eraldi toote- ja protsessi innovatsiooni. Käesoleva töö autor käsitleb mudelit, mis kirjeldab muutusi toote ja tootmise innovatsiooniprotsessis ärilistest aspektidest lähtuvalt. Tooteinnovatsioon Tooteinnovatsioon on radikaalne ja eelkõige väline. Tooteinnovatsioon hõlmab endas toote disaini, kasutusvõimaluste muutust, tarbija mugavust või muud. „We also observed that this flurry of radical product innovation eventually ends with the emergence of a dominant design.“ (Utterback 1996, 81) Seega annab radikaalne tooteinnovatisoon turueelise. Protsessiinnovatsioon Protsessiinnovatsioon toimub tootmise siseselt, sellises innovatsiooni järgus ei ole väliseid muutusi vaid fookuses on eelkõige tootmise kulutõhusamaks muutmine. Kui tooteinnovatsioon on üldiselt kulukas ja keskendunud eelkõige uue toote, disaini või kasutusvõimaluste väljatöötamiseks, siis protsessiinnovatsioon keskendub väljatöötatud toote kulutõhusale tootmisele
SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018. RÄNNE Egiptuse väljaränne (2007 statistikaga) 1) Saudi Araabia 1 015 124 emigranti 2) Jordaania 127 018 emigranti 3) USA 123 192 emigranti 4) Palestiina 103 457 emigranti Egiptuses sisseränne (2007 statistikaga)
Arvo Pärt sündinud 11. septemberil 1935 Paides Argo Pihtjõe Vle-2 Elulugu Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Õppis Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus elab tänini. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paekiviskulptuur Paides. Skulptuuri valmistas 1999. aastal Riho Looming Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks...
Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Aastal 1992 lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes. Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus suurelt Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru ning osutus seal valituks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Aastal 1998 valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Mere aasta eurooplaseks. Aastal 2001, oma viimasel ametisolekuaastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.
ettearvamatu käitumisega. (anekdoot : Kohtumisel Ameerika presidendi George H. W. Bushiga teeb Lennart Valge Maja gloobusele Kamtsatka kohale pastakaga risti. ,, Siin on väga hea kalajõgi," seletab Lennart. Nõutu Bush kaebab aasta hiljem Clintonile : ,,Näete, mis mister Meri minu gloobusega tegi!") Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.199210.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Presidendina tegi Lennart Meri väga palju ära Eesti jätkuvaks tutvustamiseks maailmas. Samuti sai ta tuntuks mitmete teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem leidsid talletamist ka raamatus "Meie Lennart". (anekdoot :Lennart Meri saabub Saaremaale ringsõidule. Muhu tammil on presidendil vastas uus vallavanem. ,,Kuidas on?" küsib Lennart Meri. ,,Ah ei midagi meri haiseb,"
Tupac Amaru Shakur Teacher : Anne Pai Stundent : Matti Haas VKOK Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makaveli, või lihtsalt Pac; 16.juuni 1971 13.september 1996 Ameerika Ühendriikide räppmuusik, näitleja, luuletaja ja sotsiaalaktivist. Ta on Guinessi Rekordiraamatus enimmüüvama räpparina , müües 75 miljonit albumit ülemaailmselt ja 50 miljonit ainuüksi Ameerika Ühendriikides. Enamus Tupaci laule räägivad vägivallarohkes keskkonnas üles kasvamisest ja getos elamisest - sealjuures rassismist, sotsiaalsetest probleemidest ja vahel ka kaasräpparitest. Shakuri tööd tuntakse kui
Vaatluse alla võtan Arvi Tavasti ja Vello Hansoni poolt üllitatud „Arvutikasutaja sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale.
uurimistöö lõpus (vt. lisa 1). 4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale Äriplaani koostamisse peab suhtuma tõsiselt. Seda ei tehta formaalselt, vaid eelkõige on head plaani tarvis ettevõtjale endale tegevusjuhiseks. Äriplaan ei saa kunagi päris valmis, kuna keskkonnas toimuvad pidevalt muudatused ja koguneb uut informatsiooni. Vastavalt olukorra muutumisele peab plaani kogu aeg paindlikult kohandama, korrigeerima ja täpsustama (Johnsson 1996, lk. 137). 1.2. Äriidee teostus äriplaanina Äriidee on konkreetne määratlus, milles kirjeldatakse ettevõtte äritegevust. Äriidee formuleerimisel äriplaaniks tuleb vastata järgmistele küsimustele: · Kellele toodetakse (tarbijad , kes moodustavad klientuuri)? · Mida toodetakse (tooted ja teenused, mida ettevõtte pakub)? · Kuidas tegutsetakse (ettevõtte sisemine tegevusmoodus ehk kuidas ettevõte toimib, tasuvus ja arenguplaanid)?
