......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1. Eestis ei paljandu aluskorra kristalsed kivimid, sest seda katab pealiskord 2. Eesti alal ei leidu settekivimeid devoni ajastust kuni kvaternaarini, sest sel ajal oli Eesti valdavalt maismaa ning allus kulumisele 3. Tuntuimad devoni liivakivipaljandid Eestis on: Kallaste paljand (kõige pikem) ja Härma Mäemine müür (kõige kõrgem) 4. Pinnakate on oluline sest see mõjutab vee keemilist sisaldust, selles tekib muld, selles kasvavad taimed ja ............................................ Majandustegevus: pinnakattest saadakse enamus ehitusmaterjale, selles kasvavad inimesele vajalikud puud ja taimed, põllumajandus 5
orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastuse tohter"). Kohtumine Molière'iga pani aluse uue zanri komöödiaballeti tekkele.1660.aastal sai Lullyst kuningaperekonna muusikaõpetaja ja talle allus ka kogu õukonnamuusika. Kuninga balletivaimustuse raugemisega pühendus Lully ooperite kirjutamisele. Süvenesid ka Lully tervisehädad, mistõttu pärast 1670. aastat ta enam tantsida ei saanud. Pereelu Jean-Baptiste de Lully abiellus oma sõbra ja kolleegi Michel Lambert'i tütre Madeleine Lambert'iga. Tema vabameelsus põhjustas õukonnas alatihti intriige ning pingelised olid suhted ka kuningaga, ent tänu oma talendile Lully viimase ebsoosingusse ei sattunud. Lullyl
NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel kohtadel partei ja riigivõimuorganites,
Andameid koguti ühiseks tagavaraks, kuid ka iseenda huvides. Ollakse veendunud, et just seesugusest kihistunud ühiskonna pärast ja tänu kirja kasutuselevõtmisele kujunes välja riik. Teadlastel on tsivilisatsioonide tekke võimalikeks põhjusteks kujunenud välja kaks versiooni. Esimese versiooni kohaselt usutakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult. Osavamad ja asjalikumad individuaalid plaanisid sõjategevust, lahendasid naabrite vahelisi suhteid, klaarisid tülisid ning kõikke muud mis oli kogu ühiskonna heaoluks ja vajas kordineerimist. Väga oluliseks tegevuseks võis olla näiteks tagavarade soetamine ja nende väljajagamine ikaldus-aastatel või suure hulga inimeste mobiliseerimine niisutussüsteemide ehitamiseks. Niiviisi aastasts aastasse ja põlvest põlve täites ühiskonna huve tõusis nende eneste
Nad tungisid oma süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. Enne, kui tõhusam rüütlivägi kokku koguti, jõudsid nad saagiga juba lahkuda, jättes maha hulga tapetuid ning rüüstatuid asulaid. 3. Alateema(laevad, ühised laevastikud, meresõiduoskused) Viikingid sõitsid oma pikkadel, hea läbivuse ja manööverdusvõimega laevadel piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule, olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata suutsid pikemat aega koos püsida ja edukalt tegutseda. Selline laevastik sõdis XI sajadkil aastakümneid vaheldumisi Inglismaa ja Prantsusmaaga, rünnates seda maad, kus kohalikud valitsejad suutsid parasjagu vähem vastupanuosutada. Viikingilaevadest on
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal alanud Teine Maailmasõda oli tunduvalt ohvrite-ja purustusterohkem kui ükski varasem sõda. Sõda kestis 6 aastat ning lõppes 1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõ...
Ta oli hiilgav kõneleja ning massidega manipuleerija, kes suutis vajaduse korral oma tegelikke kavatsusi osavalt varjata. 4. Leidke 5 iseloomulikku joont, mis iseloomustas Hitleri Saksamaad. - Juutide tagakiusamine (Holokaust) - Rassiliku puhtuse tagamine (Aarialased olid tähtsaimad (valge nahavärv, heledad juuksed, hele silmavärv jne)) - Riigis tegutses kaitseorgan SS (sks.k. Schutzstaffel - kaitsemalev) ja riiklik salapolitsei Gestapo, kes allus SS-ile. - Äärmiselt agressiivne ja jultunud välispoliitika. - Tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine 5. Kas natsionaalsotsialistlikul Saksamaal oli turumajandus? Põhjendage oma vastust. Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ei olnud turumajandust, sest turumajanduse üheks põhitunnuseks on majandusvabadus, kuid Natsi- Saksamaal kontrollis riik (Aadu) majandust täielikult, suunates majandusliku tegevuse Saksamaal sõjalise võimsuse tõstmisele.
