Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"784" - 133 õppematerjali

784 – Heiani periood Kyōto (Heian) saab pealinnaks, Taira dünastia
thumbnail
8
doc

Morfiin

kool nimi klass MORFIIN Referaat Juhendaja: aasta Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................... 3 2. Morfiin ............................................................................................ 4 3. Kokkuvõte .... .................................................................................... 6 4. Lisa ................................................................................................. 7 2 Sissejuhatus Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin, - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu. 3 Morfiin Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) pii...

Keemia → Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maakasutuse raskuskeskme määramine

7 0,25 3,25 2925 4631,25 8 1 31 10850 14105 9 0,5 11 5280 11770 10 1 15 8100 20250 Sk= 104,25 S*X*k = 94775 S*Y*k = 81763,75 X3= S*X*k / S*k = 909 Y3= S*Y*k / S*k = 784 Miks on vaja leida talu maakasutuse raskuskeset? Talu maakasutuse raskuskeset on vaja leida selleks, et vähendada tootmisprotsessi kulusid. Põhilisteks kuludeks oleks transport (saaduste põllult vedamine ning põllutöö masinate liikumine) ning ka tootmiskeskusest saaduste mujale vedu. Maaksutuse raskuskeskme järgi rajatakse tootmiskeskusi kõige sobilikumasse kohta. Selgitage, mille poolest erinevad raskuskeskmed, mis on leitud I, II ja III variandi kohaselt.

Kategooriata → Maakorralduse põhikursus
51 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

ALU A - B, shr A, set A, B, A xor B

w 360 312 480 312 0 w 480 312 480 264 0 w 360 192 472 192 0 w 472 192 480 192 0 w 480 192 480 216 0 w 480 216 480 224 0 w 360 72 360 184 0 w 544 312 552 312 0 w 552 312 552 344 0 w 552 344 856 344 0 w 856 344 856 472 0 w 856 472 864 472 0 w 864 472 864 464 0 w 544 272 560 272 0 w 560 272 560 336 0 w 560 336 864 336 0 w 544 232 568 232 0 w 568 232 568 328 0 w 568 328 792 328 0 w 792 328 792 224 0 w 792 224 864 224 0 w 864 224 864 216 0 w 544 192 576 192 0 w 576 192 576 320 0 w 576 320 784 320 0 w 784 320 784 104 0 w 784 104 864 104 0 w 864 104 864 96 0 w 136 96 136 16 0 w 136 16 816 16 0 w 816 112 896 112 0 w 816 16 816 112 0 w 896 112 896 104 0 w 216 424 160 424 0 w 152 424 160 424 0 w 144 424 152 424 0 w 160 424 160 40 0 w 152 328 152 32 0 w 144 216 144 24 0 w 144 24 760 24 0 w 760 24 768 24 0 w 768 24 768 232 0 w 768 232 896 232 0 w 896 232 896 224 0 w 152 32 760 32 0 w 760 32 760 352 0 w 760 352 896 352 0 w 896 352 896 344 0 w 160 40 752 40 0

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid
255 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rak-stati kodutöö 2008

13 3 39 507 3302,74 15 1 15 225 972,19 20 2 40 800 1370,78 22 2 44 968 1169,34 24 1 24 576 491,95 27 1 27 729 367,87 28 1 28 784 330,51 30 1 30 900 261,79 31 1 31 961 230,43 32 1 32 1024 201,07 35 1 35 1225 124,99 40 1 40 1600 38,19 45 1 45 2025 1,39 49 1 49 2401 7,95

Matemaatika → Rakendusstatistika
257 allalaadimist
thumbnail
4
txt

Arvutid I - Labor nr. 1

$ 1 0.000005 10.200277308269968 50 5 50 151 176 80 224 80 0 2 5 w 128 80 144 80 0 w 144 96 144 80 0 w 144 64 144 80 0 w 144 96 176 96 0 w 144 64 176 64 0 L 80 32 32 32 0 0 false 5 0 w 128 80 128 32 0 w 128 32 80 32 0 w 128 32 224 32 0 w 128 176 224 176 0 w 128 176 80 176 0 w 128 224 128 176 0 L 80 176 32 176 0 0 false 5 0 w 144 208 176 208 0 w 144 240 176 240 0 w 144 208 144 224 0 w 144 240 144 224 0 w 128 224 144 224 0 151 176 224 224 224 0 2 5 w 128 288 224 288 0 w 128 288 80 288 0 w 128 336 128 288 0 L 80 288 32 288 0 0 false 5 0 w 144 320 176 320 0 w 144 352 176 352 0 w 144 320 144 336 0 w 144 352 144 336 0 w 128 336 144 336 0 151 176 336 224 336 0 2 5 w 128 432 224 432 0 w 128 432 80 432 0 w 128 480 128 432 0 L 80 432 32 432 0 0 false 5 0 w 144 464 176 464 0 w 144 496 176 496 0 w 144 464 144 480 0 w 144 496 144 480 0 w 128 480 144 480 0 151 176 480 224 480 0 2 5 151 544 48 592 48 0 2 5 151 544 160 592 160 0 3 5 151 544 272 592 272 ...

Informaatika → Informaatika
8 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Oopium

Jakob Westholmi Gümnaasium Oopium Inimeseõpetuse referaat Marleen Mikk 7.b Tallinn 2016 Sisukord Mis on oopimum?................................................................................................... 5 Kasutamine............................................................................................................. 5 Mõju........................................................................................................................ 6 Kahjustused............................................................................................................ 7 Sõltuvus.................................................................................................................. 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad........

