väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962) · "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud: Mana 1969, nr. 36) · "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968) · "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) · "Klaasmaastikud" (1971) · "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta naine suri kelle ta teiselt poole Pajusaare talust oli toonud. Vana Ennossaare Peedi teine naine , praeguse peremehe võõrasema, kes alles elas ja vanaemana majas valitses ja talutütart miniaks soovinud. Õndsal perenaisel oli 6 aastane
9.B klass Elulugu On sündinud 1926. aastal, 4.juunil Tartus. Elab ja töötab Elvas. Õppis H.Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. 11 aastat oma elust oli ajakirja Akadeemik peatoimetaja. On olnud Eesti Kongressi liige. Valdab soome-ugri keeli. Loobus Saksa armeesse astumisest, kuid ei tahtnud sõja kõrvaltvaataja olla, seega läks võitlema Soome eest. Luulelennu algus Esialgu ei kirjutanud ega olnud autor ta ise, vaid tõlkis see tuli tal suurepäraselt välja. Mitu Ain Kaalepi rahvalikku ja mõnusa huumoriga luuletust muutusid poplauludeks ja hoidsid rahva hulgas tema kui luuletaja nime värske. Esimesena jõudsid lugejate kätte 1962. aastal "Samarkandi vihikud" ja "Aomaastikud". Luuleuuendajana, vabavärsiviljelejana oli Ain Kaalep "kuldsete kuuekümnendate" eessammujaid. Aini luule iseloom Kirjandusüldsus õppis Ain Kaalepit tundma kui mitmekülgset filoloogi ja sügavat mõtlejat, kelle klassikatõlgendused köitsid mõttesügavuse ja laiahaardelisusega
AIN PADRIK (Sündinud 27. aprillil 1947) ELUST · Ain Padrik on Eesti arhitekt. · Ta lõpetas aastal 1971 ERKI ehk Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õhtuse osakonna arhitektuuri erialal. · Ta töötab arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. · Ta on Eesti Arhitektide Liidu liige. · 2001 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. · Suuremad projektid on tehtud koos Vilen Künnapuga. TIGUTORN HOTELL RADISSON SAS Tallinnas TRIUMPH PLAZA Tallinnas VIRU KESKUS Tallinnas EESTI METODISTI KIRIK BÜROOHOONE Tallinnas ALLIKAD · https://et
ELULUGU Ain Kaalep on tuntud luuletaja, tõlgi, õpetaja, õppejõuna, kriitiku ja filoloogina. Ain Kaalep sündis 4. Juunil 1926 Tartumaal Peedus haritlase perekonnas. 1932-1934 ja 1936- 1943 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis, 1934-1936 Kamja Algkoolis. 1943 astus Ain Kaalep Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda, kust ta pärast sõda välja visati. Demokraatlik eluhoiak ja patriotism ei lubanud mehel astuda Saksa sõjaväkke ning seetõttu kuulus ta II MS ajal vabatahtlikuna hoopis Soome armee jalaväerügementi JR 200. 1944. aastal soomepoisina Eestisse tagasi tulles võitles Kaalep Nõukogude võimu vastu. 1945-1946 istus ta tudengina vangilaagris. Ülikooli lõpetas mees pärast Nõukogude võimu leebumist 1956. aastal
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
OLEG PISSARENKO · Sündinud 1978. aastal · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Tartu H. Elleri nim. Muusikakooli rütmimuusika osakonna asutaja, juhataja ja pedagoog. HELILOOMING Andnud välja 6 oma CD- d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on sooloplaatidena ilmunud: · CD "Ramp" (1995) · "Ain Agan" koos Tallinna Kammerorkestriga (2005) "A2O" (2010) TÄNAN KUULAMAST!
Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht
Sotsialistlik realism Pärast II MS. Keelatud teemad: armastus, loodus, poliitika, psühholoogia. Teemad, millest pidi kirjutama: töö, kolhooside õitsev elu, nõukogude ühiskonna hüvedest. Kirjandus muutub skemaatiliseks, pealiskaudseks, halvaks. Soositud vorm oli proosa, ka ainult riimiline luule(vähe). Nö. "päris kirjandus" levis salaja, käsikirjadena. Tingimused hakkasid muutuma alles pärast Stalini surma(1953) Väliseesti kirjandus Al. 1944. 3 rühma: vanem, keskmine, noorem põlvkond. Vanem põlvkond: Eestist lahkudes juba tuntud kirjanikud. Nende looming kannatas ilmselt kõige rohkem, jääks nagu pooleli. H. Visnapuu, M. Under, A. Atson, A. Gailit, G. Suits, Fr. Tuglas. Teemad: koduigatsus, kodumaa, lapsepõlv, surm. Keskmine põlvkond: sündisid ja said hariduse Eestis, ei olnud kirjanikena tuntud, võib-olla olid avaldanud oma esimesed teosed. B. Kangro, K. Lepik, K. Ristikivi, A. Kalmus, I. Laaban. Teemad: koduigatsus, kodumaa mälestus...
