Olemas võiks olla asutus mis vahendab selliseid inimesi suurtesse firmadesse näiteks tehastesse lihttöölisteks. Palk läheks asutusele ja nende poolt võiks anda igale inimesele elamispinna ja sotsiaaltöötaja võiks neile iga nädal teatud hulga süüa tuua. Nende elu paraneks siis kindlasti, sinna programmi võiks kuuluda ka võõrutusravi, kuna teatavasti on paljudel eluheidikutel probleeme alkoholiga. Neile kes vajavad võiks pakkuda ka psühholoogi abi. Teist tüüpi asotsiaalid on arvutifriigid või kontorirotid, nemad samuti ei ela nii nagu neilt oodatakse, nad võtavalt ühiskonnalt palju ja vastu annavad vähe. Tihti on need inimesed mingitel kõrgetel ametikohtadel. Inimestele kes on muust maailmast eraldatud tänu arvutile, võiks korraldada üritusi. Paljudele kindlasti meeldiks oma oskusi teistele näidata. Kindlasti saab muuta nende elu perekond, kui esimese tüübi esindajatel see enamasti puudub, on neil tavaliselt vanemad, mees / naine või lapsed.
Kuidas vähendada asotsiaalide hulka Eesti ühiskonnas? Tere, austatud kuulajad. Mina räägin teile täna Asotsiaalidest ja kuidas neid vähendada Eesti ühiskonnast. Alustuseks kõigepealt sellest, kes on asotsiaalid?Asotsiaalid on inimesed, kes on mingisugustel põhjustel tänavale sattunud. Aastal 2011 jagas Edelaraudtee juht Neddy Kramer kodutud kolme rühma. Esimesse rühma kuuluvad need, kes ei joo, vaid need, kes on lihtsalt mingil põhjusel elu hammasrataste vahele jäänud. Ülejäänud kahte rühma kuuluvad need, kes jäävad häirivalt silma turistidele või ka meile endile, kes igapäevaselt on rongijaamades, bussipeatustes või mujal läbikäidavates
.. kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse
Kindlasti oleneb hariduse tähtsus ka alast, on alasi, kus haridus suurt rolli ei mängi. Mõnede jaoks tuleb otsus hariduse üle teha liiga vara, nad arvavad et sellel pole tähtsust ja otsustavad minna kergele, lihtsale ja mitte nii heale haridusteele. Sealt aga võivad kujuneda probleemid kogu eluks. Oled harimatta, pole tööd, ei saa tööd, kuna pole korralikku haridust. Alati ei päästa ka hea haridus, on inimesi kes on asotsiaalid, kuigi endal on kõrgharidus, kõigil lihtsalt ei lähe hästi. Siiski põhiliselt kõik kõrghariudsega inimesed on edukad inimesed, harva on erandeid. Sul võib haridus olla, aga sa pead ka seda kasutada oskama. Hea haridus on õnne alus, kui oskad seda kasutada.
Ühiskond - sotsiaalne side KT Ühiskond- kollektiivsel idenditeedil põhinev inimsuhtlus. Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, poliitika, kultuur ( Ühiskonnaelu tasandid, õhuke ja paks riik; ühishüved ) ·Mittemajanduslik- Ühistasand, eratasand ·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inim...
Majanduse ettekanne Mida toob endaga kaasa alkoholiaktsiisi langetamine? Kui alkoholi hind langeks, hakatakse seda rohkem tarbima. Tarvitanud inimeste tervis halveneks märgatavalt. Paljud inimesed ei luba endale alkoholi, sest see pole neile taskukohane. Alkoholisõltlased ei saaks oma sõltuvusest lahti, vaid vaid neile oleks sobiv ettekääne, et nad saavad endale seda lubada. Tänavatel elavad asotsiaalid ei saaks endale jalgu alla, sest nende tervis läheks aina hullemaks, kuna nad tarbiksid seda rohkem kui enne. See sunniks ka vähendama tööhõivet. Enamus, kes rohkem hakkaks tarbima on väiksepalgalised ja väikse sissetulekuga grupid. Sellega koos langeks riigi arengutase suurel määral. Kooliealised rikuksid oma tervist ja annaks halba eeskuju noorematele rohke alkoholi tarvitamisega.
