TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti
.......................................................12 Armeeritud seinad..............................................................................................................................13 Konstruktsioonielementidena töötavate seinaosade armeerimine......................................................14 Deformatsioonivuugid........................................................................................................................15 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine..............................................................................17 Ladumine..................................................................................................................................17 Armeerimine.............................................................................................................................17 Betoneerimine.............................................................................................................
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
Sisukord. 1. Betooni valik ........................................................................................................................................3 2. Betooni kasutusjuhend ......................................................................................................................... 5 2.1. Paigaldusaeg...................................................................................................................................5 2.2. Suvine betoneerimine. ...................................................................................................................5 2.3. Talvine betoneerimine....................................................................................................................5 3. Betoneerimine .................................................................................................................................... 7 4. Konstruktsioonide tihendamine ..................................................
· töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürimörtide liigid ja omadused · mörtide liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · müürimörtide valmistamise nõuded · orienteeruv kulunorm Pilet 18 1. Põrandate betoneerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: betoonplokk ja keramsiitplokk · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 19 1
Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasapinnal. Kahekümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel hakati seda tüüpi vundamente ehitama USA-s. Uus tehnoloogia võeti kiirelt kasutusele Euroopas ning kuuekümnendateks oli välja töötatud külmakindlad plaatvundamendid
Pärnu 2011 1. Praktikaettevõtte üldiseloomustus Ettevõtte tegevusalad, tooted, teenused Olin praktikal 12.04-13.05.2011 FIE Andres Jaanuse juures, kelle tegevusalad on korstnapühkimine ja pottsepatööd. Ettevõtte struktuur ning praktikandi asend selles Minu asend ettevõttes oli praktikant-ehitustööline. 2. Praktikandi põhiliste praktikaülesannete kirjeldus Ülesannete loetelu: Lammutustööd, materjalivedu, betoneerimine, seguvalmistamine, müüritööd, pottsepatööd, kamina paigaldus, korstnakrohvimine, korstnasoojustus. Kasutatud seadmed ja tehnoloogia Segu valmistamisel kasutasin seguvispliga. Kive võikasin ketaslõikuriga, mille küljes oli teemat ketas. Müüri ladumisel kasutasime majakaid. Akutrelliga kinnitasime majakaid. Vuugirauaga tegime vuuke. Uued omandatud töövõtted, tehnikad ja tehnoloogiad Eelnevalt tehtud tööd on omandatud juba varemate kogemustega. 3. Praktikandi hinnangud
Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd Paneelide ja postide paigaldus Betoneerimine Ventilatsioon Soojustus Vaheseinte ehitus Välisfassaad Paneelide ja tugipostide paigaldus Toodetud Tartu Majas; osad detailid Narvast 7361 detaili Erinevad ühendusviisid Monolitiseeritud betoon 8,4m postide samm Napreenist lapid õõnespaneelide all Betoniseerimine Ehitustrust korraldab Põrandad, sillused, basseinid, paneelide vahed. Kopter, segumasin,