Lõpuks suutsin ma leida Hesse lausetes ilusa kõla ja lendlevuse ning armusin ka temasse. Mulle meeldib see koht, kus Harry kohtab baaris üht tüdrukut. Harry oli äärmiselt väsinud ning lasi tüdrukul end vabalt käsutada. Ta tegi tol õhtul (ja ka edaspidi) meeleldi kõik, mis tüdruk temalt palus. See õhtu oli õhtu, mil Harry kodus enesetappu sooritada tahtis. Ta ei suutnud koju minna ning tüdruk niiöelda päästis ta enesetapust. Ma saan aru, miks Harry hea meelega tüdrukule allus. Teiste soove on palju lihtsam täita, sest nii ei pea sa ise mõtlema ega vastutust võtma. Lihtsam on kellegi teise pilli järgi tantsida, kui ise tants välja mõelda ning ette kanda. Vähemalt võib nii tunduda. Mulle meeldis ka selle tüdruku otsekohesus, kuidas ta Harry silmakirjalikkust Harryle mainis, selle pildi suhtes, mida ma enne mainisin. Harry olevat väga enesekeskne, kui ta arvab, et see kuidas tema Goethet nägi, on just see milline Goethe päriselt oligi.
Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: See teos, ,,Mäeküla piimamees", meeldis mulle väga. Tavaliselt ei istu mulle väga teosed, kus käib juurdlus inimese hinges, kuid siin oli seda põnev lugeda ja jälgida. Kuidas üks noor naisterahvas suudab ennast nii iseseisvaks ja sõltumatuks muuta, eriti veel tollel ajal, kus peres oli võim ja korraldused meeste käes. Kus naine allus mehele nii nagu mees seda soovis. Aga Marist kasvas välja hoopis teine naine lõpuks, kui ta oli alguses olnud. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Selle teose juures pani mind kaasa mõtlema see, et kas tollel ajal olidki, siis kõik inimesed niiöelda ainult raha ja rikkuse peal väljas. Et sa oled selle nimel kõigeks valmis, et vaid sinu enese unistus täituks, aga see mida tunnevad teised inimesed, see pole enam üldse oluline
1. Balti kubermangude valitsemiskorraldus. · Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga.
sõjaväes ning osalesid rahvakoosolekutel. Rahvakoosolekute kõrval olid ka nõukogud, millel oli tihtipeale otsustav sõna ning mis koosnes rikastest ja tähtsatest kodanikest. Sparta riik Keskus Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda lisaks Lakoonikale ka alistatud naabermaakond Messeenia. Sparta kodanikele spartiaatidele, allus ülejäänud elanikkond Lakoonia elanikkond ehk perioigid (isiklikult vabalt mittekodanikud) ning orjastatud Messeenia elanikud ehk heloodid. Riigi eesotsas oli kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Riiki juhtis ka 30-liikmeline üle 60-aastastest koosnev nõukogu. Igal aastal valiti ka viis efoori, kes kontrollisid võimukandjate tegevust. Otsuseid langetati spartiaatide koosolekul.
eKr kuningas Menes. jumalate vahendaja. · Ühiskonna ja looduse korraldu · Hiline periood u 1075-525 eKr · Menes rajas ka Memphise egiptlaste meelest lahutamatul · Sellest ajast allus Egiptus seotud. · 525 a eKr langes 2 saj. Pärsia piiramatu võimuga kuningale. · Kõrgem ametnikkond mood võimu alla · Hakati vaske kasutama, kuid see ülikutest. ei tõrjunud välja kivist tööriistu. Teaduse areng Religioon, usk hauatagus
6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku. 14. Jäälahing-5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Aleksander Nevski sõjaüksuste vahel. 15
· Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.
· Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister. 2) Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.
Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e. Bütsants (pealinn Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma (pl Rooma) Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon, nimetati Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm,
aru anda. Ajaliku maailma lõpp, alles jäävad taevariik õigetele, põrgu hukatus patustele. · Puhastustuli tuli, kus patused oma pattude lunastamiseks viimse kohtupäevani piinlevad. · Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud. Ristimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULÕHE. Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054. saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Seal toimunud tüli tulemusel panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Kirikulõhe e. skisma LÄÄNE KIRIK IDA KIRIK
Fausti ka veenda, et kõik baseerub loomsel instinktil. Faust ei leia kogu teose jooksul meelerahu ega tõde, mida oli otsinud ning peab pidevalt pettuma, kuid võrreldes tema meeleseisundiga enne lepingu tegemist, siis kuradiga seltsides ta mingi rahulolu siiski leiab ning enesetapumõtteid enam ei teki. Ta suudab isegi armuda. 2. Margareta ja Faust on väga erinevad. Margareta on väga noor, kogenematu ja kergeusklik neiu. Faust on vana, elukogenud ja elust tüdinud teadlane. Margareta allus täielikult oma emale ja käitus vastavalt tolle aja kommetele, allus enne Faustiga kohtumist normidele täielikult. Faust oli vabameelsem, riskialtim. Suur erinevus nende vahel oli usk. Margareta oli sügavalt usklik. Allus reeglitele, käis kirikus. Käis pihil isegi siis, kui pattu ei olnud teinud. Kuna ta oli nii puhas ja süütu, siis ei saanud kurat talle midagi teha ega teda mõjutada. Faust aga oli usu jumalasse kaotanud. Ta ei saanud kunagi meelerahu.
eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per. u 20001650a. ekr maa uuesti ühtseks riigiks, loodi elukutseline sõjavägi. pärast seda taas jagunes. Uue riigi per. u 15501075a. ekr taas ühtne riik, hobukaarikute kasut., vallutas teisi maid, sai tõeliseks suurriigiks, tõusis preesterkonna tähtsus hilisel perioodil võim sageli võõrmaa valitsejate käes. 525a
Eesti Vabariik (1920. 1940.a) 1. 1920. a põhiseadus (sisu, kelle poolt vastu võeti, vead ja liialdused) SISU: 15. juuni 1920. a võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus Asutava Kogu poolt; Kõrgeima võimu kandjaks sai rahvas, kes viis võimu ellu: valimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Riigipea/presidendi ametikoht puudus. PUUDUSED: Rahvahääletust või rahvaalgatust kasutati harva, kuigi rahvale kuulus kõrgeim võim. Puudus presidendi ametikoht. Riigivanem ei täitnud võimude vahel tasakaalustavat rolli. LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate ar...
töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud. Totalitaarne- riigivorm kus on võim juhi ja sõltlaste käes, kontroll inimeste elu üle, hirmuvalitsus Mein Kampf- hitleri raamat, mille ta vanglas kirjutas. Führer-füürer, SM diktaator Duce- juht, Itaalia diktaator SS-kaitsemalev, hitleri võimu tugisammas Gestapo-riiklik salapolitsei, allus SS-ile Aaria rass- saksa rahvus, mida hitler pidas teistes paremaks ja ta tahtis seda säilitada iga hinnaga. Isikukultus-ühe isiku meeletu ülistamine Industrialiseerimine-rasketööstuse , eriti sõjatööstuse arendamine Kollektiviseerumine-1932 ühismajandite loomine Suur terror NSVL-1934 parteiaparaadi puhastus. Hegemoon- mingi ala mõjuvõimsaim riik. Sakslaste eluruumi teooria- aaria rassil peab olema eluruumi, kui seda ei ole tuleb seda võtta teiste rahvaste arvelt.