fakt- tõsiasi, konkreetne ja kontrollitav infoagentuur- ajakirjandusele uudiseid, informatsiooni hankiv organisatsioon juhtkiri- arvamusloo avaliik. Väljendab meediaväljaande ametlikku seisukohta ja on seetõttu allkirjastamata. Sisaldab arvamusi, tõlgendab ja seletab olulist uudist, mõjutab avalikkust kaitsetu inimene- eelkõige laps ja intellektipuudega täiskasvanu, keda on võimalik küsimustega suunata. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid. kollane ajakirjandus- kõmuleht. Ajakirjanduse liik, milles pole andmed tihti usaldusväärsed või on lihtsalt meelelahutuslikud. Tihti ei ole pealkiri uudise tuum, vaid huvitav ning ligitõmbav kolumn- ehk arvamusveerg. Arvamusloo lühivariant. Erinev juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et esitab teksti autori isiklikku arvamust ning on alati allkirjastatud. Haakub enamast juhtkirja teemaga kõva uudis- on abstraktsem ja puudutab üldsust
sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid
õpetada asotsiaalsetele alkohoolikutele inglise keelt. Inglise keele õppijaid ei huvitunud absoluutselt võõrasse keelde, kuivõrd tasuta toitu, mida pakuti kohapeal. Esiteks, need inglise keele õppurid, kes tulid kohale, et tõesti õppida võõrast keelt ja hiljem olla konkurentsivõimelised, ei pruukinudki saada pakutud tasuta toitu, millega nad olid võibolla arvestanud, enne kui koolitusele tulid. Teiseks, projekt ei saavutanud tahetud praktilist tulemust ning asotsiaalid, kes tõepoolest said inglise keele selgeks, oli äärmiselt vähe. Et vältida selliste juhtumite kordumist, tuleks kontrollida, mille peale projektiraha kulutatakse ning et projekt on õigetel eesmärkidel ette võetud. Loomulikult on igal projektil omad head ja halvad küljed, kuid projektide tagajärjed ühiskonnale ning inimeste ellusuhtumisse võiksid alati olla positiivsed. Enne kui hakatakse projekti jaoks raha taotlema ja tähtsaid otsuseid langetama, tuleks olla endas ja oma
ühetaoline poptümps (jazz), aga Schönberg hea, sest Stravinski võib vahest isegi meeldima hakata, Schönberg aga ei kunagi. HERBERT MARCUSE Ühiskond on muutunud ühedimensiooniliseks ja laiade hulkade (proletariaat) revolutsioonilisus on uinutatud võltsvajaduste rahuldamisega. 1968.a. üliõpilasrahutustel kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi. Uued revolutsioonilised jõud: 1) prükkarid ja asotsiaalid, 2) friigid, 3) üliõpilased ja intelligents, 4) kolmanda maailma riigid. Ainult need jõud on veel vabad moodsa maailma elutempost ja väärtustest -- võltsvajadustest ja tarbimisest. Olukorras, kus eliidi ja masside tarbimistaseme vahel pole enam suurt erinevust, muutub töölisklass pigem reaktsiooniliseks, kõige enam allutatuks.
tunne teemat piisavalt. Tavalised inimesed Satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmustega seotud inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks. Nt Liis Haavel, Vändra Aveli. Kaitsetud inimesed Neid on võimalik küsimustega suunata nii, et nad hakkavad rääkima sellest, mida pole olnudki. Ka õnnetuse või kallaletungi ohvrid ja asotsiaalid on kaitsetud inimesed. Ajakirjanikul tuleb infot kogudes arvestada nii isiku staatusega kui ka ruumiga, kus inimene viibib. Vanim seadus aastast 1360 Üks vanimaid eraelu puutumatust kaitsvaid seadusi pärineb Inglismaalt aastast 1360 ja on siiani jõus. Selles öeldakse, et aedades ja akende all pealtkuulamine on klatsi ja kuulujuttude tekkimise põhjus, seega nuhtlus kõigile, mistõttu karistatav pantide võtmisega. Pant pidavat olema käitumise parandamise tagatis.
