Ainuraksed loomad- selgrootud-kopskalad- kahepaiksed- roomajad- linnud- imetajad. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad (umbes 1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed. Nõrge varre asemele kujunes tugev vars ja tüvi, vee aurumise takistamiseks arenesid spetsiaalsed kattekoed. Sugurakud kattusid tugeva kaitsva kestaga.350-300 miljar. a. tagasi katsid maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Kui kliima muutus kuivamaks suri enamik eostaimed ära ning tekkisid paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.)
? d. põhjavesi võib muutuda soolaseks e. põhjavee liikumise suund võib muutuda f. võib esineda maapinna vajumisi 44. Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B? Põhjendage. Põhjenduses tooge välja peamine tegur mõlemas piirkonnas, mis mõjutab vee soolsust. Kohal A ületab aurumine sademete hulga Kohal B on aga rohkelt sademeid ja tunduvalt väiksem aurumine 45. Miks soojeneb ookean aeglasemalt kui maismaa? a. Vesi on pidevas liikumises a. aurumise tõttu vee temperatuur alaneb b. Vee soojusmahtuvus on suurem kui maismaal 46. a) Milline hüdrograaf vastab millisele jõele? A = 2. ja B = 1. b) Võrdle graafikute abil kahe jõe hüdrograafe. c) Leia kaardi abil hüdrograafide erinevuste põhjused. kohas A on maapind tasasem ja seal on ka mets
• Liha veesidumisvõime määrab: • liha ja lihatoodete füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja tehnoloogilised omadused: • toore liha värvuse, koetise, tuimuse, toote saagise, mahlasuse, õrnuse, struktuuri jne. • Veesidumisvõimel on otsene seos liha massikadudega säilitamise ajal. • Kui lihal on madal veesidumisvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur veekadu ja ka suur massikadu. • Vee kadu lihast säilitamise ajal toimub vee aurumise tõttu liha pinnalt. • Liha veesidumisvõime tähendab liha omadust siduda või hoida endas siduvat vett töötlemise käigus. • Kui lihal on madal veesiduvusvõime, siis on lihal säilitamise ajal suur vee- ja kaalukadu. • Liha veesidumisvõime on loomaliigiti erinev. • Sealiha veesidumisvõime on kõrgem kui veiselihal. • Liha veesidumisvõimet saab paljude meetmetega tõsta, et vähendada massi kadusid edasistes tehnoloogilistes protsessides.
magedama veega paigad. Merevee soolsuse ja temperatuuri muutumine vertikaalselt. Hoovused, tõusukerge (upwelling). Maailmamerega seotud keskkonnaprobleemid ja maailmamere kaitse. Merevee soolsust mõjutavad: auramise ja sademete vahekord, suubuvad jõed, (kas ühendus ookeaniga on kitsas või lai) merehoovused  soojad kannavad pooluste poole soolasemat vett, külmad ekvaatoripoole magedamat. Ekvaatori lähistel on soolsus keskmisest väiksem aurumise tõttu. Põhjapoolkera suurematel laiustel on merevee soolsus märgatavalt väiksem vähese aurumise tõttu, veerohkete jõgede ja liustike sulavee mõjul. Soolsus on suurim 20.  30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas. Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km
õhuniiskusest, tuule kiirusest(mida kiirem seda vähem aurumist) ja maismaa puhul pinnase omadustest ja taimestikust. 3. Mis tegurid ja kuidas mõjutavad infiltratsiooni? Inimtegevus(maa tallamine, happevihmad), poorsus(mida suuremad poorid seda rohkem vett saab imbuda), kivimite veejuhtivus(mida tihedam on kivim seda vähem saab vett imbuda pinnasesse). 4. Millest sõltub jõgede äravool? Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Mida rohkem sajab seda suuremaks kujuneb äravool, kui aurub palju on sademete äravoolu hulk väiksem. 5. Analüüsi joonise põhjal vee temperatuuri, soolsuse ja tiheduse muutumist eri laiuskraadidel Mida madalam on vee temperatuur seda tihedam ta on. 30˚ laiuskraadidel on vee soolsus kõige suurem sest seal on õhutemperatuur kõrge ja suur osa veest aurub. Suurematel laiuskraadidel on temperatuur madalam, aurub vähem, vesi on magedam ja tihedam.
Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus. Mida suurem on mullaniiskus ja mida kuivem seejuures õhk, seda intensiivsem on transpiratsioon. Peamiseks aurustumise allikaks on merede ja ookeanide pinnad. Sattudes atm veeauru kondenseerub moodustades pilved, udu. Võib kondenseeruda ka miasmaapinnalt nt: kaste, jää, hall. Aurustumist mõõdetakse veekihi mõõtmisel mm-tes. Aurumise intensiivsus = aurustumine/ ajavahemik pikkusega. Potentsiaalne aurumine näitab maksimaalselt aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Potentsiaalse aurustumise määravad: 1) aurustumise pinna temperatuur 2) aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, 3) õhuvoolu kiirus auruva pinna kohal, 4) õhurõhk. Kobedalt pinnalt on aurustumine väiksem. Savumuldadel on aurustuvus suurem, liivmuldadel väiksem. Mida lähedamal on pinnavesi, seda suurem on aurumine.
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse
defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Väikese sademetehulga korral jääb auramisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel on jõgede äravool suurem kui veevaeste tingimustes. Jõgede äravoolualad e valglad saame jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus
keskkonnakaitseliste eesmärkide vahel selliselt, et tagatud oleks: · linnustiku ning loomastiku kaitse tundlikul pesitsus- ja poegimisperioodil · õrnade metsamuldade vee- ja toitereziimi kaitse · võimalikult väike seenhaiguste levikuoht kevadsuvise raietegevuse käigus Kuivendussüsteemid. Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega. Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht
1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.
·Ained võivad olla erinevates olekutes ka ühe agregaatoleku (tahke, vedel, gaasiline) piires. ·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperat...
Hüdrogaasimehaanika Kordamisküsimused eksamiks 1. Mida uurib hüdromehaanika? Hüdromehaanika on teadus, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi ning vedelikku asetatud jäiga keha välispinnale mõjuvaid jõude. 2. Mida uurib hüdrostaatika? Hüdrostaatika on hüdromehaanika haru mis uurib tasakaalus olevat vedelikku. 3. Mida uurib hüdrodünaamika? Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisum...
Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit  nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks
Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Tahkumisel ruumala väheneb, jääl suureneb. Tihedus väheneb. =Q/m Q = m 10 ) aurumine ja kondenseerumine Aur muutub veeks  kondenseerumine. Vesi muutub auruks  aurumine. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, õhuniiskusest, vedeliku temperatuurist, ainest. Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. Aurustumissoojus keemistemperatuuril on keemissoojus. Kondenseerumisel vabaneb soojushulk, aurumisel neeldub
jahutatuks. Külmutatud liha temperatuur ei tohi olla kõrgem kui -6°C. Jahutatuks nimetatakse liha, mida veetakse temperatuuril, mis on kõrgem krüoskoopsest. Krüoskoopseks nimetatakse temperatuuri, mille juures lihas sisalduvad vedelikud hakkavad jäätuma. Jahutatud liha temperatuur lihakehas ja kontide juures on 0...+4°C. Kui ei võeta tarvitusele vastavaid kaitsemeetmeid, tekib külmutatud liha transportimisel suur loomulik kadu vee aurumise tagajärjel liha pinnalt. Seda loomulikku kadu nimetatakse kaalukaoks. Kaalukadu on kahjulik ka veel seetõttu, et liha kaotab palju oma maitseomadustest ja kaubanduslikust väljanägemisest. Liha värvub tumepruuniks. Kuivanud liha pind muutub poorseks ja liha ise vastuvõtlikuks kõrvalistele lõhnadele. Kaalukao aste sõltub paljudest teguritest: säilitusruumi õhu temperatuurist, õhu niiskusest, ventilatsiooni intensiivsusest ja lihakeha avatud pindalast.