Keemia → Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
14
txt

ALU: F0=A B (aritmeetiline liitmine) F1=ror A (ringnihe paremale) F2=clr A, B (seada sõna A B-nda biti väärtuseks '0') F3=A and B

w 1088 376 1392 376 0 w 1392 376 1392 328 0 w 1392 328 1408 328 0 w 1152 456 1216 456 0 x 807 256 887 259 0 24 F3=A B w 176 200 176 184 0 w 1344 344 1344 168 0 w 1344 168 1408 168 0 w 208 568 208 704 0 w 224 688 224 424 0 w 240 568 240 600 0 w 256 440 256 584 0 x 1391 796 1410 799 0 24 M x 1337 792 1353 795 0 24 S w 1152 296 1304 296 0 w 1304 296 1304 232 0 w 1304 232 1392 232 0 w 656 216 1128 216 0 w 1128 216 1128 760 0 w 1152 760 1128 760 0 w 720 232 1168 232 0 w 1168 232 1168 552 0 w 784 264 1232 264 0 w 1232 264 1232 424 0 w 288 456 288 504 0 w 1056 664 1216 664 0 154 368 512 448 512 1 2 0 w 288 504 368 504 0 w 272 520 336 520 0 w 336 520 368 520 0 w 448 512 976 512 0 w 976 512 976 328 0 w 976 328 1088 328 0 150 408 552 464 552 1 2 5 w 368 504 368 544 0 w 368 544 408 544 0 w 336 520 336 560 0 w 336 560 408 560 0 154 344 592 416 592 1 2 5 w 256 584 344 584 0 w 240 600 344 600 0 154 520 584 608 584 1 2 0 w 416 592 520 592 0 w 464 552 464 576 0 w 464 576 520 576 0

Informaatika → Programmeerimine - python
97 allalaadimist
thumbnail
20
txt

Arvutid II labor

w 760 608 744 608 0 w 760 608 760 592 0 150 728 520 728 512 1 2 0.0 150 760 520 760 512 1 2 0.0 150 792 520 792 512 1 2 0.0 150 824 520 824 512 1 2 0.0 w 760 576 760 560 0 w 760 560 720 560 0 w 720 560 720 520 0 w 760 560 800 560 0 w 800 560 800 520 0 w 744 608 744 552 0 w 744 552 752 552 0 w 752 552 752 520 0 w 752 552 816 552 0 w 816 552 816 520 0 w 824 576 824 544 0 w 768 544 736 544 0 w 736 544 736 520 0 w 768 544 824 544 0 w 768 544 768 520 0 w 800 608 800 576 0 w 800 576 784 576 0 w 784 576 784 520 0 w 800 576 800 568 0 w 800 568 832 568 0 w 832 568 832 520 0 150 992 24 1000 24 1 2 0.0 150 992 56 1000 56 1 2 0.0 150 992 88 1000 88 1 2 0.0 150 992 120 1000 120 1 2 0.0 150 992 256 1000 256 1 2 0.0 150 992 224 1000 224 1 2 0.0 150 992 192 1000 192 1 2 0.0 150 992 160 1000 160 1 2 0.0 150 992 432 1000 432 1 2 0.0 150 992 464 1000 464 1 2 0.0 150 992 496 1000 496 1 2 0.0 150 992 528 1000 528 1 2 0.0 150 992 392 1000 392 1 2 0.0 150 992 360 1000 360 1 2 0.0

Informaatika → Arvutid
7 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 14 -1 loendur

w 432 48 432 64 0 w 432 64 448 64 0 w 416 512 448 512 0 w 448 96 384 96 0 w 448 224 384 224 0 w 448 352 384 352 0 w 448 480 384 480 0 w 384 96 384 224 0 w 384 224 384 352 0 w 384 352 384 480 0 w 544 304 544 320 0 w 544 320 544 336 0 L 64 528 16 528 0 1 false 5.0 0.0 w 544 64 592 64 0 w 592 64 592 288 0 w 592 352 576 352 0 w 576 352 576 432 0 w 592 304 576 304 0 w 576 304 576 192 0 w 544 192 576 192 0 w 336 512 416 512 0 R 384 480 384 544 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 197 768 304 784 304 0 157 944 176 976 176 0 w 896 176 944 176 0 w 896 336 912 336 0 w 944 208 912 208 0 w 896 368 912 368 0 w 896 400 944 400 0 w 944 432 896 432 0 w 944 400 944 272 0 w 912 336 912 208 0 w 896 304 896 176 0 w 544 384 592 384 0 w 544 512 592 512 0 M 608 512 656 512 0 2.5 w 592 512 608 512 0 w 112 32 112 0 0 w 208 48 432 48 0 w 672 176 672 320 0 w 288 48 288 0 0 w 416 192 416 208 0 w 304 208 416 208 0 w 304 208 256 208 0 150 256 336 288 336 0 2 0.0 w 288 96 256 96 0 w 256 96 256 320 0

Informaatika → Arvutid
53 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 13-1 loendur

w 544 304 544 320 0 w 544 320 544 336 0 L 64 528 16 528 0 1 false 5.0 0.0 w 416 256 416 288 0 w 544 64 592 64 0 w 592 64 592 288 0 w 592 352 576 352 0 w 576 352 576 432 0 w 592 304 576 304 0 w 576 304 576 192 0 w 544 192 576 192 0 150 272 448 272 544 0 2 0.0 w 288 96 320 96 0 w 320 96 320 416 0 w 320 416 288 416 0 w 288 416 288 448 0 w 272 544 336 544 0 w 336 544 336 512 0 w 336 512 416 512 0 w 224 512 224 448 0 w 224 448 256 448 0 R 384 480 384 544 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 197 768 304 784 304 0 157 944 176 976 176 0 w 896 176 944 176 0 w 896 336 912 336 0 w 944 208 912 208 0 w 896 368 912 368 0 w 896 400 944 400 0 w 944 432 896 432 0 w 896 496 1008 496 0 w 944 400 944 272 0 w 912 336 912 208 0 w 896 304 896 176 0 M 592 384 688 384 0 2.5 w 544 384 592 384 0 w 544 512 592 512 0 M 608 512 656 512 0 2.5 w 592 512 608 512 0 w 672 256 688 256 0 w 672 256 544 256 0 w 704 128 688 128 0 w 704 128 544 128 0 w 592 384 672 384 0 150 272 256 272 288 0 2 0.0 w 288 96 288 256 0

Informaatika → Arvutid
46 allalaadimist
thumbnail
6
txt

13-1 loendur

w 544 304 544 320 0 w 544 320 544 336 0 L 64 528 16 528 0 1 false 5.0 0.0 w 416 256 416 288 0 w 544 64 592 64 0 w 592 64 592 288 0 w 592 352 576 352 0 w 576 352 576 432 0 w 592 304 576 304 0 w 576 304 576 192 0 w 544 192 576 192 0 150 272 448 272 544 0 2 0.0 w 288 96 320 96 0 w 320 96 320 416 0 w 320 416 288 416 0 w 288 416 288 448 0 w 272 544 336 544 0 w 336 544 336 512 0 w 336 512 416 512 0 w 224 512 224 448 0 w 224 448 256 448 0 R 384 480 384 544 1 2 100.0 2.5 2.5 0.0 0.5 197 768 304 784 304 0 157 944 176 976 176 0 w 896 176 944 176 0 w 896 336 912 336 0 w 944 208 912 208 0 w 896 368 912 368 0 w 896 400 944 400 0 w 944 432 896 432 0 w 896 496 1008 496 0 w 944 400 944 272 0 w 912 336 912 208 0 w 896 304 896 176 0 M 592 384 688 384 0 2.5 w 544 384 592 384 0 w 544 512 592 512 0 M 608 512 656 512 0 2.5 w 592 512 608 512 0 w 672 256 688 256 0 w 672 256 544 256 0 w 704 128 688 128 0 w 704 128 544 128 0 w 592 384 672 384 0 150 272 256 272 288 0 2 0.0 w 288 96 288 256 0

Informaatika → Arvutid
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Wales

area were Celts about 1000 BC. The first recorded information about people in Wales is when Romans came in the 48AD. At that time people talked in Celtic language, which later on was evolved to Welsh. When Kingdom of Mercia invaded England it the was the most powerful from 650­800. The Welsh people didn't want to surrender so they kept fighting back but they sadly lost their land to this powerful new kingdom. In an effort to defend their new territory in 784 King of Mercia built an earthwork barrier, known as Wat's Dyke. It reached from sea to sea. Wat's Dyke was the first permanent boundary between the Welsh and English people. In England the period from 800-1000 AD is often called the late Anglo-Saxon period. Anglo- Saxon kingdoms liked nationalism. Numerous attempts were made throughout this period to create, if not a nation of Wales, then at least larger and more powerful kingdoms within Wales.

Keeled → British culture (briti...
2 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kodutöö lahendamine

IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2008 a. sügissemester Ülesanne nr. 1. Püstisesse asendisse paigutatud siledat metallplaati mõõtmetega a = 13 (kõrgus) × b = 15 cm (laius) kiiritatakse kaugemal asuvast raadiosaatjast , mis töötab sagedusel f = 6,8 GHz. Leida: Selle metallplaadi efektiivne hajumispindala , kui metallplaat asetseb risti kiirguse suunaga ja kui metallplaadi pöördenurk horisontaaltasandis on 8 kraadi. Võrrelda saadud tulemusi. Millise reaalse lendava objektiga on selline metallplaat samase efektiivse pindalaga? Millisena on see metallplaat nähtav D = 10 km kaugusel, kui raadiosaatja antenni suunadiagrammi pealehe laius horisontaaltasandil on 0,1 kraadi ja vertikaaltasandil 5 kraadi? Ülesanne nr.2. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakate vaheline kaugus on 56 km Kui kauguste vahe on 112 km, leida asukoha joone 5 punkti ja konstrueerida nende järgi kaks asukoha joont. Esitada joonis. Kuidas muutub ...

