7144 11550 1470 1693818 PEARAAMAT Rea Kuu- Tehing KASSA ARVELDUSKONTO OLA KAUBAVARU HOONED Kirjendi sisu Käive nr. päev u Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 500 177351 43568 685000 2 03.03. Laekumine ostjatelt 1 41000 41000 41000 3 04.03. Sularaha pangast kassasse 2 3500 3500 3500 4 08.03. Kauba ost 3 195600 163000 5 09.03
ja kulude koondkontole. · Tulud kirjendatakse tulude kontode kreediti poolele. · Tulemuskontot "Tulude ja kulude koondkontot" kasutatakse ettevõtte majandustegevuse tulemuste väljatoomiseks. · Tulemuskontol kirjendatakse tulud kreediti poolele ja kulud deebeti poolele vastavatelt koondkontodelt. · Saldo tekkimisel kreediti poolele on tegemist kasumiga, deebetsaldo puhul aga kahjumiga. · Lõppsaldo asub alati algsaldo poolel. · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive-vastaspoole käive · Deebetkäive konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte · Kreeditkäive konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte · Debiteerimine sissekannete tegemine kontode deebetisse · Krediteerimine sissekannete tegemine konto kreeditisse · Peale aktiva ja passiva kontode on veel olemas tulude, kulude ja tulemuskonto Laiendatud bilansivõrrand · Vara + kulu = kohustused + omakapital + tulu Vara kulu
tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud.Tekkepõhine raamatupidamine-majandustehingud registrites tehingu tekkimise alusel. Kohustuslik juriidilistele isikutele. Täpne kauba, materjali, arvelduste arvestus, PV arvestus. Põhjalik arvestus. 16. Konto. Erinevate kontoliikide arvestus (aktiva-, passiva-, tulemuskonto), eripärad. Aktivakontos kajastatakse varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki. Algsaldo,lõppsaldo on deebet.Passivakontos kajastatakse kohustusi ning omakapitali. Algsaldo,lõppsaldo on kreedit. Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber 17. Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu
3. Ostu- ja müügitehingute kajastamine käibemaksukohustuslasest ettevõttes 01.10.- 31.10. Käibemaksu kontol on käibemaksu ettemaks 5300. Koostage lausendid ja käibemaksukonto. Milline on käibemaksukonto saldo ja kus see kajastub 31.10. vahebilansis? Ettevõte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. 3. Kassasse laekub sularahas osutatud teenuste eest 5400, mis sisaldab käibemaksu 20%. Ettevõte ostab: 1. Teenust, laekub arve 23 400 + Km 20%. Arve tarnijale tasumata 2. Kantseleitarbeid, mis kantakse kohe üldhalduskuludesse ja tasutakse ettevõtte pangakaardiga Sularahaarvel kokku summa 5562 + km 20% 3. Kaupa, laekub arve kaup 16 000 + km 20%. Arve tasutakse kohe 50% ulatuses pangakaardiga. 50%-le annab tarnija tähtaja 15 kalendripäeva. ...
31.01.20X9 D: Garantiikulu 7280 K: Müügitulu 7280 Küsimuste vastused: 1. Novembris 4200, detsembris 11 760 Kokku kulu 15 960 2. 7280 3. Garantiieraldis 31.12.20X8 oli 2460 Garantiieraldis D K 7.12 4500 S0 = 0 27.12 9000 30.11 4200 31.12 11 760 S1 = 2460 On üksiti ka järgmise aasta algsaldo Garantiieraldis D K 4500 S0 = 2460 7280 S1 = 5240 4. 31.01.20X9 ÜLESANNE 1 1) D: Intressivõlg 2000 D: Lühilaen A pangast 20 000 K: Arvelduskonto 22 000 2) D: Arvelduskonto 100 000 K: Lühilaen B pangast 100 000 3) D: Intressikulu 625 + 1800 = 2425
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe) Kasum/kahjum – aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb Kulu – majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulem...