1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis betoneeritakse täisulatuses, siis asetatakse ladumise käigus mörti vaid plokkide pikematele külgedele. Betoon tungib tihendamisel plokkide vahelistesse tühimikesse ja täitmine on efektiivsem. Nii tekivad kõrvutiasetsevate betoonisammaste vahel sidemed. Sellega saavutatakse betoneerimise käigus parim sisemine struktuur. Armeerimine
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m². vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks vastavalt vuugibetooni tugevusele. Vuukide täisvalamiseks võib
Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon- ja pingestatud konstruktsioonidele, kus on otstarbekas massi vähendada ning suurendada betooni soojustusvõimet. Koostis ja omadused Kergbetoon on kergkruusa, tsemendi, (mineraalse täiteaine) ja vee kivistunud segu. Loodusliku kivimi lisamine kergbetooni muudab selle
nö. tutavate heaks siis ei olnud ka probleemi küsida, kui ei teadnud midagi. Õnnestus kõik üpris hästi, seinad said sirged ja tugevad. Probleeme tekitas natuke see, et suhtlemis keeleks oli vene keel, kuid ka see tõke sai ületatud ja usun, et sain üpris hea keele praktika. Tööpäev algas kell 9.00 , lõuna oli 12 aegu ja päev lõppes umbes kell 17.00 vahest sai ka pikemalt tehtud, tööpäeva lõpus sai natuke koristatud- tööriistad puhastada. Konkreetne töö oli, betoneerimine. Sellega ma varem kokku puutunud ei olnud. Betoneerisime 140 nest columbiat, aramtuur sai panud igase avase ja iga 8 rea tagant betooni täis pandud ning nuivibraga tihendatud natuke. 1.3 HINNANG PRAKTIKA KOHTA Minu arust kukkus päris hästi välja, kooli poolne korraldus oli asjalik, kõik vajalikud paberid ja muud dokumendid sai õigeaegselt. Ettevõttes olid asjalikud ja abivalmid töötajad. Visaksid nalja ja lasid osa asju ikka oma vigadest õppida
elektrooniline nivelliir, tellingud, vesilood, mõõdulint, harilik saavutanud tugevuse vähemalt 30%, horisontaalsete materjalid ning on valmis koheselt likvideerima tulekoldeid. mõõtude märkimiseks, ehitusnuga. konstruktsioonide puhul 70%. Raketise eemaldamise käigus paigaldatakse horisontaalsete pindade alla järeltoed, mida hoitakse Betoneerimine: Armeerimiseks vajaminevad tööriistad ja seadmed: suur ja väike all kuni konstruktsiooni vähemalt 90% tugevuse saavutamiseni. betoneerimise ajal peab kasutama ette nähtud isikukaitsevahendeid ketassaag, tangid, sidumiskonks, painutuspink, marker, mõõdulint.
Colosseum Rooma südalinnas, peeti võitlusi, koosolekuid, tehti teatrit. Kaarteridu nim. arkaadideks. Termid e. saunad . kuulsaimad Caracalla termid. Saunad olid kultuurikeskused olemas pesuruumid, basseinid, raamatukogud, koosoleku ja vestlusruumid ning kanalisatsioon. Ansamblid kuulsaim Foorum. Triumfikaared monumendid mingi sündmuse auks. Toimusid väljakaevamised vesuuvi jalamil, kus asusid kaks linna: Pompeij (peale vulkaanipurset tuhasadu looduslik betoneerimine inimkujujäljendid) ja Herculaneum. Skulptuur. Domineerisid Kreeka meistrid, jäljendati Kreeka skulptuure. Oluline portreeskulptuur, inimesi ei idealiseeritud, pööraati tähelepanu sarnasusele ja iseloomule. Mündid kellegi, millegi auks. Tehti ka täisfiguure, kujutati inimese ebatäiuslikkust, asetati ka pjedesaadile. Valmistati reljeefe, millel kajastati sündmusi. Hakati püstitama monumente. Püstitati kõrgeid sambaid, kuulaim Trianuse sammas. Maalikunst
Järvamaa Kutsehariduskeskus Teedeehitus Rauno Lepp SILLUTISE EHITAMINE Referaat Juhendaja: Villo Vuks Paide 2010 Sisukord Drenaazi ja aluspõhja rajamine...................................................................................lk3 Aluskihi ehitus....................................................................................................................lk3 Äärepiirded..........................................................................................................................lk3 Liivapadja rajamine ja tasandamine.........................................................................lk4 Planeerimine........................................................................................................................lk4 Algusjoone valimine.........
· töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Müürimörtide liigid ja omadused · mörtide liigid ja kasutusotstarve · säilitamise tingimused · müürimörtide valmistamise nõuded · orienteeruv kulunorm Pilet 18 1. Põrandate betoneerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: betoonplokk ja keramsiitplokk · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 19 1
1) konstruktsioonilised elemendid ( nt vundament, katus jne.) 2) konstruktsiooni element (nt taldmik ) 3) edasi liigendatakse iga konstruktsiooni elementide töölülideks vastavalt sellele, mis töid vajatakse Nt. 21 vundamendi taldmik. 2111 vundamendi taldmiku laudraketisetöö 2117 vundamendi. taldmiku raketise lammutamine 2121 vundamendi taldmiku betoneerimine 2123 betoneerimise järelhooldustööd Tööde sisese edasise jaotuse aluseks on tööde koosseisus olevad erinevad materjalid ja töömeetodid. Kõik tööd ei pruugigi kodeeritud olla. Võib veel lisaks tulla 2123-001 jne. (Esimene number näitab konstruktiivelementi, teine töö liiki ) 15. Millised on kaks peamist tunnust, mille alusel ehituskulusid klassifikatsioonisüsteemisdes jaotatakse
jaot. edasi ka veel tööliikideks, sellise üldise skeemi järgi XX YY KE konstr. elem. KE TL TL tööliigid konstr. el tööliik 2 vundament 1 raketisetöö 21 vundamenditaldmik 11 laudraketised ( I pearühm raketisetööall) 21 1 vundamenditaldmiku raketisetöö 21 11 vundamenditaldmiku laudraketisetöö Monoliitse r/b tööd on kõik jaot. kolmeks. 1. bet. raketisetöö 2. betoneerimine 3. bet. sarrusetöö Eritööd on 4-5-6 reaga väljendatud KONSTR. ELEMENTIDE PEARÜHMAD 0 tellija kulud ( hanke projekteerimisest, hoone ehitamisest, finantseerimisest, turustamisest tulenevad tööd ja kulud ) 1 mullatööd, alused ( konkreetsed ehitusplatsitööd, vundam. ja aluste jaoks tehtavad kaevetööd; aluste, vund. tugevdamisel; asfalteerimine, plaatsillutamine; välistrassid) 2 vundamendid. Piiriks on vund. taldmike alumine piir ja aluspõranda soojaisolat. alumise kihi piir
Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht,
- ehitus-arendustööettevõtuskeem. 3)Professionaalne juhtimistööettevõtt: -tellija-agent, -ehitus-juhtimisettevõtja. 4)Omal jõul ehitamine. 3. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1) süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine 2) vaialuste panemine (rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine) 3) keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga (keldritrepid, kaevud jm.) 4) uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5) põranda alused torustikud 6) keldripõranda aluskiht 7) vertikaalne hüdroisolatsioon 8) pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. 5. Loetle küsimused mida peab lahendamaehitusplaani üldplaan.
38. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? Kahjustuste ja nõrkade kohtade puhul tuleb teha töid: pinnalt värvikihi eemaldamine, tsementkooriku eemaldamine pinnalt, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade reprofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni kihi pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine. 39. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH =
36. Millised võiksid olla betooni ja raudbetooni püsivuse suurendamise abinõud? Kahjustuste ja nõrkade kohtade puhul tuleb teha töid: pinnalt värvikihi eemaldamine, tsementkooriku eemaldamine pinnalt, betooni välispinna karestamine, betooni pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade reprofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni kihi pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, betooni välispinna krohvimine, välispinna vooderdamine, soojustamine. 37. Kirjeldage raudbetooni terassarruse korrosiooni protsessi. Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus. Selles protsessis muutub betooni algne aluseline keskkond (pH = 12..
............................ 14 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). ........ 14 26. Tsemendi omaduste määramine- standardkonsistents, mahu muutumise ühtlus, tugevus. ..... 15 27. Tsemendi eriliigid - valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement. ......................... 15 28. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal. ............................................................................... 16 31. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil .......................................... 17 32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon .................................................................................................. 18 35. Betooni keemilised lisandid- plastifikaatorid, õhku manustav lisand, kiirendajad. ................. 18 36. Betooni keskkonnaklassid. ....................................................................................................... 19 41
2) regionaalne tasakaalustamata areng ühe riigi raames infoteenuste laiendamisega kaasneb suurem võimaluse nende tsentraliseerimiseks kui ka detsentraliseerimiseks; 3) inimeste süvenev ebavõrdsus lähtuvalt sellest, kes valdab infot ja kes mitte; 4) oht inimese privaatsusele; 5) regionaalne tööhõive vähenemine, nt haldusinfoteenuste tsentraliseerimisel; 6) ebaefektiivsete asjaajamismeetodite nö. betoneerimine infotöötluse vahenditega; 7) kultuurikeskkonna deformeerumine, nt. teise keele pealetungi mõju või inimeste suhtlusringi vähenemine. Nüüdismaailmale omase info- ja suhtlusvõrkude leviku ehk digitaliseerumise kõrval on teiseks oluliseks tendentsiks nüüdismaailma arengus üleilmastumine. Üleilmastumine (globaliseerumine) on maailma maade vastastikuse sõltuvuse süvenemine, kogu maailmale ühiste arengutendentside ja ohtude ilmnemine.
5.2.16 Hüdroisolatsioonitööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.17 Tellingute ja töölavade koostamine ning paigaldamine I, II-kesktase, III- kõrgtase 5.2.18 Lihtsate raketiste valmistamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.19 Sarrusetööd I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.2.20 Soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamine I, II-kesktase, III-kõrgtase 5.3 Lisaoskused ja -teadmised 5.3.1 Restaureerimistööd 5.3.2 Betoneerimine 5.3.3 Ahjude, kaminate ja pliitide ladumine 5.3.4 Keerukate võlvide ja silluste ladumine 5.4 Isikuomadused ja võimed 1) loogiline mõtlemine 2) ruumiline kujutlusvõime 3) kohanemisvõime : keskkonnataluvus, pingetaluvus, stressitaluvus 4) koostöövalmidus 5) teenindusvalmidus 6) õpivõime 7) füüsilise koormuse taluvus ja pingutuse võime 8) liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon
Betoneerimise ja betooni hooldamise kohta peetakse 1 3 5 7 14 28 kohustuslikult päevikut. Soovitada võib Eesti Kivinemisaeg, päevi Ehitusettevõtjate Liidu poolt koostatud betoonitööde protokolli vormi. 2.4 BETONEERIMISE ERIVÕTTED 2.4.1. FRAKTSIOONIDE KAUPA BETONEERIMINE KASUTAMINE: TÖÖ KÄIK EELISED 2.4.2. TORKREETIMINE KASUTAMINE: TÖÖ KÄIK 2. Betoonitööd 25 2.4.3. VAKUMEERIMINE KASUTAMINE: TÖÖ KÄIK BETOONI TUGEVUSE
Sissejuhatus. Tänapäeval, kiire elutempo juures, kus hoone on vaja kiiresti realiseerida, tuleb tihti ette talvist betoneerimist. Paraku on muutunud tõsiasjaks, et talvel betoonitöid teha on umbes 10- 30% kallim, kui teistel aastaaegadel. Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel.
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
võrreldes). Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE
määral ülekuumenemise eest. 2. Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist. 3. Monteeritava raudbetooni eelised monoliitse ees: ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt; tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil; materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb; monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju; talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära; on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike. Monteeritava raudbetooni puuduseks on: monteeritavad elemendid piiravad arhitekti võimalusi projekteerimisel; monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas; esineb ühendusosade korrosiooni oht; terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 4. Monteeritavate raudbetoondetailide tootmisprotsess: toormaterjalide vastuvõtt ja
Loetle ettevõte asutamiseks koostatava äriplaani 86.Voolumeetodi eesmärgid. näidisehitusele. 4)Riskikriteerium. Arvestamine toimub läbi: vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise küsimused. Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööettevõtu korralduse viisi valiku; hinnakujunduse viisi ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, Uue ettevõte rajamisel tuleks alustada strateegilise äriplaani tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu valiku; finantstagatise pakkumis- ,ehitus- ja lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse koostamisest. See on tegevuskava pikaajaliste eesmärkide korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise,
mördi vastuvõtu kohad 12)piirded 13)valgustus punktid. 50. Loetle ehitustööde järgnevus 0-tsükli ehitusel. Hoone maa-aluse osa ehitamisel on töö, mille järgi valitakse teiste tööde parameetrid keldri ehitus: 1)süvendi põhja silumine ja vajadusel liivapadja rajamine tehakse vahetult enne vundamenditaldmikke paigaldamist. 2)vaialused: rammimine, vaiapeade lõikamine, ristvärgi aluse puhastamine, raketise ehitamine, armeerimine, betoneerimine, betooni kivinemine, lahtirakestamine. 3)keldriseinte ehitamine koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga, keldritrepid, kaevud jm. 4)uurete täitmine seestpoolt peale seinaplokkide esimese rea paigaldamist 5)põranda alused torustikud 6)keldripõranda aluskiht 7)vertikaalne hüdroisolatsioon 8)pinnase tagasitäide. Välised tehnovõrgud tehakse paralleelselt teiste töödega. Lõpetamine vajadus võib sõltuda vajadusest anda elektrit või sooja või vett juba ehituse käigus
*ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, *materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), *monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), 1 *talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, *on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE
-Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone ulatuses on vaba. Vajadusel võib paneeli otsa viltu lõigata, st maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide vahede betoneerimise otstarve Betoneerimine betoon tugevdab jätkukohtasid, takistab metallist ühenduselementide roostetamist ning muudab need tulekindlaks. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni umbes 6 m laiuseid ruume. 22 cm paksuste paneelide sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standartlaius on 120 m. Vahed betoneeritakse selleks, et tagada paneelide koostöö. 32
t r/b kannvundamentidele hakatakse paigaldama poste. Postid rihitakse vertikaalseks, kontrollitakse hälbeid ja nende lubatud suurusi. Peale karkassipostide montaazi paigaldatakse talad (eelpingeriivid). Järgneb soklipaneelide montaaz, mis lõpeb tagasitäite tegemisega. Enne I korruse vahelae montaazi paigaldatakse r/b sisetrepid. Enne sisetreppide paigaldamist toimub ka kandvate trepikojaseinte ehitus (raketis, armeerimine, betoneerimine, raketise avamine). Kui siseseinad on betoneeritud, saab alustada hoone B-C telgedele jäävate vahelaepaneelide montaaziga. Kui trepikojaseinad on lahtirakestatud, siis paigaldatakse ka trepid. Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega.
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
kandevõime kohta ja sellega vältida asjatut riski või (ja seda enamasti) vaiade arvu tarbetut suurendamist. Kandevõime määramine arvutusega vaia otsa ja külje vastupanu järgi alahindab enamasti vaia tegelikku kandevõimet. Eestis on kasutusel mitmesuguse tehnoloogiaga valmistatavaid kohtvaiu. Pinnast asendavad kohtvaiad. 1. EMV vai on originaalse tehnoloogiaga valmistatav manteltoruta puurvai. Puuraugu seinte püsivus tagatakse hüpaani lahusega. Betoneerimine toimub betoonipumba abil vaia alumisest otsast. Betoon surub hüpaani lahuse puuraugust välja, see kogutakse ja kasutatakse teiste vaiade valmistamisel. Vaia läbimõõdud on 400, 490, 680, 800 ja 960.Vaia pikkus on 40 m ja rohkem. 2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3
ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. 05.05.2014 · Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. · Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. 30. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil- · Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise
............ 108 8.4. Betooni tugevus ............. 109 8.5. Betooni koostise määramine ............. 109 8.6. Raskebetooni kasutamine ............. 110 8.7. Betoonisegude valmistamine ............. 110 8.8. Betooni transport, paigaldus ja hooldamine ............. 111 8.9. Betooni kivistumine ............. 113 8.10. Talvine betoneerimine ............. 114 8.11. Raskebetooni eriliigid ............. 115 8.12. Poorse täiteainega kergbetoonid ............. 117 8.13. Mullbetoonid ............. 119 9. Raudbetoon ............. 121 9.1. Põhimõisteid raudbetoonist ............. 121 9.2. Raudbetooni omadused ............. 122 9.3
peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: • ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, • tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, • materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduv kasutatavaid vorme), • monteeritavatele detailidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne) • talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, • on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: • monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, • monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), • esineb ühendusosade korrosiooni oht, • terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 30
Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32. Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetodi puhul kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega.