Informaatika → Infohankesusteemid
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Austria

Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND Austria asub Kesk-Euroopas. Austria Vabariik on maismaariik.Riigi piirjoone kogupikkus on 2,562 km. Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. 6 3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke

Geograafia → Geograafia
82 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Hüpoteesid ül 8 ja 9

2001 718 3607,3 2003 8385,8 2001 721 2966,4 2003 1587,0 2001 724 3493,3 2003 4416,4 2001 732 1392,6 2003 1722,7 2001 735 2391,4 2003 2467,6 2001 736 2805,8 2003 2660,2 2001 750 4395,8 2003 2697,8 2001 754 3393,7 2003 3550,2 2001 755 2944,7 2003 2851,9 2001 756 2189,6 2003 4127,7 2001 767 6153,3 2003 9702,5 2001 771 4840,7 2003 10959,8 2001 776 1976,2 2003 3209,6 2001 780 3468,0 2003 4406,3 2001 784 5937,5 2003 7761,1 2001 797 3985,1 2003 5772,8 2001 802 3145,4 2003 3810,0 2001 805 3500,8 2003 3414,7 2001 808 9036,3 2003 6395,9 2001 823 6917,9 2003 6652,0 .1. : 7) Kasutage eelmise ülesande faili hypoteesid.xls. Lahendada sed ülesanded: 2 - kontrollida t-testiga, kas üldkogumite keskväärtused on erinevad. gemist on samade ettevõtete andmetega erinevatel aastatel.) 3 - kontrollida üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste erinevusi.

Matemaatika → Statistika
84 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

Põhivara kokku 857 299 203 VARAD kokku 967 952 554 KOHUSTUSED Lühiajalised kohustused Laenukohustused 36 480 423 10 Tuletisinstrument 0 15 Võlad 37 077 838 11,12,13 Lühiajalised kohustused kokku 73 558 261 Pikaajalised kohustused Pikaajalised võlakohustused 168 784 844 10 Pikaajalised eraldised 3 153 532 16 Põhivara sihtfinantseerimine 244 641 691 17 Pikaajalised kohustused kokku 416 580 067 KOHUSTUSED kokku 490 138 328 OMAKAPITAL Aktsiakapital 144 871 700 19 Kohustuslik reservkapital 22 855 471 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 214 987 306 Aruandeaasta kasum 95 099 748

Logistika → Transpordiökonoomika
228 allalaadimist
thumbnail
9
docx

PLEURIIT

SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist olemasolevaile või võimalikke seisundi muutustele või vajadustele. Diagnoos selgitab, mis on juhtumas. (Uiga 2002:13). Õendusprobleem on midagi, mis teeb muret patsiendile või teda hooldavale isikule. ( Uiga 2002:22). Õendushooldusplaan on õe ja patsiendi/kliendi poolt koostatud tegevuskava, milles...

Meditsiin → Sisehaigused
35 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Ambla naiste rahvariided - referaat

Uurimustöö Ambla naiste rahvariided 19 sajandil Koostaja: Kelli Kiipus Klass: 8.c Tapa Gümnaasium 2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvama...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
16
txt

Arvutid II labor

w 136 472 136 504 0 w 152 512 136 512 0 w 136 512 136 504 0 w 160 512 160 480 0 w 160 480 168 480 0 w 168 480 168 472 0 w 168 512 168 496 0 w 168 496 208 496 0 w 208 496 208 488 0 154 160 600 208 600 1 3 0 w 64 256 72 608 0 w 160 608 72 608 0 w 80 264 80 600 0 w 80 600 160 600 0 w 160 592 160 552 0 w 64 192 64 40 0 w 80 200 80 32 0 w 136 184 136 32 0 w 152 192 152 40 0 w 248 184 248 32 0 w 352 184 352 32 0 w 64 32 408 32 0 w 408 32 736 32 0 w 136 40 728 40 0 w 736 32 784 32 0 I 800 80 800 96 0 0.5 I 768 80 768 96 0 0.5 w 728 40 752 40 0 I 736 80 736 96 0 0.5 I 704 80 704 96 0 0.5 w 800 56 800 32 0 w 800 32 784 32 0 w 768 56 768 40 0 w 768 40 752 40 0 150 400 144 400 168 1 2 5 150 440 144 440 168 1 2 5 150 488 144 488 168 1 2 5 150 528 144 528 168 1 2 5 w 80 64 384 64 0 w 384 64 392 64 0 w 392 64 392 144 0 w 408 144 408 32 0 w 448 144 448 40 0 w 496 144 496 48 0 w 536 144 536 56 0 w 152 72 432 72 0 w 432 72 432 144 0 w 480 80 480 144 0

Informaatika → Arvutid
27 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Turismitalu äriplaan

Käibemaks 1812 0 0 2215 7063 18894 21545 16746 2215 0 0 1812 Investeering 50000 Toetus 450000 Raha väljaminek 359957 121336 15450 18352 40445 61867 76055 65982 30320 10251 8775 15434 Kaup, materjal, teenus 642 0 0 784 972 2601 2966 2305 784 0 0 642 Tööjõukulud 3352 0 0 5027 11731 11731 11731 11731 11731 8379 8379 8379 Tegevuskulud 4158 0 0 5082 12965 34681 39547 30738 5082 0 0 4158 Muud kulud 48 0 0 58 232 619 706 549 58 0 0 48

Majandus → Majandus
1320 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus

Hispaania rahvastiku paiknemine ja asustus 1. Riigi rahvastiku paiknemine ja tihedus Hispaania on suurriik, kus 2011 aasta juuli seisuga elab 46 754 784 inimest. (WF, 2011) Rahvastiku keskmine tihedus on 78.43 inimest/km2. Maailma arvestuses on Hispaania rahva tiheduselt 117. kohal. Temast koht ettepoole jääb Samoa, kus rahvastiku keskmine tihedus on 80.69 inimest/km2. 118. kohal, peale Hispaaniat asub Bulgaaria, millel on rahvastiku tihedus 74.13 in/km 2. (PH, 2000)