On olemas ütlus "Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes sa ise oled". Nii väljendub ka Sass Henno raamtus "Mina olin siin", kus peategelane Rass leiab end ümbritseva ühiskonna mõjul sisse mässituna mitmetesse probleemidesse. Rassi unistus oli saada arstiks, kuid unistus hakkas vähehaaval hajuma, kui tema vaesus ja lapsepõlveaegsed sõbrad viisid ta sügavamatesse probleemidesse, nagu varastamine, pettused ja narkomaania. Ta allus end ümbritseva ühiskonna probleemidele, tema otsused olid muutunud ükskõiksemaks ja hooletumaks. Ta unistused olid küll suured, kuid isiksus liiga nõrk, et ümbritsevale elule vastu astuda ja unistus täita. Ta ei leidnud pääsu rõhuvast elust ning kohanes suruva ühiskonnaga. Usun, et ühiskond on võimeline isiksust oma surve all hoidma. Selleks piisab nõrgast isiksusest, kes ei suuda vastu astuda sellele, mis teda ümbritseb. Paratamatu
Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja ÜlemEgiptuseks. Alam moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Kõik mis jäi selle vahele oli Ülem.Vihma ei sadanud üldse ja põlluharimine oli võimalik üleujutustele, millest jäi maha viljakas muda. Vana riigi periood: 2700-2200eKr,pärinevad kuningate võime ja jumalikkust kehtestavad suured püramiidid Gizas. Kujunesid eelkõige rangelt hierarhiliselt korraldatud riik ja ühisk, mis allus kun võimule. Keskmise riigi periood: 200-1650eKr. Teeba valitseja ühendas ülem ja alam egiptuse ühtseks riigiks. Teeba tõusis tähtsaimaks usukeskuseks. Egiptuse ülemvõimule allutati Nuubia põhjaosa. Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel ja hoidis nuubiat vaaraode võimu all. Uue riigi periood: 1550-1075eKr.välise võimsuse hiilgeaeg. Edukate sõjaretkedega alistasid egiptuse kuningad palestiina ja süüria ka nuubia
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner
Hertsog Alba lõi ülestõusnute karistamiseks ,,rahutuste nõukogu", mille ohvriks langes tuhandeid ülestõusnuid. Göösid e vabadusvõitlejad korraldasid hispaanlastele rünnakuid ja rüüstasid nende laevu. 1581. aastal kuulutasid põhjaprovintsid Felipe II kukutatuks, end Hispaaniast lahkulöönuks. 8.Iseloomusta Hispaania laevastiku tegevust 1571.-1588.a.! Meregöösid kaaperdasid hispaanlaste laevu. Kujunes gööside laevastik, mis allus ühtsele juhtimisele. Nad lõhkusid tamme, et maad veega üle ujutada.
· Sparta oli ainuke polis, mis hõlmas kahte maakonda (Messeenia, kelle rahvas orjastati) · Sparta ei arenenud kunagi päris linnaks o Keskus koosnes neljast kindlustamata külast o Nende lähiümbruse elanikkond moodustas ... · ... Sparta elanikkonna - spartiaadid · Sparta riigi eesotsas seisid kaks päritava võimuga kuningat - täitsid preestri ülesandeid - neile allus sõjavägi · Muus osas juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu geruusia · Igal aastal valitakse kodanike poolt 5 efoori (riigiamtnikku) · Lõppsõna ütles alati rahvakoosolek · Spartas kehtis range kasvatamise kord: · 7-aastasena asusid poisid elama kodust eemal eakaaslaste rühmades , kus tegeldi kehaliste ja sõjaliste harjutustega · 20-aastaselt loeti nad täisväärtuslikeks sõjaväelasteks (hiljem oldigi elukutselised)
Tööviljakust/toitu oli rohkem ning tööriistad paremad, ühiskonna liikmed said hakata tegelema erinevate asjadega, oli ühiskondlik tööjaotus. Põhjused, arvamusi on erinevaid: Tsivilisatsioonide teket ei saagi seletada ühe kõikehõlmava põhjusega just mitme soodsa teguri kokkulangemine võis anda tõuke inimühiskonna arenguks. Tsivilisatsiooni tekke põhjused võisid olla piirkondades erinevad. *Arvatakse, et tõusev ülemkiht oli eelkõige ühiskonna korraldaja, elanikkond allus esialgu vabatahtlikult.Põlvest-põlve hakati ühiskonnas täitma mingit juhtivat ülesannet. Nende positsioon muutus päritavaks ning suurenes rikkus ja võim. Nt nad lahendasid tülisid, juhtisid ühiskonda, sõjategevuse juhtimine, jagamine. Pikapeale k´ujunes valitsev ülemkiht. Selle järgi oleks riik eelkõige vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks. *Teised arvavad, et ühiskond on kihistunud ja riiklik korraldus tekkinud vägivalla ning sunni läbi
Nad uskusid, et peale surma satuvad head inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid
Väike- Aasias ja osalt ka Balkanil võeti omaks islam.Sultan võttis endale kaliifi tiitli. Moslemite võim Indias: 1192. vallutati Põhja-Indiapealinn Delhi,valitsejad sultanid. India esimene moslemite riik=Delhi sultanaat.Moslemid suhtusid sallivalt,kuid nõudsid makse.Moslemid olid maksudest vabastatud ning seetõttu võtsid paljud hindud omaks islami. 1526. purustas Babur Delhi sultanaadisai alguse mongoli dünastia Suurmogulite riik,mille võimule allus suur osa Indiast. VARAKESKAEG. Keskaja termin võeti kasutusele XV saj Itaalias.Kaua aega mõisteti selle all pimedat aega antiigi ja uusaja vahel.Keskaja alguseks peetakse viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult kõrvaldamist 476.a. Keskaja lõpuks peetakse: 1)Konst. vallutamist 1453.a; 2)Am avastamine 1492.a; 3)Reformatsioonide algus 1517. Keskaeg on Eur ajaloo periood, jaguneb: 1)varakeskaeg(V-X saj),2)kõrgkeskaeg (XI-XIII saj),3)hiliskeskaeg (XIV-XV saj)
o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus esinesid rändlaulikud s.o. rapsoodid ja kutselised laulikud s.o. aoidid. Pidustustest arenesid välja tragöödiad need on Dianysose(veini ja viljakuse jumal) auks. Tragöödiaid kanti ette amfiteatrites, muusika mis ette kanti oli ühehäälne e. musike, laulu saatis mõni instrument. Vanaaja muusika tervikuna oli:1) ühehäälne 2) seotud jumalatega 3)muusika allus sõnale KESKAEG(5-15 saj.) Keskaja algust tähistavad Vana-Rooma impeeriumi lagunemine sellega kooskäisid asjade ülestõusud ja barbarite sissetungid. Hävitati suurehitisi losse, teatreid. See on aeg kus linna ja maavahel hakkaisd tekkima sidemed. Kristlik kiriklik võim sai alguse aastal 315, kus Konstatin Suur liitis usu ja riigi. Kõige tähtsamaks võimuorgan kirik ja riigi juht on Paavst, tähtsaim raamat piibel. Inimeste kultuuriline harimine käib läbi kiriku
See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse, aga tüli lahendamise abil läks saadik patriarhiga tülli. See oli nn suur kirikulõhe. Lääne kirikud olid katoliku ja ida õigeusu. Paavstide autoriteedi tõusu põhjustasid muutused paavstide ametisse määramise korras. 1059. a reformiga hakkasid paavstid endi seast ametisse nimetama Rooma piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud kardinalid
seda enam, mida suurem on ta võime suurendada indiviidi või sotsiaalse grupi elu intensiivsust. Oleme ju igapäevaeluski valinud endale teatud rollid. Äärmiselt oluline igasuguse mängu puhul on võimalus oma saavutustega kiidelda, sest hea tulemusega kaasneb austus, imetlus ja lugupidamine. Mängus kerkib alati küsimus: „Kas õnnestub?“ Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Mängitakse alati millegi jaoks või millegi pärast. Mängul on oma panus, aineline- ja ka ideeline väärtus ning kindlad reeglid. Kasutatud kirjandus: Johan Huizinga „Mängiv inimene“ http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel509_469.html Leaanika Parra (Tantsukunst I) TÜVKA 2013
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon. - Tehti ümber vägede juhtimine: sõjavägede ülemjuhatajaks sai kindralmajor Johan Laidoner
Keskaeg algas peale muistset vabadusvõitlust aastal 1227 ning kestis 1560nda aastani, kui liivi sõjas Hoomuli e. Härgmäe lahingus purustati Liivi ordu vene vägede poolt. 5. Millisteks väiksemateks üksusteks jagunes orduala? Ordu ala jagunes väiksemateks haldusüksusteks komtuurkondadeks ja foogtkondadeks. 6. Milline oli kirikukorraldus keskajal? Kõige kõrgem kiriklikvõim kuulus Riia peapiiskopile, kellele allusid Saare-Lääne ja Tartu piiskopid. Tallinna piiskop allus Lundi peapiiskopile. Piiskop oma alal kõrgeim kirikujuht. Viis läbi jumalateenistusi toomkirikus, õnnistas ametisse vaimulikud, pühitses sakraalehitised. Sinod teostas vaimulike elu üle järelvalvet. Toomkapiitel kõrgeim vaimulike nõukogu, kuhu kuulus 12. Toomhärrat e. Kanoonikut. Toomkapiitel valis piiskopi, aga ametisse kinnitas piiskopi paavst. Missasid viisid läbi toomhärrad, vahel ka piiskop. Missa koosnes liturgiast ja palvetest. 7
