Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile
Kultuuriantropoloogia 2011 sügissemester Kohustuslik kirjandus: 1) Vikerkaar 4-5/ 2007, lk 64-77, 132-165 2) Marcus, G. ja Fischer, M. 1996 Anthropology as Cultural Critique. An Experimental Moment in the Human Sciences. Chicago: University of Chicago Press. II ptk, lk 17-44 3) Honko, L. & Pentikäinen, J. Kultuuriantropoloogia, lk 90-103 Antropoloogia teadus inimesest, uurib nii eelajaloolist kui modernset inimest ja tema eluviise. Anthropos - inimene. Antropoloogia on inimest kui liiki ja selle arengut ning inimese kultuurikäitumist ja kultuure uurivate loodus,- humanitaar-, ühiskonnateaduste üldnimetus. Eesmärk anda süsteemset, võrdlevat teadmist maailma rahvaste, kultuuride kohta. R. Girtler: Kindlasti ei ole kultuuriantropoloogia primitiivsete rahvaste uurimine. G. P. Murdock: võrdlev teadus, mis üheskoos sotsioloogia ja psüholoogiaga üritab hõlmata inimese erinevaid käitumismustreid.
Eesti ajalugu jaguneb muinasajaks (8,f at e.Kr.) ja ajalooliseks ajaks. Muinasaeg on periood inimkonna ajaloost, mille kohta puuduvad ajaloolised allikad. 1227 (13. saj algus) Muistne Vabadusvõitlus eestlased. Ajalooline aeg jaguneb vanaajaks, keskajaks, uusajaks, tänapäeva lühiajalooks. Ajaloo allikad on: kirjalikud (kroonikad), suulised ja esemed (materiaalsed allikad). Esiaja uurimisel on abiks arheoloogia, täppis- ja loodusteadused, antropoloogia, etnoloogia, numismaatikud. Kiviaja kultuurid TÖÖRIISTAD TEGEVUSALA PÄRITOLU KOMBED, USKUMUSED Kunda kultuur Kivist, luust, Kalapüük, Euripiidne - sarvest, puust, hülged, koprad. kivikirved, Jaht, korilus. talbad
vahet. Kuid nüüd ei ole seal enam olulist vahet. Kasutatakse ka etnoloogia termineid. Antropoloogia traditsiooni jaoks koosneb kultuuri uurimine kolmest etapist: etnograafia (andmete kogumine, rahva grupi kohta); etnoloogia (analüüsi etapp, võrreldakse teiste rahvastega jne), antropoloogiaks saab see kui sellele lisatakse teoreetiline üldistus, lõppeb mingi teoreetilise mõtisklusega. Samuti nähakse folkloristikat kui üht antropoloogia osa. Esteetiline antropoloogia. Kõik on peaaegu üks ja sama. Olemuslik vahe, kuida need on kujunenud. Etnoloogia on kujunenud rahvusliku produktina. Laiem poliitiline, sotsiaalne funktsioon oli näidata, et arenevatel rahvastel on eneseteadlikus, põhjendati mingit rahvust. Uurijad ütlesid, et mingi kultuur on rahvakultuur, nt Eestis, eeskätt levis taoline käsitlus Ida-Euroopas. Kasvas välja eelkõige rahvusliku põhjendamise kontekstis.
dalai-laama, Kolme Koka kook, Venemaa Energiapoliitika Instituut, saksa kirjandus, rahvusvaheline üliõpilaste päev, Isamaa ja Res Publica Liit, Hiina linnugripp, Makedoonia skulptuurinäitus Otepääl. 4.viga, lipsata, kindel, kiidavad, vigu, eitea, seda, teha, seda, tahate, see, raiunud, väita, saab, sõnum, oodatud, ühiskond, tuleb, sõbralik, inimene, pole, inimene, giid, eesotsas, loodusest, pidurdada, tehnikast. 5.Pärnu X visuaalse antropoloogia filmifestival, lõunaeesti murdeline piibel, suur reede, vanarooma kirjandus, Lev Tolstoi romaan ,,Sõda ja rahu", jõululaupäev, 2.maailmasõda, Teine maailmasõda, Kesk-Kaare tn, Eesti Televisiooni saade ,,Aktuaalne kaamera", Välis- Eesti, väliseesti kirjandus, Taani kuninga aed, Valge Roosi suurristi esimese klassi teise järgu orden, Läti Vabariigi sotsiaalminister, Eesti Üliõpilaste Selts, Maarjamaa Risti orden.