Ain Kalmus „Juudas“ Pettumine ja selle tagajärjed Juudas pettus Jeesuses ja arvas, et Jeesus ei olegi Messias. „Kui ta ongi Messias, siis miks ta ennast ilmutanud pole“ – küsis Juudas eneselt. Ehk mõtles ta, et kui Jeesus ongi Messias, siis peaks ta ju olema surematu, ning kui ma ta reedaks, siis ehk ta ilmutaks end. Juudas oli elanud 3 aastat koos Jeesusega, olnud 3 aastat tema jünger. Ehk ta kannatus lihtsalt katkes ja ta tahtis teada saada tõde – kas messias on leitud? Mis põhjusel Juudas otsustas Jeesuse ära anda ümberlõikamatute kätte? Me ei tea, aga me võime oletata, miks ta seda tegi. Võimalikke põhjuseid on palju. Esimeseks: Kõigepealt läks ta Ülempreestriga kohtuma ainult sellepärast, et Jael ütles talle et too teda taga otsib. Teiseks: Kui Juudas läks ülempreestri jutule, siis pandi ta lihtsalt valiku ette – Kas saata oma rahvas hukka, või anda Jeesus ü...
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“ 28.märtsil toimus Estonia kontserdisaalis Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori 70. Juubeligala „Ballaadid“. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on tegemist erilise hooajaga, kuna tegu on koori 70. juubeliaastaga, mis toob kaasa endaga pingelist kontserttegevust. Tallinna kontserdiks saabus kodumaale bass Ain Anger, kes esitas koos kooriga juubelikava. Juubelikava on juba kõlanud ka St James Piccadilly kirikus, Londonis. Ain Anger on maailmanimega Eesti bass. Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud kokkuleppeliselt: see on 15.detsember 1945, kui koor andis esimese avaliku kontserdi tolleaegses TPI peahoones Koplis
........................... 7 2 Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mis on ehitatud 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni selleks, et kaitsta Hiina dünastiaid põhjapoolsete rahvaste (mongolid, türklased jt) sissetungi eest. Umbes 6000 km müür on kõigi aegade suurim inimkätega loodud rajatis. Alates 3. sajandist ehitati üksikuid müürilõike, aastatel 220-200 lasi esimene Hiina keiser Ain Sihi Huangdi müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Turistid külastavad enamasti Pekingi lähedal asuvaid müürilõike, kuid Suurt Hiina müüri võib vaadata ka mujal. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide,
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Vaba-Sõltumatu Kolonn nr1 Uurimistöö Autor: Marleen Reemann Juhendaja: Õp. Helle Ruusmaa Võru 2010 Sissejuhatus Käesoleva uurimistöö kirjutamine on ajendatud huvist Vaba-sõltumatu Kolonn nr. 1 (edaspidi Kolonn) ajaloo ja tegevuse vastu. Töö autori isa, Peeter Reemann on üks Kolonni asutajaliige ja Kolonni juht Ain Saar töö autori vanaonu väimees. Esimest korda tekkis töö autoril huvi Kolonni vastu 2007. aastal, kui isa teda esimesele Võrulaste Tahteväljenduspäevale kaasa kutsus. Isa rääkis lugusid kolonnist, selle liikmetest ja Võrumaal toimunud noorteaktsioonidest. Kõiki neid lugusid kuuldes huvi aina süvenes. Kahjuks adus töö autor üsna pea, et väga vähesed noored teavad Kolonnist ja selle ajaloolisest tähtsusest Võrus ja Eestis. Tehes uurimistööd antud teemal,
Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: ain.[email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant
Ülesanne Loo samasugune liigendtabel nagu on alloleval pildid (kasutades Lisa - PivotTabel). Salvesta tabel uuele töölehe votTabel). Salvesta tabel uuele töölehele. Lehe nimeks pane tabel Data Kontakt Inventar Sum - Kogus Sum - Ühiku Total hindSumTotal - Kogus Sum - Ühiku hind Ain Säga 3168 214,06 3168 214,06 kustukumm 255 14,98 255 14,98 pliiats 1002 60,56 1002 60,56 sulepea 579 32,69 579 32,69 tindipliiats ...