Varude arvestus Varude arvestuses kasutatakse pidevat ja perioodilist arvestussüsteemi. Pidev arvestus: Arvestus nii ostu kui müügi osas Laoseisu inventuur üks kord aastas Kasutatakse suurfirmades Perioodiline arvestus: Jooksev arvestus puudub Laoseisu inventuur vähemalt üks kord aastas Kasutatakse väikefirmades Varude arvestuse pidevsüsteem Arvestust peetakse nii varude sissetuleku kui ka väljamineku osas Tuuakse välja varude jääk. Rakendatakse valemit: Algsaldo + Sissetulek Väljaminek = Lõppsaldo 8000 + (9000 + 5000) (7200 + 6000) = 8800 Varude arvestuse pidevsüsteemi eelised Võimaldab kergesti jälgida klientide nõudlust Kergesti ühildatav automatiseeritud tellimissüsteemiga Arvestusest saadavat infot saab kasutada juhtimisotsuste langetamiseks Kontrollivõimalus Võimaldab koostada kasumiaruannet mistahes perioodi kohta Peamiseks puuduseks on suur töömaht. Varude arvestuse perioodiline süsteem
muutu · Saadakse varasid väljastpoolt bilansimaht suureneb · Kaetakse kohustusi bilansimaht väheneb Kontod ja kahekordne kirjendamine Kontod on majanduslikult üheliigiliste varaobjektide, nende allikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. D Aktivakonto K D Passivakonto K Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive
ehk deebet ehk kreedit Deebetkäive – konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõte Kreeditkäive – konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõte Deebet- või kreeditsaldo – konto käivete vahe ehk konto deebet- või kreeditjääk 2/9/2015 Mai Takkis 61 Aktivakonto Deebet Kreedit 1. Algsaldo e. deebetalgsaldo 3. Vähenemine e. kreeditkäive 2. Suurenemine e.deebet- (krediteerimine) Käive (debiteerimine) 3. Lõppsaldo e. deebetlõpp- saldo Aktivakonto deebetsaldo näitab varade jääki mingil kindlal ajamomendil 2/9/2015 Mai Takkis 62 Passivakonto Deebet Kreedit 3. Vähenemine e. 1. Algsaldo e. kreeditalgsaldo deebetkäive (debi- 2
Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise vorm, lähtub kuluelementidest. Kulud on toodud elementide lõikes. Väikefirmades, kus ei ole keerulist
Ülejäänud kulud makstakse ära sama kvartali jooksul (kui kulu tekib). Kõik muutuvad tootmise lisakulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. Püsivad müügi- ja halduskulud on kokku 250 000 EUR kvartalis, summa sisaldab kulumit 50 000 EUR. Kõik muutuvad müügi- ja halduskulud tasutakse kulu tekkimise kvartali jooksul. Ettevõte maksab iga kvartal dividende 300 000 EUR. Viimase kvartali lõpus soetatakse uusi seadmeid 2 000 000 EUR eest. Kommentaarid: ● 2020 I kvartali algsaldo on leitav 31.12.2019 seisuga bilansist 'Pank' alt (250 000 eurot). ● 85% müügist laekub sama kvartali jooksul ja 15% järgmises kvartalis. Näiteks 2020 I kvartali puhul on arvutused järgmised: 2019 IV kvartali müügitulu oli 22 000 000 eurot (=55000*400), 15% sellest ehk 3 300 000 eurot (=22000000*15%) laekub 2020. aasta I kvartalis; 2020 I kvartali kavandatud müügitulu on 24 000 000 eurot (leitav müügiplaanist) ning 85% sellest ehk 20 400 000 eurot (=24000000*85%) laekub