(. Martin Müürsepp, . 26 1974 , , , ) -- , . 1996 « » 25- . « » « ». , 39 43, .[2] , , «» .[3] 1989 , , , , , . «» , 1996 . 25- « », « » (23- 2000 ). 83 , «» « », 4,7 , 2,2 11,5 . - 24 14 37 . , . , «» and «». «» 2000 , : 2000 2001 . 2001-02 2003-04 «», 200203 «-». 200304 «» , MVP . «» 200405 , «». 200607 , « », 2007 « », .[5] - . 2008 , «». , . 2010 « ». «» , .
Sirle Sauman 013-008 Keskkonnategurid Müra Heli on keskkonnas lainena leviv võnkliikumine, rõhu muutumine, mida kõrv tajub kuulmisaistinguna. Inimkõrva kuulmistajust kõrgemad helid on ultrahelid, madalamad infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, ning
Kristina Smigun. Kristina Smigun sündis 23.veebruaril aastal 1977. aastal Tartus. Tema vanemad on Rutt ja Anatoli Smigun. Tal on õde Katrin. Ja ta on suusataja. 1996. aastal lõpetas ta Tartu 12. kk-i. Teda on treeninud ka tema isa. Ta on käinud 1994.aastal tali om-il Lillehammeris kus ta sai 5 kilomeetri sõidus 30.koha, jälitus sõidus 27.koha, 15 kilomeetris 28.koha ja teatevõistluses 12. koha. Pärast rangluu murdu võistles ta Naganos 1998 30kilomeerti sõidus ja sai 46. koha. 1993 sai mm-il 5 km-s 35. ja jälitussõidus 31.koha. 1995 5 kilomeetris viienda ja jälitus sõidus 9. ning 15 km-s 8. koha. 1999 võitis 15km-
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956. aastal sai ta naasta õpingute juurde Tallinna Muusikakoolis ning aastal 1957, kui lõpetas muusikateooria eriaala, astus ta Tallinna Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi, mille ta 1963. aastal lõpetas. 1958. aastal alustas Pärt tööd Eesti Raadios helirezissöörina ning kirjutas muusikat ka teatri ja filmi jaoks. Seega Tallinna Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba professionaalne helilo...
majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja äriteenuste turgu. 1980. aastatel panustati palju Muutused majanduses 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi majandusharu teistele, oluline oli kohanemine Lääne turuga. Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur muutuv Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide majandusšokk langetasid SKT-d 36% (1990- 1994) 1995. aastal algas majanduskasv 1995. aastal kasvas SKT 4,6%, 1996. aastal 4,0% Tööstustoodang kasvas 1995. aastal 10,3%, 1996. aastal 2,6% 1997. aastal kiirenes majanduskasv veelgi Muutused majanduses Toidutööstus, mis oli 1990. aastate keskpaigas suunatud põhiliselt Vene turule, kannatas tänu Venemaa rahanduskriisile. 1999. aastal langes SKT 0,7% ja tööstustoodang langes -3,8% 2000. aastal algas nii SKT-s kui ka tööstustoodangus taas tõus.
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Arthur Schopenhauer...................................................................................................................4 3. Naistest.........................................................................................................................................5 3.1 § 363...............................................................................................................................5 3.2 § 364...............................................................................................................................5 3.3 § 365..................................................................................................................
Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid astusid esimese sammu teadusliku mõtlemisviisi suunas. Sellega panid nad aluse kõikidele hilisematele loodusteadustele. Seega esimeste kreeka filosoofide "probleemiks" olid küsimused algainest ja looduses toimuvatest muutustest. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 36-37) Thales (vt Lisa 1) Thales arvas, et kõikide asjade tekkeaine on vesi. Ta olevat öelnud, et "kõiksus on tulvil jumalaid". Selle ütluse all võis ta silmas pidada, et mustast mullast sünnib kõik alates lilledest ja teraviljast kuni putukate ja prussakateni, ning kujutas ette, et maa on tulvil väikesi nähtamatuid "eluvõrseid". (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 37) Anaximandros (vt Lisa 2)
ARVO PÄRT (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks ...