ARUKASK (Batula pendula Roth) Kasvab Arukask kõrgete heitlehteliste puudena. Tüvi on sirge ning kattunud valge tohuga. Oksad on varustatud emas-ja isas urbadega ning lehed on kolnurkjad kuni rombjad. Droogina kasutatakse arukasel pungi ja lehti-Betulae gemma et folium, Harvem kasutatakse puidust/või koorest saadavat kasetõrva-pix Betulinae. Pungade saamiseks lõigatakse kevadel nende paisumise ajal oksad puudelt maha ja kuivatatkse hea tulletõmbusega ruumis. (Taimedes talletuv tervis, Ain Raal 2003:46). Arukask on üks meie tavalisemaid lehtpuid Eesti looduses. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. ("Eesti taimed" 2008) Arukase pungad sisaldavad eeterlike õlisid nagu betuleen ja betulool, vaik, tanniinid, saponiinid, flavonoidid jm
Igaljuhul uskuda võib, et tolleaegne päikese maale kukkumine andis eestlastele nõialaadse kultuse. Vanad eestlased arvasid, et tükike päikest kukkus maale. Ja tõid kaali järvele ohvreid ja tegid rikkalikke annetusi, et kindlustada päikese rahulikku suhtumist. See oleks olnud ju katastroof kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL Raamatud Mati kõiv, Ain Mäesalu Krista Piirimäe, Märt tänava. ,,Inimene, ühiskond, kultuur" (lk 6 48). Internet Heli Valk - Uurimustöö http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$397 Kokkuvõtteid - http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html, /www.teretere.eu/eestlaste-ajalugu Kujutav meedia Urmas E. Liiv. ,,Kaali saladus" (Film), 2003 27
Ennustus, et 2025. aastaks sõidab teedel juba 5-10 miljonit vesiniku kütuseelemente kasutavat autot, näib kõiki takistusi arvestades vägagi utoopiline. Vesinikelemendiga töötavate autode masskasutamist takistavad mitmed tegurid Autoostjate üheks suurimaks probleemiks täna on vesinikkütusega liikuva auto hind, mis ulatub praegu 7,5 miljoni kroonini. Väidetavalt langeb see kümne aasta pärast juba kõigest 77 500 kroonini (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kuid vesinikuentusiastide sõnul ei ole takistused enam mitte niivõrd tehnilised, kuivõrd pigem rahalised ning massitootmine aitab kulusid oluliselt kärpida. Honda väidab end olema esimene, kes viis vesinikukütuselemendiga auto FCX Clarity massitootmisse. Neljaistmeline keskklassiauto suudab arendada kiirust kuni 160 km/h. Kolme aasta jooksul toodab firma neid 200 tükki ning
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik)
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33
MÄRJAMAA GÜNAASIUM Maarit Tilk TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek Andresele: "Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas
Lavastaja: Taavi Tõnisson Teater: NUKU väike saal Pealkiri: “Evita” Autor: Andrew Lloyd Webber & Tim Rice Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Ooperifantoom” Autor: Andrew Lloyd Webber Lavastaja: Georg Malvius Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Kõuts pampuši muinasjutud” Autor: Daniil Harms Lavastaja: Saša Pepeljajev Teater: Vene Teater Pealkiri: “Detektiiv Lotte” Autorid: Janno Põldma, Heiki Ernits, Priit Pajusaar ja Leelo Tungal Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine Pealkiri: “Helisev muusika” Autorid: Richard Rodgers & Oscar Hammerstein Lavastaja: Ain Mäeots Teater: Teater Vanemuine
) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale. Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad. 14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete kirjavahemärke ja suure ning väikse algustähe kasutamist vaata näidetest. Ain lausus: ,,Palun vabandust. (!?)" ,,Palun vabandust, (!?)" lausus Ain. ,,Palun vabandust," lausus Ain, ,,et end oodata lasin.(!?)"