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...
käia ära poole jalaga teispoolsuses. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub “füsioloogiaks” ja “hügieeniks” (lk. 24-5). Millised on tema “hügieeni” põhimõtted? Hügieeniks nimetab Nietzsche Buddha õpetusi mille kohaselt tervenemiseks tuleb kõige pealt vabaneda vimmast erinevate asjade üle. Füsioloogiaks peab ta aga sõprust, mis vabastab inimese vaenust. 3.Nädal 1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofia haru, mis uurib inimest ja tema loomuse koostist. Üritades leida selliseid mõistuse omadusi, mis rakenduksid kõikidele inimestele. Filosoofiline antropoloogia jaguneb erinevate paradigmade järgi rühmadeks. Need on etoloogiline, voluntaristlik, eksistentsialistlik, klassikaline, kristlik, romatismile omane strateegia,
Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondlikku olevust ja kultuurikandjat (inimese bioloogiline päritolu, inimene kui sotsiaalne olend, tema iseärasused ja põlvnemine) - Antropogenees (ehk inimese põlvnemine) – antropoloogia haru, mis uurib inimese teket ja põlvnemist, pole ajalooteaduse haru Tuntuimad arheoloogilised mälestusmärgid maailmas: Vaarao Tutanhamoni hauakamber Egiptuses Uri tsikuraat (astmikpüramiid) Iraagis
Carl Schmitti riigifilosoofiline õpetus. Akadeemia, 6, 1326] Analoogia ulatub teoloogiast poliitiliste vormideni,mis on kindlaks määratud riigiõigusega. Ühiskonna seesmine kultuurilis-metafüüsiline struktuur saab aluseks juriidilise vormi kujundamisele. Ajastul, mis on sügavalt läbi põimunud (õigus)positivismist ja tõrjehoiakust kõige metafüüsilise vastu, püüab Schmitt keskenduda vaimse seisundi tähtsusele poliitilises korras. [Samas, 1327] Poliitiline antropoloogia Schmitti kristliku hoiaku taga võib aimata antropoloogilisust. Ta on veendunud katoliiklane, kuid tema ideed ja hoiakud ei järgi valimatult Rooma kiriku ametlikke dogmasid. Sellele vaatamata on katoliiklik pärispatu dogma oma antropoloogilises ulatuses kogu Schmitti loomingut läbiv mõte. Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti
Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall frenoloogiale kaudselt alusepanija aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks
diakroonia aga ajalooline areng. Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse
• Personaali poolt antud abist ei piisanud nende laste aitamiseks, kellel oli teistsugune kultuuritaust ja eluviisid • Psühhoanalüütilised teooriad ja teraapiameetodid ei tundunud mõjuvat, lastele, kes olid olulistes sidemetes oma kultuurikeskkonnaga • Personal ei tundunud teadvat midagi olulist laste kultuuritaustast VASTUSTE SAAMISEKS OMA KÜSIMUSTELE • Otsustas ta sooritada filosoofia doktori õpingud kultuuri- ja psüholoogilise antropoloogia alal Washingtoni ülikoolis Seattles • Doktoriväitekirja jaoks uuris Uus-Guinea idapiirkonna kiltmaal asuvat gadsup-hõimu • Tegi entofraafilise ja etnoõendusteadusliku uurimuse kahest külast • Tulemused – kultuuride erinevused, erinevused läänemaailma ja mitteläänemaailma kultuuride õendushooluses ja tervishoiukäitumises AVALDATUD RAAMATUD • 1950-1960 aastatel “Nursing and Anthropology:Two Wordls to Blend”
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a
Kuidas avaldusid külma sõja vastuolud kultuuris Esimene konflik, millest sai ,,külm sõda" alguse, loetakse Berliini blokaadi 1948-1949 aastal. Selle käigus NSVL lõikas Lääne-Berliini 324 päevaks ära välismaailmast. St elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel viisil põlvili suruda ning endaga liita. Külma sõja põhirelv on tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Külma sõda avaldus mitmel erineval vormil: ideoloogiliselt, kultuuriliselt, propagandistlikult, majanduslikult ja sõjaliste konfliktidega. Külma sõjaga kaasnesid muutused kõigis ühiskonna valdkondades kuid millised olid peamised muutused kultuuris ? Legendaarseks oli muutunud popkunst, millele pani aluse reklaamikunstnik Andy Warhol. Tänu reklaami ja popkunsti heaolu suurenemisel kasvas plahvatuslikult meelelahutustööstuse turg. Hoogsalt hakkas arenema televisioon 1953a. Saadeti USAs eetrisse e...