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas Mida suurem hüdratatsiooniaste, seda vähem kapillaarpoorsust betoonis esineb ning mida suurem vesitsementtegur, seda suurem kapillaarpoorsus. Vee aurumise tõttu jäävad betooni lahtised kapillaarpoorid, mis nõrgestavad betooni. Hüdratatsioon täidab osad kapillaarpoorid. 12. Betoonide täitematerjalid, põhiterminoloogia EVS-EN 12620 järgi Täitematerjal: teraline materjal, mida kasutatakse ehituses. Võib olla looduslik, tehislik või korduvkasutatav. Looduslik: mineraalne täitematerjal, mida on töödeldud ainult mehaaniliselt. Tavaline täitematerjal: mineraalne täitematerjald, mille osakeste tihedus on 2000...3000
Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid. Noored karvad on elusad, vanad aga enamasti surnud. Karvade liigid: Kattekarvad(kaitse funk.), Haakekarvad (kinnitamine, levitamine), Näärmekarvad(kaitse ja eritus funk.), Kõrvekarvad (kaitse funk.)
tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti
Õun talub lühiajaliselt kuni 5 külmakraadist ilma, enne kui tema maitseomadused sellest oluliselt muutuks. 3 Välismaised õunad on pritsitud erinevate kemikaalidega. Viise on palju kuid kolm levinumat säilivuse pikendamis viisi mida kasutatakse just õunte säilitamise jaoks on näiteks: a) kaltsiumipreparaadid (ei ole kahjulikud) b) füsioloogiliste häirete vastased preparaadid (näit. DPA, väga ohtlik) c) söödavad katted aurumise takistamiseks Â(looduslikud ja sünteetilised) Tänu nendele on võimalik hoida õunu ilusatena ka soojal temperatuuril toas, nad võivad muutumatuna seista kuid. Eesti õunad üldreeglina ei ole sellist kaitsepritsimist saanud ja seepärast nad hästi ei säiligi. Toatemperatuuril võib sügisene õun säilida ehk umbes nädala, juhul kui ta on ilma plekkide ja defektideta. Talveõun aga ei pruugi toas üle paari päeva seistagi. Keldris olnud õunale on
küpsetes metsades ning seda enam, mida suurem on tuuletakistus suure kõrguse või tiheda võra poolt. Tormides on vanemad, järsku ja tugevasti harvendatud puistud saanud rohkem kahjustada kui nooremad. Mulla osas on üheks suuremaks muutuseks pinnaveetaseme järsk tõus niisketel ja märgadel muldadel seoses metsa hukuga suurte tormide tõttu. Lühikese aja jooksul kaob puurinne ja koos sellega lõpeb transpiratsioon puittaimede kaudu, mis omakorda põhjustab liigse aurumise teket. Oluliselt muutuvad ka valgustingimused, mis põhjustab varasemast erineva koosseisuga lopsaka taimkatte arenemist. Need kaks põhjust raskendavad metsa uuendamist ja uuenemist. Lumekahjustused võivad olla ulatuslikud rohke lumega talvedel okaspuunoorendikes, kus puud on pikad ja peenikesed. Märg raske lumi oma suure raskusega teeb siin ulatuslikke kahjustusi tüvede murdumisega võrades või võrade all. Paksu lumekatte korral on märjad
polüstüreenpärleid, et see muutuks hästi vett imavaks. · Kuukingad edenevad hästi madalas potis. Terve taime kasvatamiseks ei tohi uus pott olla rohkem kui 3 numbrit suurem kui vana pott. Haigus · Kui taim on haige tuleks kuni paranemiseni ära lõigata iga õievars. Kõigepealt täita pott 1/3 osast drenaaziga. Siis asetada taim poti keskele ja täita pott seguga kuni taime alumiste lehtedeni. Seejärel katta taim läbipaistva kilega, et vältida niiskuse kadu aurumise tõttu. Tütartaimed · Tütartaimed võivad esineda mõnikord õievarrel, tavaliselt siis, kui taim ei lähe õitsema, kui taim on ülekastetud, või temperatuur on liiga kõrge. Tütartaimed on väikesed võsud, mida kutsutakse ka keikideks. · See tähendab, et õisi ei teki, kuid tekib kas üks või mitu uut orhideetaime. · Kindlasti peab ära ootama vähemalt 2 lehekest ja mõned juured, mis on vajalikud uue taime ellujäämiseks. Mida
Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/
kuju Zeusi kuju Olümpias 18) Akropol- Akropol oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Nt Ateena akropol, Assose akropol tänapäeva Türgi linnas Behramis. Ateena akropol 19) Akvedukt- Akvedukt ehk sildveejuht on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Akvedukt võib olla ka lahtine, aga on tavaliselt saastumise ja aurumise vältimiseks kaetud. Veerennide valmistamiseks kasutati algselt õõnsaid puutüvesid ja bambusevarsi. Nt Pont du Gard Prantsusmaal. Akvedukt Roomas 20) Triumfikaar- Triumfikaar on ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad
Sageli narkootilise toimega, Reageerivad hästi veega = tekivad (lähteained) karboksüülhape + alkohol. Seda nimetatakse estri hüdrolüüsiks. Looduses sisaldavad estreid paljud taimed ( aroomiõlid  roosiõli, apelsiniõli... ) Rasvad on glütserooli ja rasvhapete( C6...C20 ) estreid, kust on eraldatud vesi Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks. Vahad on pika C ahelaga (e. kõrgemate) alkoholide ja rasvhapete estrid. Taimsed vahad kaitsevad pealtpoolt taimede lehti, okkaid, vilju, varsi aurumise, tuule, tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat )  mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1. Sünteetilisi estreid puuviljaessentside tootmiseks Âmida omakorda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. 2. Lõhnaainena seebi- ja parfürmeeriatööstuses, 3. Polümeersete ainete lahustina, 4. Fosforhappe estreid (need on mürgised) taimekaitsevahendite tootmiseks
Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit  nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks
kivinemiseks soodsad tingimused just siis. Sel perioodil on betoon kõige tundlikum igasugustele mõjudele, mis võivad rikkuda tema struktuuri ja mistõttu kannatavad betooni kõik oodatavad omadused  tugevus, veepidavus, külmakindlus jne. Igati tuleb vältida betooni kuivamist ja järske temperatuuri muutusi. Mõõdukas plusstemperatuur soodustab reaktsioonide kulgu ja kivinemist. Vee aurumine betooni pinnalt kutsub esile betooni kokkutõmbumise ehk mahukahanemise. Vee aurumise kiirus betooni pinnalt on sõltuvuses betoonipinna temperatuurist, keskkonna suhtelisest õhuniiskusest ja tuule kiirusest. Mida madalam on õhuniiskus, kõrgem betooni temperatuur ja suurem tuule kiirus, seda suurem on vee aurumise kiirus betooni pinnalt. Kahanemise tagajärjel tekivad betooni pinnakihis tõmbepinged. Kui need tekivad enne, kui betoon on saavutanud pingetele vastu seismiseks vajaliku tõmbetugevuse, betoon praguneb. Kuna kivinemine on protsess, mis vajab
või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele:
või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele:
Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi kümmekond külmapügalat vähem kui ümbruskonnas. Ka suvel kiirgavad asfalt ja hooned palju soojust, ning linn, kus puudub rohelus, asub nagu praepannil. Pargid ja murud jahutavad aga linna vee aurumise kaudu, sest selleks vajalik soojus saadakse osaliselt õhust. HEINO TOOMING (1930) on bioloogiadoktor, meteoroloogia, klimatoloogia ja agrometeoroloogia professor. Töötanud aastaid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis.
