite jt käskudest tulenevalt. 2. Õppimise sisu seisneb nn kohal tekkivas aktiivsuses (situated activity). COACHING Coaching'u juhtimisstiili põhimõtteid illustreerib joonis 3.
On väärtusi, mis on kõrgemad ja suuremad kui inimene, kirjutab Peeter Põld. Tema arvates on kasvatuse eesmärk rohkem kui üksiku inimese eesmärk. Isik, personaalsus ei ela ainult enesele, ei loo oma sihte mitte iseenesest; ta saavutab need kultuurühiskonnast, milles ta elab ja liigub. Siin on need väärtused kõigi inimeste kogusaavutused. Kasvatuse eesmärgile tuleb leida määratlus, mis haarab nii indiviidi kui ühiskonda. Peeter Põld defineerib kasvatuse eesmärgi järgmiselt: Kasvandik peab haritama autonoomseks liikmeks ajaloolises ühiskonnas, millesse ta edaspidi kuulub, nõnda et tema ühes sellega tendeerib täielikule elule Jumala tahtele alluvas inimsuse riigis. Paneme siinjuures tähele kahte põhipunkti: kasvatuse eesmärgiks on vaba enesemääratlusega inimene; vaba inimene peab oskama elada ühiskonnas, kuhu ta on sündinud. 5
maaturismi arengut Eestis. Hetkel on organisatsioonil 316 liiget üle Eesti. MTÜ Eesti Maaturism liikmed, majutusettevõtted moodustavad ca 45% kõigist Eesti maamajutusettevõtetest. Maaturism (rural tourism) on väiksemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas. Lisaks piirkondlikule eripärale (maapiirkond) on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu. Maailma Turismiorganisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanikega 37 alla 10 000. Maaturismi hulka kuulub ka taluturism, sh majutusteenus taludes, kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis ja puhkamisvorme nagu jalgsi, hobu, kanuu, ratta ja suusamatkad, loodus, jahi, kalastus, seiklus ja kultuuriturism jpt.
Selle käsitluse järgi on haldusõigus materiaalses mõttes õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfunktsiooni teostamist. Formaalses mõttes on haldusõiguseks kõik haldusasutuste loodud normid. Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus
Selle käsitluse järgi on haldusõigus materiaalses mõttes õigus, mis korraldab primaarse eksekutiivfunktsiooni teostamist. Formaalses mõttes on haldusõiguseks kõik haldusasutuste loodud normid. Selline käsitlus ei ole eriti õnnestunud, sest piirab oluliselt haldusõiguse normistikku. Esimesel juhul kuuluvad haldusõiguse alla normid, mis reguleerivad materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostamist. Teisel juhul on haldusõigus üksnes haldusorganite loodud õigus. A.T. Kliimann defineerib haldusõigust järgmiselt: "Avaliku õiguse eriliigina on haldusõiguse spetsiaalseks tunnuseks see, et ta moodustub haldusfunktsiooni teostamist sättivaist normistikest" Haldusõiguse määratlemisel on kasutatud põhiliselt kahte meetodit - negatiivset ja positiivset. 13 Näiteks Prantsuse haldusõigusteadlane G. Braibant märgib, et haldusõigust ei ole võimalik defineerida positiivselt, s.t. määratleda, mis ta on. Võimalik on vaid öelda, mis ei ole haldusõigus
Samamoodi on mälu sisuliselt kogemus. Kõik inimeste ideed tulenevad meelelistest kogemusest. Tahe - vaba või ettemääratud? Loomades on kaht sorti liikumisi, üht nimetatakse eluliseks (pulss, hingamine, seedimine), teist vabatahtlikuks (kõne, jäsemete liigutamine jne). Vabatahtlike liikumiste seesmisi algeid nimetatakse tunneteks või püüdluseks. Püüdlus millegi suunas on iha, millestki eemale on vastumeelsus. Analoogiliselt defineerib Hobbes ka mõisted armastus, põlgus, hea, halb. See, mida soovime, see on hea, mille suhtes tunneme vastumeelsust, see on halb. Eetikas on Hobbes seega täielik subjektivist (st eetikas pole objektiivseid kriteeriume). Hea tuleneb inimese sees olevatest liikumistest ning on täiel määral seotud vaid isiku endaga. Mitte miski pole lihtsalt ja absoluutselt hea. Inimesed ei saa teenida mingisugust objektiivset head, teha selle nimel koostööd jne, sest sellist headuse mõõdupuud pole olemas.