Loeng nr 6. Ehitusmaksumuse modelleerimine Kui kavatsetakse hakata tootma midagi uut, tehakse kõigepealt näidis, seda põhjustel, et: 1.Kujutada ette kolme-mõõtmelisi proportsioone, mis pole joonisel tajutavad 2.Selgitada välja tootmiseks vajalikud tööriistad 3.Kalkuleerida toodangu maksumus 4.Anda toodangule sobiv funktsionaalne väljanägemine, millega võib kaasneda katsetamine koos täieliku purustamisega 5.Proovida toodangu turustamise võimalusi 6.Valmistada tarbijale proovi partii, et demonstreerida saavutatavat kvaliteeti Valmistades näidise ja kontrollides seda võib lahendada need probleemid, mida on vaja vältida tulevikus kui toodangut tegelikult valmistatakse ja müüakse. Kui lõpptoodang on mahukas ja kallis, pole otstarbeks valmistada näidist, seda eriti sellise toodangu puhul nagu ehitised. Siis valmistatakse vaid üks toodangu ühik, sest täiendavaid kulusid näidise valmistamiseks pole otstarbekas lisada täiendava kuluna toodangu...
1 EHITUSKORRALDUS EPJ 0060 EESSÕNA JÄRGNEV KUJUTAB ENDAST LOENGUT TOETAVAT ÕPPEMATERJALI, MIDA KASUTATAKSE LOENGU ETTEKANDMISEL SLAIDIDE KUJUL. SLAIDIDEL ON ESITATUD MÄRKSÕNAD JA OLULISEMATE MÄRKSÕNADE SELETUSED. KÄESOLEV MATERJAL EELDAB SELLE KASUTAMIST KOOS ÕPIKUGA JÜRI SUTT. EHITUSKORRALDUS. TTÜ.120 lk. VIIDATUD JOONISTE NUMBRID VASTAVAD ÕPIKUS TOODUD JOONISTELE. SAMAS ON KÄESOLEVAS TEKSTIS NELJANDA, VIIENDA JA KUUENDA PEATÜKI MATERJALID LAIENDATUD VÕRRELDES ÕPIKUGA JA KAHEKSANDAS PEATÜKIS KÄSITLETAVAD EHITUSE JÄRELEVALVE KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. ...
eemaldamiseks müüri alumises osas plekist põlle. 27 · Müüri alumisse ritta jäetakse fassaadiava iga 80 cm tagant vertikaalvuuk tühjaks, et tagada tuulutus, samuti tehakse ka fassaadi ülemises otsas, et tekiks õhu ringikäik. · Plekist põlled tuleb paigaldada ka iga akna ja ukse silluse peale ja jätta õhu avad. Müüritise armeerimine ja betoneerimine · Õõnesplokist müüri korral võib olla armeerimata kõrguseks 20 ploki laiust ja armeeritud õõnesploki korral (vertikaalsete õõnte täisbetoniseerimise ja armeerimise samm on 192 armatuuri läbimõõtu) 30 ploki laiust. · Soovitav on armeerida ja betoneerida õõnesplokist müüri alumine horisontaalne rida ja ka paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu
3 1.0 0.95 1 1.1 1.1 1.05 6.0 1.2 1.03 1 2.3 1.2 0.97 Haardeala 1 2 3 4 Vahetused 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 Tööpäevad 1 2 3 4 Rakestamine Betoneerimine Tähistus TÖÖJ Rakestaja 7 7 5 7 7 Betoneerija 10 10 Vahetused 1 2 3 1 2 3 1 2 3 1 Tööpäevad 1 2 3 4 Tööseisakud
temperatuuri langedes kivinemiskiirus aeglustub, kui betooni temperatuur on alla 0ºC, peatub kivinemisprotsess, juhul kui ei võeta kasutusele erimeetmeid. Tähtsaim on hoida kivineva betooni temperatuur vahemikus +5...+40ºC. Betoon peab omama läbikülmumise hetkel kriitilist tugevust (5Mpa), vastasel juhul kaasneb tugevuse oluline langus ja kümakindlus ning veetihedus halvenevad pärast ülessulamist. Massiivse vundamendi betoneerimine talvel Tsemendi kivinemissoojuse ehk eksotermia kasutamine. Meetod on eriti efektiivne kõrgemargiliste betoonide ja massiivsete konstruktsioonide puhul. Kõrgemargilised ja massiivsed betoondetailid kivinevad madalamargiliste ja õhukeste detailidega võrreldes suhteliselt kiiremini. Betoon tuleks katta (võimalikult kiiresti pärast paigaldamist) 53