liigestatud.Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5...3,0,narvas -7 kraadi,juuni keskm üle Eesti 16...17 kraadi. Taimekasvuperiood (>+5C) pikkus 170-180 päeva, aktiivne(>10C) 115- 130 päeva. L-Es algus vegetatsiooni algus 1-2 nädalat varem. Sademete keskm 610 mm(313-947) Walteri järgi E kliima advektiivne- sademed ületavad aurumise, kliimagramm-10C vastab 20 mm sademeid kuus.MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed
Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp. juures eraldab inimene soojust konvektsiooni ja konduktsiooni, soojakiirguse ja vee aurumise teel.+joonis,kus y-telg= inimese soojatoodang, x-telg= keskkonna temp 15..35c. 15). Eriti kerge min villa soojusjuhtivuse tõus. tiheduse vähenedes muutub vill liiga hõredaks, tekib mikrokonvektsioon ja tõmbevool(sein käitub nagu korstnalõõr). Selle tulemusena soojajuhtivus tõuseb. Seinas kasut villa tihedus võiks olla üle 50 kg/m3, oluline on ka õhu juurdepääsu vältimine vertikaalsesse soojustusvahedesse. Hõredaid
Surnumeri asub Edela- Aasias, Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Surnumeri on suur äravooluta soolajärv (joonis 1), mille pindalaks on 600 km². See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soolasisaldus on ligikaudu 35 protsenti. Joonis 1. Surnumeri on kinnine veekogu (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/surnumeri_evelin_viks.htm) Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad. Soolsus järves on 35%. Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi t...
Mootoriõlide liigitus viskoossuse järgi Mootoriõlide viskoossuse tähistamise süsteemi aluseks on SAE ( Society of Automotive Engineers ) klassifikatsioon. SAE süsteemis on mootoriõlid jagatud 11 klassiks: 0W, 5W, 10W, 15W, 20W, 25W, 20, 30, 40, 50, 60 Ainult numbriga tähist. õlidel on määratud piirviskoossus +100 oC juures( vt. Tabel 1). Peale numbrit olev täht W näitab õli sobivust tööks külmades tingimustes. Nende puhul esitatakse veel lisaks pumbatavuse piirtemperatuur ja viskoossus madalatel temperatuuridel ( vt. Tabel 1). Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel tem...
Õhu suhtelise niiskuse leidmiseks kasutatakse tavaliselt psühromeetreid. Antud töös kasutatakse staatilist (ehk Augusti) psühromeetrit ja (Assmanni ehk) aspiratsioonpsühromeetrit. Psühromeetrite põhiosaks on kaks termomeetrit  nn "kuiv" ja "märg" termomeeter. "Märja" termomeetri reservuaar on ümbritsetud õhukese märja riidega (marli või batist), mis ulatub termomeetri all asuvasse destilleeritud veega täidetud anumasse. Kuna vee aurumise intensiivsus sõltub õhu niiskusest ja aurumisprotsessiga kaasneb aga teatavasti soojuse eraldumine, siis iseloomustabki psühromeetri kuiva ja märja termomeetri näitude vahe õhu suhtelist niiskust. Staatilise psühromeetri ehitus on selline nagu eelnevalt kirjeldatud. Seadme ekspositsiooniaeg on 10-15 minutit ning tema tulemused pole eriti täpsed, sest sõltuvad õhu liikumisest. ,,Märja" termomeetri näidu lugemisel puhul on oluline, et termomeetri kontakt ümbritseva õhuga oleks
mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel. Õhekrohv - soojustussüsteem *Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva. *Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile (vahtpolüstürool, kõvad min. villad).
võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on "tume" okaste tumeda värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane, selle tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ja samblaid. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont
kõiguvad vahemikus  162 °C (metaan) kuni +400 °C ja mis kalduvad lenduma seda kergemini, mida madalam on nende keemistemperatuur. Lenduvust iseloomustab auru rõhk. Kui nafta valada mahutisse, kus puuduvad teised gaasid peale õhu, algab tema pinnalt aurumine, s.t. kiiremini liikuvate molekulide eraldumine vedeliku pinna kohal asuvasse ruumi. Samal ajal pöördub osa molekule uuesti vedelikku tagasi. See protsess kestab seni, kuni saavutatakse aurumise ja veeldumise tasakaal, s.t. vedeliku pinnalt eraldub niisama palju molekule, kui vedelikku tagasi pöördub. Vedeliku kohal asuvas ruumis on auru jaotus ühesugune. Rõhku, mida avaldab vedeliku kohal asuv aur, nimetatakse vedeliku  auru tasakaalurõhuks ehk lihtsalt auru rõhuks. Nafta ja naftasaaduste aurumise intensiivsust iseloomustatakse Reidi aururõhuga. Seda mõõdetakse standardaparatuuriga, mis koosneb väikesest konteinerist, sooja vee anumast ja manomeetrist. Konteinerisse
Kui see vesi korraga maha sajaks, kataks ta kogu maapinna 2,5 cm paksuse kihina. Kondensatsioon: protsess, milles vesi läheb aurust vedelasse Kondensatsioon on protsess, milles õhus olev veeaur muutub vedelaks veeks. Veeringes on kondensatsioon oluline seetõttu, et ta põhjustab pilvede tekkimist. Nendest võivad langeda sademed, millega vesi jõuab Maa pinnale tagasi. Kondensatsioon on aurumise vastandnähtus. Kondensatsioon põhjustab ka udu ning sinu prilliklaaside uduseks muutumist, kui lähed soojal niiskel päeval jahedast toast välja, aga ka veetilkade nõrgumist mööda joogiklaasi välispinda ja aknaklaaside sisepinnale ilmuvat vett külmal päeval. Kondensatsioon õhus Kuigi pilvi ei ole kristallselges sinitaevas näha, on vesi seal veeauruna ja silmale nähtamatute pisipiiskadena olemas. Vihmapiisad tekivad pilvedes siis, kui veeaur
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitad...
Äravoolumaht W on vastavad empiirilised tõenäosused vee akumulatsiooni mahtu isel näitaja. Veeringes mingi ajavahem T jooksul valglast jõkke, järve, tõenäosuspaberile. Siis arvutat teoreetilise osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu merre või mingist jõe ristlõikest läbi voolanud tõenäosuskõvera koordinaadid (selleks on olemas peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja abitabelid). Teoreetilise tõenäosuskõvera äravoolu vahel. Sellel tasakaalul põhineb vee hulk W =Q T (m3 või km3) koostamiseks on vaja teada kolme suurust: rea
aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaalus aurustumine. Kui aurustuva aine molekule on õhus väga palju, sssb ülekaalu kondenseerumine. Küllastunud auruks nim. auru, kus ajaühikus vedeliku pinnaühikult lahkunud molekulide arv on võrdne ajaühikus pinnaühikule langenud molekulide arvuga. Küllastunud auru rõhuks nim. maksimaalset võimalikku aurustuva aine rõhku, mis vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. Âkeemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk
nädalatel 4,5x päevas, hiljem 2,3x päevas, alates 1-aastaselt 1,2x päevas. Eksikoos – veetustumine, kui veekadu liiga suur (kõhulahtisuse korral). 5.Termoregulatsiooni iseärasused Põhiline soojustekke koht – lihased. Soojusteke ja äraandmise intensiivsust reguleeritakse hüpotaalamuse piirkonnas. Lastel pole termoreg.keskused täielikult välja kujunenud, seetõttu sõltub nende kehatemp. väliskeskkonnast. Kuni 1-aastasel lapsel on puudulik higistamise ja higi aurumise teel soojuse ära andmine. Piloromotoorne refleks (nn kananahk) tekib alles 1,5 – 3 aastasena. Kuni 10-aastani on külmataluvus väiksem,kuid 11-14 aastased taluvad külma täiskasvanust paremini. Laste areng Vastsündinute refleksid:  Imemisrefleks  Köharefleks  Pupillirefleks Esimesed koordineeritud liigutused: kisa ja hingamine. Refleksid, mis seoses kesknärvisüsteemi arenguga mõne nädalaga kustuvad:
vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,4Â2,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,3Â2,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 3Â8 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda. Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise, sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2 20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende komponentide sisaldus tunduvalt suurem. Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige
teket Okasmetsad Läbiuhteline Kuni 1m Vajavad väetamist ja lupjamist Lehtmetsad tasakaaluline ~1m Sobib paljude kultuuride kasvtamiseks. Rohtlad tasakaaluline Üle 1m Maailma viljakaim piirkond, probleemiks suvised põuad, lagedatel aladel erosioon mustmullad Kõrb ja Aurumise ülekaaluga Õhukesed Vajavad niisutamist ja aluselise reaktsiooni neutraliseerimist pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid:
Mõned jõed ei kuiva kunagi, teistest jäävad kuivad voolusängid, mis täituvad veega ainult pärast piisavalt suurt vihma ja sedagi väga lühikeseks ajaks. Selliseid voolusänge nimetatakse erinevates paikades erinevalt. Austraalias kutsutakse neid kriikideks (creek) ja Aafrikas, Araabias vadideks. Järvi leidub kõrbeis sellistes kohtades, kus sajab rohkem või ei saa vesi nii kiiresti pinnasesse imbuda. Siiski on kõrbejärved suure aurumise tõttu ajutised ja on suurem osa ajast soolaväljad. Kõrbetes kasvavatest taimedest Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus  seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi
2. soojusjuhtivus – toimub kehaga kontaktis olevate esemete, riiete, jalatsite või pindade kaudu. On olemas head ja halvad soojusjuhid. Hea on metall, kivi, vesi, maapind. Halvad on villased riided, vilt, puit. Vastavalt aastaajale inimene kasutab oma riietena vastavaid riideid, mis aitavad säilitada head temp. 3. Väljahingatava õhu kaudu – intensiivistub kiirgus. Veri paikneb keha sisemusse ümber. Ainevahetus intensiivistub 4. Higi aurumise teel keha pinnalt – soojuse äraandmine sellel teel muutub ainsaks äraandmisviisiks siis kui ümbritsev temperatuur ja kehaga kontaktis olevate esemete temperatuur muutub võrdseks või kõrgemaks kui kehatemperatuur (üle 37), siis enam juhtivust kiirgust ei ole. Naha veresooned laienevad, higistamine intensiivistub, higi aurumise intensiivsus sõltub aga õhu niiskusest. Kui õhk on veeauruga täielikult
madal, umbes 10°C. Sukulentideks nimetatakse taimi, mille varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, poolkõrbes on sukulentideks kõik kaktused. Efemeerid ehk lühieataimed tärkavad pärast vihma ja kasvavad, õitsevad ning viljuvad väga kiiresti, kõrbes oleva efemeerina saab välja tuua näiteks põldmaguni. 6 Happelisus, sellega kohanenud organismid Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. Kõrbete mullad koosnevad põhiliselt kivimite murenemis-saadustest, sisaldades väga vähe taimset ja loomset materjali. Kõrbemullas ehk liivas võivad seguneda tolm ja kruus, kuid vahel on osakesed tuule poolt täpselt ühesuurusteks sorteeritud. Et taimed saaksid kasvada, läheb vaja viljakat mulda. Kõrbete muldades aga leidub huumust vähe, sest kuivus ei lase taimedel laguneda. Mõningal
riietusest, aastaajast. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10ºC. Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29ºC juures on töövõime langus 5%; +30ºC juures 10%; +31ºC juures 17% ja +32ºC juures 30%. Õhuniiskus: Normaalne õhuniiskus on 40Â60% (lubatud piirid 30Â70%); - Liiga kuiv õhk- tekib limaskestade ärritus; - Liiga niiske lõhnad, temperatuuri taju väheneb, aurumise takistus, materjalid niisked; - Suureneb külmetamisoht, süvenevad kroonilised haigused; - Tuuletõmbus suurendab haigestumisriski liigniiskuse puhul; - Niiske ja jahe töökeskkond kasvulava hallitusseentele. Valgustatuse puhul arvestatakse normide koostamisel töölaadi, töötsooni heledust ja kontrastsust. Hea valgustatus: 1) Tõstab töövõimet; 2) Väsimus tekib aeglaselt; 3) Parandab töökvaliteeti;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