PIISAVALT TUGEVAD, ET SAAKS VÄLJENDADA OMA KEHALIST AKTIIVSUST. VÄIKE LAPS VÄLJENDAB SEDA VEHKIDES KÄTEGA JA JALGADEGA NING PEAD PÖÖRATES. NENDE PÕHIOSKUSTE OMANDAMINE ON VÄGA MITMEPALGELINE JA AEGLANE PROTSESS NING VASTAVALT SELLELE, KUIDAS TERVE LAPSE ORGANISMI SÜSTEEMID ON ARENENUD, HAKKAVAD KUJUNEMA UUED LIIKUMISOSKUSED. LAPSEEAS TEKIB PALJU EBAÕNNESTUMISI ISTUMISEL, KÕNDIMISEL JA JOOKSMISEL, KUID SEE EI PEATA LAST ARENEMAST JA OMA MINAPILTI AVASTAMAST. (ROPER JT 1996: 269).............................................5 1.3.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE MÕJUTAVAD TEGURID.........................................6 2.INAKTIIVSE VÄIKELAPSE TERVISEHÄIRE....................................................8 2.1.ÜLEKAALULISUSE OHJAMINE VÄIKELASTEL.............................................8 MÕNEDELE LUGEJATELE VÕIB SEE OLLA ÜLLATUSEKS, ET ÜLEKAALULISUS ON KÕIGE HARILIKUM KÕRVALEKALLE LAPSE TOITUMISES. SEETÕTTU ON SEE
ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991) "Nagu härjale punane kärbseseen" (1996) "Loomade peal katsetatud inimene" (1997) "Kutse" (1997) "Päike, mida sa õhtul teed" (2003) "Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus" (2003) "Null tolerants" (2004) "Otsin naist: koledatel, vaestel, vanadel ja kiimalistel mitte tülitada" (2004) "Poeem Puutinile" (2004) "Valitud teosed I, jutustused ja romaanid 1984–2004" (2004) "Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr
Samuti kahjustas ta Org M mainet, riigi mainet ning usaldusväärsust, mis talle ametisse ennistamisega anti. Siinkohal oleks vajalik avalik pöördumine ja vabandus, mis olenemata faktist, ei heasta teo sisu ega rikutud mainet. 6 EETILISE PROBLEEMI ANALÜÜS KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Velasquez, M., Andre, C., Shanks, Th., ja Meyer, M.J., 1996. Thinking Ethically: A Framework for Moral Decision Making. Issues in Ethics, V7 N1. 2. Finantsinspektsioon, 2005. Finantsinspektsiooni ametnike eetikakoodeks [Online] http://www.fi.ee/failid/FI_Eetikakoodeks.pdf 3. Avalik teenistus, 2012. Avaliku teenistuse eetikakoodeks [Online] http://www.avalikteenistus.ee/index.php?id=10513 7
Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek Pall on jätkuvalt olnud teaduslikult aktiivsed ja avaldanud mitmeid uusi uurimusi. EKI murdesektori suuremateks töödeks on olnud ,,Eesti murrete sõnaraamat" (aastatel 19942002 on sõnaraamatut ilmunud kokku 12 vihikut), eesti murrete akadeemiline tekstisari (19952002 on ilmunud viis köidet), eelnimetatud Hargla murraku morfoloogia projekt (Pihelgas 2000, Rosenberg 2000), Lääne-Eesti kohanimede projekt (Kallasmaa 1996, 2000a, 2000b), koostöös TÜga eesti murrete elektrooniline andmebaas (vt Lindström 200 jt 2001), koostöös TÜ, Soome ja Karjala teadlastega läänemeresoome keeleatlase projekt ,,Atlas linguarum fennicarum" (ALFE, Helmi Neetar, Vilja Oja) ja murdeplaatide tegemine (Mari Kendla, Jüri Viikberg). EKI murdeuurijatest on filosoofiadoktori väitekirja kaitsnud Marja Kallasmaa Saaremaa kohanimedest (2000) ja Vilja Oja eesti murrete värvinimetustest
Curriculum Vitae Peeter Kuusk Mai 35 Pärnu 80011 ESTONIA Tel: 50123567 E-mail: [email protected] Objective: To get a position in Pärnu Postimees as a news reporter. Education: In 1992 graduated from Tartu University with summa cum laude. -Studied journalism. In 1988 finished high-school in Pärnu Coeducational School with gold medal Carreer: In 1992-1996 worked at Eesti Ekspress. -News reporter and illustrator. In 1996-2006 worked at Äripäev. -News reporter. Skills: Languages Estonian - native English wrtiting and conversation Russian writing and conversation Finnish - moderate Computers ...
Contra Denis Kotov Elulugu Sündis Võrumaal Urvastes Õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides Töötas Urvastes postiljonina, hiljem vabakutseline kirjanik Populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel Margus Konnula hakkas lugema neljaselt Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina Elab Urvastes Piitsakülas Looming Lõbus ja laululine Särav virtuoossne keelekasutus Leidlik riimidega Palju paroodiaid Teosed "Ohoh!" (1995) "Üüratu üürlane" (1996) "Kesmasolin" (1996) "Contramutter 10. lend" (1997) "Tarczan" (1998) "Ei ole mina su raadio" (1998) "Päike ja lamp" (1998) "Naine on mees" (1999) Urvaste laul https://www.youtube.com/watch?v=7ipf0vAC4v4 Tänan kuulamast!
