Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

13-1 loendur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
13-1 loendur #1 13-1 loendur #2 13-1 loendur #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-06-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ats105 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 14 -1 loendur

$ 1 5.0E-6 25.510281670702206 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416 32 416 0 w 32 416 32 368 0 w 416 512 416 448 0 w 416

Arvutid
thumbnail
6
txt

Arvutid III labor 13-1 loendur

$ 1 5.0E-6 27.727228452313398 50 5.0 50 156 448 448 496 448 0 5.0 156 448 64 512 64 0 5.0 156 448 320 512 320 0 5.0 156 448 192 608 192 0 5.0 w 672 176 672 320 0 w 432 64 432 128 0 w 432 128 448 128 0 150 592 320 672 320 0 4 5.0 150 160 160 64 160 0 4 5.0 150 160 288 64 288 0 3 5.0 152 112 48 208 48 0 2 5.0 150 160 416 64 416 0 2 5.0 w 160 432 160 512 0 w 160 512 224 512 0 w 64 512 160 512 0 w 64 512 64 528 0 w 160 400 176 400 0 w 176 400 176 432 0 w 176 432 544 432 0 w 544 432 544 448 0 w 544 432 576 432 0 w 112 64 32 64 0 w 32 64 32 160 0 w 32 160 64 160 0 w 160 128 208 128 0 w 208 144 208 304 0 w 160 304 208 304 0 w 208 304 544 304 0 w 544 336 592 336 0 w 208 128 208 144 0 w 160 288 176 288 0 w 176 288 176 400 0 w 176 288 176 144 0 w 160 144 176 144 0 w 160 272 160 432 0 w 160 176 544 176 0 w 544 176 544 192 0 w 112 32 112 0 0 I 288 48 288 96 0 0.5 w 112 0 288 0 0 w 288 0 288 48 0 w 256 208 32 208 0 w 32 208 32 288 0 w 32 288 64 288 0 w 448 320 400 320 0 w 448 384 400 384 0 w 64 416

Arvutid
thumbnail
16
docx

TTÜ Arvutid eksamiküsimused

Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid Välistav või ­ summa mooduliga 2, y = !x1x2 v x1!x2. Kui mõlemad väärtused on samasugused siis vastus 0, kui erinevad siis vastus 1. Summaator ­ 2 kahendarvu aritmeetiline summeerimine. Poolsummaator (ei arvesta ülekannet) ja täissummaator (arvestab ülekannet). S = A + B Lahutaja ­ 2 kahendarvu vahe. V = A-B Summaator-lahutaja ­ kaks varianti, kas liitja ja lahutaja funkt. võrdlus või lahutamine on täiendkoodi liitmine.

Arvutid
thumbnail
3
doc

Arvutid labor 2 (vene keeles)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Arvutitehnika instituut Oleg Toming 083905 IAPB28 Labor nr. 2 2 «Arvutid I» Õppejõud: Marina Brik Tallinn 2009 Variandikood: 160-4701/14303 Järjestikülekandega loendur mooduliga 15, +1 : HEX Q3 Q2 Q1 Q0 DEC 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 2 0 0 1 0 2 3 0 0 1 1 3 4 0 1 0 0 4 5 0 1 0 1 5

Arvuti
thumbnail
40
pdf

Eksami konspekt

Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks ­ väljundi väärtus, mille korral alustab jälle algusest. Realiseeritud trigeritel, mille otseväljundist läheb läbi Enabled signaaliga konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Jagunevad: sünkroonne loendur ­ ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasutatakse arvutites andmetöötluses. asünkroonne loendur ­ ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasutatakse indikatsiooni seadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur ­ on järjestikulised kahendkoodid. Kümnendloendur ­ järjestikuskoodid on 09 ja moodul on 10

Arvutid i
thumbnail
26
docx

IAF0041 eksamipiletite vastused: mälud ja trigerid

loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse ja see on tõsiseks probleemiks. Kasutatakse indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Näited loenduritest: Kahendloendur ­ loendab järjestikulisi kahendkoode. Kümnendloendur ­ loendab koode 0-9, moodul on 10. St loenduril on 10 erinevat kombinatsiooni, millega ta sissetulevale impulsijadale vastab. Moodustatakse dekaadidest. Gray koodi loendur ­ gray koodid on sellised kahendvektorid, kus iga järgnev kahendvektor on eelmise kahendvektori lähisvektor. Kasulikkus selles, et alati muutub vaid üks kahendjärk ning tänu sellele ei teki ealeski vahepealseid parasiitolekuid. Reversiivne loendur ­ võimaldab loendada nii pos. kui neg. suunas. Loendussuuna muutmine sõltub sellest, kas ülekandesks kasutatakse trigeri otsest või inverteeritud signaali.

Arvutid
thumbnail
33
docx

Arvutid 2017 Kospekt

Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Üldjuhul ei pruugi väljundis olla järjestikused kahendarvud, võivad olla ka suvalised kahendkoodid. Kahendloenduri puhul on need järjestuses. m- järgulisel loenduril saab olla maksimaalselt 2^m väljundkombinatsiooni enne kordumist. Loenduril võib olla ka loendamist lubav sisend, mille mitteaktiivne olek tähendab seda, et impulsid ei mõjuta väljundväärtust. Iga impulsi saabumisel C-sisendisse läheb loendur järgmisesse olekusse. Iga järgnev olev sõltub eelmisest. R-sisendi abil võib määrata algseisu. Loenduri käitumise määratlemiseks kasutatakse viit parameetrit: loendamise seaduspärasus (kahendloendur nt) moodul võib olla 2^n, kus n järkude arv, aga mitte alati kahendloendurite korral kas loendatakse kasvavas või kahanevas suunas sünkroonne või asünkronne Järjestikülekanne või paralleelülekanne Lk 108 näide joonis 2

Arvutid
thumbnail
29
doc

Arvutid I avalikele eksamipiletitele antud vastused.

konjuktsiooni väärtus järgmise järgu sisendisse. Kui kõik eelmised järgud = 1, peab antud järk ümber lülituma. Sünkroonne ­ mistahes kombinatsioonide vahel ülemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asünkroonne ­ ülemineku viide sõltub kombinatsioonidest Loenduri moodul ­ erinevate väljundkombinatsioonide arv ... väljundi väärtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga järgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise järgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. Adresseerimise viisid 1. otsene adresseerimine ­ operandid vahetult järgnevatel mäluaadressidel 2. vahetu adresseerimine ­ operandide aadressid sõltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermälus või põhimälus 3. kaudne adresseerimine ­ käsukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise

Arvutid i




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun