Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmi...
Ajalugu: Pioneeripataljon loodi 1917 aasta 15 detsembril. 21. novembril 1918 moodustati Eesti rahvaväe koosseisus Insenerpataljon, mille ülemaks määrati kapten Voldemar Riiberg. Insenerpataljoni koosseisus formeeriti üks sapöörrood ja seejärel ka teine sapöörirood.Esimese sapööriroodu poolrood võttis lahingutest osa juba jaanuaris ja veebruaris 1919 Viru rindel taandumise ajal. Esimene sapöörirood tegutses kogu Vabadussõja aja Narva rindel 1. diviisi koosseisus. Sapööriroodu esimeseks ülesandeks oli Pljussa jõe silla purustamine, et nõukogude soomusrongid ei pääseks üle jõe. Samuti valmistati ette oma vägede kaitsepositsioonid. Lisaks nendele tegevustele osaleti ka otsestes lahingutes. Teine sapöörirood tegutses Vabadussõja ajal 2. diviisi koosseisus Lõunarindel, kus kindlustati peamiselt tulevast Tartu Rahu järgset riigipiiri.Peale Vabadussõja lõppu koondati sapööriroodud taas Inseneripataljonina Nõmmele. Algselt kuulusid Inseneripatal...
Tiina Kase EV13 Riigikaitse alused 26.10.2014 Mis on kaitsetahe ja kuidas seda suurendada? Kaitsetahe on iga kodaniku individuaalne tahe ja soov kaitsta oma maad, rahvast ja riiki. Kaitsetahe kujuneb igal inimesel juba noorukieast alates. Kui inimene usub ja tunneb et tal on vajadus kaitsta oma kodumaad ja aidata oma rahvast, siis ta ka teeb seda. Inernetist uurides tuleb välja, et eestlaste kaitsetahet suurendavad riigikaitse aluse tunnid keskkoolides ja kutsekoolides. Inimesed, kes õpivad vabatahtlikult seda ainet, nende kaitsetahe on mitu korda suurem kui inimestel, kes õpivad seda peale sunnitult. Kindlasti suurendab ka noormeeste kaitsetahet ajateenistus, mille pikkuseks on 8 või 11 kuud. Kas valikaine „Riigikaitse alused“ on piisav riigi kaitseks? Riigikaitse on õppeaine, kus saadakse ülevaade relva-ja riviõppest ja esmaabi osutamisest .
,,Relvaõpe" Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduse järgi. Liigitus: Käsitulirelvad, püstolid ja revolverid. ( ründevintpüss, - poolautomaat ,- automaatrelv ) Lahingupaari relvad kuulipilduja ,- TT relvad jne. ( Kuulipilduja MG 3 ,- Kuulipilduja KSP- 58 ,- Granaadiheitja Carl Gustav ,- 81 mm miinipilduja B-455,- 120 mm miinipilduja 2B11,- kerge välikahur 105 H 37-61,- Haubits FH 70/1 A-1 ) ,,Ohutuseeskiri" Väljaõppe ohutuseeskiri on rahuaegse sõjavälise väljaõppe ja sellega kaasneva muu tegevuse ja turvalisuse tagamiseks. KV väljaõppe ohutussüsteem peab välistama väljaõppeürituste ajal õnnetusjuhtumid ja traumad, mille peamiseks põhjusteks võivad olla: 1. Väljaõppeürituste...
Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigikaitse! Eestis on saanud Nato liige ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Osaletakse aktiivselt Nato ja Euroopa Liidi töös. Rahvusvahelistes: julgeolekusüsteemis,-rahutagamise operatsioonides. Koostöös tagatakse sõjarahu.Riigikaitse on kogu rahva ühine kohustus. Eesti riigikaitse on korraldatud nii et igal ühel on riigikaitses oma roll.Seda nim. totaalkaitse põhimõtteks.Eesti Vabariik on demo riik.Riigikogu on Eesti kõrgeim esinduskogu ehk seadusandlik võim. Riigikogu 101 liiget. Riigikogu kuulutab välja sõjaseisukorra. Eesti Vabariigi president on Eesti Riigipea ja riigikaitse kõrgeim juht. Valitsus-täidesaatev võim Kaitsejõud relvastatud struktuur Kaitsevägi valmis riiki sõjaliselt kaitsma. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded!