Imikusuremus Eestis viimase sajandi jooksul 120 100 80 60 40 20 0 1929 1935 1952 1975 1996 2017 Alla 1 aasta vanuselt surnuid 1000 elussündinu kohta Antud graafikul, mis näitab alla 1 aastaste surmasid 1000 elussündinu kohta on võrreldud ühe suguvõsa viie erineva põlve sünniaastaid ning andmeid alla 1 aasta vanuselt surnuid lapsi 1000 elussündinu kohta. Graafikul on näha tasast ning järjepidavat langust aastael 1929-1052, ning siis suuremat langust aastate 1952 ja 1996 vahel, mis on tingitud seoses kaitsepookimise kasutusele
ka valitsuse liige. (Lijphart, 2009, lk. 122-123). Ameeriklaste silmis on president juhtimise unikaalsust sümboliseeriv isik. Ameerika Ühendriikide president on riigipea ning tal on hulganisti rolle, mida tal täita tuleb. Olles riigipea, peab ta võtma vastu nii tähtsaid ameeriklasi kui väliskülalisi, osalema paraadidel, edastama avalikke teadaandeid ning täitma tseremoniaalseid kohustusi. (Gitelson, Dudley, Dubnick, 1996, lk. 236). Põhiseaduse alusel kuulub presidendiletäidesaatev võim. Kuigi tundub, et valitsusjuhina on president kõikvõimas, sest ta ei jaga oma volitusi ühegi teise ametiisikuga, pole ta sellegipoolest tegelikult võimeline üksinda juhtima kolmest miljonist töötajast koosnevaid täidesaatva võimu organeid. Olgugi et president on täidesaatva võimu juht, ei ole tal suuri õigusi valitsusasutuste personali ametisse nimetamisel. Nimelt on tal õigus ametisse nimetada vaid
liikumisabivahendite õiget ja otstarbekatkasutamist (Sulsenberg (toim.), 2003: 187-190) · Väsimuse talumisvõime · Selgitada ja nõustada patsienti, kuidas ta vähenemine, mis on tingitud saaks leevendada/vähendada väsimust antud haigusest (Sarnoff, Kosich, 1996: 11). · Soovitada patsiendil teha regulaarselt puhkepause (Sulsenberg (toim.), 2003: 166). · Soovitada patsiendile füsioteraapiat(www.haigekassa .ee)
(4-6 )- (- ) Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega (Tiko 1996). Viiendat eluaastat iseloomustab aktiivsus ja uudishimu. Seetõttu on arengut tagavaks põhitegevuseks mäng, milles suuresti rakenduvad lapse vaimne ja füüsiline aktiivsus. 4-5 aastased lapsed kooskõlastavad omavahel enne mängu alustamist selle teema, jaotavad osad ja mänguvahendid (Sarapuu 1987). Laps saab aru, et sõpradega saab ainult siis rõõmsalt koos mängida, kui ta jagab lelusid, järgib kokkulepitud reegleid ja ootab oma korda. Vaidlusi on vähem, mängud muutuvad keerukamaks ja kestavad kauem (Woolfson 2004). Mänguga rööbiti toimub ka produktiivne tegevuse kiire areng ning seda eriti kujutavate tegevuste ja ehitusmängude osas. Tegevuste temaatika mitmekesistub. Laps on suuteline täiskasvanu...
Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"), Cherubino (W.A.Mozarti ,,Figaro pulm"), Olga (P.Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), II daam (W.A.Mozarti ,,Võluflööt"), Drayade (R.Straussi ,,Ariadne auf Naxos") jt. 2005 aastal sai Annaliisa II koha H.Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia ja aastal 1995 III preemia. Annaliisa on esinenud alates 2004 ka jätkuvalt lied kontserditega. (W.A.Mozart, D.Shostakovitsh, P.Tshaikovsky, F.Liszt, H.Berlioz, G.Mahler, E.Grieg, G.Rossini, M. de Falla, H.Duparc, J.Kokkonen, J.Sibelius, T.Kuula, O.Merikanto, J.Brahms, E.Mägi, T.Kõrvits jt) (Pianistid Maarja Plink, Jaanika Rand-Sirp, Ralf Taal, Naily Saripova, Kadri-Ann Sumera jt).
