Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8).
teada, et sellele aitas tublisti kaasa USA aatomisaladuste järel luuramine. MAJANDUS. Stalinliku majanduspoliitika järgi suunati peamised jõupingutused jälle rasketööstuse eelisarendamisele, et sellega kindlustada riigi sõjalist võimsust. Ametlike näitajate kohaselt kulges majandusareng suhteliselt edukalt, tegelik elu polnud aga sugugi kooskõlas ametlike kinnitustega. Eriti raskeks kujunes elu maal, kus 1946.-1947. a. põua tõttu hävinesid suured saagid ja algas nälg. 1946. a. kevadel suri inimesi massiliselt nälga. MASSIREPRESSIOONID JA IDEOLOOGILINE SURUTIS. Võimude üks põhivahendeid valitseva reziimi püsimajäämiseks oli ühiskonna pidev hirmuseisundis hoidmine. Sõja lõppedes said uue hoo massilised arreteerimised, sundasumisele ja sunnitööle saatmised ning küüditamised. Üksipäini Vangilaagrite Peavalitsuse (GULAG) laagrites vaevles üle 2,5 miljoni inimese. Sunnitööl ja sundasumisel viibis samuti tublisti üle 2 miljoni inimese.
2) Denatsifitseerimine: 3) Demonteerimine: 4) Demokratiseerimine: Sakslaste repatrieerimine: asustati ümber u. 14 milj. Sakslast Demokratiseesimisse suhtuti - Läänes: kujunes mitmeparteiline pluralistlik ühiskond - Idas: koondati kohalik võim üsna kiiresti kommu. Partei kätte Lagunes ka Saksam. Maj. Ühtsus Idatsoonis alustati natsionaliseerimist 1948: lõpetas kontrollkogu töötamas 1946: USA ja SB ühendasid oma tsoonid (Hiljem liitus Pr. Tsoon ühtne poliitika) 1948 21. Jaan 1949 mai: Rahareform Läänetsoonis - kui lääne mark taheti kehtestada ka Lääne-Berliinis puhkes 1. Külma sõja kriis e. Berliini blokaad, sest Berliin asus Idatsoonis ning NSVL'l oleks raskem kontrolli saavutada. NSVL sulges kõik Lääne-Berliini ühendavad maismaateed.
vaenlasele ei tohtinud midagi jätta) c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle 1946
mis ilmus Õpetajate Lehe lisana. EESTI • Käisi eestvedamisel korraldati Tartus aastail 1938– ÕPETAJATE 1940 Eesti Õpetajate Liidu LIIT kolmeaastased õpetajate täienduskursused, millest võttis osa ligi 700 pedagoogi. • Käis töötas Eesti Õpetajate Liidu teadusliku sekretärina kuni liidu tegevuse lõpuni 1940. aastal. • 1946. aastal avaldas Käis kogumikus Valitud tööd rea oma varasemaid kooliuuendust propageerivaid kirjutisi, mistõttu teda süüdistati kodanlik- natsionalistlike vaadete propageerimises. • Käisi teosed olid kuni 1960. aastate keskpaigani keelustatud. TEOSED • Loenguid ja kokkuvõtteid I–II (1938–1939) • Teel töökoolile I–IV (1924– 1929) • Uusi teid algõpetuses (1931– 1936)
Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm elada avastamaks lainete südant elada vabana või surra 1946 1957. aastal ilmus teine kogu "Rroosi Selaviste".Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE-TERADEKS.
Argentiina Üldandmed Pealinn Buenos Aires Populatsioon 43 miljonit Pindala 2 780 400 km2 Ametlik keel Hispaania Juan Domingo Peron de la Sosa Sündis 8. oktooboril 1895 pealinnas Pere pärines Sardiiniast Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Külm sõda. Külma sõja puhkemine Külmaks sõjaks nimetatakse poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu kommunistliku idabloki ning lääneriikide vahel aastail 1946/1948 - 1991. 1946.a. algul pidas Stalin Moskvas kõne, milles ta rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Külma sõja alguseks on peetud (eelkõige sotsialistlikes riikides) Churchilli kõnet 1946.a. märtsis USA linnas Fultonis, milles ta hoiatas kasvava Nõukogude ekspansionismi eest ning kutsus ameeriklasi ja inglasi osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Tema kõnes kõlas esmakordselt mõiste raudne eesriie, millega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes. Külma sõja alguseks peetakse üldiselt aga Berliini kriisi 1948-49, lõpuks aga Nõukogude Liidu kokkuvarisemist 1991.
rinde" avamise küsimustes jne. (Vastuolud Lääne ja NLi vahel olid juba konverentsidel.) · Lääne (USA, Ing) ja NSVLi vaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: A) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas; B) NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). · Külma sõja väljakujunemise otsesteks põhjusteks: Ida-Euroopa sovietiseerimine NLi poolt (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-
3) denatsifitseerimine NSDAP tegevus keelustati Natsipropaganda keelustati Natsistlike kurjategijate karistamine 4) demokratiseerimine Inimõiguste tagamine Vabade valimiste läbiviimine Demokraatliku valitsuse loomine 8. Jaapanilt nõuti kapituleerumist Nürnbergi rahvusvaheline kohus AEG: november 1945 oktoober 1946 Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane) 24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop Pariisi Rahukonverents AEG: 1945-1946 Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a) Kõikidele riikidele kirjutati ette: 1. reparatsioonid 2. erinevad territoriaalsed liidendused maade ümberjagamine
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aa...
o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist
o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku
Hitleri vastase koalitsiooni tuumikriigid: USA, prants, inglis, venemaa RAUDNE EESRIIE 11.05.1945 telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie keegi ei tea, mis seal taga toimub. 09.02.1946 Stalini kõne Moskvas rõhutas sõdade paratamatus kaasaegses ühiskonnas: Kapitalismi areng toimuvat vaid kriiside ja sõjaliste katastroofide kaudu. Moskva valmistus ideoloogiliseks ja poliitiliseks konfliktiks rahvusvahelisel tasandil. Märts 1946 Churchilli vastus Stalinile. Pidas USA linnas Fultonis kõne AVALIKUSTAS LIITLASTE VASTUOLUD. USA ajakirj. Nimetas seda külm soda (liitlaste vahel) Churchilli kõnet nim. Moskva külma sõja poliitika avalikuks formuleerimiseks. Külm soda Külma sõja telg oli USA ja NSVL vastasseis. Külma sõja vormid: propagandistlikud, ideoloogilised, kultuurilised, majanduslikud ja sõjalised (luure, õõnestustegevus, liitlaste hankimine, konfliktid, kriisid, pingekolded,
Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. 1937. aastal õppis ta mõnda aega New Yorgi ülikoolis, kuid jättis selle pooleli, reisis Euroopas ning tudeeris Viinis impordiäriga seonduvat. 1938. aastal pöördus Salinger Saksa vägede invasiooni tõttu tagasi Ameerikasse. Samal aastal astus ta Ursinuse kolledzisse, kuid katkestas taas õpingud. 1942. aastal värvati Salinger sõjaväkke, ta teenis Teises maailmasõjas vastuluure korpuses ja võttis osa liitlaste dessandist Normandiasse 1944. aastal. 1946-1951 elas Salinger koos oma vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja r...
Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA
Jaan Krossi elulugu ja looming Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal
ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud rahvasteliitu( USA üldse mitte, osa lühikest aega- Saksamaa, NSV liit, Jaapan.), oli Euroopa keskne, suurriikide keskne, rahulepingud olid ebaõiglased, otsusteks vajati konsensust. 1930 ei tule rahvasteliit konfliktidega toime, 1939 algas 2 maailmasõda, rahvasteliit saadeti laiali 1946 Locarno konverents 1925- piirilepingud Saksamaaga Briand- Kellogi pakt- 1928, loobumine sõjast Rahvusvahelised suhted 1930. tel rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjused: 1. diktatuuride võidukäik- Jaapan taotles ülemvõimu Aasias. NSVL, Hispaania agressiivne välispoliitika, sõjatööstuse arendamine, sõjaväe suurendamine. 2. Keskriikide, Itaalia, Jaapani pettumus rahulepingutes- revanzi taotlus, algas Versailles`i lammutamine, kui tugevneti 3
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei andnud hingerahu see, et tal polnud naissooga kunagi olnud intiimset ja lä...
USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui ka gaulle'istide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi langunemine. Saksamaa Purustati sõjas põhalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendiriikide, Inglismaa
rünnatakse,astuvad teised kaitseks välja.1955.a. liitus Saksam.2.Prantsusm ja saksam asutasid 1952.a Euroopa Söe.ja Teraseühenduse, millega liitusid Itaalia, Belgia, Lukemburg ja Holland.Maj.koostöö edendamine. 3.NSV Liit ja endast sõltuvate riikidega 1949.a. asutas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.(VMN).4.Nõukogude Liit sidus oma Kesk-ja Ida- Euroopa satelliidid ja moodustas Varssavi Lepingu Org. (VLO) 7.Hiina kodusõda-kontroll Kirde-ja Põhja Hiina üle käis kommunistidele, kes 1946.a. alustasid kodusõda Hiina ülejäänud territooriumi Rahvusliku Rahvapartei vastu. E. Guomindangi.Kommuniste tugevdas agraarreform, mille käigus jagati konfiskeeritud suurmaavaldused talupoegadele.Abi osutas NSV Liit.Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise
NSVL PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE NSVL LAGUNEMINE 1. NSVL tippjuhid 1922 1991: 1) J.Stalin 1922 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 1982 4) J. Andropov 1982 1984 5) K. Tsernenko 1984 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 I tuumareaktor Euroopas 1...
1920 . , , , . , , . , ; . . . . [20] , . . - , . . - . .. . 1938 . , , , . , , , . 1938 , (), . [3] 5 1.2 , . , . 1 . , : 30 , , . , , . - , , 1942 , . : «, , ». 1943 ; , .., 1946 « .»[4] . 1- , ; . « . » (19541959) : ... , , . , , , . ! [7] , « ». 6 26 1943 1- . : « , , , . ». [24] , , . . 1945 . . . , . . . . , . . . , - . 15 1946 : « : , .»[21] 1.3 . : . . « » 1948
Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päeva...
BOBISÕIT Bobisõit on mäespordiala, kus aerodünaamilisel tüüri ja piduriga kelgul (bobil) laskutakse mäest mööda erilist külgseintega jäärada ehk jäärenni. Bobisõidus võistlevad ainult mehed. Ajalugu Bobisõit sai alguse 19. sajandi lõpul Sveitsis. Algatajaks peetakse inglast Wilson Smithi, kes ühendas 1885. aastal laua abil 2 kelku ja sõitis selle kaksikkelguga Sankt Moritzist Celerianasse. Kelgu konstruktsiooni täiendas ameeriklane Towensen 1888 - 1889. Ta suurendas esikelgu jalaste pöördeulatust ja tegi tagakelgule rehataolise piduri. 1889. aastal peeti esimsed bobisõiduvõistlused. Nüüdisaegse bobiga saernaneva kelgu ehitas sveitslane C. Matis (ka Mattys, Mathias) 1891. aastal. Sveitslane Rösinger konstrueeris 1903. aastal kelgule rooli ja piduri. 1927. aastal ehitas sveitslane Fritz Feierabend esimese teraskelgu. Esimene bobirada pikkusega 1610 meetrit ehitati 1902. aastal Sankt Moritzis (...
-- . 9:30 1 1926 - . B 1950 , 1955 . Y . 1961 , . 1946 20th Century Fox, . , , , , , -- . -- . 1954 « ». 4 1962 y.
Tsunamite tohutu energia võib kesta ka kaugete vahemaade taha. 1946. aasta Unimaki väinast alguse saanud tsunami tabas rängalt Scotch Capi tuletorni ja Hilo linna, jõudis Valparaisosse Tsiilis 4 kaheksateistkümne tunniga, läbides selle ajaga ligi kolmteist tuhat kilomeetrit. Ta
Kordamisküsimused L.Koidula elust. See on faktiteadmiste kontroll. 1.Mis on Koidula kodanikunimi? 2.Mis aastal ta sündis? 3.Kus ta sündis? 4.Mis aastal ta astus õppima Pärnu tütarlastekooli? 5.Millist ajalehte andis välja tema isa Pärnus? 6.Mis aastal ta sooritas koduõpetaja eksami ja kus? 7.Millist ajalehte andis välja Jannsen Tartus? 8.Mis aastal ja kellega abiellus Koidula? 9.Kuhu ta kolis koos oma abikaasaga? 10.Mis aastal suri Koidula ja kus? 11.Kuhu maeti Koidula põrm 1946.aastal? Tööülesanne nr 2. Lünktest L.Koidula elust. L.Koidula sündis......................... .aastal Vändras.Esimesed kooliteadmised sai ta .................... juhendamisel.Pärnus alustas Koidula õpinguid....................................1854.aastal.Isa hakkas Pärnus välja andma ajalehte".......................................".Selles ajalehes avaldas Koidula .................. .Pärast tütarlastekooli lõpetamist sooritas ta 1862.aastal Tartu Ülikoolis ........................
"Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp" Poliitiline Kirjandus, 1947 Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo "Eesti rahvas ja stalinlus" Olion, 1990 "Stalinlik vägivallamasin" Olion, 1990 Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin http://www.tsitaat
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-...
ansamblis. · 1944. aastal Väino Saviaugu korraldatud jazzorkestri üks viiest akordionistist · Demobiliseeriti 1945. aasta 9.mail. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse · 1944. aasta 13.oktoobril oli andnud avalduse astumiseks Tallinna Riiklikku Konservatooriumi klaveri erialale · 1945. aasta 1. jaanuaril kustutati Valgre üliõpilaste nimistust · 18. detsembril andis ta uue avalduse, seekord sooviga õppida kompositsiooni · 1946. aasta 1. juulil kustutati Valgre taas üliõpilaste nimekirjast · Lühike osavõtt Heliloojate Liidu noorteseminarist 1948.aastal · Jäi ilma abieluõnnest. 1946.aastal sõlmitud välkabielu Evi Hannusega purunes peagi. · Viimane töökoht viis Valgre taas Pärnusse · Muusika lääneliku suunitluse tõttu keelasid uued võimud 1948. aastal Raimond Valgre laulude avaliku esitamise · Suri 31.detsembril 1949.aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule
veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti kirjanik. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · K...
Saksamaal see vastu tuli pagejatel veeta veel mõned aastad veel laagrites. Saksamaal hakati inimestele tegema taustauuringuid. Selle käigus anti NSV Liidu kodanikud Venemaale välja. Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, kuid nad polnud nõus kodumaale tagasi minema. Siiani oli Rootsis olnud hea elu, kuid kui 1946. aastal anti NSV Liidule põgenenud välja. Samal aastal peeti Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale olukorrale põgenes 1945-1949.aastal umbes 5000 eestlast USA-sse. Eestlastel tekkis soov Saksamaalt lahkuda 1946. aasta lõpus ja 1947.aasta alguses. Põgenikud
aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aastal. 1949. aastal lõpetati draamatrupi tegevus ning aastast 1950 kandis teater nimetust ENSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater. Hoone Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgreni ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. aastal. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas
Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tnavas avati 1946. aastal majamuuseum
Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja USA president Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks
c) Inimkaotused 1941-1945 arvestuslikult 20-25 milj inimest d) Mujal diktatuur asendus demokraatiaga, NSV Liit oli ainus sõjas osalenud riik, kus sõjaeelne diktaator jäi võimule. e) Sotsialismisüsteemi tekkimine. Teostus osa maailmarevolutsiooni plaanist. Sisenes vabastajana, jäigi sinna. f) ÜRO asutajariik Sõjajärgne NSV Liit (Hosking NSV Liidu ajalugu vene k) · Inimkaotused 1941-1945 20-25 milj · 1946. a Ukraina nälg (põud). Riiklikud normid täideti aga rahvas jäi nälga · Teravilja hektarisaagid 1952. a olid väiksemad kui 1913. a · Kari väiksem kui 1916. a (rahvaarv oli suurenenud selle aja jooksul aga 30-40 milj inimese võrra · Õueaiamaa moodustas 1-2 % maast, aga tootis ligi 50 % juurviljast, üle 2/3 lihast, piimast ja kartulist ja ligi 9/10 munadest · Kolhoosnikute sissetulekud: tööpäeva eest 1 rbl või alla selle · 1946
Asutati: 1955 Varssavis vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama) NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia; Ungari. NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada) Hiina kodusõda Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong) 4 II ms lõpuks Hiina: vaesunud. 1946: Hiinas uus kodusõda. Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA'lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL't) 1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks 1912: Hiinast vabariik - suurem osa: Guomindangi võimu alla - Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud 1946: Hiina kodusõda - Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast
lõhustunud. 9. augustil 1945. aastal heitis Ameerika Ühendriikide lennuk Nagasakile tuumapommi (koodnimega Fat Man 'paks mees'). See oli purustusjõult suurem kui 3 päeva varem Hiroshimale heidetud tuumapomm, kuid kahjustused olid väiksemad mägise maastiku tõttu. Kohe sai surma üle 30 000 inimese, veel 140 000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandus...
03.1972 Tartus. HARIDUS JA ELUKÄIK Õppis aastast 1928 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis, seejärel Tartu poeglaste gümnaasiumis, 1932. aastal lõpetas õhtugümnaasiumi. Jätkas õpinguid 1935 "Pallases", lõpetas selle 1939 (A. Vabbe õpilasena). 1940 - 1941 K. Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli joonistusõpetaja. 1944 - 1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (aastast 1947 dotsent; 1947 - 1949 monumentaalmaalikateedri juhataja). 1941 - 1944 ja aastast 1950 vabakunstnik. 1946 käis Kits loomereisil Armeenias, 1947 Kesk-Aasias ja 1955 Karjalas. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige. Ta on silmapaistvaimaid ,,Pallase" maalikoolkonna esindajaid. Viljeles kõiki tahvelmaalizanre, monumentaalmaali ja raamatuillustratsiooni. Alustas impressionistlikult valgusküllaste ja koloriidilt varjundirikaste maalidega: Figuur tooli ja lilledega (1939, EKM), Interjöör (1940, EKM), Linn õhtul (1940, TKM). 1940
Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943 1944 töötas Kangro Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi. Järgnevalt töötas Kangro Värmlandi muuseumis Karlstadis arhiivitöölisena ning alates 1946 Lundi Ülikooli kunstimuuseumis fotograafina. Aastast 1950 elas ta Lundis, toimetades kultuuriajakirja "Tulimuld" ja juhtides tegevdirektorina Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastust. Ta oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Kangro on kasutanud erinevaid pseudonüüme: Antsla Pännu, Herbert Viipilt, Joonas Taavet, Josef Tsaxtinis, Kroonik, O. J., Oskar Jooniste, Taavet Valler. Bernhard Kangro suri 25
märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga. Seejärel viibis Nugiseks alates 13. aprillist raskelt haigestunud pikaajalisel ravil Lõuna Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. jaanuarist 1945 märtsi keskpaigani õppis Nugiseks Neweklau SSjunkrukoolis. 7. mail 1945 sattus ta Tsehhimaal Nõukogude sõjavangi ja saadeti sama aastal detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. septembril 1953 ta amnesteeriti ja jäi esialgu Siberisse elama. Tagasi Eestisse saabus Harald Nugiseks alles 1958. aastal. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ülendati Harald Nugiseks erukapteniks. 2003. aastal autasustas Eesti Kaitseväe juhataja 82aastast Harald Nugiseksi kaitseväe eriteenete ristiga
detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 19401949. 19541958 oli
Näiteks Läti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. ,,Kevade" on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale ,,Kevade" on ilmunud ka ,,Suvi" ja ,,Sügis", mis kajastavad ,,Kevade" tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo)
Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. 1.2 Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruari 1920, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarskis ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917. aastast esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1944. a. kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Lamav tiiger, pehmesöövitus, 1937) Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux's asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Wiiralt suri 8. jaanuaril, 1954. a. maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisis, Danncourt'i haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954.a.
Jaan Kross Jaan Kross sündis Tallinnas 19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007. Ta õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis õigusteadust. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud. 1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal. Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.
Jaan Kross Jaan Kross sndis Tallinnas, ppis Tartu likoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani ppejud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks.Kross alustas kirjanduses luuletajana, lks hiljem le proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mlestusraamatute kirjutamisele. Niteks:Wikmani poisid ja Keisri hull.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