Kontserdi retsensioon „Neljal käel ja sajal keelel" Neljapäeval, 2. oktoobril, kell 10.00 käisin vaatamas koolikontserti „Neljal käel ja sajal keelel“. Esitati ainult instrumentaal muusikat. Kaks tuntud eesti kitarristi Ain Agan ja Andre Maaker esitlesid kaheksat erinevat kitarri ja kitarri sugulaspilli ning mängisid lugusid läbi kitarrimuusika ajaloo. Muusikaetenduse üldeesmärk oli see, et õpilased saaksid kuulata erinevate pillide kõla ja neid pille seostada oma nimetustega. Samuti oli see ka lihtsalt meelelahutuseks mõeldud. Minu jaoks eriliseks tegi selle kontserdi see, et mulle endale väga meeldib kitarride kõla. Pool aega kontsertist seletati ja tutvustati pille
Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel erinevaid sotsiaaltoetusi. Kui ta otsustab pettusele lõpu teha, ilmub välja sotsiaalametnik, kes vajab ühe olematu üürniku allkirja. Keegi peab väljamõeldud isikut mängima ja alguse saab
Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder..) Aga see selleks. Ajaloo teadlased peavad hulga olulisemaks vaielda küsimuse üle, kus siis tegelikult toimus Ümera lahing. Esimesed räägivad, et lahing toimus paremal pool jõge, teised räägivad hoopis, et lõuna pool ja kolmandad räägivad hoopiski teist juttu. Arheoloog Ain Mäesalu raadiosaadet vikerraadios kuulates, sain nii mõndagi huvitavat teada. Sealt tuli välja, et ,,Henriku Liivimaa kroonikas" pole otseselt midagi mainitud eestlaste otsesest rünnakustvaid sakslased olid need, kes alustasid relvastatud võitlust. Kui me nüüd loeme hoolikalt läbi uuesti selle teksti veendume isegi selles: ,,Ja nad tungisid Ümera juurde välja, ilma ei oleksid teadnud, et eestlaste vägi oli peidus Ümera
töö 2.töö 3 Ants 4 1.töö 5 2 Ain 2 12 15 10 5 0 5 10 15 Variant 2 Lisage valemid Valemid sisestage sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Valemid peavad toimima suvaliste kollaste lahtrite väärtustega. Tunnitasud Veerule "Tasu" kehtestage raha formaat, ümmardage täisarvuni
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri.
"Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv, Andres Ehin, Ain Raitviir, Henno Arrak, Ave Alavainu, Karin- Margareta Torpats, Ilmar Anvelt, Paul-Eerik Rummo ja Mirjam Peil Margit Mõistlik, "On raske vaikida ja laulda mul. Artur Alliksaare elust". Menu kirjastus, Tallinn 2011, 208 lk; ISBN 9789949470938 2) Artiklid Leo Metsar, "Mälestuskilde Artur Alliksaarest" Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 4651
T a r bi Arvatakse, e t in imkon d o n vi imas e 50 aasta jook sul lo o du sv ta ar rb as im id in eja o nto 2o1tn . u sadjandiks ku Ain nu luataka d ro sva v ra vastik ja hkhem ei d /jäät p am n ei e bdp ku ro i o ku vi na le m gie vaprelamneedi
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest
Retsensioon draamaseriaalist “Tuulepealne maa” Seriaali vaatamine tuli mulle justkui üllatusena, kui ETV telekanalilt jooksis taaskordselt, nagu iga aasta, seriaali teine osa “Tuulepealne maa: Koolipingist rindele”. Kogu ülejäänud seriaali osad vaatasin läbi ERR Digihoidla internetilehelt. Alustasin seriaaliga 13.september ning viimase osa vaatasin läbi 23.septembril . Seriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Peategelaseks võib lugeda Toomas Roo, keda mängib Rasmus Kaljujärv. Seriaali saame jagada viieks üldiseks osaks: Eesti Vabadussõda – (1.-3.osa) Toomas Roo läheb linna õppima. Sealsed koolipoisid on väga patriootrikult meelestatud ja nähes Toomase erapooletust, tõukavad ta koheselt grupist välja. Mõni nädal hiljem hakkab Eesti Vabadussõda, mille peale kooli kehaliseõpetaja Karl Ploompuu loob poistest väerühma ja viib nad armeesse
Ilmar Laaban (1921-2000) modernist- sürrealist "Ankruketi lõpp on luule algus" (1946) "Rroosi Selaviste" paguluses hariduse saanud noored: Ivar Ivask (1927-1992) identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947)
järjekorra muutmata. Selleks tuleb vahetada i-nda rea asukohta i - 1 eelneva reaga. Saadud determinandi j-nda veeru viime tema esimeseks veeruks. Selleks tuleb vahetada j-nda veeru asukohta j - 1 eelneva veeruga. Tekkinud determinandi D^ esimese rea ja esimese veeru elemendiks on aij : aij ai1 L ai , j -1 ai , j +1 L ain a1 j a11 L a1, j -1 a1, j +1 L a1n M M O M M O M D^ = ai -1, j ai -1,1 L ai -1, j -1 ai -1, j +1 L ai -1, n .
järeldused. Uurimistöö meetodid: Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest. Ankeet koosneb kuuest küsimusest. Ankeetküsimustiku jagati eri vanuses õpilastele. Valimi moodustasid 104 õpilast. Ankeedi täitmine oli vabatahtlik. Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele. Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid. Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega. 1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, ja...