Minuarust on ttusbroos piisavalt tkohti, mida ttud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest on minu arvamus. Tpuudus vheneks siis kui kik oma uhkuse maha suruksid ja vtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tpuuduse tttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jnud eakamad ja mned ka nooremad asotsiaalid, kes ritavad ellu jda. Selletttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju vimalusi ja kohti, kus olla niteks klma talve ajal, ei kasuta enamik seda ra. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- vi alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus bida, kas siis vrastesse majadesse sisse murdes vi psa all magades vi muu seesugune koht. Narkomaaniaga
väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha. Raha on selles romaanis ning on ka reaalsuses ainuke asi, mis viib inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõua elus just kuigi kaugele edasi. Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks
Kodu kujundab meie väärtused ja põhimõtted. Kõige enam õpib laps siiski oma vanemate pealt pidades neid oma eeskujudeks. Enamasti väldivad sigareti ja alkoholi küüsi langenud noored koolis käimist. Osa neist ei lõpeta isegi põhikooli, rääkimata gümnaasiumis või kutsekoolis oma õpingute jätkamisest. Pole saladus, et tänapäeva ühiskonnas on ilma hariduseta väga raske hakkama saada. Põhihariduseta noored on potensiaalsed asotsiaalid, töötud ja riigi ülalpeetavad. Olen rahul, et osad minu sõbrad ja tuttavad on loobunud suitsetamist enne täisealiseks saamist. Põhjusteks on toodud nii tervist, sigarettidele kuluvaid suuri rahasummasid, kui ka lihtsalt endale püstitatud küsimust miks ma seda teen? Vastata sellele küsimusele ei oska neist keegi. Kuid enamus tunnistab, et alguse sai kõik siiski hetkest, mil sõber ulatas suitsupaki öeldes: ,,Noh, võta ka üks, proovi!". Suitsetamine rikub tervist
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
sündmusega, ootamatult õnnetuse tõttu, lisaks ebaharilikud sündmused. Eksperdid - oma ala asjatundjad, kelle poole ajakirjanikud pööruvad, eksperdi hinnang Tavalised inimesed - satuvad meedia huviorbiiti harva, dramaatilised või erakorralised sündmused, muutuvad avaliku elu tegelasteks piiratud ulatuses Kaitsetud inimesed - lapsed, intellekti puudega täiskasvanud, õnnetuse, kallaletungi ohvrid, asotsiaalid 9. Millised on kvaliteetajakirjanduse tunnused? Kõvad teemad: ühiskond, poliitika, majandus Laialdase mõjuga sündmused Arvamused ja uudised Taotleb objektiivsust ja tasakaalustatust, tekitab lugejas mõtteid Informeerivad pealkirjad Teksti- ja infokeskne Keelekasutus täpne, asjalik, kuiv, neutraalne Suur formaat POSTIMEES, PÄEVALEHT 10. Millised on kollase ajakirjanduse tunnused? Pehmed teemad: meelelahutus, seltskond, õnnetused, pere, kodu, sport
ohvrid või ise süüdlased. Suutmatus toime tulla või lihtsalt elu hammasrataste vahele jäämine lükkab inimese olukorda, kust ise on aga väga raske välja pääseda. Täiskasvanu, kellel pole alalist elukohta, kelle teadmised ja oskused on aegunud ning kelle välimus on räämas, ei ärata usaldusväärsust ja kindlustunnet, mistõttu ei taheta teda tööle võtta. Pole tööd, pole raha ja nii puudubki reaalne võimalus uut elu alustada. Asotsiaalid on pidevas nullpunktis, sest neil ei ole ressursse, millelt edasi minna. Võimetud midagi muutma, püüavad nad elada ühe päeva kaupa ja mitte muretseda homse pärast. Nende elufilosoofia on kui kurblik carpe diem, kus ellujäämiseks tulebki elada hetkele ja mitte mõelda tulevikule. Nad on nii trööstitus olukorras, et nad ei oskagi enam tahta ja suuta, vaid kõnnivad kui tuimad varjud helge maailma piiril, pole surnud, kuid ei ela ka inimväärselt.
hoopiski nagu ring, millel puudub algus ja lõpp. Liuelda lõputu suunas on aga kõige suurem vabadus, mida võib üks hing ihaldada. Kahjuks leidub siiani inimesi, kes ei pea lugu õpingutest, kaevates ennast nõnda sügavale mulla alla. Tundub justkui oleks neil ükskõik oma edasisest elust ja olust. Neile piisab ka tiba tillukesest maa-alast, kus nad on täielikult eraldatud tsivilisatsioonist. Paratamatult on nad meie ühiskonna kõige potetsiaalsemad asotsiaalid, kes elavad oma enese kehas lõksus. Eks rumal pea ole ihu nuhtluseks ja sellest pääsemiseks on vaid loojakarja minek. Võib-olla on meie järelpõlved selle võrra targemad ja õpivad oma esiisade vigadest. Võib arvata, et kauges tulevikus on meie sisemised müürid rohkem lagunenud ja inimesed julgevad aina enam tegeleda ennast kõitvate huvidega. Mõni sada aastat tagasi ei osanud enamus inimesi lugedagi, mis näitab meie jõudsat kasvu paremuse suunas. Selle eeldusega võib püstitada
,,Olla või mitte olla selles on küsimus" ja Hamlet vastas: ,,Olla"... kas selles peitubki elu mõte- olemises? Igaüks meist on siia ellu määratud mingi mõtte ja kohustusega: kes peab ja tahab püüelda kõrgustesse, kes ihkab jalgpalli meistritiitlit. Kuid kas küsimus põhineb alailma millegi saamises, saavutamises või tahtmises... ehk midagi enamat? Sest ka need inimesed, kes ei ole meie silmis midagi saavutanud ega kuhugile jõudnud, suudavad olla õnnelikud. Toome näiteks asotsiaalid, kes elavad halvimates elutingimustes, kuhu meie fantaasia ulatub ja mida meie silm ise tõdeb. Kuid neid seob teiste inimestega nagu ka kõikide unistajatega üks asi - lootused, unistused, võimalused ja saavutused õnn. Mis on õnn? Õnne võiks pidada meeleliseks heaoluks, mis toob muige näole ja sära silmadesse, aga mitte kunagi ei saaks see olla raha, sest kus on raha, seal ka õnnetust. Siiski suure osa inimeste arvates ongi õnn raha ja selle poole püüeldakse
HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, a...