............... 22. Mõisted 1)Rojalist kuningavõimu pooldaja. 2)Konstitutsioon põhiseadus, mida peavad kõik järgima. 3)Zirodiin suurkodanlus. Ei pooldanud kuninga hukkamist. 4)Jakobiin linna kesk- ja alamklassi kuuluvad inimesed. Toetasid kuninga hukkamist. 5)Asutav Kogu organisatsioon, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. 6)Reini Liit 1806 a. Napoleoni eestvedamisel loodud 16- st Saksa riigist koosnev ühendus, mis allus Prantsusmaale. 7)Kodanlus linna keskklass. 8)Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum. 9)Diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel. 10)Dekabrist salaühingu liige detsembrimässu ajal. 11)Läänlased Lääne Euroopa arengu pooldajad Venemaal 19. sajand. 12)Slavofiilid venemaa ainulaadsuse kaitsjad Venemaal 19. sajand. 13)Venestamine venepäraseks tegemine. Nikolai I püüdis venestada läänealasid
sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 – 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 – 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat – Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika – Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) – Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad – Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel
sõltunud Tito võimulpüsimine Stalini toetusest. Josip Broz Tito: 1892 1980 Jugoslaavia isehakanud juht 1943 1980 Kommunistlik poliitik ja sõjaväelane 34. Eesti NSV. Valitsemine ja majandus Kes valitses enne Käbinit, iseloomusta Käbini valitsuspoliitikat Enne Johannes Käbinit valitses Nikolai Karotamm. Käbin erines Karotammest sellepoolest, et ta ei tahtnud Eestit säilitada nii palju kui Karotamm. Käbin allus Moskvale rohkem, kuid püüdis arvestada ka Eestiga. Laveerimispoliitika Täbarast olukorast osavalt jutuga välja tulemine Julgeolekuorganid (KGB) Riikliku Julgeoleku Komitee. Moodustati 1954. KGB põhimõte oli ühiskonda järgida ja kontrollida, et nõukogudevastased ettevõtmised juba eos avastada ja peatada. 35. Eesti NSV. Poliitilised olud ja vastupanu Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu partisanid, kes relvastatult võitlesid aastatel
Kui Andhra piirkond oli kaootilises seisundis ja Prolaya Vema Reddi asutas Reddi Kuningriigi, reddilased patroonisid ja kaitsesid hinduismi Islami vallutajate ja muude osapoolte eest. Reddi Kuningriik andis Brahmiinidele liberaalsed õigused ning toetused. Brahmiinid olid hinduismis preestrid, vaimulikud ning õpetajad, kuna Prolaya andis neile liberaalsed õigused ja nad olid võrdlemisi kõrgel kohal, siis 11 aastane Anavota kuulas neid (väga tõenäoline, et ka allus neile, 11 siiski). Anavota Reddi valitsemise ajal jõudsid riik ja kaupmehed sellisele kokkuleppele – kaupmehed ei pea enam makse maksma, kui riik maksustab ühe kuuendiku põllumajanduse ülejääkidest. Kaubandus õitses, inimesed olid õnnelikud, aga 11 aastane Anatova ei saanud aru kui kõvasti teda ninapidi tõmmati, siiski mingil moel ei tekkinud konflikte ja elu oli ilus. Kahjuks küll täheldati kastisüsteem. Muidugi ilusa elu rikkus ära seitsmes Reddi kuningas Racha Vema Reddi
Puhastustuli-peale surma ei lähe kõik otse paradiisi v põrgu, vaid hoopis puhastustulle, kus nad piinlevad kuni viimse kohtupäevani Sakramendid- õnnistavad toimingud (ristimine, usukinnitus, armulaud) Kardinal- katoliku kirikus paavsti nõuandva kolleegiumi liige 13. Suur kirikulõhe Aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Kirik jagunes kaheks: katoliku (roomakatoliku), mis allus paavstile ja õigeusu (kreekakatoliku), mis allus patriarhile. 14. 4 keskaegset vaimuliku ordu kloostrit, ketser, inkvisatsioon Ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks Inkvisitsioon katoliku kiriku uurimisorgan ja kohus ketserite väljaselgitamiseks Benediktide klooster, Cluny klooster, Citeaux klooster 15. Keskaegse hariduse tasandid, kloostrikoolid, linnakoolid, ülikoolid
● välisvaenlaste —eelkõige leedulaste ja venelaste —eemal hoidmiseks ● ordusisese struktuuri säilitamine ning ordu positsiooni kaitsmine võimalike vaenlaste vastu teiste kohalike võõrvõimude seast. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitsmise ning killustas sõjalisi jõude.Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist (sekulariseerimine, ühiskondliku elu eemaldumine usust ja kirikust. Usuliste väärtuste asendumine ilmalike taotlustega) 1525. aastal.