Võimlemisklubi ,,Piruett". Võimlemisklubi ,,Piruett" asutati 1990.a. suvel. See oli keeruline aeg Eesti spordis, kuna spordikoolide olukord hakkas halvenema. Rühmi töötas lisaks Tõnismäe baasile veel Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel ja Pirital. Töötajaid oli 18. Juhatuse esimeheks valiti Jüri Kongas. Kuumaks 1990.a. oktoobris oli 20. rubla, sisseastumismaks 5. rubla. Asutamisest kuni tänaseni on klubis töötanud Mall Kalve, Ain Kalde, Gaida Madar, Sirje Prii ja Heli Kann. Esimestel aastatel juhtisid klubi sisulist tööd Jüri Kongas esimehena, Mall Kalve peatreenerina, Ain Kalde pearaamatupidajana ja Kristel Kivilo administraator sekretärina. Raskeimad aastad klubile olid 1992, 1993, 1994.a. Näiteks 1993.a. oli klubis 4 täiskasvanute rühma, 3 lasterühma, 6 töötajat. Kuumaks 1993.a. oli 50. EEK. Klubi oli lähedal likvideerimisele kui töötajate arv langes 5ni ja liikmete arv 152ni.
muusikat ja lusti. Esitati vokaalmuusikat. Palju oli soolosi ja tänu sellele sai kuulda erinevaid hääleliike ja tämbreid. Kindlasti oli see väga suureks plussiks, sest nii ei muutunud muusikali vaatamine üksluiseks. Mõnede laulude taustaks mängis Vanemuise sümfooniaorkester, mida dirigeeris Tarmo Leinatamm. Muusikalis esitati Richard Rodgersi muusikat, aastast 1959. Richard Rodgers sündis New York City's muusikalembeses perekonnas. Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik Gerly Tinn Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Antton Laine (Soome) Osades: Hanna-Liina Võsa või Birgit Õigemeel, Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm, Eva Püssa või Maria Kallaste või Siiri Koodres, Karmen Puis või Silvi vrait, Külliki Saldre või Kais Adlas, Raivo Adlas, Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Karol Kuntsel või Rasmus Kull,
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka luuleklassikud: Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver, Uku Masing. · Luulet iseloomustab eksistentsialism, modernism ja sürrealism. · Autoreid inspireerib zen-budism, muusika (poliit- ja folklaulud). · Optimistlik eluvaade, rõõm maailma avastamisest. Luule · Sulaaja alguses on luule positiivse ja optimistliku alatooniga, umbes 1960. a keskpaigast lõimub
enda arendamist kodus olemisele, nagu väidab Stephanie Coontz oma artiklis Eesti Päevalehele (3). Olen ka ise väga selle poolt, et naised omandavad pigem kõrget haridust kui palju lapsi. Kavatsen ka ise peale gümnaasiumit edasi ülikooli minna ja vähemalt magistrikraadi omandada. Olen aru saanud, et kui kavatsen pühenduda karjäärile, siis ilmselt perekonna jaoks aega ei jääks ning on võimalik, et mul ei sünni kunagi lapsi. Uuringukeskuse Praxis juhatuse esimehe Ain Aaviksoo sõnul on Eesti ühiskond liialt orienteeritud majandusliku edu saavutamisele ja jätnud unarusse oma tervise, kiskudes nii alla elukvaliteeti (4). Nõustun Aaviksooga täielikult. Olen alati endast maksimumi üritanud anda ja siiamaani on mul see ka õnnestunud. Alles sellel aastal tunnen tagajärgi, mis nüüd mu püüdlemist eduka advokaadi suunas takistab. Tuleks alati ja kohe mõelda oma tervisele, tulevikus võib see tugevalt kätte maksta. Mina olen oma õppetunni saanud.