vajadustest, elukogemustest ja väärtushinnangutest · Organisatsioonides esilekerkivatel probleemidel pole ühest ja ideaalset lahendust, tuleb leida probleemide tekkepõhjused ja kavandada edaspidist tegutsemist. Organisatsioonilise käitumise mõiste · Organisatsiooniline käitumine on teadus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid · On seotud inimest käsitlevate sotsiaal- teadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia Organisatsioonilise käitumise eesmärgid · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes · Saada aru, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng · Inimajaloo algul alluti kõige tugevamale · Esimestes organisatsioonides valmistati
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
1834. aastal asus Baer Peterburi; samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide hulka kuulusid embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia, etnograafia, antropoloogia ja geograafia. Oma elu erinevatel perioodidel oli ta huvide kese erinev -- Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Ta uuris muu hulgas Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjustavaid faktoreid. Ta oli bioloogilise aja käsitluse üks alusepanijaid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta
Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab kõige selgemini nägemus kodumaast. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teosed "Maa lapsed" (1965) "Laulud tüdrukuga" (1967) "Avalikud laulud" (1970)
Curie olevad käinud USA ringreisil, et koguda raha oma laborisse raadiumi ostmiseks. 4. Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes. Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel. 5. Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt. Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid ,,pehmetes" teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia, võib-olla isegi keemia. 6. ,,Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest", mis aitaks kaasa suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias. Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine kultuuriliselt mehelikke atribuute - emotsionaalne irdumine, intellektuaalne
15.2 Rahvastikuprotsessid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 15.2.1 Religioonid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 63 5 Osa I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 Peatükk 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. Mis on etnoloogia? Etnoloogia, antropoloogia, etnograafia: P-Ameerika ja Euroopa teadustraditsioonide võrdlus. Antropoloogia — teadus, mis käsitleb inimlaste ehk hominiidide teket ja kujunemist ning praegusaja inimeste piirkondlikke, etnilisi, ökoloogilisi, kutsealaseid ja ras- silisi jm rühmi. Et inimene kuulub zooloogilisse sÜsteemi, võib a-d pidada ka zooloogia haruks. Sõna Antropoloogia tuleneb kreekakeelest — inimest uuriv teadus.