Geograafia → Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aritmeetiline jada

2. Alustades merepinna tasemelt jõudis alpinist mäkketõusmisel esimesel päeval 900 m kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p-ga) 3. Aednik peab kastma 52 õunapuud, mis asuvad ühes reas 6-meetriste vahedega. Kaevust esimese õunapuuni on 18 m. Kui pika tee läbib aednik õunapuude kastmisel, kui iga korraga kastab aednik ühe õunapuu? (17 784 m) 4. Rong läbib jaamast väljudes esimeses sekundis 0,4 meetrit, iga järgneva sekundi jooksul aga 1,2 meetri võrra eelmisest rohkem. Kui pika tee läbib rong esimese minuti jooksul? (2148 m) 5. Aritmeetilise jada kolmas liige on 2 ja kaheksas liige on 17. Mitu liiget on vaja võtta, et nende summa oleks 95? (10) 6. Aritmeetilise jada viie esimese liikme summa on 20 ja üheksas liige on 13. Leia jada kolm esimest liiget. (1; 2,5;4) 7

Matemaatika → Matemaatika
45 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Jaapani kunst

dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e). Neist on leitud põletatud savist sõdalaste, loomade ja naispreestrite (haniwa´de) kujusid. 6.saj teisel poolest hakkasid ilmnema hiina ja korea mõjud. Jaapani kunstiajalugu jaotatakse alljärgmistesse perioodidesse: Asuka 538- 645 varane Nara 645- 710 hiline Nara 710- 784 varane Heian 784- 894 hiline Heian (Fujiwara) 894- 1185 Kamakura 1185- 1333 Muramachi (Ashikaga) 1338- 1573 Momoyama 573- 1615 Edo (Tokugawa) 1615- 1868 Arhitektuur Jaapani arhitektuuris on tähtsaim ehitusmaterjal olnud puit. Vanimad mälestised on Ise ja Izumo sinto tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism. Asuka ajastul (6.- 7

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Autode heitgaaside sisaldust käsitlevad normid Euroopas ja USAs. Heitgaaside mõõtmine. Heitgaasinormid Eestis

Tabel 1. Sõiduautoliikluse poolt loodusele ja inimestele tekitatud orienteeruvad kaudsed rahalised kahjud Eestis 1996. aastal mõnede atmosfääri paisatud heitmete osas . Valitud saasteaine Heitmeid Tekitatud kilomeetri Heitmeid Kaudne kahju kr kohta aastas kulu CO2, 274g/km 1 480 000 000 53 senti/kg 784 400 000 kr süsinikdioksiid kg 7 NOx, 1,92-2,51 g/km 11 961 000 kg 40 senti/kg 4 784 lämmastikoksiidid 400 kr CO, vingugaas 5,2-9,8 g/km 40 716 000 kg 0,5 senti/kg 203 580 kr Orgaanilised 1,33-1,45 g/km 7 506 000 kg 32 senti/kg 401 920 kr ühendid

Auto → Autode tehnonõuded
13 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Äriplaani Koostamine

Käibemaks 1812 0 0 2215 7063 18894 21545 16746 2215 0 0 1812 Investeering 100000 Laen 200000 Raha väljaminek 261789 23169 17283 20186 42278 63700 77889 67815 32154 12084 10608 17267 Kaup, materjal, teenus 642 0 0 784 972 2601 2966 2305 784 0 0 642 Tööjõukulud 3352 0 0 5027 11731 11731 11731 11731 11731 8379 8379 8379 Tegevuskulud 4158 0 0 5082 12965 34681 39547 30738 5082 0 0 4158 Muud kulud 48 0 0 58 232 619 706 549 58 0 0 48

Majandus → Majandus
515 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Äriplaani koostamine

Käibemaks 1812 0 0 2215 7063 18894 21545 16746 2215 0 0 1812 Investeering 100000 Laen 200000 Raha väljaminek 261789 23169 17283 20186 42278 63700 77889 67815 32154 12084 10608 17267 Kaup, materjal, teenus 642 0 0 784 972 2601 2966 2305 784 0 0 642 Tööjõukulud 3352 0 0 5027 11731 11731 11731 11731 11731 8379 8379 8379 Tegevuskulud 4158 0 0 5082 12965 34681 39547 30738 5082 0 0 4158 Muud kulud 48 0 0 58 232 619 706 549 58 0 0 48

Majandus → Majandus
49 allalaadimist
thumbnail
9
doc

“U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED – 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS”

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuriteaduskond Klemet Kivisild "U18 NOORMEHED JA U20 NOORMEHED ­ 2006 AASTA EUROOPA MV VÕRDLEV ANALÜÜS" Õppereferaat KKSP.05.305 Sportmängud Õppejõud: Milvi Visnapuu Tartu 2010 I. Uuritavate tiitlivõistluse mängijate kehaehituslike iseärasuste (pikkus, mass, KMI) võrdlus nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste kõikide meeskondade mängijate pikkused kokkuvõttes U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 72 28.8 45 18.7 186 kuni 195cm 136 54.4 144 60 196cm ja pikema...

Sport → Sportmängud (pallimängud)
12 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Peruu rahvastiku võrdlus

Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või k...