Minuarust on töötusbüroos piisavalt töökohti, mida töötud saaksid kasutada aga inimesed tahavad parimat. Selleks, et saavutada parim, peab alustama algusest -- on minu arvamus. Tööpuudus väheneks siis kui kõik oma uhkuse maha suruksid ja võtaksid vastu selle, mida neile pakutakse. Tööpuuduse tõttu on ka palju kodutuid. Siit saab alguse juba teine sotsiaalprobleem kuna enamik neist pole joodikud vaid elu hammasrataste vahele jäänud eakamad ja mõned ka nooremad asotsiaalid, kes üritavad ellu jääda. Selletõttu suureneb ka kuritegevus, narkomaania ja haiguste levik ning veel palju probleeme. Kuigi kodututele on pakutud palju võimalusi ja kohti, kus olla näiteks külma talve ajal, ei kasuta enamik seda ära. Paljud ei saagi seda kasutada, kui oled narko- või alkoholijoobes siis ei lasta sotsiaalmajadesse sisse ja kodutu/narkomaan/alkohoolik peab endale otsima uue koha, kus ööbida, kas siis vöörastesse
Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid
Eesti, 20 aastat enne ja nüüd. ,,Ma võin bemariga sõita 24/7 ja shopata Tartu city Selveris." Kakskümmend aastat tagasi poleks inimesed sellest jutust täpselt aru saanud. Tõlkes oleks see lause nii: Ma võin bmw-ga sõita 24 tundi iga päev ja ostusi teha Tartu linna Selveris. Ei ole lihtne rääkida sõnade või keele muutumisest üldiselt, ilma et räägiks muutunud maailmast ja tavadest. Mis on uus? Kahekümne aastaga on palju muutunud: alates riigist, kus elame, lõpetades toitudega, mida sööme, ilmavaatest ja suhtumisest rääkimata. Selle aja jooksul on Eestis tuttavaks saadud asjade ja nähtusetega, mida mujal ammu tunti või tarvitati, samas on Eesti olnud koos muu maailmaga uute nähtuste avastamise juures. Ühiskond on muutunud põhjani ja on arusaadav, et uut ümbritsevat maailma ei saa kirjeldada eelmise aja sõnadega. Kuidas on muutunud riik ja ühiskond, turumajandus, inimesed, jututeemad, meelelahutus ja muusika, ...
saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses, et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000
sõbrad, abikaasad, doonorid, lapsed. Majanduslikest eesmärkidest lähtuvalt on ka kaks tasandit. Ühistasand täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad ettevõtted. Liikmed on töötajad, riigiettevõtete juhid, tarbijad. Eratasand on ettevõtlus erakapitalil põhinevad ettevõtted teeninduses, tootmises. Ühiskonna liikmed on teenindajad, omanikud kliendid, aktsionärid, investorid, võlgnikud, palgatöötajad. Keerulised juhtumid ehk inimesed, keda ei saa kuhugi paigutada. Asotsiaalid mitteühiskondlik, normidest ja väärtushinnangutest kõrvalekalduv inimene. Ei pruugi alati olla paadialune, tegu on palju laiema mõistega. Ka vang võib olla asotsiaalne. Üürnik majanduslik, eratasand Ametiühingu liige mittemajanduslik, ühistasand Edukas ühiskond väljendub majanduslikes ja mittemajanduslikes ühishüvedes. Riigivõim saab seda teha valimismandaadiga ehk valitud saamisega maksuraha abil. Mis on ühishüved?