1. Loetlege majandusinformatsiooni kasutajaid: vähemalt viis: Omanikud, juhtkond, töötajad, laenuandjad, investeeriad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, valitsus(maksuinstitutsioonid) 2. Firma omakapital kajastatakse: a) bilansi aktivas b) bilansi passivas c) nii bilansi aktivas kui passivas 3. Kassakonto lõppsaldo asub: a) deposiitpoolel b) kreeditpoolel c) võib olla nii deebet kui kreeditpoolel 4. Varude konto algsaldo asub: a) deebetis b) kreeditis c) võib olla nii deebetis kui kreeditis 5. Raamatupidamislausend hõlmab vähemalt: a) kahte kontot b) kolme kontot c) nelja kontot 6. Aktsiaseltsi aastaaruandele kirjutavad alla a) kõik nõukogu liikmed b) tegevdirektor ja kõik juhatuse liikmed c) tegevdirektor ja juhatuse esimees d) kõik nõukogu ja juhatuse liikmed 7. Kelle käes peab olema seifi varuvõtmete komplekt: a) pearaamatupidaja b) ettevõtte juht c)valvur-turvatöötaja d) kassapidaja 8
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Sünteetilistele kontodele on enamasti võimalik avada mitut analüütilist kontot. Näiteks sünteetilise konto "Nõuded ostjate vastu" analüütilistel kontodel peetakse arvestust konkreetsete ostjate (klientide) kohta. Sünteetiliste ja anlüütiliste kontode vahel on tihe seos, mis väljendub selles, et analüütiliste kontode algsaldode, deebet-ja kreeditkäivete ning lõppsaldode summad võrduvad vastavalt sünteetilise konto algsaldo, deebet- ja kreeditkäibe ning lõppsaldoga. 16. Kahekordse kirjendamise olemus. Raamatupidamist peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendamine on majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, kus iga majandustehing kirjendatakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme)konto kreeditisse. Näiteks: Deebet: Kassa Kreedit: Pangakonto, mis tähendab, et kassasse toodi pangast sularaha 17
Kasum (-kahjum) enne tulumaksustamist 14,315 -9,621 19,806 Tulumaks Aruandeaasta kasum (-kahjum) 14,315 -9,621 19,806 Lisa 2 1,083 1,167 1,250 361 389 416 1,444 1,555 1,666 Lisa 3 BILANSI PROGNOOS Algsaldo 1. aasta 2. aasta 3. aasta 5-Jan-09 06-Jan-10 06-Jan-11 AKTIVA (VARAD) Käibevara Raha ja pangakontod 0 50,737 33,379 16,305 Nõuded ostjate vastu 40,125 10,536 14,519 Maksude ettemaksed sh käibemaksu ettemaks
aruandeperioodi jooksul materiaalsete varude üksikasjalikku arvestust, kuid aasta (aruandeperioodi) lõpul tehakse olemasolevate varude inventuur. Realiseeritud kaupade omahinda ei saa määrata enne inventuuri lõppemist, kuna selle suurus tehakse kindlaks järgmise tehtega: Varude jääk aasta algul (või mistahes aruandeperioodil) + materjali ostud aasta jooksul(või mistahes aruandeperioodil) varude jääk aasta lõpus (või mistahes aruandeperioodil) (konto ,,kaubad" algsaldo + ostud aasta jooksul kaupade jääk aasta lõpul (või mistahes aruandeperioodil) INVENTUURI ANDMETEL) Vastavalt varude pideva (jooksva) arvestuse süsteemile kirjendatakse siin üksikasjalikult kaupade ostu müüki. Realiseeritud kaupade omahind määratakse vastavalt sellele, kuidas neid müüdi. Seega näitavad raamatupidamisandmed aasta lõpul, mis peab kaubavarudest alles olema. (kasutatakse kõigi kaupade juures, mis ei tähenda, et tegelikult
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Merlin Tammar 062941 VARUDE ARVESTUS Ainetöö Juhendaja: Pillle Kaarlõp Tallinn 2007 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 3 2. VARUDE ARVESTUS.................................................................................................. 4 3. VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID............................................................................. 6 4. VARADE INVENTEERIMINE..................................................................................... 10 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID............................................................................. 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS.....................
