Minu lemmikauto Dodge charger (0)

ISESEISEV TÖÖ

Minu lemmikauto Dodge Charger(1969)

APL-10
Krister Luik
Juhendaja : Peeter Pedaja
Tartu Kutsehariduskeskus 2010
Minu lemmikauto on 1969. aasta Dodge Charger R/T. Auto pärineb Ameerikast ja tal on huvitav ajalugu. Tegemist on Ameerika muskelautoga, mis loodi mitmetel eesmärkidel: valitseda tänavaid, filmidesse tuua sellega rohkem põnevust ja muidugi prooviti seda ka võidusõidus, millega saavutati esimene koht ja kiiruseks oli ligi 320 km/h. Kuna selle auto elu oli üürike, siis tegin asja veidi huvitavamaks ja teen terve Chargeri ajaloo kohta, sest tol ajal oli see auto ju tänavate kuningas.

Dodge Charger

Dodge Charger oli keskmise suurusega auto. 1966-1974 olid chargerid sportlikud mudelid mis põhinevad Chrysler-B järgi. 1975-1978 chargerid põhinesid Chrysler Cordoba põhjal. Dodge Charger R / T oli üks suurimaid lihaste autod kättesaadavad 1970.
Dodge Charger
Tootja: Dodge
Tootmine: 1966-1978
Klass: keskmine suurus
Kerekuju: 2-ukseline kupee

Chargeri sünd

Kuuekümnendate alguses soovisid paljud autotootjad leida uusi ideid luksusautode- ja eriautode suhtes. Nende hulka kuuluvad luksusautod nagu Ford Thunderbird ja Buick Riviera, samuti sportlikud Ford Mustang, Chevrolet Corvette ja Corvair, Pontiac GTO ja Plymouth Barracuda. Tol ajal oli Dodge´i võitluspilt väga konservatiivne , kuigi see oli domineeriv Ameerika motospordi ja 426 hobujõulise(mootori) Hemi suhtes. Dodgel oli vaja erilist autot. Lynn Towsendi juhtimisel 1966 charger sündiski. Auto ehitati valmis ja 1965 aastal oli see autonäitusel. Auto sai positiivse vastuse ning see läks tootmisse.
1965 Dodge Charger

1966-1967

Armatuurlaua juures oli eriti huvitav, kui tavalisi elektripirne ei kasutatud gabariitvalgusena. Selle asemel kasutati 4 elektroonilist osa, mis oli jaotatud:tahhomeeter, spidomeeter ning generaatorist tulevad kütuse- ja termomeetrid. Taga on täispikk tuli mida kutsutakse laadijaks.
1966 chargeri armatuurlaud
Chargeri mootor rida 6 V8 ehitati aastal 1968. Aastal 1966 oli pakkuda 4 erineva mootoriga mudelit: baasmudel 318 ³ (5.2L) 2-silindriline V8, veoauto 361 ³ (5.9L) 2-silindriline, 383 ³ (6.3 L) 4-silindriline ja uus 426 Street Hemi. Enamus 1966 aasta chargereid sai tellida võimusega 325 hobujõudu (242 kW ) 383 ³. Ülekanded olid 3 kolmele,ainult 318-sel, 4 põrandal ja 3-käiguline automaatkast . Kogutoodang 1966 tuli 37344 ühikut, mis oli edukas aasta keskel. Aastal 1966 võttis charger osa NASCAR võidusõidust, lootes et laugsabaline auto teeb nendest võitjad ja seab kõrge lati. Rajal tekkis aerodünaamikaga probleeme, selleks tehitati antitiib, mis parandas veojõukontrolli kiirustel üle 240 km/h. See oli esimene seeriasõiduk USA-s, millel oli pakkuda antitiib. David Pearson võitid NASCAR-i meistrivõistlused 14 esikoha viimistlused.
1967 chargeri antitiib
Kuna Chargeril oli suur müügiedu, hoolimata sellest et ta võeti kasutusele aasta keskel, olid muutused piiratud aastani 1967. Väljas oli uus monteeritud poritiib ja omakorda esitleti signaale, mis oli peakisteks erinevusteks 1966 ja 1967 aasta chargeri vahel. Vinüülkatus muutus ka kättesaadavaks. Mootorite valikutele lisati 440 Magnum ja 361 in ³ mootori asendati 383 ³ mootor. 440 oli konservatiivselt hinnatud 375 hobujõudu (280 kW) koos ühe 4- silindrilise karburaatoriga. 318 2-silindriline A oli baasmootor ja järnes sellele moodsam Chrysler La mootor aastal 1968 kiilukujulise põlemiskambritele vananenud 1967 disain . 383 4-silindriline ja 426 Street Hemi jättis võimalusi.

1968-1970

Alates 1968. aastast ümbritseb külgprohviili kaarena poritiivad ja tagakülje plaadid . Esi-ja tagaosa lehtmetallist kujundas Harvey J Winn. Katusele taheti anda tagaklaasi ilme, mis sarnaneks 66-67 aasta Pontiac GTO-ga. Chargeril säilisid pikad peidetud esituledega iluvõre, kuid elekrilised esituled olid asendatud lihtsa vaakumkattega. Pikad tagatuled asendati 2 ümmarguse tulega. Kahekordsed kammkarbid lisati ustele ja kapotile et rõhutada jooksvat joont. Tahhomeeter oli nüüd vabatahtliku asemel standard, pagasiruumi ja iluvõre medalid olid ära võetud, pagasiruumi vaipkatted asendati vinüülmatiga, tagaistmeid ei saanud enam kokku panna. Et veelgi näidata chargeri võimsust,lisati pakett R/T., mida kasutai ainult võimsate mudelite puhul.
1969 lisati jällegi uus iluvõre, mille keskel jagaja ja uued piki jooksvad tagatuled ning esiistmetele pandi nahkkatted. Katuseluuk oli vabal valikulja neid müüdi umbes 260 ringis . „ triibu asemele pandi nüüd neli triipu,et asi näeks vihasem välja. 1969 hoidis Dodge silma peal NASCAR-il ja et konkureerida tuleks luua 2 kõige võimsamat masinat: Charger 500 ja Charger Daytona.
1969 Dodge Charger
1968 aastal vaatas Dodge NASCAR-i ja imestasid et Charger R/T ei suuda võita Frordi autosid ovaalsetel radadel. Dodge-i insenerid läksid tagasi tuuletunnelisse ning leidsid et tagaklaas ja ees liiga suur lahtine suu põhjustavad lohisemist ja venimist rajal. Insenerid tegid tagaklaasi ja kapoti aerodünaamika ühtlaseks ja lisasid ette iluvõre et vähendada liigset õhu sisseahmimist. Standardmootor oli 440 Magnum, kuid tehas väidab et 426 Hemi mootor. Charger 500 oli saadaval 426 Hemi jaoks 648,20 dollarit musta,punast või valget värvi. Neid ehitati 500 tükki, millest 392 osteti tänavatel sõitmiseks ja ülejäänud ostsid võidusõitjad.
Dodge Charger 500
Kuna Dodge ei olnud rahul charger 500, ehitati järgmiseks Daytona, mis võeti kasutusele 13 aprill 1969 ning mõne tunni pärast tuli kohe üle 1000 tellimuse. Daytona mudelit testisid Chelsea, Michigan Chrysler 20 juulil 1969. See tekitas kõigis suure üllatuse kui saadi auto tippkiiruseks 330 km/h. Charger Daytona ehitati standard kujul 440 Magnum mootor 375 hobujõudu (280 kW) ja 650 N · m pöördemomenti ja A727 automaatkäigukast. Charger Daytona ka kaasas 426 Hemi 425 hobujõudu (317 kW) ja 660 N · m pöördemomenti. 426 Hemi oli saadaval ka tasuta võimalus A833 4-käiguline manuaal.
Aastal 1970 tehti jällegi palu muudatusi salongis ja armatuurlaua juures. Esimest korda tuli chargeri nimekirja uus mootor 440 six pack . 3 3-silindrilist karburaatorit, 390 hobujõudu (290kW). 1969 aastate keskel kasutati 440 six pack mootorit Dodge Super Beel ja Plymounth Road Runneril mis oli tuntud et lüüja Hemi tänavatelt.

