Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid Mõisted ja andmed Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja ri
arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat, mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima, viljakad mullad. 5. Maakera hõredamini asustatud piirkonnad (4) põhjused. - Aomen - Kanada - Austraalia - Antarktika ja Arktika Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3)
10 aastat tagasi oli see arv 3,2 ning 20 aastat tagasi 3,7. 2025- aastaks prognoositakse keskmiselt 2.5 last naise kohta. c) Näitajad on keskmised. Põhjenduseks on see, et osades riikides on näitajad suuremad, osades väiksemad. SUREMUS a) Aastatel 1996-1997 oli suremuse üldkordaja 6. Aastast 1998 praeguseni on see püsinud 5 peal. Tulevikuks prognoositakse suremuse üldkordaja seisu jätku 5 peal. (arv/1000) b) Imikusuremus aastal 2015 on 22/1000-st. See on langenud. Paarkümmend aastat tagasi oli imikusuremus 49/1000-45/1000 vahel. Prognoositakse, et imikusuremus langeb aastaks 2025 enamgi, 15/1000 peale. c) Aastal 2015 on inimene keskmine oodatav eluiga 74. 19 aastat tagasi, 1996 oli see 67. 2000. aastal oli see juba 70 ning 2010. aastal 72. Aastaks 2025 prognoositakse inimese keskmist oodatavat eluiga 76 peale. Loomulik iive käesoleval aastal on 18. Promillides teeb see 0.018
Globariseerumine ja regionaliseerumine. Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus. * Rahvusvaheline firma firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire. Võib tekkida küsimus: Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud. Päritolumaas See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid. + Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti. Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt. + Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada -Naaberriigid ei arene vms. MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS 1.1. Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja RIIK on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomis
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hak
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
Prantsusmaa sündide arv on 2015 aastal olnud suurem surmade arvust ligi 200000 ning samuti on sündimus suurem, kui suremus ehk 3‰ suurem. Rahvaarvu kasv on olnud 2015 aastal 0.4%, mis on Prantsusmaa elanike kohta ehk ligi 66 miljoni inimese kohta hea. Prantsusmaa suure rahvaarvu võivad moodustada ka migrandid, 2015 aastal tuli riiki sisse 73000 migranti, mis on arvulist väga suur. (Tabel 1) Imikusuremus Väikelaste Oodatav Keskmiselt lapsi suremus keskmine eluiga naise kohta Prantsusmaa 3‰ 4‰ 82 a. 2,1 Tabel 2. Imikusuremus, oodatav keskmine eluiga ja laste arv 2015. aasta andmete põhjal on Prantsusmaal imikusuremus olnud 3‰ ehk 3 last 1000 elaniku kohta.
võrdne kõikides vanustes. Naiste eluiga on vaid veidi suurem kui meeste oma. Alla 15 aastased lapsed moodustavad kogu rahvastikust 21,3%, 15-65 aastased moodustavad 67% ja üle 65 aastased 11,7%. Hetkel on graafikult näha, et rahvastik vananeb, aga on näha ka, et rahvastik hakkab jälle tõusma. Naiste keskmine eeldatav eluiga on 82 ja meeste oma 77. See on teiste riikidega võrreldes üsna kõrge. Sündimus on 16,1 sündi/1000 inimese kohta ja suremus 6,4 surma/1000 inimese kohta. Imikusuremus on 3.85 surma/1000 sünni kohta. Nendelt kahelt graafikul saab näha sündimuste ja suremuste muutumist aastatel 2000-2012. Esimesel graafikul on sündimuste muutus ja sealt on näha, et sündimus on palju kasvanud viimase kolme aasta jooksul ja teiselt pildilt on näha, et suremus on see eest aastal 2009 langenud. Linnastumine Iirimaa rahvastikust 62% elab linnapiirkondades. Arvatakse, et aastaks 2015 kasvab see 1,8% võrra. Iirimaa suurim linn on riigi pealinn Dublin
Kõik kommentaarid