Inimeste (sealhulgas õpilaste) üheks paljudest eesmärkidest on jõuda sinna, kuhu nad tahavad jõuda võimaliku väikseima jõupingutusega. Paljud õpilastest avastavad varsti, et lühim tee korpusest A korpusesse C ei lähe mitte heksaeedri külgi pidi vaid otse. Mis tähendab, et külvatud ja hooldatud muru sisse tallatakse õige pea inetud pruunid kaootilised teerajad. Võimalikeks lahendusvariantideks oleks keelusiltide paigaldamine, piirete seadmine teeradade otstesse, siseõue betoneerimine ja roheliseks värvimine vms. B A C D Joonis 1.3. Kolledi territooriumi põhiplaan On selge, et kolledzis õppivate ja õpetavate inimeste kogukasulikkus oleks suurem kui kõik kasutaksid arhitekti poolt kavandatud teeradu. Seda muidugi eeldusel, et kõigile meeldib ilus roheline muru rohkem kui pruunid sissetallatud rajad. Ratsionaalsus on aga eeldus individuaalsete käitumisreeglite kohta, mitte grupiviisiliste
Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist katsekehade peal pärast 28 päevast kivistumist ning katsetatakse, millise surve all oroovikeha laguneb, betoon võib puruned kahel moel: tavaline purunemine n.ö liivakella kuju ja plahvatuslik purunemine, kus erinevad küljed ei lagune võrdselt. Kõige rohkem mõjutab betooni tugevust vesitsementtegur, mida rohkem vett, seda nõrgem betoon. 31.Talvine betoneerimine termosmeetodil ja soojendamise meetodil Termosmeetod puhul kasutatakse ära betonni sisemisi soojusvarusid, mis moodustuvad kahest osast: tsemendi tardumisel ja kivistumisel eralduvast soojusest ja betooni koostismaterjalide soojendamisega antud soojusest. Vett soojendatakse kuni 80 C-ni ja tätematerjale 40 C-ni, tsementi ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga ja betooni pealispind kaetakse kinni
Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: *ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, *materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), *monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), *talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, *on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne). Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra. 28. Raudbetoondetailide valmistamise meetodid 8.3
päeva möödumist. 2 aasta pärast on betoon ca 2 korda tugevam kui tema tugevusklass. Sageli on vaja teada betooni tugevust teatud aja möödumisel (nt enne raketiste mahavõtmist). Seda võib arvutada järgmise valemiga: Rn = log n /log 28 x R28 (N/mm2), kus Rn - betooni tugevus n päeva vanuselt, R28 - eeldatav betooni tugevusklass, n - päevade arv. See valem kehtib norm. kivistumistingimuste puhul, st t° +20 °C ja õhu suhteline niiskus 90... 100%. Talvine betoneerimine Talvistel betoonitöödel tuleb betooni 3... 5 päeva jooksul kaitsta külmumise eest, et tekkivad jääkristallid ei kahjustaks tekkiva tsementkivi struktuuri. Seda võib teha kahel viisil - termosmeetodil või soojendamise meetodil. 37 Kerged ja ülikerged betoonid. Kergema betooni saamiseks tuleb kasutada poorseid täitematerjale,millised võib jagada 4 rühma: looduslikud poorsed kivimid,räbud, poorsedtehismaterjalid ja orgaanilised materjalid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