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Oht sulanduda ühtseks keelekompotiks Ain Kaalepi luuetuse ,,Tundmatutele inimestele" kohaselt samastub keel inimese ja inimestega. On kartusi, et eesti keel on välja suremas. Senini on keel püsinud, sest oleme seda kergelt devalveerides hoidnud ja armastanud. Silmapiiril tundub olevat oht üleilmastumisest keele tasandil. Kindlasti ei tohi unustada positiivset, vaadates eesti keelt tuleviku ja kontinuiteedi seisukohalt. Keele püsimisel on väga olulised reeglid ja nende pidevast muutmisest hoidumine.
Ain Ainsoo Valga Politseiprofektuur 18. mai 2009 konstaabel Seletus. Mina, Darja grigorjeva, Valgamaa Kutseõppekeskuse õpilane, oli näinud, kuidas toimus autoõnnestus. Eile, 17. mail 2009 kell 15.30 oli käinud koolist koju. Võru tänaval sõitis purjus noormees musta audiga. Tema vastu sõitis naine, punase opeliga. Kaks autod põrkasid kokku. Purjus mees suri kohe ära, vaid naine jäi elu. Varsti tuli politsei ja kiirabi. Rohkem ma midagi ei tea. DG Darja Grigorjeva Pärna pst 9-33 68207 Valga 56706496
Neutraalsed osakesed detektoris jälgi ei jäta. Neid saab avastada reaktsiooni kinemaatikat arvutades, s.t. laetud osakesi mõõtes ja võttes arvesse jäävseadusi. Suurte kiirendite juurde kuuluvad detektorid on tohutute mõõtmetega, kaaluvad tuhandeid tonne ja koosnevad paljudest eri tüüpi detektoritest. Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõjude süsteem kannab standardmudeli nime. Praegu otsib teadus teed edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid. (Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996) Kasutatud kirjandus * Ainsaar, Ain ; ,,Füüsika XII klassile" , Tallinna Raamatutrükikoda, 1996 Internet: * http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_füüsika *http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:NJeG01OkbEJ:www.hwg.edu.ee/include/upload/Elementaarosakesed_12_klass .pdf+elementaarosakeste+vastastikm %C3%B5jud&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESisxMYZVQPmdkGCrONJXo9tqbeszdI
,,WEST SIDE STORY" 8. mätrsil 2005.a käisin Vanemuise suures majas vaatamas Ain Mäeotsa lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L
põlvkondade jaoks kauniks ja elamusrohkeks. Eestis tuuakse "Helisev muusika" lavale juba kolmandat korda. Vanemuise lavale jõuab lugu esmakordselt. 2 Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain Mäeots, Eva Püssa või Maria Kallaste (külalisena) või Siiri Koodres, Maarja Mitt või Liisa Pulk, Karmen Puis või Silvi Vrait (külalisena), Külliki Saldre või Kais Adlas,
lavale jõuab lugu esmakordselt. 3 Osatäitjad Muusika: Richard Rodgers Laulusõnad: Oscar Hammerstein II Libreto: Howard Lindsay ja Russel Crouse Põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereansambel" Muusikajuht ja dirigent: Tarmo Leinatamm Lavastaja: Ain Mäeots Kunstnik: Riina Degtjarenko (Eesti Draamateater) Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Koreograaf: Antton Laine (Soome) Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi) Osades: Hanna-Liina Võsa (külalisena) või Birgit Õigemeel (külalisena), Jüri Lumiste või Raivo E. Tamm (külalisena), Jaan Willem Sibul või Ain
Funny enjoyable Family film young and old Good comedy The main themes damaged painting secret of a painting bunch of criminals Bad guys Good boys What it teaches to viewers ? Bravery Independents Courage Enthusiasm Who we recommend it to watch ? Kids grandparents family Filmmakers Director: Lembit Ulfsak Writers: Janno Põldma, Lembit Ulfsak Actors main characters: Tõnu Kark Margus Alver Kaur Sinissaar Dan Põldroos Ain Lutsepp Kalju Orro Aarne Üksküla Short video http ://www.youtube.com/watch?v=VUZzn5W_kc Reviews,famous quotes Reviews : There is some very good jokes in this movie and the actings are pretty good too. Specialli Dan Põldroos as Filip and Tõnu Kark as Ahven. And I recommend that movie if you like the whole family adventures. Thank you for listening !
Detektiiv Lotte Lotte Laulusõnad Leelo Tungal Lavastaja Ain Mäeots Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Iir Hermeliin (Tallinna Linnateater) Osad. Osades: Gerli Padar, Robert Annus, Maria Soomets,Vanemuise ooperikoor ja Just Tantsukooli õpilased, Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased Vanemuise Sümfooniaorkester ja bänd. Lotte-Gerli Padar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