Pauletta Talmon Ida-Ukraina 2014 1 Poliitiline olukord Sõda Donbassis, ka Ukraina kriis, on 2014. aasta veebruari lõpus Euromaidani, Ukraina revolutsiooni ning Krimmi okupeerimise ja annekteerimise järel peamiselt suuremates ida- ja lõunapoolsetes Ukraina linnades alanud Venemaa mõjutatud poliitiline ja majanduslik kriis, mille üheks väljenduseks on nii relvastatud kui ka relvastamata valitsusvastaste ja Venemaa meelsete separatistide väljaastumised sealsetes piirkondades. Lisaks muudele piiriülestele mõjudele on kriis avaldanud mõju näiteks ka NATO-Venemaa suhetele. NATO Euroopa vägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove väljendas 17. augustil 2014 saksa väljaandele Die Welt antud intervjuus arvamust, et Venemaa võib korrata "Ukraina stsenaariumit" ka teistes Ida-Euroopa riikides. Breedlove märkis, et Venemaa demonstreerib Ukraina näitel "uut sõjapidamisviisi". Kindrali sõ...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
#Sander#################################################S#a#n#d#e#r###n######### ################_####_####_####_#####`#####`####4`## ##L`####``
See kehtib ka põhiseaduse kohta. Eesti põhiseadust saab algatada president või 21 riigikogu liiget. Konstitutsiooni esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks. Eestis teostavad konstitutsioonilist järelevalvet riigikohus ja õiguskantsler. Selleks et seadused abistaksid riigi juhtimist, peavad need kooskõlas olema. RIIGIKAITSE EHK RIIGI JULGEOLEK Õigus-ja riigikaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust. Seda täiendab välisjulgeolek. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena.
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest kül...
kohtukaasistujate institutsiooni tuleks lubada, kuid see koosneks valitud, mitte juhuslikest isikutest (teoses : Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk. 393 jj., 443 jj.). Kuigi seadus vastab põhiseadusele ja selle loojate seisukohtadele, tuleb ka praktikas teostatav valimine muuta sisuliseks, teatud kriteeriumitest lähtuvaks. Anglosaksi maade tüüpi vandekohut põhiseaduse § 56 ega 13. peatükk ei võimalda. 7 RIIGIKAITSE 7.1 Nimeta vabal valikul kolm väeosa, kus teenivad ajateenijad! Lääne, Lõuna ja Põhja kaitseringkonnad. 7.2 Nimeta Eesti vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid! Kaitsevägi, kaitseliit ja küberkaitse. 7.3 Nimeta vabal valikul kolme juhtumit, mille puhul on Kaitsepolitseiamet paljastanud korruptsiooni või mõne muu Eesti julgeolekut ohustanud kuriteo. 1. 2002 kevad avastas KAPO väga suure koguse lõhkeainet. (Leiti 4 meest, kellel oli
Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest. Julgeolekupoliitika alustele toetuvad Riigikaitse strateegia (sõjalise kaitse strateegiline kava) (VV), Riigikaitse arengukava (sõjalise kaitse arengukava)(VV), Sõjalise kaitse tegevuskava (KM), Kaitsetegevuse operatiivkava (KVJ). Riigikaitse strateegia on alus detailsematele arengu- ja tegevuskavadele. Strateegia peamine eesmärk on muutuvat julgeolekukeskkonda arvestades ajakohastada Eesti riigikaitse korraldust ning laiendada seda kitsalt sõjaliselt käsitluselt ka riigikaitse teistele valdkondadele
Iraagi sõda 2003 Marilin Palmist & Andra Toom Iraak. Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Sõja algus ja põhjus. Sõda algas 20.ndal märtsil 2003. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti Saddam Hussein oli viies Iraagi president. Hussein'i toetusel on Iraagis valmistatud suures koguses massihävitus relvi ja ta toetas ka enesetappu terroristide rühmitust al Qaeda Osalejad USA poolel. USA Iraagi vabadust soovivad iraaklased Inglismaa Austraalia Poola Lõuna-Korea Itaalia Kruusia Ukraina Holland Hispaania Osalejad Iraagi poolel. Iraagi Ba'ath Party pooldajad Kõik Saddam Hussein'i pooldajad Islami usu pooldajad Al Qaeda terrorirühmitus Mahdi armee Islami usuliste armee Ansar al-Sunnah Olulisemad sündmused. 16. märtsil 2003 esitas USA president G...