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Tšingis-Khaan

delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/teadlased-leidsid-tsingis- khaani-haua.d?id=8761981 6-8 Maa pindalast) eksisteerinud (teisele kohale jääb Briti Impeerium). Impeerium hõlmas enda alla osa Venemaast,Kaukaasiast, Volga-äärased alad, Tiibeti, Hiina, Korea, Kesk-Aasia, Iraani, Iraagi, Afganistani, Siberi lõunaalad ja muid alasid. Ta oli maailma üks kuulsamaid ja kardetumaid valitsejaid. Tema surnukeha ega varandust ei ole leitud. Kuigi tema surmast on mõõdas juba 784 aastat, siis ei ole jõutud isegi ühisele kokkuleppele kus ta võib- olla maetud või kus võibolla see piiritu varandus. Mina arvan et Tsingis-khaan saab veel kaua rahus puhata, kuid üks kord ta leidakse. Lisad 1.Tsingis-khaan http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1ingis-khaan 2.Tsingis-khaani vallutatud alad tema surma aastal. 7-8 http://en.wikipedia.org/wiki/File:Genghis_khan_empire_at_his_death.png Kasutatud kirjandus: [1] EE9 1996

Ajalugu → Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Hispaania rahvastiku iseloomustus

Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust.

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

(40 580 + 0)/2 = 20 290 2015. Majandusaasta = -1 829 193/20 290 = -90,15 Tabel 6. Varade käibekordaja aastatel 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Varude käibekordaja -69,31 -50,55 -90,15 Varade käibekordaja = müügi netokäive / varade keskmine jääk Varade käibekordaja näitab mitu netokäibe eurot annab üks varadesse investeeritud euro. (12 356 188 + 7 784 704)/2 = 10 070 446 2013. Majandusaasta = 4 004 001/10 070 446 = 0,40 (7 784 704 + 7 134 088)/2 = 7 459 396 2014. Majandusaasta = 2 152 053/7 459 396 = 0,29 (7 134 088 + 6 523 457)/2 = 6 828 772,5 2015. Majandusaasta = 2 231 291/6 828 772,5 = 0,33 Tabel 7. Varade käibekordaja 2013-2015 (autorite koostatud) Majandusaasta 2013 2014 2015 Varade käibekordaja 0,40 0,29 0,33

Majandus → Finantsanalüüs
116 allalaadimist
thumbnail
51
xls

Rühmitamine kodus

2000 778 0,5 120 240 1999 778 0,5 140 280 2001 778 0,8 140 175 2002 778 0,5 200 400 1999 780 0,5 120 240 2002 780 0,5 140 280 2000 780 0,5 150 300 2001 780 1 180 180 2002 781 0,4 65 162,5 1999 781 0,5 70 140 2001 781 0,5 130 260 2000 781 0,4 150 375 2001 783 0,5 70 140 1999 783 0,7 75 107,1429 2000 784 0,2 31 155 1999 784 0,3 33 110 2001 784 0,2 40 200 2001 787 0,5 100 200 2002 787 0,5 100 200 2000 787 1 400 400 1999 787 1 440 440 2002 790 0,5 75 150 2001 790 0,5 150 300 1999 790 1 290 290 1999 791 1 70 70 2002 791 0,5 100 200 2001 791 0,5 150 300 2000 791 1 200 200

Matemaatika → Statistika
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö nr. 1

40-60 1,00 0,04 60-80 7,00 0,28 80-100 8,00 0,32 25,00 1,00 Kontrollida 2 ­ testi järgi olulisuse nivool = 0,1 järgmisi jaotushüpoteese: 4.1 Põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus (parameetrid tuleb hinnata valimi järgi) intervall 0-20 10 4 40 400 2304 9216 20-40 30 5 150 4500 784 3920 40-60 50 1 50 2500 64 64 60-80 70 7 490 34300 144 1008 80-100 90 8 720 64800 1024 8192 k=5 25 1450 106500 4320 22400 Nüüd hindan parameetreid: Intervall m ti (ti)

Matemaatika → Rakendusstatistika
471 allalaadimist
thumbnail
123
xlsx

Statistika - nisu, piim, hiiruut

1999 762 3 27 9 1999 763 20 390 19,5 1999 764 19,2 246 12,8125 1999 766 1 13 13 1999 768 19 475 25 1999 770 12 121 10,0833333 1999 771 3,2 70 21,875 1999 778 23,4 263 11,2393162 1999 780 10 150 15 1999 781 0,5 4 8 1999 782 4 124 31 1999 783 9 180 20 1999 784 5,4 80 14,8148148 1999 790 24 600 25 1999 791 18 379 21,0555556 1999 792 7,5 263 35,0666667 1999 794 19 380 20 1999 796 12,6 365 28,968254 1999 799 8 220 27,5 1999 801 2 25 12,5 1999 804 79,5 1190 14,9685535 1999 806 34 732 21,5294118 1999 809 17,8 285 16,011236 1999 811 35 1050 30 1999 813 11,5 241 20,9565217

Matemaatika → Statistika
38 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Buldooserid

D6T XL/WX/LGP 153/205 20 937-24 569 D7E STD/LGP 175/235 26 055-28 525 D7R STD/XR/LGP 194/260 24 962-27 101 D8R STD/LGP 226/303 35 179-37 920 D8T STD/LGP 231/310 37 795-39 795 D9R 302/405 48 784 D9T 306/410 50 098 D10T 433/580 66 451 D11T 634/850 104 257 D11T Carrydozer 634/850 112 698 RATASBULDOOSERID 814F2 173/232 21 713 824H 264/354 28 724