privilegeeritud parteiladvik Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille partei keskkomitee kinnitas. Nõukogude süsteem kasutas seda ühiskonna kontrollimiseks ja suunamiseks. Nõukogude aegsed valimised: formaalsed, sest hääletati ühe kandidaadi poolt. Korraldati, et näidata välismaailmale nõukogulikku demokraatiat. Julgeolekuorganid-NKVD, Julgeolekukomissariaat, KGB, miilits(-siseriiklik korrakaitse, allus siseministeeriumile), kaitseministeerium. Nende mõjuvõimu vähendati sellega, et nad pidid hakkama parteile alluma. Rahvusväeosade likvideerimine: 1956 märtsi algul, kui Gruusia rahvusdiviisi üksused keeldusid välja astumast rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus
täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Mängus kerkib alati küsimus: ,,Kas õnnestub?" Kui mäng pakub silmale ilu, on tal ka kultuuriline väärtus. Läbi aegade on mängul olnud kindlad moraalsed alused. Mäng allus kokkulepitud reeglitele ja oli püha. Mängu ja tõelisust on raske eristada. Oma teoses rõhutabki autor enam mängu pühalikkust. Samuti arvab Huizinga, et kultuuri ja mängu seost tuleb otsida sotsiaalse mängu kõrgemates vormides rühma või siis kollektiivi korrastatud tegevuses. On mõistetav, et vaimuhoiak, millega kollektiiv kogeb ja võtab vastu oma pühi riitusi, on kõigepealt suure ja püha tõsiduse hoiak. Ka ehtne ja spontaanne mänguhoiak võib olla sügavtõsine
jääb vaid Konstantinoopol+Balkani ps) - ristisõdijad vallutavad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. - osmanid 14. sajand 4. Bütsantsi juhtimine - keiser ehk basileus oli piiramatu võimuga valitseja, kuulub sõjaväeline, seadusandlik ja kohtuvõim - riiginõukogu ehk senat, koosneb aristokraatidest, võib keisrile nõu anda - keiser määras endale järeltulija ise, alates 11. sajandist võim isalt pojale - keisrile allus ka kirik (määras ametisse vaimulikke, käsutas kiriku varasid) ja selle pea Konstantinoopoli patriarh - riiklik hoolekandesüsteem: haiglad, vanade-ja vaestekodud - keisrile allusid ka riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad - Bütsantsi õukond väga luksuslik - mõjukatel õukondlastel suur tähtsus, sagedased paleepöörded (107-st keisrist 65, kas mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad
preestervennad (pidasid kiriklikke talitusi). Vaimuliku elu tähtsaimaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Talle allusid Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Kuramaa piiskop lätis. Tartu piiskopile kuulusid muistne Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa. Piiskopkonna pealinnaks oli tartu. Saare-Lääne piiskopkond moodustus läänemaast ja saaremaast.(+veel mõned saared). Tallinna piiskop omas p- eestis ainult vaimulikku võimu ja allus Lundi peapiiskopile Lõuna-Rootsis. Eestlastega sõlmiti suulisi lepinguid mis fikseerisid kaotajate kohustused, kuid jätsid neile ka mõningad õigused. Lõuna-Eesti sattus võõrvõimudest kõige suuremasse sõltuvusse. Saaremaa säilitas olulisel määral iseseisvuse. Harjulaste ja virulaste seisund jäi õiguslikult vahepealseks. Põlisrahva seisund halveneb! Kaubandus ja meresõit kui tulutoovad elualad jäeti linnakodanike hooleks