Uued suunad eetikas · eetika kui pidevalt edasiarenevat, teiste inimestega ühist olevat ning nendest sõltuvat protsessi, mille käigus toimub alternatiivide kaalumine, võimalike tagajärgedega arvestamine ning nende vaagimine · Eetiline tegevus on selline, mis on sellel kindlal tegijal kõige parem antud oluorras teha · Keskne küsimus: Kuidas peaks inimene Eetika antropoloogiline alus · Kehtestada eetilisi norme kultuurilises kontekstis ei ole mõistlik · Antropoloogia uurib asju, mis on ühised meil kõigil · Inimene, kui universaalne struktuur · Struktuuri "sisu" isiksuse omadused, kultuurilised omapärad, positiivsed ja negatiivsed kogemused K T e u li E ts n e u Kultuur e d u s r Teised i Ühiskon e inimese n d e i m
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline
näiteks teistes, erineva sisekultuuriga organisatsioonides töötavate inimeste mõttemaailma ja käitumismalle. Gert Jan Hofstede, raamatu „Kultuuri uurides“ põhiautor, on lisaks infotehnoloogia vanemteaduri ametile Hollandi Wageningeni Ülikoolis ning külalislektori kohale Londoni majanduskoolis ka kultuuridevahelise suhtlemise koolitaja ja õpetaja. Oma elu jooksul on ta liikunud mitmete teadusdistsipliinide piirmail, kogunud teadmisi nii bioloogia, antropoloogia, sotsiaalpsühholoogia kui ka majanduse vallast ning toonud need suhtlemise konteksti. Gert Janil on doktorikraad tooteplaneerimise alal, mille ta sai Wageningeni Ülikoolist. Paul B. Pederseni pikk ja märkimisväärne karjäär hõlmab muu hulgas selliseid valdkondi nagu nõustamiskoolitus, kultuuridevaheline psühholoogia, kommunikatsioon, kultuurierinevuste koolitus, rahvusvaheline haridus ja konstruktiivne konfliktilahendus. Paulil on doktorikraad Aasia kultuuride alal
6. Valga Keskraamatukogus leidub ,,Eesti Filmiklassika" filme 45 tk. Sarjaandmed: Eesti Filmiklassika, ühik: kombineeritud auvis, kogu: Valga Keskraamatukogu. 7. Ajavahemikul 2010-2015 UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus. Agressiivsus: teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks. Inimeste veenmine: asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele. Keha ja tema isiksus: psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail. Psühholoogia alused Sinu tark laps: mida peab iga lapsevanem teadma lastekasvatusest ja suhetest lapsega 21. Sajandil Sõbraks olemise kunst Ära kasva suureks: kuidas olla õnnelik ja täita oma unistused Formuleering- Liik: (UDK) 159.9, ilmumisaasta: 2010-2015, ühik: raamat, kogu: Valga Gümnaasiumi raamatukogu. 8. Maarja Lõhmus on kirjutanud raadioajakirjanduse teemal.
Sterilisatsioon kõikide elusorganismide ja spooride hävitamine ,nt auru või kuiva kuumusega autoklaavimisel); Disinfektsioon enamike bioloogiliste organismide eemaldamine; Sanitisatsioon enamike patogeensete organismide eemaldamine; Antisepsis bakterite arvu vähendamine erinevate ühendite abil nahal ja kudedel. Puhas stabiilne õhk500….5000 neg, iooni/ cm3 Negatiivne ionisatsioon on parem Talvel 20 suvel 26 kraadi õhu temperatuur rumides Antropomeetria- on antropoloogia osa, mis tegeleb inimese keha mõõtmiseda. Ergonoomia, toetudes antropomeetria andmete, suunab sedamete ja töövahendite loomist, et luau tingimused efektiivseks tööks ning sobivaks masina kasutamiseks.
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus.