Indrek Sei Eesti ujuja. 188 cm, 79 kg. Lõpetas 1991 a. Eesti Spordigümnaasiumi, õppinud TTÜ Majandusteaduskonnas. Hakkas ujumist harrastama 1979 a. Elle Ernesaksa juhendamisel. Tallinna "Kalevi" ujumiskoolis olid tema treenerid Leili Hein ja Urmas Jaamul, Hiljem Kalle Liivamägi ja Tõnu Meijel. Sai 1992 a. Barcelona OM-il 50m vabaujumises 31. ja 100m vabaujumises 32. ning 4x100m kombineeritud teateujumises 15. koha, 1996 a. Atlanta OM-il tuli 50m vabaujumises 26. ja 100m vabaujumises 22. kohale, 2000 a. Sydney OM-il 50m vabaujumises 29. ja 100m vabaujumises 43. kohale. Sprindi EM-il 1991 100m kompleksujumises pronks ja 4x50m kombineeritud teateujumises 6. koht; 1993 a. 100m kompleksujumises hõbe ja 50m vabaujumises 7.-8. koht. Juunioride EM-il võitis 1989 a. 100m vabaujumises hõbeda ja 4x100m teateujumises Nõuk. Liidu meeskonnas kulla. 1989-90 a. oli vabaujumises 3-kordne Nõuk. Liidu meister. 1993 a.
p 18 1973 . -- , , -- . 1989 - . 1994 . . 1997 " , ?", "" . . 1994 1999 . "", , 6 . , , . , "-2" - "". 2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30. 2005 -- 31. 2005 -- 32. 2005 -- 33. 2006 -- 34. 2006 -- . 35. 2006 -- () 36
mida tänapäeval ei mõisteta üheselt, kuid mida sageli seostatakse dialoogiga või vasturääkivusega või teesilt ja antiteesilt sünteesini jõudmisega (Vikipeedia, 2013) Karl Marx on revolutsioonifilosoof, keda lõppkokkuvõttes huvitavad vaid muutused, tegutsemine ja materjaalsed tootmissuhted. Kuid ta on ka teoreetik, kes põhjalikult tunneb on selle lausa endasse sisestanud Hegeli vaimufilosoofiat. Järelikult peab ta rääkima mõistusest (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxi praktikakeskne, rõhutatult ajalooline stiil teeb mõisteanalüüsi alal tõhusat tööd. See juhib tähelepanu mõisteajaloole ja mõistete taustal olevale ajaloole. Mõised ei ole igavesed ja muutumatud; nad on inimeste loodud samavõrd kui ühiskondlikud institutsioonid, tööstustooted ja kaubad (Saarinen, 1996, lk 301-303). Mitte miski ei või muutuda, kuid Marx tahab kõike muuta; ta purustab majandukategooriate absoluutse seisu andes neile ajaloolise tõlgenduse
mõnikord kasutada pidalitõve ravimiseks ja prantsuse kungis Louis XIV uskus, et see tomib armujoogina. Menstruaalverd kasutati ka valu leevendamiseks. Ning usuti ka, et menstruaalveri toob jahil õnne. (Clifford Bishop 1996; lk 124) 7 Kasutatud kirjandus Anonüümne autor interneti keskkonnast. Seksuaalsuse mitu palet. http://www.hot.ee/wwwvoodieu/ Barry Chant. 1996. Avameelselt seksist. EKNK Piiblikool Clifford Bishop. 1996. Seks ja vaimsus. Huma. Dan Apter et al. 2006. Seksuaalsus. AS Medicina. 8
mõnikord kasutada pidalitõve ravimiseks ja prantsuse kungis Louis XIV uskus, et see tomib armujoogina. Menstruaalverd kasutati ka valu leevendamiseks. Ning usuti ka, et menstruaalveri toob jahil õnne. (Clifford Bishop 1996; lk 124) 7 Kasutatud kirjandus Anonüümne autor interneti keskkonnast. Seksuaalsuse mitu palet. http://www.hot.ee/wwwvoodieu/ Barry Chant. 1996. Avameelselt seksist. EKNK Piiblikool Clifford Bishop. 1996. Seks ja vaimsus. Huma. Dan Apter et al. 2006. Seksuaalsus. AS Medicina. 8
Tupac Shakur Tupac Shakur Sünninimi Lesane Parish Crooks Tuntud kui Tupac Amaru Shakur Sündinud 16. juuni 1971 Päritolu ameeriklane Surnud 13. september 1996 (25-aastaselt) Stiil(id) Hip-Hop, Räpp Amet(id) räppar, muusikaprodutsent, näitleja, poliitiline aktivist Tegev 1990-1996 Plaadifirma(d) Interscope, Out Da Gutta, Death Row, Makaveli, Amaru Seotud esitajad Digital Underground, Richie Rich, Dave Hollister, Yaki Kadafi, Kurupt, Snoop Dogg, The Outlawz, Daz Dillinger, Dr.Dre, Tha Dogg Pound Veebileht Tupac Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac, Makaveli või lihtsalt Pac; 16. juuni 1971 – 13
) TARDKIVIMID Need on kivimid, mis on tekkinud sulamagma jahtumisel ja tahkestumisel maakoores ning ülemises vahevöös. Tardkivimeid on kahte tüüpi: süvakivimid ehk intrusiivid ja urskekivimid ehk efusiivid. Süvakivimid tahkestuvad maakoores ja tulevad nähtavale vaid pärast lasuvate kivimite kulumist ning eemalekandumist. Purskekivimid moodustuvad siis, kui magmapurskud vulkaanist laavana ja maapinnale jõudes jahtub. Tardkivimid on näiteks graniit, basalt, peridotiit (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) SETTEKIVIMID Kui kivimid on murenenud ja lahti murtud, purunevad nad väiksemateks kivimi- ja mineraaltükkideks. See materjal mida kutsutakse setteks, võib kanduda uude asukohta, sageli mere- või jõepõhja. Setted ladestuvad kihtideks, mis hakkavad üha enam mattuma ja tihenema. Aja jooksul osakesed tsementeeruvad, moodustades uusi kivimeid, mida nimetatakse settekivimiteks. Tihiti on suurtes paljandites võimalik palja silmaga näha
sortide aretamise, transpordivõimaluste avardumise ning riikidevaheliste kaubandussuhete laienemise tulemusena on nendest toiduviljadest saanud tähtis kauba- ja ekspordiartikkel. Seetõttu on paljud lõunamaise päritoluga puu- ja köögiviljad saanud laialdaselt kättesaadavaks ka põhjapoolsemates piirkondades. Eksootilistest puuviljadest on viimasel ajal eriti suurenenud ananassi, kiivi, avokaado, karambooli ja papaia pakkumine ning tarbimine. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:7) Töö alustamisel tuli selgeks teha, millised puuviljad ja pähklid referaati valida. Maailmas on liike ja sorte väga palju. Seekord sai otsus langetatud sellistele troopilistele puuviljadele ja pählitele, mis on Eesti kaubanduses pidevalt kättesaadavad. Referaati sai sisse võetud ka köögivilju, mida tarvitatakse ja säilitatakse nagu puuvilju (nt arbuus). Välja sai jäetud küll puu otsas kasvavad viljad, kuid mille tarvitamine sarnaneb pigem köögiviljaga (nt avokaado).
Martin Müürsepp (sündinud 26. septembril 1974 Tallinnas) on Eesti professionaalne korvpallur. Martin Müürsepp on praeguse ajani Eesti üks edukamaid ja tuntumaid korvpallureid, kes on mänginud mitu hooaega NBA ja Euroopa parimate klubide eest. Siiani ainuke eestlane NBA-s ning hetkel veel ei paista järgmist, kes sinna jõuda võiks. Müürsepp ei ole mitte lihtsalt NBA- s käinud mees, vaid lausa NBA drafti esimese ringi 25. valik Utah Jazzi poolt 1996 aastal. Lepinguni jõudis Müürsepp siiski Miami Heati-ga. Avamängu tegi ta 1996 aasta 21. detsembril Houstonis, vastaseks sealne Rockets. Miami võitis kohtumise 86:66, kus ka Müürsepp sai käe valgeks oma minutilise mänguaja jooksul. Miami peatreener ütles intervjuus Müürseppa kohta järgmist: "He's an excellent shooter and he can play small forward or power forward". Müürsepast avaldati isegi NBA mängijakaart kuhu olid peale trükitud samasugused sõnad
Eno Raud (1928-1996) Eesti lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus 15. veebruaril 1928 . Raud tuli kirjandusse 1930ndate lõpul esinedes varjunime Eno Sammalhabe all ajakirjas ''Laste Rõõm'' Eno Raud on kirjutanud sellised tuntud lasteraamatud nagu ,,Roostevaba mõõk '' (1957) ,,Sipsik'' (1962) ,,Peep ja sõnad'' (1967) ,,Väike autoraamat'' (1974) ,,Naksitrallid'' ( mitmed raamatud 1972- 1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last R...
Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Lipumasti tõuseb pärast 56 aastast vaheaega trikoloor, mis-sest, et tagurpidi. "Vahe on suur. Tänane kuldmedal on palju rohkem väärt. Selleni jõudmine oli palju raskem," lausub väsinud ja õnnelik Erika, võrreldes kahte olümpiavõitu. Liidu meistritiitleid võitis Erika Salumäe trekil kokku kümme. Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige ja teinud edukat karjääri poliitikuna. 2004. aastast on Erika Salumäe Eesti Olümpiavõitjate Kogu president. Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal
Minu lemmik artist Enn T. Tedre 8a Klass 2008 Henry Kõrvits (Toe Tag, A-Rühm) Henry Kõrvits räpparinimega G-Enka on Eesti räppar ja muusik. Räppimist alustas G-Enka juba 1996. aastal. DJ ameti võttis enda peale DJ Paul Oja. Varsti liitus grupiga Revo, kellega nad moodustasid bändi Toe Tag. Toe Tag on 1996 aastal, Kalamaja linnaosas loodud hip-hop-projekt. Esimene kontsert anti 1996. aasta oktoobris, klubis Bel Air. Edasi soojendati juba No Big Silence'i ja esineti kõikvõimalikel hip-hop üritustel. 1997. aasta detsembris anti välja kauaoodatud kassett "The Real Kuhnja Homophobes". Kassett sisaldas lisaks oma lugudele ka kahte Dj Critikali remixi. 1998
Peale esimese albumi valmimist lahkus laulja ning bändi kutsuti Sexarti solist Jonathan Davis. Uus ansambel sai nimeks Creep. Kui bänd liikus edasi Los Angelese Huntington Beachi poole, muudeti nimi Koniks.Ansambel Korn on müünud 32 miljonit plaati ja saanud kaks Grammy auhinda. Korni loetakse esimeseks bändiks, kes registreeris Internetis omanimelise domeeni ja hakkas kasutama ülemaailmset netti oma väljaannete promomiseks. Nii andsid muusikud 1996. aastal Internetis live-kontserdi ning hiljem rõõmustasid oma fänne stuudioülekannetega uue albumi tööhetkedest. Liikmed: * Jonathan Houseman Davies - laulja, torupill sünniaeg:18.jaanuar 1971 hüüdnimi:HIV * Reginald Arvizu basskitarr sünniaeg:02.november 1969 hüüdnimi:Fieldy * David Silveria - trummid, löökpillid * James "Munky" Shaffer - kitarr, taustalaul sünniaeg:06.juuni 1970 hüüdnimi:Munky
GIZA PÜRAMIIDID EGIPTUSES Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal: Cheopsi, Chepreni ja Mykerinose püramiide. Üldse on Egiptuses püramiide umbes 70, võib- olla ka 80. Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse orgu kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini.(Kinggi 1996:9) Püramiidide ehitamine sai alguse soovist kaitsta vaaraode mumifitseeritud kehasid ja väärtuslikke hauapanuseid hävimise ja rüüstamise eest. Seega võib püramiide lugeda iidseteks hauakambriteks.(Kinggi 1996:15) Kolme püramiidi juurde kuuluvad veel templid, väikesed püramiidid, kuhu on arvatavasti maetud vaaraode naised ja preestrite ning ametnike surnukehad. Seda surnud linna valvab sfinks, kelle tähelepanelik pilk ulatub kaugele üle kõrbeliiva. Mõistatuslikkuse ja salapära
http://www.eava.ee/ eesti lennuakadeemia eesti lennuakadeemia on alates 1993.a tegutsev rakenduskõrgkool, kus koolitus toimub lennundusettevõtete ja riikliku finantseerimise alusel keskeriõppe(4) ja diplomiõppe(%) tasemetel. Alates1.mesest septembrist jätkub õppetöö 1996.a avatud lennundustegevuse õppevaldkonnas.Õpetöö kestab 3,5-4 aastat. 1993 , (4) (%) . 1- 1996 . Lennundustegevuse õppevaldkond jaguneb järgmisteks õppesuundadeks 1.lennuliiklusteenindus 2.õhusõiduki juhtimine ja ekspluatatsioon 3.seide-ja navigatsiooniseadmete ekspluatatsioon 4.õhusõiduki hooldus 5.lennujaamade ekspluatatsioon : 1. 2. 3. 4. 5. dokumente võetakse vastu 15.06.-03.08 tööpäeviti kl 9-16 Sisseastumiskatsed kolledzisse toimuvad 4.08-22.08 15.06-03.08 9 16 4.08 22.08 vastuvõtunõuded. *Eesti Vabariigi kodakontsus
Reseedaliblikat võib kohata meil juunist augustini, augustis lendavad ka kevadise rändelaine kohalikud järglased. Lendab orunõlvadel, raudteetammidel ja teeservadel. Liblikad peatuvad nektari imemiseks õitel (lutsern). Röövikud toituvad reseedaliste sugukonda kuuluvatel taimedel (valge reseeda, kollane reseeda, rihu-peenlook) süües õisi ja valmivaid seemneid. Talvitub nukk. Meie kliimas ei suuda see liik kahjuks talve üle elada. (Viidalepp, Remm 1996: 204) Eelmisel aastal leidis minu isa vaid ühe isendi 1. oktoobril lutsernil toitumas. 5 Reseedaliblikas lutsernil nektarit imemas 31.08.2013. 2.3. Ruuge- võiliblikas (Colias crocea) Võiliblikate perekonna liigid elavad enamasti stepis mõned liigid ka tundras ja mägedes. Eriti palju on neid Taga- Kaukaasia ja Kesk- Aasia faunas kus nad koonduvad mägisteppide ja
Martina Hingis is on of the greatest tennis players in the history of woman's tennis. Martina was born in Kasica, Czechaslovakia on 30th September, in 1980. She started playing tennis at the age of three. Martina parents divorced, but in 1988 her mother remarried.She moved to Switzerland with mother and stepfather and she lived there ever since. In 1994 she became European champion for players under 18. Martina was the Wimpledon doubles title in 1996 at the age of 15.In 1996 she won all four Grand Slam doubles titles. Martina doesn't have a lot of time for a social life. She is determined and hardworking. She was very keen on all sports. When she does find time to relax, she likes horse riding,skiing or going to museum. Martina likes going to the art galleries, theatre and cinema. Martina is very friendly and she loves animal. When she reteres from tennis, she'd like to keep race horses.