tugeva riigi. · XIV sajandil tungisid Balkani poolsaarele vallutati Kreeka, Bulgaaria, Serbia. · 1453 vallutati Konstantinoopol. · XVI sajandil vallutati Ungari. · 1529 ja 1683 piirasid Viini linna Jan Sobeski Viini lahingus 11. septembril 1683 · http://www.youtube.com/watch?v=v-BhRWAjY Poola · 1385 Krevo unioon Poola ja Leedu vahel (Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila) · 1569 liitus Leedu Poolaga ühtseks riigiks · Poolale allus ka Valgevene ja suur osa Ukrainast. · XVI sajandil kujunes Poolas aadlivabariik - Rzeczpospolita · XVII sajandi alguseks ulatus riik Peipsi järvest Musta mereni. Venemaa · XIV sajandil hakkas Vene vürstiriikidest esile kerkima Moskva · 1380 Kulikovo lahingus purustati mongolite vägi. · Ivan III (1462-1505) Algas Vene alade ühendamine 1480 "Ugral seismine" Vahetas suurvürsti tiitli tsaari vastu "Kolmanda Rooma teooria"
c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu vaimsete võimete ja välimuse järgi. Ordu allus otse paavstile. Ordu kinnistati paavsti poolt 1540.a. Tähtsaks peeti noorsooga tegelemist. 1583.a.loodi Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite ettevalmistamine ja seminari võeti noormehi ka kohaliku rahva hulgast. Rootsi ja Poola sõda toimus 16001611.aastatel, mille tähtsamad lahingud peeti Eesti ja
Piiridel kaitse nõrgened, paljud barbarid ja põgenikud murdsid riiki sisse. 410.aastal rüüstati Rooma linn ja loodi esimene barbarite kuningriik. Lääneosa oli barbarite võimu all, kui väejuht Odoaker kukkutas viimse keisri Romulus Augustuluse. Ida-Rooma(BÜTSANTS) püsis 15.sajandini, kuna tal oli parem kliima, ja rohkem inimesi. Võimalus sõdida merel ja kaitsta end barbarite eest. Valitses keiser, riiginõunikud, deemosed. Kehtis seaduslikul abielul rajanev võimupärimine. Kirik allus keisrile.' Keisrid: Justinianus 1. - arendas uue monarhia ja andis välja seaduste kogu.Taheti riigi endiseid piire taastada. Mantzikerti lahing- türklased võitsid bütsantsi 1071.
Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel - sarnasused ja erinevused Kahe maailmasõja vahel oli 21 aastat. Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide
Inkade arhitektuur on valdavalt monumentaalne, hästi planeeritud ja põhiplaanilt lihtne. Hoone väliskujundusele pöörasid nad vähem rõhku kui sisekujundusele. Väliselt olid hooned lihtsad, kuid oma monumentaalsuses mõjuvad. See-eest sisekujunduses olid paljud hooned lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullast, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne. Inkade ehitajad ja skulptorid olid alati elukutselised ja nende väljaõpetamine ja juhtimine allus otse, spetsiaalselt sellesse ametisse määratud, inkast ametnikule. Ehitustehniliselt ei kasutanud inkad paljusid Vanas Maailmas esimeste riikide ehitajate poolt tuntud ehituselemente nagu sambad, kaared, võlvid, kivikatused, mört jms. Algne arvamus, et inkade ehituskunstnikud lihtsalt oma arenematusest ei suutnud neid üle võtta, on tänapäeva uurijate poolt ümber lükatud. Tuleb välja, et inkade lihtne ja monumentaalne arhitektuur on
1. Rooma kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIIIV sajandil eKr oli suur osa Kesk ja PõhjaItaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753509 aastat eKr. · Varane vabariik 509265 aastat eKr. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264133 aastat eKr. o Esimene Puunia sõda (aastatel 264241 eKr) o Teine Puunia sõda (aastatel 218201 eKr) o Kolmas Puunia sõda (aasta 146 eKr) · Roomlased liidavad 146 aastal eKr peale mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