lõppevad otsa. · Prognoositakse, et elanikkond paisub 9 miljardini. · Aastas suureneb elanikkond 71 mln inimese võrra. (~1 kg sealiha juurdekasvuks on vaja 10 kg riisi) · Suurim katastroof USAs, kus elanikkond on 4% maailmast, tarbimine 30 % energiast (naftapõhine), 250X rohkem kui India, India elanikkond on 1/6! LKB valdkond: (noor teadus, 80ndatest) · Ökoloogia · Biogeograafia · Rahvastiku geneetika · Sotsioloogia · Antropoloogia · Filosoofia · Majandusteadused · Jpt teadused Ökoloogia uurimisvaldkonnad: · 1866ndal. E. Haeckel (1834 1919). Teadus organismine ja teda ümbritseva KK vahelistest suhetest. Elusorganismide koduteadus. ( kr. K. Oikos kodu ja logos teadus) · 1972ndal Krebs. Uuris neid vastastikkuseid suhteid, mis määravad ära org-de leviku ja arvukuse. Keskkond-organismide ümbristev keskkond koosneb välistegurite kogumist, st
Küllaltki universaalne on negatiivne suhtumine homoseksualismi. Samas seda, mida homoseksualismiks peetakse, võib olla küllaltki erinev. Indoneesias kastreerimata pulli keha sööjat peetakse homoseksualistiks. Eriti ranged ollakse nendes ühiskondades, kus on keelatud abort ja lapsetapmine; kus on vajadus rahvaarvu tõsta. Kohtades, kus on tõsine toidunappus, on homoseksualism sallitud. Iga käitumine on kultuurilises fääris konstrueeritud. Antropoloogia seisukohalt ei astuta kummalegi poole. Naturistid - mehed ja naised on looduse poolt nii erinevad ning kultuur järgib seda, mis looduses on ette nähtud. Konservatiivne lähenemine. Nurturistid - inimesed sünnivad tühja lehena; soolised erinevused on marginaalsed. Soorollid on õpitud; kogu ühiskond suunab ja ootab, et inimesed käituks vastavalt enda soole ja õpiks kuidagi kõik peaks toimima. Universaalsed või väljakujunenud
nt sakraalne/profaanne, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv Mittesensoorsed – kommunikatsioon/mittekommunikatsioon, mesi/tubakas .. Neoevolutsionism, kulruurimaterialism – kultuuri evolutsioon väljendub töösse rakendatud energia suurenemisega ajaloos, tehnoloogia määrab kultuuri. Leslie White. Interpreteeriv antropoloogia e sümbolanalüüs – Nähtustele omistatud kultuurilised tähendused omavad ühiskondlikku mõju. Victor Turner Representatsioonikriis – Keskendumine kirjelduspraktikatele Refleksiivne pööre – kuidas uurija saab kaasa aidata sellele, et tema uurimust saaks adekvaatselt mõista. Positivism – 19.saj arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Autoetnograafia – enda uurimismeetodi uurimine
sünd, surm, pulm) enamasti näitena käsitletakse? A.) Õigussotsioloogia B.) Evolutsionism C.) Kinkimine D.) Majandusantropoloogia E.) Sugulussüsteemid F.) Konfliktiteooria 4p. Märkige, milline väide seostub pigem sotsioloogilise või kultuuriantropoloogilise uurimistraditsiooniga: A.) Uurimisobjektiks on peamiselt kaasaaegne lääne ühiskond: Sotsioloogia B.) Uurimisobjektiks on olnud peamiselt mittemodernsed, väiksemad kogukonnad: Kult. antropoloogia C.) Uurimismeetod eeldab pikemaajalist osalemist uuritava kogukonna elus: Kult. antropoloogia D.) B.Malinowski, M. Mead, C. Levi-strauss on seotud pigem: Kult. antropoloogia E.) M. Weber, T. Parsons ja R. Merton on seotud pigem: Sotsioloogia 2p. Millist ühiskonnatüüpi võib iseloomustada teistega võrreldes kõige egalitaarsemana ning kõige madalama tsentraliseeritusega? A.) Demokraatlikud riigid B.) Kuningriigid C.) Vabariigid D.) Salgad (kütid-korilased) E
SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teadus kasvab välja argiteadusest. Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide: Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks” Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail” Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhiseid jne). Kataloog on väga mugav ja hea