Kohustusi näidatakse bilansis siis kui on tõenäoline, et olemasoleva kohustuse täitmise tulemuseks on majanduslike hüvesid sisaldav ressursside väljaminek ning kohustuste summa suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Samas kohustus maksta tellitud, kuid kätte saamata kauba eest bilansis harilikult kohustusena ei näidata, kuna see on tavaliselt mõlema osapoole võrdselt täitmata lepinguline kohustus.(Kallas, 2002, lk 134) Bilansis kajastatakse kohustusi passiva poolel. Algsaldo ja lõppsaldo asub kreeditis. Kohustuste suurenemine toimub kreeditis ning vähenemine deebetis. Lühiajaliste kohutuste alla kuuluvad järgmised kirjed 1. Laenukohustused 1.1 Lühiajalised laenud 1.2 Pikaajalise laenu tagasimaksed järgmisel perioodil 1.3 Konventeeritavad laenukohustused 2. Võlad ja ettemaksed 2.1 Võlad tarnijatele 2.2 Võlad töövõtjatele 2.3 Maksuvõlad 2.4 Muud võlad 2.5 Saadud ettemaksed 3. Eraldised 4
Välja anda Alus Direktor Pearaamatupidaja Võttis kr. s. vastu 2009.a. Allkiri Andis välja kassapidaja 3.2 Kassaraamat Kassaraamat 2009 12 Dok.nrKuupäev Kust/kuhu Seletus Deebet Kreedit Päeva algsaldo 0,00 1 01.01.2009 arve nr. 0,00 Päevasaldo 0,00 0,00 kokku Pearaamatupidaja allkiri Päeva lõppsaldo 0,00 3.3 Kassa inventuurileht Denveiss OÜ KASSA INVENTUUR Asukoht: Tallinn
põhikontol Kaubad/Toore/Materjal. Varude jääk aruandeperioodi lõpul fikseeritakse varude inventeerimisega [26: 68]. Kauba algjäägi ja ostude summa näitab kogu kaubaressurssi, mida oli perioodi jooksul võimalik kasutada. Lahutades kaubaressursist kaupade lõppjäägi, saame müüdud kaupade omamaksumuse. Seega varude arvestuse perioodilise süsteemi rakendamisel kasutatakse järgmist valemit [2: 214]: Müüdud kaupade omamaksumus = Algsaldo + Sissetulek Lõpptoodang (2) Pärast lõppjäägi ning müüdud kaupade omamaksumuse kindlaksmääramist on vaja korrigeerida kontosid Kaubad ning Müüdud kaupade omamaksumus [2: 214]. Korrigeerimiskanne: D: Kaup 150 000 D: Müüdud kauba kulu 1 050 000 K: Kaup 200 000 K: Kauba ostukulud 1 000 000 [26: 69] Varude perioodilise arvestussüteemi korral tehakse alles aruandeperioodi lõpus pearaamatusse sissekanded
MAJANDUSTEGEVUSEST Erakorralised tulud 0 0 0 Erakorralised kulud 6924 0 0 ARUANDEAASTA KASUM 76670,06 1477996,2 2091484 LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003) 14 Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets. ALGSALDO 40000 841,4 103943,55 151122,73 164465,28 177655,28 SISSETULEKUD 1. Realiseerimise 0 132000 132000 132000 132000 132000 brutokäive 2. Lühiajalised laenud 0 9000 0 0 0 0 Sissetulekud kokku 0 141000 132000 132000 132000 132000 VÄLJAMINEKUD 1. Telefonide ost 2000 1000 0 0 0 0 2
9 bilansimeetodiks. Oletame, et ostjatelt laekumata arvete lõppjääk on bilansis 240 000.-. Kogemuste järgi teame, et 3% lõppjäägist ei laeku. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete summa 3% 240 000-st = 7 200.- kantakse otse bilanssi. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete kuludesse kandmisel tuleb lähtuda konto algsaldost ja kuludesse kantav summa arvutada. Kui oletame, et ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto algsaldo oli 5 100.-, siis kuludesse tuleks kanda 2 100.-. Lausend: D- ebatõenäoliselt laekuvate arvete kulu 2 100.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 2 100.- 3. Arvete maksetähtaegade meetodi kasutamisel arendatakse edasi eelmist meetodit. Lähtutakse aasta lõpu laekumata arvete seisust bilansis, kuid laekumata summasid hinnatakse lähtudes arvete vanusest. Edasi määratakse kogemuse alusel, milline protsent
laoteenuste eest. Ekspedeerimisarveid esitatakse jooksvalt teenuse tegemisele järgneval päeval ekspedeerimisjuhi poolt. Tollimaakler esitab tolliteenuste käitlemise eest arveid, kui kliendi kaubad on saabunud tollilattu. Seoses sellega tekib kauba deklareerimisega seotud kulud, mille eest esitatakse kliendile tolliterminaali käitlemise eest arve. Tabel 2. Tulukontode käibeandmik 01.08.2019 – 31.10.2019 Tuluko Konto nimi Algsaldo Deebet Kreedit Netoerinev Sulgemissaldo nto us 30410 Teenuste müük 715 968,22 56 103,21 375 251,41 319 148,20 1 035 116,42 kohalikele ostjatele 30420 Teenuste müük 103 361,74 30,00 35 094,00 35 064,00 138 425,74 EL ostjatele
- Materjal 20 000.- Lõpetamata toodang 40 000.- Pikaajaline pangalaen 50 000.- Masinad ja seadmed 120 000.- Omakapital 100 000.- Kokku aktiva 200 000.- Kokku passiva 200 000.- Selle tehingu järgselt väheneb ettevõtte arvel olev rahasumma ja kaob võlgnevus hankijatele. Bilansi mõlema poole kokkuvõtted vähenevad ühe ja sama summa võrra. 3. Kontode ülesehitus: algsaldo, deebetkäive, kreeditkäive, lõppsaldo. Konto on finantsarvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja 82 omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod
PUHASKASUM (KAHJUM) 5.6. Rahavooplaan (tuh kr.) Table 23 RAHAKÄIVE 1 kuu 2 kuu 3 kuu II II 2009 2010 2011 2012 kvartal poolaa sta aasta kokku ALGSALDO 0 25 9,2 0,9 2,5 18,6 56,2 108,2 127,6 LAEKUMISED 30 40 0 0 0 70 0 0 0 1. Omaka pitali siss e m a k s (kui on lisam ak s e id 2. Laen 104 0 0 0 0 104 0 0 0 3
Arveldused aruandvate isikutega (1) ... ehk arveldused ettevõtte töötajatega, juhtimis- või kontrollorgani liikmetega. Kajastatakse kontodel: _ Nõuded aruandvate isikute vastu (vara) _ Võlad aruandvatele isikutele (kohustus) Toimuvad arveldused (v.a töötasu): _ Töölähetusega seotud kulude hüvitamine _ Majanduskulude hüvitamine _ Töötaja isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamine _ Tööandjale kulude hüvitamine Sünteetiline ja analüütiline arvestus Sünteetiline arvestus toimub kontodel Nõuded aruandvate isikute vastu ja Võlad aruandvatele isikutele. Analüütiline arvestus toimub iga aruandva isiku põhiselt. Majanduskulud Majanduskulude avanss on aruandvale isikule makstud raha materjali, vahendite, tarvete või teenuste ostmiseks ettevõtte jaoks. Majanduskulude arvestamine ja hüvitamine toimub aruandva isiku poolt esitatud ostudokumentide alusel. Tööandjale kulude hüvitamine Tööandja on kokku leppinud kululimiidid töötajaga. Limiiti ül...
Äritulud Kokku äritulud Ärikulud Kokku ärikulud ÄRIKASUM (-KAHJUM) Finantstulud Kokku finantstulud Finantskulud Finantskulud kokku Kasum (-kahjum) majandustegevusest ARUANDEAASTA PUHASKASUM © 2014. Janek Keskküla 35 RAAMATUPIDAMISBILANSS Lisa nr Lõppsaldo Algsaldo AKTIVA KÄIBEVARA KÄIBEVARA KOKKU PÕHIVARA PÕHIVARA KOKKU AKTIVA KOKKU PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU OMAKAPITAL OSAÜHINGUS OMAKAPITAL KOKKU PASSIVA KOKKU © 2014. Janek Keskküla 36 RAHAVOOGUDE ARUANNE 2012 2011
D Põhivara kulum (kasumiaruandesse), K Akumuleeritud põhivara kulum (bilanssi). Konto Akumuleeritud põhivara kulum on kontraaktiva konto. See võimaldab bilansis näidata põhivara jääkmaksumuses, mis saadakse kui põhivara soetusmaksumusest lahutatakse tema akumuleeritud kulum. Põhivara akumuleeritud kulum Deebet kreedit algsaldo näitab perioodi alguses olemasolevalt põhivaralt arvestatud kulumi kogusummat deebetkäive näitab aasta jooksul kreeditkäive näitab aasta jooksul põhivaralt väljalangenud põhivaralt arvestatud kulumi arvestatud kulumi kogusummat kogusummat lõppsaldo näitab perioodi lõpul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