Mis on relv? Tavaliselt väidetakse, et relv on seotud eelkõige sõjandusega, kuid relvi on ka muid. Ma ei tea nii palju relvadest, mis on Kaitseväel või Politseil kasutusel – järelikult ei saa öelda, et relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik inf...
Sõjaväelised Auastmed Briti Sõjavägi 1) Admiral of the Fleet 2) Commondore Brigadier 3) Field Marshal 4) Marshal of the Royal Air Force 5) Admiral of of the Fleet 6) Group Captain 7) Squadron leader Ameerika Ühendriigid 1) General of the Army 2) General of the Air Forces 3) Brigadier General Nõukogude Liit 1) Nõukogude liidu Marssal 2) Sotnik 3) Desyantnik 4) Polkovnik 5) Kindralpolovnik Eesti Vabariik 1) Brigaadikindral 2) Grupijuht 3) Brigaadikomandör 4) Staabiveebel 5) Armeekindral Saksamaa 1) Obergruppenführer 2) Oberführer Kasutatud Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Armee https://en.wikipedia.org/wiki/Admiral_of_the_fleet https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvav%C3%A4e_auastmed https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_s%C3%B5jav %C3%A4eliste_auastmete_v%C3%B5rd...
Sõjaväekohustus ka naistele- jah või ei? Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti muudetaks sõjaväekohustus tütarlastele kohustuslikuks, ei põikleks ma kõrvale, vaid teeksin selle katsumise julgelt läbi. Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, ...
Eesti õhuvägi Üldine informatsioon Eesti kaitseväe väeliik Põhiülesandeks riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide õhukaitse tagamine Vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis Tehnika Õhuväe lennuvahendid: Vaatlushelikopter Robinson R44 Transpordilennuk An2 Õhuväe koosseisu on kuulunud ka renditud õppereaktiivlennukid Aero L39 Õhuväe radarisüsteemid: Lockheed Martin TPS77 ASR8 VERAE Aero L-39 Struktuur Õhuväe ülem: brigaadikindral Valeri Saar Struktuur on rahu, kriisi ja sõjaajal suures osas muutumatu Koosseisu kuuluvad üksused: õhuseiredivisjon, lennubaas Õhuväe staap Staabiülem: kolonelleitnant Jaak Tarien Loodi 13. aprillil 1994. aastal kui Eesti õhuväe kõrgeim operatiivjuhtimise organ Õhuväe staabi ülesanded Alluvate üksuste alalise lahingvalmiduse tagamine Olukorda iseloomustavate andmete pidev ...
Ühel augustipäeval ta lahkub kodust ja põgeneb Soome. Kohe hakkabki teda otsima NKVD, kuid hilinenult. Ta koostab Soome-Eesti uniooni projekti, mille ta 29. novembril 1941 Soome presidendile Risto Rytile üle annab. Pitka kinnitab, et eesti rahva loomulik soov on luua kahe maa riiklik ühendus, mis tugineks vennalikule võrdsusele ja mille alustalaks oleks ühine riigipea, sõjavägede ülemjuhataja, ühine välispoliitika ja riigikaitse. Kuid see Pitka plaan purunes. Kuna Eesti oli sel ajal sakslaste poolt okupeeritud ja Saksamaa Soomega liitlaslikes suhetes, ei toetanud Soome valitsus Pitka plaani. Soome välisminister R. Witting teatas üsna ühemõtteliselt, et kuna Soome laht on pool aastat jääs, siis ei suuda Soome Eestit vaenlase rünnakute eest kaitsta. Pealegi olevat kahe rahva loomus ja mõttelaad liialt erinevad, et neid üheks rahvaks kokku liita... Kodumaa kaitsmise mõte ei läinud tal Soomes olles kordagi peast
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus.
F22 Raptor Tüüp: hävituslennuk Tootjad: Lockheed Martin/Boeing Meeskond: 1 inimene Pikkus: 18,90 m Tiivaulatus: 13,36 m Tippkiirus: kuni 2410 km/h laskumisel ja 1963 km/h tavalennul Lennukaugus: 2960 km (kahe välise kütusepaagiga) Toodetud:19962011 Programm maksis: US$66.7 bil Omadused F22 Raptor on firmade Lockheed Martin/Boeing loodud viienda põlvkonna hävitaja. Kasutab stealth tehnoloogiat . See oli mõeldud peamiselt õhu hävitajana, kuid tal on täiendavaid võimalusi, mis hõlmavad maapealseid rünnakuid, elektroonilise sõja ja signaalluure rolle. F22 Raptor Stealthiness omadus lennata vaikselt ja märkamatult on viienda põlvkonna hävitajate üks olulisemaid tunnuseid. See tähendab, et lennuki ehitusel on kasutatud selliseid materjale ja kujundatud lennukit nii, et maksimaalselt vähendada maapinnal asuvate radarite kiiratud raadiolainete tagasipeegeldumist. Stealthtehnoloogia ...
(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus.
Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võit...
Maavägi Volodymyr Kostiak 11.klass Üldine Maaväe kui kaitsejõudude suurimal põhiväeliigil on kandev roll Eesti territooriumi kaitses. Maavägi arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. Maaväge juhib maaväe ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Maaväe ülem alluvuses on staap, väeosad ja väljaõppekeskused (VÕK), kes rahuajal õpetavad reservi. Maaväe väljaõppe- ja administratiivkoosseisu kuuluvad kolm jalaväe väljaõppekeskust, Tapa Lahingutoetuse Väljaõppekeskus, Üksik-sidepataljon ning Rahuoperatsioonide Keskus. Operattivüksustest on maaväe ülema otseses alluvuses brigaadi staap ja Scouts- pataljon. Maaväe ülem kolonel Indrek Sirel Maaväe staabi ülem kolonel Artur Tiganik Rahuajal on maaväe ülesanneteks: korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase; kinnistada läbi ...
AK-4 ja RELVAÕPE( ohutus ) Informatsioon KABA Kestaheiteava KIRP LEEGISUMMUTI SALVE PESA LUKUKODA VINTRAUD VINNAST TULEÜMBE KOOS KIRP KOOS USHOOB RSEADUR SIHIKUGA TIHVLIDE PE KIRBUKAITSM EGA LAESÄÄR JA KINNITUSTIHV KANDERIHMA L EESMINE KINNITUS SALVENIV KANDERIHMA TAGUMINE KIN PÜSTOLIKÄEPIDE PÄÄSTIK JA PÄÄSTIKUKAITSE Relv on seadis või ese, mis on ette nähtud elusolendi või materiaalsete väärtuste kahjustamiseks või hävitamiseks. Relvi eristatakse : sõjaväe, -jahi ja spordirelvad ning toimeviisi järgi külm- ja tulirelv Relvad: Eesti kaitseväe relva...
docstxt/14253092955951.txt
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper KUPERJANOVI JALAVÄEPATALJON Keila 2009 Ajalugu Kuperjanovi partisanide pataljoni ametlikuks sünnipäevaks on 23. detsember 1918. a, mil leitnant Julius Kuperjanov tookordselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt sai loa erilise partisanide salga moodustamiseks. Kuna vabatahtlikke oli palju, siis peatselt muutus Kuperjanovi jalaväepataljon iseseisvaks pataljoniks kõikide juurdekuuluvate komandodega ning nimetati hiljem, peale langenud juhi surma tema mälestuseks "Ülemleitnant Kuperjanovi partisanide pataljoniks". Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning ristis seepärast oma väeosa partisanide patalj...
Kuidas kaitsta Riiki? Kui oleksin piirivalvur kaitseksin Eesti riiki sissetulevate ohtlike asjade eest, nagu relvad ja narkootikumid, samuti ebaseaduslikult riiki sisenevate inimeste eest. Kui oleksin politseinik tagaksin siseriikliku julgeoleku Eesti riigis elavatele kodanikele. Kui oleksin Kuninganna kaitseksin vaesemaid ja nõrgemaid inimesi Eesti riigis. Presidendina esindaksin Eesti riiki välismaailmas. Kuna president on riigikaitse kõrgeim juht, annaksin ma korraldusi riigikaitsele.
Totaalkaitse või palgaarmee Väikeriigina on Eestis alati oluliseks peetud välispoliitikat ja riigikaitset. Viimasel ajal on esile tõusnud küsimus kaitseväe efektiivsusest. Alternatiiviks vananenud kohustuslikule sõjaväeteenistusele on pakutud palgaarmee moodustamist. Palgaarmee kõige olulisemaks tugevuseks on professionaalsus. Lisaks uudsemale relvastusele, kaasneb palgaarmeega ka teistsugune õpe. Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles o...
koosseisu, balti erikord. Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly; 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust; 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust; Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse; Eesti ohvitserkonna kujunemine; Esimene maailmasõda. Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus kesk- ja kutsekoolides; Riigikaitse oli olemuselt üldrahvalik. Okupatsiooniarme kohalolek Eestis | 1991. aastaks oli Eestis asuvate Nõukogude Armee üksuste käsutuses 1665 objekti kogupindalaga 87 147 hektarit (umbes 2% Eesti territooriumist). Sõjaväeüksused paiknesid ligi 800 paigas, 1991. aasta suvel oli Eestis ligikaudu 36 000 nõukogude sõjaväelast
22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28. Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse? 29. Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab? 30. Kes on kaitseväejuhataja? Kes teda abistab? 31. Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsusmigratsiooniamet, Politseiamet. 2. Raivo Küüt 3. prefektuur- politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefekt 4. 1) Lääneprefektuur-Pärnumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa
Küberrünnakud ja Küberkaitse Tara Mis on Küberrünnak? Küberrünnak on katse õõnestada või kahjustada funktsiooni arvutipõhilist süsteemi, või üritada jälgida online isikute liikumist ilma nende nõusolekuta. Reageerib märkamatut lõppkasutajat või võrguadministraatorit ning võib viia selliselt kogu võrgu häirele, et ükski kasutaja ei saaks sooritada ka kõige algelisemaid ülesandeid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level BOTNET(RoBotVõrgustik): Koosneb suurest hulgast hõivatud arvutitest, mida kasutatakse rünnete korraldamiseks või rämpsposti levitamiseks. Arvutite hõivamiseks kasutatakse sageli nn. trooja hobuseid, mis avavad arvutis interneti jututoakanali ning ootavad käsku robotivõrku kontrollivalt isikult. Botnet`de ehk robotvõrk...