Filmaklaasika“ leidub Valga Keskraamatukogus. 10. Mitu ajavahemikul 2010-2014 ilmunud raamatut UDK liigiga 159.9 leidub Valga Gümnaasiumi raamatukogus? Millest need on? Tooge mõni näide. Leidsin ajavahemikul 2010-1014 6 raamatut. Annan esimest 3 näide: Juul Jesper „Agressiivsus : teejuht agressiivsete laste ja noorte paremaks mõistmiseks” Talis Bachmann “Keha ja tema isiksus : psühholoogiline antropoloogia füüsilise isiksuse uurimismail” Talis Bachmann “Psühholoogia alused” 11. Kas Valga maakonna raamatukogudes leidub materjale, mis on kirjutatud Maarja Lõhmuse poolt raadioajakirjanduse teemal? Kui jah, mida leiate? Maarja Lõhmus “Toimetamine : kas looming või tsensuur” 1999 Valga Keskraamatukogu 12. Kas ja milline on teie varasem kokkupuude RIXWEB-iga? Hinnake kasutatud kataloogi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused, juhiseid jne). Kataloog on väga mugav ja hea
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
Maria Montessori (1870-1952) Kristin Parm 11.Klass KSG Maria Montessori Sündinud 31. augustil 1870 Itaalias Suri 6. mail 1952 Hollandis Ta oli itaalia arst ja pedagoog, kes on tuntud eelkõige Montessori pedagoogika väljatöötajana. Kogu oma elu vältel oli Maria sügavalt usklik katoliiklane Elust Kui Maria sai 12-aastaseks, kolis perekond Rooma. Vanemate soovil pidi Mariast saama õpetaja. Maria seevastu huvitus matemaatikast ning otsustas saada inseneriks. Aastal 1890 lõpetas ta Roomas noormeestele mõeldud loodusteadusliku kallakuga tehnikakooli. Õpingute käigus tekkis Marial huvi bioloogia vastu ning ta otsustas õppida arstiks. ... Aastal 1892 võeti ta vastu Rooma ülikooli meditsiiniteaduskonda. 1896. aastal kaitses doktoritööd teemal "Tagakiusamis...
Sissejuhatus looduskaitsebioloog iasse Ülle Irdt MHG 2010 Looduskaitsebioloogia Uurib kogu eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi Looduskaitse või keskkonnakaitse? On interdistsiplinaarne teadus Bioloogia eriteadlased, looduskaitsjad, ökonoomia, antropoloogia, inimgeograafia, klimatoloogia jne teadlased Teoreetiline teadus Looduskaitsebioloogia Inimene eksisteerinud juba ~4 milj. a. Ürginimese roll looduses oli väike Looduse tugevam mõjutamine sai alguse: Paiksuse tekkega Põldude rajamisega Suurte asualade tekkega Ühendusteede rajamisega Tööstuse kujunemisega Vajadus liikide kaitse järele! Eesmärgid
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
eeskujuks. 1740. aastal asus ta õppima Leibnizi ja Wolffi filosoofiat ning Newtoni matemaatikat kohalikus ülikoolis Martin Knutseni juhendamise all. 1755 sai ta samas ülikoolis lektoriks ja 1770 professoriks. Kant oli keskajast alates esimene suur filosoof, kes töötas ülikoolis õppejõuna. Tema vaimsed huvid olid väga mitmekesised: puhtfilosoofiliste distipliinide kõrval matemaatika, füüsika, füüsiline geograafia, antropoloogia, usu- ja kunsti- filosoofia, poliitika jne.- ja igal alal leiame tema juures uusi tähtsaid, sagedasti geniaalseid mõtteid, uusi viljakaid vaatekohti ja probleemi seadmisi. Tsitaat: ,,Ma ei ole geeniuste jaoks: nemad rajavad endale ise teed, kuid ka mitte lollide jaoks: nende pärast ei maksaks end pingutadagi, vaid nende jaoks, kes on vahepeal ning tahavad ennast ette valmistada tulevaseks elukutseks." Kant oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur
keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist. Eliade, Mircea Rumeenia päritolu usundiajaloolane ja romaanikirjanik. Tuntud usundiloo uurijana. Leidis, et religioon on kultuuri tekkimise eelduseks. Foucault, Michel prantsuse filosoof; palju mõjukaid töid. Prantsuse stukturalismi peaarendaja. Frazer, James inglise etnoloog. Mütoloogia uurija, peetud ka üheks moodsa antropoloogia isaks. Tema teos ,,Kuldne oks", mis sisaldab mütoloogilist ja etnograafilist materjali on edasi arendanud teadust ja kirjandust. Tuntud peamiselt algse ühiskonna, usundiloo ja kombe uurijana. Frege, Gottlob saksa matemaatik, loogik, filosoof; peetakse matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. Peetakse suureks loogikuks. Tõi välja sõnad Bedeutung (tähistatu) ja Sinn (märgi tähendus). Freud, Sigmund Austria psühhiaater; psühhoanalüüsi teooria ja metoodi rajaja
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse...
veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega. Animism ja religioon
Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei pruugi alati lihtne olla, need vajavad aega ja vaeva. Samuti ei jää traditsioonid alati oma
7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu looduse ringkäik, millel on parimad eluaastad ja mis lõpuks närbuvad. Käsitleb ta kokku 8 suurt kultuuri/tsivilisatsiooni. Kultuuri all peab ta silmas samuti kõrgkultuuri. Läänemaailma ehk õhtumaa tipphetkeks peab ta 18.sajandit. 8. Mida uurib ajalooline antropoloogia? [Kultuuriajalugu, lk 144] Ajalooline antropoloogia uurib “ajaloolist teist/võõrast”, taotledest võõraste rahvaste ja kultuuride praktikate, tavade ja uskumuste kirjeldamist ja tõlgendamist. Võõra defineerib kas geograafiline, kultuuriline või ajaline distants oma vaatepunktilt. Kasutusele võetakse nii ajaloo, kui ka antropoloogia uurimismeetodeid. Eelkõige on rikastanud antroploloogia kultuuriajalugu.
Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a. rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguks - religioon on ühiskondlik nähtus, osa kultuurist (!) - inimkonna arengul on iseseisev tähendus Püüd teistsugust maailma mõista teiste kultuuride uurimine Suunatud uurimine 19. saj Maailma eri paigus loodi kultuuri erinevalt. Miks esineb religioon kõikides ühiskondades? Religioon on universaalne nähtus. 19. saj võeti eesmärgiks uurida kõiki maailma rahvaid (kultuuriuurijad) (kas erinevused on detailides või on nt põhimõtteliselt erinevused) 2...
49. Etnotsentrism – tendents pidada enda kultuuri paremaks ja vaadelda teisi kultuure enda mõõdupuu järgi 50. Emic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse ühiskonnaliikmete kirjeldustele, seletetekse kultuuri seestpoolt vaadelduna 51. Etic – uurimisstrateegia, mille puhul keskendutakse sellele, mida uurija tähtsaks peab, kirjeldus ei pruugi sarnaneda inimeste endi kujutelmadele, aga tulevad välja kultuurierinvused sest uurimismeetod on rangelt määratletud 52. Antropoloogia - teadusharu, mis uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist 53. Etnoloogia - uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. 54. Positivism – 19. sajandil arvati, et ühe teadusliku meetodiga saab uurida kõiki reaalsuse valdkondi. Eesmärgiks oli luua neutraalne ja objektiivne teadmine
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle lõpetamist, astus ta New Yorgi linna Kolledzisse, kus õppis kirjanduse ja teaduse erialal. Teda huvitas psühholoogia ja ta jätkas oma õpinguid Columbia ülikoolis, kus algselt huvitas teda rohkem antropoloogia kui sotsiaalpsühholoogia. Asch sai magistrikraadi 1930 aastal ja doktorikraadi 1932 aastal. Asch oli 19 aastat Swarthmore College´is psühholoogia professor. Ta sai kuulsaks konformsuse eksperimendiga 1950. aastatel. Konformsus tähendab, et inimesel on kalduvust grupi survele alluda ja oma tõekspidamistest loobuda. Tema eksperimendid tõid välja sotsiaalse surve mõju inimesele. Sotsiaalse surve mõjul võib inimese panna ütlema seda, mis on tegelikult vale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