Narkomüüdid • Inimestel on seoses keelatud uimastitega palju vääruskumusi ja arusaamasid. Loe, kuidas asjad tegelikult on! Müüt: narkodiileri tunneb juba kaugelt ära. • Tihti arvatakse, et keelatud uimasteid müüvad kurjategija välimusega ning teistest selgelt eristuvad tegelased. Või siis hoopis asotsiaalid või filmidest nähtud värvikad pätivälimusega tüübid. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler. Hoolimata oma tavalisest välimusest on selline inimene kurjategija. Müüt: kõik mu sõbrad teavad narkootikumidest palju ja
proovinud, tunnevad nende mõjusid ja nende juttu võib uskuda. Tegelikult liigub narkootikumide kohta uskumatult palju valeinfot, ka nende inimeste hulgas kes ise narkootikume kasutavad. Isegi pikaajalised kasutajad teavad narkootikumidest üllatavalt vähe. Kui sa selle lehekülje läbi loed, tead kindlasti asjast rohkem kui enamik su sõpru. Müüt: Narkodiiler näeb välja nagu pätt. Paljud noored arvavad, et narkootikume müüvad kurjategija välimusega tegelased. Või siis teevad seda asotsiaalid või sellised värvikad tüübid, nagu vahel filmidest näha. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler. Hoolimata oma tavalisest välimusest on selline inimene kurjategija. Kokkuvõte Kokkuvõtteks saan ma vaid seda öelda ,et narkootikumid on ohtlikud ja neid ei tasu tarbida. Isegi siis kui sa tahad ühineda ja sarnaneda oma sõpradega
või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil; Sotsiaaltöö eetika. Sotsiaaltöötaja rollid. Sotsiaaltöötaja on inimene, kes tegeleb riskigruppi kuuluvate inimestega. Need on näiteks majanduslikes raskustes olevad perekonnad ja üksikisikud, asotsiaalid, vanurid, kodutud, haiged ja puudega inimesed, narkomaanid jm. Sotsiaaltöötaja aitab probleemidesse sattunud inimestel eluraskusi ületada. Selleks suheldakse isiku endaga, sotsiaalametiga, turvakodude-varjupaikadega, supiköökide ja vallavalitsusega, haiglatega ja paljude muude asutustega. Sotsiaaltöö tundlikkuse tõttu tuleb sotsiaaltöötajal sageli langetada eetilist laadi otsustusi. Enamasti jääb sotsiaaltöötaja otsustada see, milliste vahenditega ja mil määral ta raskustesse
Uue põlvkonna kolm teed Valge tee- Selle tee valinud inimesed liiguvad empaatia arendamise suunas. Neil on jõudu oma Mina ja tunnetega kontakti hoida ning tasakaalustada suhteid teistega. Nendest lastest kujunevad harmoonilised isiksused. Must tee- Antud tee valinud, kaotavad seose maailmaga. Elavad ainuüksi iseendale. Nende eneseteadvus on küllalt tugev, et iseendaga kontakti hoida, kuid nad sulguvad teadlikult teiste inimeste mõjude eest. Neist võivad välja kujuneda asotsiaalid, anarhistid, terroristid jt. Lahustumistee- Lahustumistee puhul kaotatakse täielikult side iseendaga ning võetakse omaks väljastpoolt pakutav. Nende eneseteadvus on liiga nõrk, et iseendaga kontakti hoida. Neist saavad meedia- või tele-, ravimite, rahustite või uimastisõltlased või arenemisvõimetud, mugandunud väikekodanlased. Sellel teel varitseb inimest oht kaotada see, mis eristab inimest loomast- oma eneseteadvus. Indigolaste õpetus meile
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
Tegelikult liigub narkootikumide kohta uskumatult palju valeinfot, ka nende inimeste hulgas kes ise narkootikume kasutavad. Isegi pikaajalised kasutajad 18 teavad narkootikumidest üllatavalt vähe. Kui sa selle lehekülje läbi loed, tead kindlasti asjast rohkem kui enamik su sõpru. Müüt: Narkodiiler näeb välja nagu pätt. Paljud noored arvavad, et narkootikume müüvad kurjategija välimusega tegelased. Või siis teevad seda asotsiaalid või sellised värvikad tüübid, nagu vahel filmidest näha. Tegelikult on narkodiiler samasugune inimene nagu sina. Kõige sagedamini ostetakse uimasteid oma sõprade-tuttavate käest. Välimuse järgi ei ole tavaliselt aru saada, kes on narkodiiler. Hoolimata oma tavalisest välimusest on selline inimene kurjategija. 19 Kasutatud materjalid http://www.narko.ee/et http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.htm http://www.terviseleht