1971-1974

1971 aastal sai charger taas uue stiili, Jällegi uus iluvõre ja kere tehakse rohkem ümara kujuga. Varjatud esituled ei olnud enam kindlad, nüüd oli see vabatahtlik. Kapotile paigaldati ventilaator otse õhu puhatsamiseks. Kui juht tahtis puhast õhku otse karburaatorisse, siis vajutas ta vaakumnuppu ja klapid läksid lahti.
1972 aastal olid veel 440 Magnum mootorid olemas, aga uute seaduste järgi pidi neto hobujõudude asemel kastutama bruto hobujõude. See tähendas seda, et maksimum hobujõud võisid olla 305, kõik mis on üle 305 on neto, alla 305 bruto.
1973 aasta chargerid said uue vertikaalse restiga tagatuled ja uued õhuavad ( enam ei ole ka peidetud esitulesid). SE mudelitel oli uus katus, mis oli kolmekordse avaga aken. 1973 aasta chargerid ja kõik Chryslerid olid varustatud 5 mph kaitserauaga ees ja taga.
1974 aasta väheolulisemad muudatused sisalduvad uues värvivalikus, välimistes keremuudatustes ja mootorite valikus. Rõhk nendel aastatel pöördus lukuse asemel jõudlusele. Chargereid ei peetud enam suure jõudlusega autodeks, sest pidevalt tehti uuendusi luksuse osas ja seega kujunes see isiklikuks luksusautoks. Muskelautode ajastu tuli sulgeda ning 1975 aasta charger oleks olnud viimane toode kirstu.

1975-1978

1975 aasta alguses põhines Dodge Charger Chrysler Cordoba põhjal. Välja tuli mitmesuguseid mootori variante : 318 ³ (5.2 L), LA" seeria väike plokk V8 kuni 400 ³ (6,6 L) suur plokk V8. Standard mootor oli 360 ³ (5,9 L) väike blokk . Müük aastal 1975 oli 30812 mudelit. Aastal 1976 mudel laiendati nelja erineva mudeli baasil: Charger Sport , Charger SE ja Charger Daytona. Aastal 1977 baas ja sport charger jäeti, kui see kerekuju sai uue nime B-kere. Aastal 1978 toodeti vaid 2800 chargerit, pärast seda asendati see Dodge Magnumiga.
Lühike kokkuvõte chargeri pälvkondadest.

Esimene põlvkond

Tootmine: 1966-1967
Mootorid: 440 ³ 4bbl RB V8 (1967)
426 ³ 2x4bbl HEMI RB V8
383 ³ 4bbl B V8
383 ³ 2bbl B V8 (1967)
361 ³ 2bbl B V8 (1966)
318 ³ 2bbl A V8 (1966)
318 ³ 2bbl LA V8 (1967)
Käigukast: A727 3-käiguline automaatkast
A230 3-käiguline manuaalkast
A833 4-käiguline manuaalkast
Teljevahe: 2,972 m
Pikkus: 5,171 m
Laius: 1,925 m

Teine Põlvkond

Tootmine: 1968-1970
Mootorid: 225 ³ 1bbl A (1969-70)
318 ³ 2bbl LA V8
383 ³ 2bbl B
383 ³ 4bbl B
426 ³ HEMI 2x4bbl RB V8
440 ³ 4bbl RB V8
440 ³ 2x3 RB (1970)
Käigukast: A904 3-käiguline automaatkast
A727 3-käiguline automaatkast
A230 3-käiguline manuaalkast
A833 4- käiguline manuaalkast
Teljevahe: 2,972 m
Pikkus: 5,283 m (1968)
5,281 m (1969-70)
Laius: 1,948 m (1968-69)
1,946 m (1970)
Kõrgus: 1,351 m (1968-69)
1,346 m (1970)

Kolmas Põlvkond

Tootmine: 1971-1974
Mootorid: 225 ³ I6
318 ³ V8
426 ³ V8
440 ³ V8
400 ³ V8
340 ³ V8
Käigukast: 3-käiguline automaatkast
3-käiguline manuaalkast
4- käiguline manuaalkast
Teljevahe: 2,921 m
Pikkus: 5,207 m
Kõrgus: 1,346 m

Neljas Põlvkond

Tootmine: 1975-1978
Mootorid: 318 ³ V8
360 ³ V8
400 ³ V8
Käigukast: 3-käiguline automaatkast
3-käiguline manuaalkast
4-käiguline manuaalkast
Teljevahe: 2,921 m
Pikkus: 5,486 m
Kõrgus: 1,321 m
Tegin lühikese ülevaate siis Chargeri arengust ja ajaloost. Kahju et selle auto tootmine lõppes, aga ikkagi on see ajalukku läinud tänavate valitsejana. Tol ajal kõige võimsam ja pööraste häältega muskelauto, mis vallutas ringrajad ja tänavad. Tänapäeval on neid veel väga vähe järgi ja paljud mudelid on väga haruldased , aga nüüdseks on see ajalugu sest uued autod ja põlvkonnad tulevad peale.

Kasutatud allikad

http://en.wikipedia.org/wiki/Dodge_Charger_%28B-body%29