Ehitus → Ehitusmasinad
35 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Riigiabi ja riigihanked, Euroopa Liidu Kaubandusõigus

regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga sai EAS üheks Euroopa Liidu struktuurifondide rakendusüksuseks Eestis. Euroopa Liidu rahastamisperioodil on kokku rohkem kui 3,4 miljardit eurosest struktuuriabist Eestile EASi rakendada 784 miljonit eurot.8 Kuna riigiabi on vastuolus Euroopa Liidu poliitikaga, kuna see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust ning ühisturu toimimist. Siis EAS'l on väga oluline roll Euroopa ühisturu 6 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register 7 Rahandusministeerium; Tegevusvaldkonnad; Riigiabi; Grupierandiga hõlmatud riigiabi 8 EAS Enterprise Estonia; EASist 5

Õigus → Õigus
31 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat "Esimene Maailmasõda"

Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. Verduni lahing kestis 10 kuud, oli ohvriterohke. Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud. 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu. Jüüti merelahing 31. mai 1916 Sõjaajaloo suurim merelahing: inglastel osales 150 laeva, sakslastel 99 laeva. Inglased kaotasid 14 laeva ning 6 784 meest surnute, haavatute ja vangidena. Sakslased kaotasid 11 laeva ja 3 058 meest. Somme` lahing 1. juuli 1916 Somme`i lahingus kasutati esmakordselt tanke ja lennuväge. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala. Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi. Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Saksamaa

piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tsehhi 646 km, Austria 784 km, Sveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia 167km, Holland 577 km). Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest ­ mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Rootsi rahvastiku iseloomustus

RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Keskkonnafüüsika arvestuse materjal

Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Newtoni 3. seadus: Kui keha mõjutab teist keha jõuga F, siis teine keha mõjutab esimest keha võrdse, kuid vastassuunalise jõuga -F Kaal: Jõud, millega kehale mõjub gravitatsioon P = mg Näide: 80 kg inimese kaal maapinnal P = 80 kg * 9.8 kg*m/s2 = 784 N Mehaaniline energia: Iseloomustab keha võimet teha tööd (avaldada teisele kehale jõudu ja muuta selle asendit) E = Ek + Ep Kineetiline energia: keha liikumisest tulenev energia Potentsiaalne energia: keha asetsusest tulenev energia Ep = mgh (gravitatsiooniline) Töö: Kehale mõjuva jõu tõttu keha asukoht muutub W = FsS W = Fscosα

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
44
xls

MOOLAARMASSI_KRÜOSKOOPILINE_MÄÄRAMINE

MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...

Keemia → Füüsikaline keemia
33 allalaadimist
thumbnail
94
ppt

Lõuna- Ameerika esitlus

tähendab harijat Loodus: Seda riiki katavad 82% ulatuses vihmametsad. Lõunaosas kerkivad mäed, kõrgeim tipp on Massif Tabulaire 830m. Huvitavaid fakte: Prantsuse Guajaana kuulub Euroopa Liitu Tõlkes tähendab riigi nimi "Suurte vete maad" Ainuke mitteiseseisev riik LõunaAmeerikas Rannajoont on riigil 378km Rahvastikust 66% on neegreid ja mulatte 83% on kirjaoskajaid Suriname Pealinn: Paramaribo Rahvaarv: 470 784 Rahaühik: Suriname dollar Riigi keel: hollandi keel Pindala: 163 821 km2 Iseseisvus: 1975.a Majanduse tugevad küljed: Boksiiti ja alumiiniumi on palju Vihmametsavaru on suur, eriti puitu Naftat on ka piisavalt Eksport põllumajandussaadused: riis, banaanid, tsitrusviljad Suur on ka kreveti väljavedu Majanduse nõrgad küljed: Liigne sõltuvus boksiidivarust ja Hollandi abist Valitsuse katse reformida rahasüsteemi ebaõnnestus

Ökoloogia → Ökoloogia
78 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Saksamaa

Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Maakasutus Saksamaa pindalast (357 021 km²) on 4750 km² niisutamata maa ja 7798 km² kaetud veega. 33% Saksamaast on kaetud põllumaaga ja 31% metsadega. Kõigest 15% on karjamaa jaoks. Saksamaal on 2389 km rannajoont ja kokku on piirisid 3621 km ulatuses (päripäeva põhjast: Taani 68 km, Poola 456 km, Tsehhi 646 km, Austria 784 km, Sveits 334 km, Prantsusmaa 451 km, Luksemburg 138 km, Belgia 167km, Holland 577 km). Loomad Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest ­ mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Labor II, ALU-A cmp B; shr A; clr A, B; A nor B