kultuuriühingud jm.), kelle seisukohti valitsejad peavad arvestama. 4. Kihistumine hinnangulise MAINE alusel: A: 234-236/ AU: 237-238/ a) kõrgem kõrgklass - rikkad ja kuulsa päritoluga b) madalam kõrgklass - uusrikkad, tõusikud c) kõrgem keskklass - haritlased, intelligents d) madalam keskklass - "valgekraed": agendid, ametnikud e) kõrgem alamklass - "sinikraed": oskustöölised, teenindajad f) madalam alamklass - vaesed, juhutöölised, asotsiaalid Keskklassi konformism 5. Elukutsete järjestus prestiizikuse ALUSEL on sarnane kogu maailmas. Seletub a) ühesuguse tööjaotusega, milles ühed tööd on tähtsamad teistest; b) võimu ja sissetuleku erinevustega elukutsete puhul; c) võimu omajate eelistega oma sihtide saavutamisel; d) elukutse prestiizi kujunemisega a + b + c alusel. SOTSIAALNE MOBIILSUS ehk ühiskondlik liikuvus. A: 246-254 / AU: 248-255/ HMS: 118-121 I. HORISONTAALNE SOTSIAALNE MOBIILSUS
oligarhilised. Vana-Kreeka ei olnud ühten riik, vaid see koosnes paljudest polistest ehk linnriikidest. Polistele olid omased sisemised tülid. Sageli kasvasid vaidlused kähmlusteks - rikaste ja vaeste omavaheline võitlus. Rikkad pooldasid oligarhiat, vaesed demokraatiat. Tülid toimusid sageli ka sugukondade vahel. Sealt said alguse ka suguvõsal põhinevad poliitilised parteid. Orjad olid enamasti asotsiaalid ja väga erinevatest rahvustest. Aegajalt pääsesid polistes võimule ka türannid. Igas Polises oli kolm võimu tasandit: Rahva koosolek, mis koosnes vabadest kohalikest meestest. Nõukogu, mille liikmed valiti aristokraatide hulgast. Riigiametnikud, kes tegutsesid täidesaatva võimuorganina. Aristokraartlikus riigis juhtis riiki nõukogu. Sinna valiti ametnikud üheks aastaks. Rahvakoosolek oli teisejärgulin. Omas otsustavat võimu. Ajajookusl hakati inimeste õigusi rahvakoosolekul piirama
Haigestumine sõltub: Immuunsüsteemi seisundist Sotsiaalsetest tingimustest Infektsiooni massiivsusest Kõrgenenud haigestumisrisk: Vaegtoitumus, stress, kõrge iga Pikaajaline ravi kortikosteroidide ja immuunosupressantidega Suhkrutõbi Alkoholism, narkomaania HIV-infektsioon, AIDS Silikoos (kaevuritel) Massiivne nakkus ja bakterite suur virulentsus (bakterid tugevate haigust tekitavate olemustega) Asotsiaalid, vangid, kodutud Haiglatöötajad Tuberkuloosihaige perekonnaliikmed Terve immuunsüsteemi korral haigestuvad vaid 3% nakatanutest tuberkuloosi. AIDS-i haigetel on haigestumisrisk 10% aastas! Südame isheemiatõve riskifaktorid. Südame isheemiatõbi on äge või krooniline südamelihase kahjustus, mis on esile kutsutud südamelihase verevarustuse vähenemisest või lakkamisest patoloogiliste muutuste tõttu pärgarterites
Kohustused puudusid, viisid läbi usukultust. Ohverdasid inimesi. 2. kaitsjad ja valitsejad väepealikud, sõdurid, valitsejad. Valitsesid ja kaitsesid riiki. Võiks 1-2 kasti piires suhelda. 3. ülejäänud aarialased vaisjad, põllumehed, käsitöölised, kaupmehed. Need kes ühiskonda ülal pidasid. Abielu kõrgema kastiga lubatud. 4. alistunud rahvad mitteaarialased, ei tohtinud teiste kastidega läbi käia. Kastivabad puutumatud: asotsiaalid, pätid, musta töö tegijad, hulkurid. Usundid ja kultuur Kaks enamlevinud usundit · Brahmanism aarialaste poolt sisse toodud · Budism tekkis kohapeal Brahmanism oli aarialaste usund, keeruline. Keerulised ohverdamise protseduurid. Läbi viisid brahmaanid. Ainsad, kes asja jagasid. Üle 1000 jumala, nende suhted on keerulised. Hea ja halva mõistet pole. Peajumal Brahma maailma ja inimeste looja, kõige elava kaitsja. Ei ole kõikide jumalate isand
Lahendamata vastuolud psühhopaatia defineerimisel Kas kohanemisega seostuvad omadused kuuluvad psühhopaatia definitsiooni? Cleckley kirjelduste kohaselt võivad psühhopaadid jätta endast mulje, kui täiesti normaalsest inimesest, kuid see oskus käib alati käsi-käes pahelise käitumisega. Indiviidid, kes on selliste paradoksaalsete omadustega, võivad asetuda väga erinevatele sotsiaalsetele tasemetele. Nad võivad olla edukad poliitikud või advokaadid, samas kurjategijad või asotsiaalid. Cleckley rõhutas, et psühhopaatidele on iseloomulik jätta endast hea esmamulje, mistõttu on kohanemisega seostuvad omadused üheks psühhopaatia põhielementideks. Tänapäevaks ei ole aga seda probleemi ammendavalt rahuldatud ning lahkarvamus on püsiv. 7 Kas närvilised ning emotsionaalselt reageerivad inimesed on põhimõtteliselt psühhopaatiale kalduvad? Jättes psühhopaatia definitsioonist kõrvale kohanemisega seonduvad omadused
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.........................
suhtlemine jmt. Samuti kasutatakse nn guerilla marketing’i võtteid (guerilla marketing – ebatraditsiooniline turundamine saamaks maksimaalseid tulemusi minimaalsete kulutustega) (http://www.marketingterms.com/dictionary/guerilla_marketing/ ) Sotsiaalturunduse puhul tuleb silmas pidada, et sõltuvalt tootest, sõnumi sisust ning eesmärgist võib sihtrühm olla raskesti tabatav (tänavalapsed ei vaata televiisorit ega satu internetti, asotsiaalid ei loe igapäevaselt ajalehti). EFEKTIIVSUSE MÕÕTMINE (H. Noormets) Sotsiaalturunduse mõjust ja hindamise tähtsusest Loomulikult on iga sotsiaalturunduse programmi juures kõige huvitavam küsimus see, mil määral tegevuse tulemusel muutus inimeste käitumine – kas nad hakkasid rohkem prügi sorteerima, turvavööd kinnitama või loobusid suitsetamisest. Paljud probleemid, millega sotsiaalturundus tegeleb, vajavad muutuseks
Kuigi Ahmed punnis vastu, siis 10 filmi lõpuks oli näha, et Ivo oli saavutanud, mis ta tahtis ehk Ahmed oligi oma vastase omaks võtnud. 1.5. Hälbekäitumine Hälbeliselt käituvad inimesed, kes keelduvad järgimast käitumisviise, norme ja reegleid, mida enamik inimestest järgib. Selliselt käituvaid inimesi nimetatakse hälvikuteks. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. Hälbelisel käitumisel on kaks raskusastet, milleks on kriminaalsus ja deviantsus. Kriminaalsuseks nimetatakse formaalsete normide rikkumist, kus karistused on rangelt paika pandud. Deviantsuseks nimetatakse mitteformaalsete normide rikkumist. See on tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus ja sageli ei ole see seadusega karistatav. Hälbekäitumist oli näha kohe filmi alguses, kui kaukaaslased tulid Ivo maale. Üks
a. Deviantsus mitteformaalsete normide rikkumine; kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 45. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? p. 44 + Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 3
• Koos normide kehtestamisega defineeritakse ka nende piirid, normide vastast käitumist nimetatakse hälbekäitumiseks. • Normide kujunemine toimub sotsiaalse suhtlemise käigus, ta kujundab inimeste taju tegelikkusest. • Hälbekäitumine kujutab endast enamuse inimeste poolt üldtunnustatud reegleid eiravat käitumist. Hälbivalt võivad käituda kriminaalkurjategijad, asotsiaalid aga ka igaüks meist endist. Funktsionalistlik teooria: Tekkib olukorras, kus puuduvad selged reeglid ja juhised konkreetses situatsioonis käitumiseks (anoomia), ühiskonnas puudub moraalne reeglistik, subkultuurilised erinevused toodavad hälbekäitumist. • Konfliktiteooria: See pole seotud bioloogia, anoomia vm tunnustega, vaid on reageering ühiskondlikule ebavõrdsusele. Seadused kaitsevad võimulolijate huve ning ei ole oma olemuselt neutraalsed
30 25 20 Poisid Vastanute arv 15 Tüdrukud 10 5 0 Täisealised sõbrad 18 täis Asotsiaalid Vanemad Alaealine ostab ise Joonis 5. Küsitletute seas alkoholi kättesaadavus 2.6. Alkoholi tarbimise seltskond Küsimusele "Kellega Sa alkoholi tarbid?" sai samuti valida mitu vastusevarianti. Alkoholi tarbivad sõpradega 32 poissi ja 32 tüdrukut; vanemate või sugulastega 8 poissi ja 14 tüdrukut ning üksi 9 poissi ja 8 tüdrukut. Kellega tarbivad küsitletavad alkoholi? 35 30
kui kuritegevus, sageli ei peagi olema seadusega karistatav tegemist on suhtelise käitumisega; b. Kriminaalsus formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud; absoluutne käitumisviis. Hälvikud on inimesed, kes keelduvad järgimast reegleid, mida enamik inimestest järgib. Hälvikuteks võivad olla kriminaalkurjategijad, narkomaanid, asotsiaalid kui ka igaüks meist endist. 66. Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse (deviansus ja kriminaalsus)? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas? Deviantsust võib vaadelda lähtudes kolmest erinevast osast: 1. Esiteks eksisteerib mingisugune sotsiaalne norm nt vastavalt kristlikule moraalile ei tohiks inimesed tappa teisi inimesi. 2. Teiseks on konkreetne käitumine või tegevus nt inimene tulistab või laseb teise inimese püssist maha. 3