Kaitsevägi on 1991. aastal taasasustatud vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit on 1990. aasta veebruaris taasasustatud vabatahtlik Eesti riigikaitseorganisatsioon. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, kelleks on praeguse seisuga kindralleitnant Riho Terras. Sõjaajal juhib neid aga kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kindlasti on Eesti riigikaitsel nii häid külgi kui ka halbu. Mina oskan siinkohal tuua välja mitmeid plusse
Algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise, vastava ettepaneku ta teeb Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Ka on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine. Riigikaitse. Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Ülesanned rahuajal on: territoriaal- järelevalve ja kontroll; pideva kaitsevalmiduse tagamine; ajateenijate väljaõpetamine ja reservvägede ettevalmistamine ja osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel; tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi või
kuid samal ajal tahavad elada tsiviilse ühiskonnana arenenud riigis. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. § 113. Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. § 157. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve, mille kujundamise alused ja korra sätestab seadus. Kohalikul omavalitsusel on seaduse alusel õigus kehtestada ja koguda makse ning panna peale koormisi.
palgaarmee puhul pole võimalik tegutsemisvõimelist kaitseväge luua. ,,Lätis ning Leedus kaob armee kui selline ära. Sisuliselt on nende kaitsevägi on võimeline ainult missioonidel käima," rääkis Roosimägi. ,,Kui me tahame, et kaitsevägi kriisi- või sõjaolukorras tegutsemisvõimeline oleks, siis meie väiksel riigil pole ajateenistusele alternatiivi," lisas ta. Kui loobuda ajateenistusest, siis tuleb Roosimägi sõnul hakata tervet riigikaitse struktuuri ümber tegema. Riigikaitsesüsteemi välja ehitamiseks kulub tema hinnangul 20-25 aastat. ,,Aga kas saab öelda, mis toimub maailmas 10 aasta pärast?" küsis ta. Roosimägi sõnul oleks lühinägelik ajateenistus majanduskriisis oleva riigi kärpeplaanide tõttu lõpetada. (Eesti Päevaleht Online; 16. september 2009) Kaitseminister Jaak Aaviksoo: ,,Ma ei taha öelda, et kaitsekulud on selline püha lehm, mida
tuletõrje- ja päästetööde korraldamine. Sisejulgeoleku tagamisel eristatakse faase:riskide tuvastamine,riskide vältimine,inimeste, ühiskonna, aineliste ja ainetute väärtuste ning infrastruktuuride kaitsmine,tekkinud riski- ja ohusituatsioonidele reageerimine ja riski- ja ohusituatsioonile eelnenud olukorra taastamine. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti riigikaitse kõrgem juht on president. Usun, et Kaitseliidul on tähtis roll sise- ja välisjulgeoleku tagamisel ning politsei ja Kaitseliit saavad siin teineteist täiendada.Riigis korraldatakse pidevalt sise-ja välisjulgeoleku õppusi.Kuritegevus Euroopa riikides on tegelikkuses suurenenud ning Eesti annab minu arvates oma parima,et riiki kaitsta,pole tähtsust kui väike riik Eesti on. Suureks hindavad eksperdid kodu- ja koolivägivalla ohtlikkust sisejulgeolekule,
Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pi...
EESTI VABARIIGI KAITSEJÕUD Raivo Pehk 2006 Riigikaitse eesmärk (allikas: Rahuaja riigikaitse seadus) Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rakendatakse seaduses sätestatud alustel ja korras totaalkaitse põhimõttel kogu rahvas ning rahva ja riigi jõuallikad. Riigikaitse eesmärkide saavutamisel juhindutakse Eesti põhiseadusest ja seadustest ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidest ja põhimõtetest. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega.
Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid Vastavalt Rahuaja riigikaitse seadusele on riigikaitse põhikavad: · Eesti julgeolekupoliitika alused · Eesti riigikaitse strateegia · Sõjalise kaitse arengukava · Sõjalise kaitse tegevuskava ja Kaitsetegevuse operatiivkava Allikad: Riigikaitse õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele. Kaitseministeerium, Tallinn 2006. Allikas: http://www.eesti.ee/est/teemad/riigikaitse/riigikaitselised_ohud/riigikaitselised_ohud_1/ Rahvusvaheline koostöö
,,Mina, kui riigikaitsja" Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses. Riigikaitse aluseks on ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö. Eesti riigikaitse on laiapindne. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond. Sellele lausele põhinedes saan ma aru, et riigikaitses osaleb terve riik ja selle kodanikud kaashulgas mina. Praegusel hetkel panustan mina riigikaitsesse sellega, et ma käin koolis, õpin, omandan haridust ja osalen riigikaitse tunnis. On kasulik omandada tarvilikke
Keskkonnakaitse kaitsejõududes Strateegilised keskkonnadokumendid: Eesti kaitsejõudude keskkonnakaitsekontseptsioon, ,,Keskkonnakaitse kaitsejõududes", Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätme...
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi.
Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält. Kuna sellist toetust on väga raske võita, tuleb korraldada uus valimisvoor. Võib korraldada kuni 3 hääletusvooru, 3. voorus võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui 3. hääletusel ei kogu kumbki kandidaat 68 häält, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kus on umbes 350 valijameest. Võiduks on vajalik osalejate häälteenamus.
Milline aga inimeste jaoks? Mida tähendab - ajakirjandus on objektiivne subjektiivne? Mis sinu meelest on ajakirjaniku eetika? Mis on kommertsajakirjandus, nn. kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel Liikluspolitsei Munitsipaalpolitsei Politsei ja poliitika Riigikaitse Kaitsevägi ja Kaitseliit mis on mis ja mille poolest erinevad? Riigikaitse kõrgeim juht ja Riigikaitse Nõukogu Kaitseväe juht Riigikaitse laiemas tähenduses Eesti kaitseväe struktuur (millistest väeliikidest koosneb) Presidendi ülesanded sõja puhkemise korral? Tsiviilkontroll kaitseväe üle - mis on ja kes teostab? Kes peavad kaitseväeteenistuse läbi tegema e. mis on üldine sõjaväekohustus?
Kätlin Kuuspalu 105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest tulenevalt on ka arvamused tingitud tsiviil ja populistlikest vaatenurkadest, et saavutada
seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine President tugevdab võimuharude tasakaalu 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea Kadrioru loss Toompea loss Riigikohtu hoone Stenbocki maja
Kas Eestil on vaja sõjaväge? Et sellel teemal arutleda peaks tegema endale selgeks mõned mõisted. Mida tähendab üldse sõjavägi või kaitsevägi? Ning peab teadma, mis on selle eesmärk ja printsiip.Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Riigikaitse juhtimisstruktuur tagab kaitseväe valmisoleku rahuajal ja kriisiolukordades. Sõjalise kaitse teostajad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Kas on siis meil seda vaja?? Kuigi Eesti riik on väike, tal on vaja kaitset
Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. Sisejulgeolek Valgevene sisejulgeolekut tagavad asutused on: Valgevene Julgeolekunõukogu, Valgevene Vabariigi Riiklik Julgeoleku Komitee, Riiklik
Kulu allikad: haridus, teede korrashoid, sotsiaal toetus, valla valitsemine, tervise hoid 5. Tead maakondi ja maakonnakeskuseid, oskad neid kaardil leida. 6. Mis on riikliku halduse üksus, kes seda juhib ning kes juhi ametisse kinnitab? Maakond, Juhib maavanem,ametisse kinnitab vabariigi valitsus Teema 14: Eesti kohtusüsteem 1. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi (astmed, kohtute nimetused) I Maa ja linna kohtud, II Ringkonnakohus, III Riigikodus Teema 15: Riigikaitse ja julgeolek 1. Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eesti Vabariigis? President 2. Kes korraldavad Eesti riigikaitset? Kaitsevägi 3. Mis on kaitseliit, mis kaitsevägi? Kaitsevägi on eesti relvajõud, mis koosneb ajateenistusse kutsutud kodanikest, kaitseliit on vabatahtlik korrakaitseorganisatsioon. 4. Mis on riigikaitse eesmärgid? Tagada riigi kaitse võimaliku kallaletungi korral, kehtiva riigikorra ja
(järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi. Kaitseministeerium President – riigikaitse kõrgeim juht. Jaak Aaviksoo. TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI EESTI KAITSEJÕUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