Mõtteselgus mõistes peaks tõestama kõiki väiteid. Toob sisse matemaatilise selguse. W. järgi on inimese eesmärgiks mõistusjärgne elu. Inimese ülesanne seisneb pidevas enesekasvatuses. Väidab, et riiklik kasvatus ei vii täiustumiseni. Kõik kasvatavad iseennast, nii jõutakse lõpp-eesmärgini. Iga indiviid on vaba ja jälgib enesekasvatuse kohustust. Kuna kõigi kohustus on ühesugune, siis on samad ka õigused. Need kuuluvad inimesele sünnist saati. W. defineerib väga täpselt, ühelegi sõnale ei tohi olla üle ühe tähenduse. Mõistet ei tohi väljendada rohkem kui ühe sõnaga. Sellest hakkab arenemd Saksamaa erialane keel. W. annab võimaluse saada hakkama ilma ladina keeleta. Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Elamu ja aiaarhitektuuri vahel oli suur kontrast - majad olid reeglina rangelt geomeetrilised, kandiliste avadega, mis vastandus aia orgaanilistele vormidele. Hiina kosmoloogias tähendas ruut maad ja inimkonna sotsiaalset korraldust, ring aga taevast, ning nende kahe elemendi vahel asus hiina aed. Sarnast arhitektuuri ja maastiku suhet võib leida jaapani aedades. Euroopasse tuleb selline suhtumine alles 20. sajandil Le Corbusier' ja Mies van der Rohe arhitektuurikäsitlusega. Hiina aeda defineerib tavaliselt, nagu juba mainitud, joonte ebaregulaarsus. Elementide informatiivne, ebasümmeetriline asetus aias on kontrastiks hoonete juures esinevatele sirgetele joontele ja tasakaalustatud või geomeetrilise korrale. Aed väljendab looduse ja inimese koostegutsemist temas; maja, kõrvalhooned ja tänavad kirjeldavad aga 'inimeselt inimesele'- koostegutsemist. Sageli on hiina aia parimaks kogemuseks vaade, mida ootamatult kohatakse,
Kõik nähtav on üks suur illusioon. 7. Kuna Universumit ei ole olemas, siis see on tekkimatu ja ka hävimatu. ,,Olematus" ei saa ju tekkida ega kaduda. 108 Tulemused Antud töö tulemus on jahmatav. Seni on kõik arvanud seda, et ajamasinat on väga raskesti teostatav või seda on koguni võimatu luua. Kuid tegelikult on kõik absoluutselt vastupidi. Nüüdis- aegne füüsika defineerib aega kui kestvust. Relatiivsusteoorias kulgeb aeg aeglasemalt kehade liikumiskiiruste kasvamisel või suurte masside vahetus läheduses. Ajas ongi võimalik liikuda AINULT siis kui aega ( ehk kestvust ) ei ole ehk ,,ajast väljas olles". See tundub näiliselt võimatuna kuid Universumis on olemas selliseid aegruumi piirkondi, kus aeg kulgeb lõpmata kaua ehk aeg on jäänud seisma ehk aega enam ei eksisteeri. Sellised aegruumi piirkonnad eksisteerivad kõikide mustade aukude tsentrites
Selline ongi ,,ussiaugu" füüsikaline ja matemaatiline olemus. Kõverdades ruume muutuvad kaugused meile lähemale. ( http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ) 132 Tulemused Antud töö tulemus on jahmatav. Seni on kõik arvanud seda, et ajamasinat on väga raskesti teostatav või seda on koguni võimatu luua. Kuid tegelikult on kõik absoluutselt vastupidi. Nüüdis- aegne füüsika defineerib aega kui kestvust. Relatiivsusteoorias kulgeb aeg aeglasemalt kehade liikumiskiiruste kasvamisel või suurte masside vahetus läheduses. Ajas ongi võimalik liikuda AINULT siis kui aega ( ehk kestvust ) ei ole ehk ,,ajast väljas olles". See tundub näiliselt võimatuna kuid Universumis on olemas selliseid aegruumi piirkondi, kus aeg kulgeb lõpmata kaua ehk aeg on jäänud seisma ehk aega enam ei eksisteeri. Sellised aegruumi piirkonnad eksisteerivad kõikide mustade aukude tsentrites