Otsib aktiivselt tööd Vaeghõivatu-osaajatöötaja, kes soovib rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (2nädala jooksul) vastu võtma MITTEAKTIIVNE RAHVASTIK Kes ei tööta ja kes ei ole ennast tööotsijana registeerinud Vanaduspensioni saajad Inimesed ei ole võimelised töötama (tervis) Inimesed ei soovigi töötada (koduperenaised) Õpilased-üliõpilased jm Sõjaväelased ja muud Asotsiaalid (heitnud) ’ Loomulik tööpuudus (siirdetööpuudus) Loomuliku tööpuuduse määr (pikaajaline keskmine tööpuuduse määr, ei ole võimalik ära kaotada) 4-6%. Nooremal ühiskonnas on loomulik tööpuudus SUUREM. Mida rohkem tööealisi on, seda suurem on. Liikumine ühelt töökohast teisele Ümberõpe Sesoonne (sõltu hooajatöödest jm) Struktuurne tööpuudus
1950. aastal öeldakse vastuvõetud India põhiseaduses, et diskrimineerimist olla ei tohi. Sellest hoolimata on seisuslik vahe silmnähtav ja tuntav. Bhagavadgita igal inimesel on oma ühiskondlik funktsioon, mida tuleb täita. · Brahminvarna (preestrid, õpetlased) · Ksatrijavarna (valitsejad, sõdalased, ametnikud) · Vaisjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) · Suudravarna (teenijad, lihttöölised) Lisaks neile on veel kastitud, nn asotsiaalid, kellega kastiinimesed kokku puutuda ei taha. Sotsiaalne märk on kõigil küljes. Varnad jagunevad omakorda dzati/jatideks (kastideks, casta). Kui abiellutakse madalama seisusega, siis kõrgem seisus madaldub, mitte ei tõuse. Hindu uskumuse järgi on hetkel mandumise ajajärk ja seda juhivad kaupmehed. Hindu mehe elukaar: · Õpiaastad tuleb õppida veeda tarkusi. Mida kõrgemast seisusest ollakse, seda kauem õpetamine kestab. · Pereaastad tuleb luua perekond
Pidasid neurooside ja hüsteeriate põhjusteks ebatervet ühiskonda ja võõrandumist. 1968.a. Üliõpilasrahutuste juht. Kukkus proletariaadi ja üliõpilaste koostöö läbi. Kuigi pakkusid prügimäele elama minna ning mitte elada nagu nende vanemad. Sel ajal said naised I korda ülikooli minna, beebibuum pärast IIMS ja majanduskasv. Maailm muutus demokraatlikumaks. Ülikoolidesse said enne 5-10% ühest aastakümnest, nüüd 40-50%. Uued revolutsioonilised jõud:1)prükkarid ja asotsiaalid, 2)friigid,3)üliõpilased ja intelligents 4kolmanda maailma riigid Ainult need jõud on veel vabad moodsa maailma elutempost ja väärtustest — võltsvajadustest ja tarbimisest. Olukorras, kus eliidi ja masside tarbimistaseme vahel pole enam suurt erinevust, muutub töölisklass pigem reaktsiooniliseks, kõige enam allutatuks. EKSISTENTSIFILOSOOFIA Eksistentsialism on filosoofia, mis on orienteeritud inimlikule eksistentsile.See kogus populaarsust 1930
arvamusliidrite kaasamine protsessi, vahetu suhtlemine jmt. Samuti kasutatakse nn guerilla marketing'i võtteid (guerilla marketing ebatraditsiooniline turundamine saamaks maksimaalseid tulemusi minimaalsete kulutustega) (http://www.marketingterms.com/dictionary/guerilla_marketing/ ) Sotsiaalturunduse puhul tuleb silmas pidada, et sõltuvalt tootest, sõnumi sisust ning eesmärgist võib sihtrühm olla raskesti tabatav (tänavalapsed ei vaata televiisorit ega satu internetti, asotsiaalid ei loe igapäevaselt ajalehti). EFEKTIIVSUSE MÕÕTMINE (H. Noormets) Sotsiaalturunduse mõjust ja hindamise tähtsusest Loomulikult on iga sotsiaalturunduse programmi juures kõige huvitavam küsimus see, mil määral tegevuse tulemusel muutus inimeste käitumine kas nad hakkasid rohkem prügi sorteerima, turvavööd kinnitama või loobusid suitsetamisest. Paljud probleemid, millega sotsiaalturundus tegeleb, vajavad muutuseks pikka aega
nende paljunemise pidurdamise läbi (negatiivne eugeenika). Eugeeniline mõte sai uut hoogu sajandivahetusel, mil taasavastati Mendeli tööd, tekkis geneetika ning arenes edasi darvinistlik teooria, kusjuures mõnede mõtlejate poolt heideti viimasele ette inimkonnale sobimatust kristlikud moraaliilmingud jms soodustavat hoopis nn negatiivset looduslikku valikut ellu ei jää ja sigi mitte parimad, vaid paljunevad alamklassid ja asotsiaalid. Arenev statistikateadus näis seda kinnitavat ühiskonna kõrgkihtides sündis keskmiselt vähem lapsi. Lisaks liigsele pärilikkuse- (bioloogilise determinismi) lembusele domineerisid eugeenikas erinevad subjektiivsed tõekspidamised ja eelarvamused, kinnistades eugeenika huviorbiiti (vaimu)haigused, prostitutsiooni, kuritegevuse, asotsiaalsuse ja rasside mõiste. Eugeenikud ületähtsustasid bioloogilist ettemääratust. Eeldati, et lisaks füüsilistele ja
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