Tim Burton : Lavastajana "Doctor of Doom" (1979) "Vincent" (1982) "Luau" (1982) "Frankenweenie" (lühimängufilm; 1984) "Pee-wee's Big Adventure" (1985) "Beetlejuice" (1988) "Batman" (The Batman; 1989) "Edward Käärkäsi" (Edward Scissorhands; 1990) "Batmani tagasitulek" (Batman Returns; 1992) "Ed Wood" (1994) "Marss ründab!" (Mars Attacks!; 1996) "Legend peata ratsanikust" (Sleepy Hollow; 1999) "Ahvide planeet" (Planet of the Apes; 2001) "Suur kala" (Big Fish; 2003) "Charlie ja sokolaadivabrik" (Charlie and the Chocolate Factory; 2005) "Laibast pruut" (Corpse Bride; 2005) "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007) "Alice imedemaal" (Alice in Wonderland; 2008) "Frankenweenie" (uus versioon; 2009) Animaatorina "Vips ja Sulli" (The Fox and the Hound; tunnustamata; 1981) "Tron" (tunnustamata; 1982) "Mõõk kivis" (The Black Cauldron; tunnustamata; 1985) Produtsendina "Jõulueelne õ...
esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine. Kitzberg tuulte pöörises. 3.sept 1996.. avati kutseline estonia Kitzberg ja Vilde.- kuulsad näitekirjanikud
Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest oma...
On ka muid tööstusi, kuid vähem tähtsamaid. Üks suuremaid lihatööstusi asub Rakveres ning enamasti need väiksemad lihatööstused asuvad rohkem LõunaEestis. Pärnumaal toodetakse rohkem kala, karastusjooke ning piima. Saartest toodavad Saaremaa ja Hiiumaa kala ja liha ning Kuressaares asub ka pagaritööstus. Riideid annavad meile selga enamasti Tallinn. Kergetööstuse allharudest on Eestis tähtsamad tekstiilitööstus ja õmblustööstus, mis moodustasid 1996. aastal ligi 90% tööstusharu müügimahust. Väiksem osa jääb naha-ja jalatsitööstusele. Kuressaares asub tekstiilitööstus. Pärnus puudub aga jaltsitööstus, ülejäänud kaks on täiesti olemas. Lõuna-Eestis asuvad rohkem jalatsitööstused. Põllumajandusest rääkides on suurim sigade arv Viljandimaal ja Lääne-Virumaal. Kõige vähem sigu on Hiiumaal, Ida- Virumaal ja Valgamaal. Sealihatoodang põllumajandusliku maa kohta aastas oli kõige
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone
aastal nn Neljakümne kirjale. Laulva revolutsiooni aastatel astus Andres Tarand aktiivselt poliitikasse, osales Rahvarinde, Põhiseaduse Assamblee (1991- 1992), Eesti Kongressi (1990-1992), Eesti Komitee (1990) ja EV Ülemnõukogu (1990-1992) töös. Aastatel 1992 ja 1995-2004 oli ta Riigikogu liige ning aastatel 2004-2009 Eesti saadik Euroopa Parlamendis. 19921994 oli Andres Tarand keskkonnaminister ja 19941995 peaminister. Kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (alates 1996.a-st; kuni 2004.a oli erakonna nimi rahvaerakond Mõõdukad), oli selle esimees aastatel 1996-2002. Andres Tarand on Eesti Geograafia Seltsi (alates 1966), Eesti Üliõpilaste Seltsi, Säästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nõukogu (alates 1988), TÜ kuratooriumi (alates 1996) ja Eestimaa Looduse Fondi nõukogu (alates 1998) liige ning Globe International Europe'i regiooni asepresident (alates 1999).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