Mis aga puutub suure osa tead-mustöö kvaliteeti, siis üldiselt võttes on meie käsutuses senini pigem arvamused kui mõõtmised. Peamiseks probleemiks pole mitte kvali-teedi mõõtmise keerukus, vaid hoopis raskused - täpsemalt öeldes teravad vastuolud - tööülesande defineerimisel: milline see ülesanne on ja milline ta peaks olema. Tähtsaks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et need kahte liiki koolid defineerivad oma tööülesandeid erinevalt. Tüüpiline munitsipaalkool defineerib oma tööülesannet kui vähem-privilegeeritute aitamist; tüüpilised kristlikud koolid (eriti just katoliku kiriku maakonnakoolid) defineerivad aga oma tööülesannet: võimaldada õppida neil, kes õppida tahavad. Seetõttu iseloomustavad esimest skolastilised ebaõnnestu-mised ja teisi skolastilised õnnestumised.353 Teadmustöö kvaliteedi defineerimine ja selle definitsiooni kon-verteerimine teadmustöötaja produktiivsuseks oleneb seega suurel määral tööülesande defineerimisest
vahendusel, sest üldkeel pole piisavalt täpne. Paradigmade või baasteooriate muutudes muutuvad sageli ka teoreetilised definitsioonid. Nt ,,planeet" tähendas antiikajal rändavat tähte, ka kuu ja päike olid planeedid; uusajal oli planeet statsionaarsel orbiidil Päikese ümber tiirlev suure läbimõõduga taevakeha, nüüdne astronoomiline definitsioon nõuab planeedilt veel täiendavaid omadusi,kõrvaldades nt Pluuto planeetide hulgast. 5) Operatsionaalne definitsioon defineerib termini protseduuri kaudu, mis võimaldab kindlaks teha, kas termin rakendub objektile. Nt suuruste puhul kirjeldatakse protseduuri suuruse mõõtmiseks, kaal defineeritakse kaalumise protseduuri kirjelduse abil. Nii sätestavad kui ka leksikaalsed definitsioonid võivad olla operatsionaalsed. 6) Rekursiivsed definitsioonid määratlevad Dfd sisu, andes ette ühe või mitu hulga elementi ning ühtse protseduuri, kuidas saada järk-järgult kõik selle hulga elemendid. Defineerimisel
kuju sõltub välja ekvipotentsiaalpinna kujust ) ja seetõttu ei pea aegruumi auk olema täiesti kerakujuline nagu gravitatsiooni korral, vaid sellest väga erinev. Näiteks inimese kujuga. 125 Tulemused Antud töö tulemus on jahmatav. Seni on kõik arvanud seda, et ajamasinat on väga raskesti teostatav või seda on koguni võimatu luua. Kuid tegelikult on kõik absoluutselt vastupidi. Nüüdis- aegne füüsika defineerib aega kui kestvust. Relatiivsusteoorias kulgeb aeg aeglasemalt kehade liikumiskiiruste kasvamisel või suurte masside vahetus läheduses. Ajas ongi võimalik liikuda AINULT siis kui aega ( ehk kestvust ) ei ole ehk „ajast väljas olles“. See tundub näiliselt võimatuna kuid Universumis on olemas selliseid aegruumi piirkondi, kus aeg kulgeb lõpmata kaua ehk aeg on jäänud seisma ehk aega enam ei eksisteeri. Sellised aegruumi piirkonnad eksisteerivad kõikide mustade aukude tsentrites
üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Tõendid ja tõendamine: muud tõendid A. Eksperdi arvamus KrMS §§ 95-1091. Inimõiguste konventsiooni tähenduses on tunnistaja autonoomne mõiste. Euroopa Nõukogu soovitus nr R (97) 13 defineerib soovituse eesmärke silmas pidades tunnistajat kui aga isikut, sõltumata tema staatusest riigisisese menetlusõiguse järgi, kes omab kriminaalmenetluses asjassepuutuvat teavet, nimetades otsesõnu eksperti. Ka konventsiooni tähenduses kuulub ekspert tunnistaja kategooriasse. Ekspert erineb tavalisest tunnistajast selle poolest, et teda ei kutsuta kohtusse rääkima, mida ta ise nägi või kuulis. Tema ülesanne on abistada õigusemõistmist eriteadmistega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