153 256 864 352 864 0 2 0 5 w -128 928 16 928 0 w -128 880 -128 928 0 w -128 800 -128 848 0 w 16 800 -128 800 0 w 16 864 16 896 0 150 16 912 96 912 0 3 0 5 w 16 832 16 864 0 150 16 816 96 816 0 3 0 5 154 -128 864 16 864 0 2 0 5 w 240 720 0 720 0 w 0 720 0 816 0 w 0 816 16 816 0 w 0 816 0 912 0 w 0 912 16 912 0 152 160 800 256 800 0 2 5 5 w 96 816 160 816 0 152 160 928 256 928 0 2 0 5 w 96 912 160 912 0 w 112 672 112 944 0 w 112 944 160 944 0 w 368 864 352 864 0 w 272 752 160 752 0 w 160 752 160 784 0 w 304 672 112 672 0 w 240 720 336 720 0 w 272 752 368 752 0 w 336 496 368 496 0 w -560 880 -128 880 0 w -320 -176 -320 992 0 x -60 -197 68 -194 4 34 AscmpsB x 2468 -273 2649 -270 4 34 Multipleksor x 2812 -127 2857 -124 4 24 Y(0) 150 2480 -32 2592 -32 0 2 0 5 150 2480 -96 2592 -96 0 2 5 5 150 2480 -160 2592 -160 0 2 0 5 150 2480 -224 2592 -224 0 2 0 5 w 2400 176 2400 -208 0 w 2400 -208 2480 -208 0 w 2416 240 2416 -144 0 w 2416 -144 2480 -144 0 w 2432 304 2432 -80 0 w 2432 -80 2480 -80 0

Informaatika → Arvutid i
69 allalaadimist
thumbnail
18
docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

juures läbi viia. (Priilinn, K. 2005) 9 3. Välisinvesteeringud keemiatööstuses Kuna investeeringute kohta pole keemiatööstuses täpseid numbreid leida, siis antud töös on väljatoodud töötleva tööstuse otseinvesteeringud, mille alla ka keemiatööstus kuulub. Tabel 3. Välisriikide otseinvesteeringud töötlevas tööstuses (tuhat krooni) 2004 2005 2006 2007 2008 Töötlev tööstus 2 776 553 2 973 784 4 003 976 2 607 080 693 422 Allikas: Eesti Pank [http://www.eestipank.info/dynamic/itp1/itp_report_1f.jsp? startDay=1&startMonth=1&startYear=2004&endDay=31&endMonth=12&endYear=2009&className=EPSTA T1&step=11&nrOfQuarter=0&reference=551&references=551%3AEEK%2C630%3AUSD %2C631%3AEUR&commtype=1&lang=et&submit=KUVA] Täpseid andmeid keemiatööstuse välisinvesteeringute kohta pole saada. Kuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on vastavasisulisi uuringuid teinud

Majandus → Majandus
37 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Venoosse trombembolismi seos pahaloomulise kasvajaga

Tabelis 2 on võrreldud soolist jaotuvust VTE diagnooside järgi. Hii-ruut testi järgi p väärtus võrdne 0,085. Tabel 2. Uuritavate jaotus soo ja VTE diagnooside järgi VTE diagnoos RHK- Sugu Kokku 10 järgi Mehed, n (%) Naised, n (%) I26 297 (39,2) 487 (43,9) 784 (42,0) I67 1 (0,1) 6 (0,5) 7 (0,4) I80 359 (47,4) 474 (42,7) 833 (44,6) I82 101 (13,3) 143 (12,9) 244 (13,0) Kokku 758 (100,0) 1110 (100,0) 1868 (100,0) Tabelis 3 on toodud patsientide vanuseline jaotuvus VTE diagnoosimisel

Meditsiin → Meditsiin
3 allalaadimist
thumbnail
102
xls

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
49 allalaadimist
thumbnail
41
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (andmete korrastamine)

tootmine ja töötlemine 1,511 arhitektuur ja ehitus 951 transport, logistika 868 finants, raamatupidamine 816 humanitaaria, kunstid 810 majandus 801 energeetika, elektrivarustus 794 kasvatusteadus, pedagoogika 784 müük, kaubandus 761 põllumajandus, metsandus ja kalandus 760 muu teenindus 604 juhtimine ja haldus 478 õigus 445 meditsiin 401 loodus- ja täppisteadused 362 infotehnoloogia, arvutiteadused 340

Informaatika → Andmetöötlus
3 allalaadimist
thumbnail
172
xlsx

Informaatika I kodune töö tabelid

10 0 Surju Tori M SUMIF Maksumus 435 Müüja nimi Kogus Maksumus 882 Paju Ants 6 456 720 Männik Elvi 6 582 696 Roos Margus 7 546 792 Sirel Kristel 7 784 Toomsalu Tiina 8 456 Tubin Juulia 10 870 Ilves Tom 9 693 Meister Anton 6 792 Mäger Karl 7 574 Oks Aarne 1 91 Oks Kristiina 2 102 Okspuu Reijo 7 882 Kana Kalju 10 670

Informaatika → Informaatika
37 allalaadimist
thumbnail
192
xls

Ökonomeetria MS3-1

5 476 0 8 401 765 1 572 3 134 448 10 397 388 16 900 476 1 668 6 473 1 369 6 474 423 12 319 1 936 585 2 779 454 162 343 0 212 988 16 872 35 792 124 719 34 991 9 326 490 28 886 2 939 2 137 6 662 3 312 7 637 384 15 186 1 097 100 3 690 87 70 476 3 974 175 852 22 784 2 884 111 214 33 264 192 430 0 240 986 18 005 53 644 186 995 37 703 14 504 825 23 943 1 871 2 680 12 373 2 374 11 928 414 25 882 225 1 363 5 171 364 94 720 0 325 045 5 249 22 793 116 450 11 208 2 070 0 5 101 0 0 0 0 5 648 0 61 671 1 170 4 231 5 131 1 289 85 973 0 197 749 3 919 20 959 27 889 4 934

Kategooriata → Ökonomeetria
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun