Baieri sõjavägi. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks, kuigi ta ei olnud Saksamaa kodanik (kodakondsuse sai ta alles 1932). 1918. aastal, veidi enne sõja lõppu, viidi Hitler pärast gaasirünnakut Vorpommerni linna Pasewalki. Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist. Sõja kaotuse tõttu otsustas ta hakata ikkagi poliitikuks. Aastal 1932 sai Adolf kodakondsuse, et osaleda siis Saksamaa poliitikas. Majanduslike raskuste tõttu meeleheitel rahvas oli vastuvõtlik kõikvõimalikele ässitustele. Sellises ebakindluse õhkkonnas leitsid
Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. 2. Millised olid suure majanduskriisi põhjused, tunnused, mõju. Miks tabas majanduskriis tugevamini USAd ja Saksamaad. Milliseid meetmeid rakendas president Roosevelt USA majanduse kriisist väljaviimiseks. Mõisted inflatsioon, hüperinflatsioon, tööpuudus, pankrot, Dawesi plaan. 1929, 1932 Kriisi teke: Põllumajanduses ületootmine hinnad hakkasid langema ebakindlus USA aktsiaturul 29.oktoobril 1929 New Yorgi börsil paanika väärtpaberite hinnad langesid inimesed kaotasid oma varanduse ei suutnud enam pankadele tagasi maksta pangandus varises kokku pankrotid tööstuses inimesed tööta ostujõud langes tootmine vähenes tollimaksud ja laenud Euroopalt tagasi kriis Euroopasse kriis teistesse maailmajagudesse.
- Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil, asusid 1931.a. toetama põhiseaduse muutmise ettepanekut, esinesid süüdistustega teiste erakondade aadressil, nõudsid uuendusi riigi juhtimises, muutus kiiresti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks 20000 liikmega, nõudmised muutusid aina radikaalsemaks,esitasid 1932 lõpul oma põhiseaduse projekti, mis saavutas kolmandal rahvahääletusel võidu ja asus jõusse 01.jaan. 1934(vt.edasi). Vapsidele oli iseloomulik juhikultus, rahvusühtsuse jutlustamine, kutsekodade idee jmt. Mis teeb neid mõnevõrra sarnasteks natside, lapualaste jt. - Valitsuskriisid 1932-34: neli valitsust - 1932.a. august- Riigikogu koostatud uue põhiseadusprojekti esimene
Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavaheliseks suhtlukeeleks. Ametlikes situatsioonides eelistatakse rääkida vene keeles. Omavahel räägitakse samuti tihti vene keeles. Kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Tähestik 1932. aasta tähestik.
Desperate was susceptible to all kinds ässitustele of the people and the promises he talked about what the people wanted to hear! The German nation was thrilled with his call for keeping skills, and a parade of Nazi. Over time, a lot of people changed his mind and created a resistance movement. Hitler was also made several attempts to eliminate them. Several of the people met him, argued that privately he was not so impressive.Presidential elections were held in 1932, was nominated for a plan submitted by Adolf Hitler. He lacked German citizenship! Exit the quick acquisition of citizenship of entering the service of the German state. Hitler stood Brunswick Provincial Economic Advisor to the Office in Berlin. February 24, 1932, Adolf Hitler was appointed in office, he gave the oath of office on February 26 and March 4, he went for his retirement! 8 days, he gained German citizenship and the legal opportunity to participate in politics in Germany
15. juulil 1912 sündis Heinastes Ahto Walter 1926 lõpetab Tallinna 9.Algkooli kuuenda klassi. 1927 laevapoiss neljamastilisel purjelaeval "Tormilind". 1928 õpingud Käsmu merekoolis. 7. august 1930 Ahto ja vend Kõu alustavad purjekaga reisi üle Atlandi ookeani. 18.detsember 1930 jõudmine Miamisse. 4. juuli 1931 Ahto alustab koos kanadalase Barberiga reisi tagasi Ameerikast Inglismaale. 1.november 1931 Ahto ja vend Uku alustavad uut reisi Eestis Ameerikasse. 14. juuli 1932 Ahto alustab koos vend Jariiloga reisi Ameerikast tagasi Inglismaale, kuhu jõuri 18 päevaga. 27.novembril 1932 Ahto koos mitmete kaaslastega alustab oma viiendat reisi üle Atlandi ookeani Ameerika suunas. 1935 Ahto abiellub ameeriklanna Margaret F.R. Duffiga. 1935 ilmub Ahto Walteri ja Tom Olseni raamat "Racing the Seas". 1935/1936 Ahto koos Margaretiga purjetavad Marseilles'st New Yorki. 1936 Ahto purjetab koos Margareti ja vend Jariiloga Eestist Ameerikasse. 5
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. Tuntuim naisiluuisutaja läbi aegade Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo 12. oktoober 1969) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel.) Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi populariseerimisele. Pärast sportlasekarjääri lõppu oli ta kino üks peamine tõmbenumber, keda edestasid vaid Shirley Temple ja Clark Gable.
Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930. aastatel jõudis Eesti arhitektuur funktsionalismi. E. J. Kuusiku loomigus ilmneb see esmakordselt 1932. a. valminud kahepereelamute lahenduses ("Uus Tare" asundus Tallinnas). Kõige stiilipuhtamaks funktsionalismi näiteks tema loomingus nii plaanide kui fassaadide osas on Pärnu rannahotelli võistlustöö.
• Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu • Aastatel 1922 –1924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. • Aastatel 1932 –1934 oli ta "Vanemuise" direktor. Vanemuise teatrimaja umbes Vanemuise teatrimaja 2014 1910. aastal. • Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. • Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. • Tema õe Anna abikaasa oli õigusteadlane ja poliitik Rein Eliaser, õepoeg Rein Eliaser oli jurist ja ajakirjanik, õetütar Rutt Eliaser oli jurist ja kirjanik.
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel k...
Kuna palju kaupe jäi ostmata siis tootjad ei saanud raha tagasi oma kaupade eest. Üritati oma tooteid reklaamida ja isegi järelmaksuga müüa, aga miski ei aidanud ja edasiseks tootmiseks polnud raha. Teiseks peapõhjuseks, mis ühildub eelmise põhjusega, võib ka nimetada, kuidas Usa riik ei sekkunud majanduse juhtimiseks. Rikkamad said enamus tuludest ning selle tõttu ei saadud toetada vaesemaid ja nad ei suutnud kaupu osta. Majanduskriisi lõppu võib nimetada 1933. Aastat kuna 1932. aastal tulnud uus Usa president nimega Franklin Delano Roosevelt koostas New Deal'i mis päästis demokraatlikud riigid majanduskriisist. Kehtestati kontroll panganduse üle, reguleeriti põllumajandust ja loodi uusi töökohti. Diktatuursetes riikides võeti majanduse juhtimine enda kätte. Majanduskriis mis toimus 1929-1933. Aastani oli väga tõsine aeg, kus kõik inimesed üritasid saada niipalju raha kui võimalik, et mitte nälga surra.
juures või sellest otseselt osa võtnud. Jüri Uluotsa töö ülikoolis algas dotsendina. Ta andis üliõpilastele edasi oma teadmisi Rooma õigusest ja selle ajaloost, kuid luges selle kõrval veel õiguse üldteooriat ja 1922. aasta kevadest põllumajandusteaduskonnas ka Eestimaa agraarõigust (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1927. aastal sai J. Uluotsast Tartu Ülikooli korraline professor, alates 1932. aastast audoktor (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa Riigikogu tööst. Suurde poliitikasse tuli J. Uluots juba 1919. aastal, mil ta valiti Maarahva Liidu esindajana Asutava Kogu liikmeks (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html )ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. J
rajanevates linoollõigetes ```Pallases`` levinud saksa ekspressionismi mõju. Ekspressionistlik looming jõudis kõrgjärku Dresdenis. Samal ajal hakkas W. Viljelema litograafiat, lõi hulga lehti eksootilistest loomadest. Pariisis põimusid ekspressionistlik meelelisus ja väljakutsuvus uusajalikkuse mõjudega. E. Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid.
Kasvatus- kunst või teadus? Kasvatus on üks pedagoogika osa, mida võib vaadelda erinevatest aspektidest lähtuvalt, kuna kasvatus kannab endas palju erinevaid väärtusi ja eesmärke. Kitsamas tähenduses on kasvatus kombed, käitumine ja sotsialiseerumine, kuid laiemalt on kasvatus ja kasvatusprotsess elukestev (täiskasvanu eas eelkõige enesekasvatus) ja hõlmab endas paljusid asju nagu näiteks inimese enda olemuse ja maailmapildi kujunemine ja eelkõige tema arenguprotsess. Kuid kas kasvatus on pigem kunst või teadus? Selleks, et kasvatada mingit isiksust ehk karakterit, peame arvesse võtma tema individuaalseid iseärasusi. Lapsel on teatud impulsid, instinktid nagu sotsiaalne tung, enesealalhoiu-tung, tegevustung, mis on iga inimlapse puhul loomulk nähtus. Need on lapse loomupärased tundmused ja alles hiljem arenevad intelligendiga seotud jõud nagu otsustusvõime, tahtetugevus ja peenetundelisus, kuid mil taseme...
Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. Mis oli selle põhjustanud? Sel ajal kui majandus oli tõusuteel, toodeti kaupu rohkem, kui inimesed suutsid neid osta. Selleks et neid osta võeti palju laene ja ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks. Samas oli ka jäänud Esimesest maailmasõjast hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme. Kriis haaras kogu Ameerika ja levis üle maailma, sest teiste riikide majandus sõltus palju Ameerika omast. 1929. aastast kuni 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht peaaegu poole võrra. Kümned miljonid inimesed jäid tööta ja nälga. Selleks, et kriisist üle saada alandati kaupade hindu, vähendati tootmist, vallandati töölisi. Massilise vallandamisega seoses suurenes tööjõu pakkumine. See tõi kaasa palkade languse, millega vähenes elanikkonna ostujõud. Kuna enam ei suudetud endiselt osta, siis kandus ületootmine ka teistesse majandusharudesse. Nendest abinõudest ei aidanud, et kriisist väljuda
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut, deemoneid ja nende sadu abilisi, kes pumpavad iga minut põrgu ilgusi maailma. Nad inspireerivad kunstnikke, luuletajaid, kirjanikke, käsikirjade kirjutajaid, muusikuid jt. Nad teevad seda nendega, kes vabast tahteston andnud ennast selle "väe" meelevalda! See maal on jälle üks kaudne tõend, et põrgu ja deemonid on olemas kes läbi rüveduse ja vabale tahtele, saavad tulla inimese ellu ja seal korraldada põrgu. Mulle meeldib see...
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. II maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard läks Kunsttö...
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colaros...
ja Eesti Helikunsti Seltsi esimees. Tallinn Aastast 1925 elas ja töötas Tallinnas, olles muusikaelu juhtfiguure. 1925-1933 „Estonia“ teatri muusikajuht (kõrvuti Raimund Kulliga) ja dirigent. Juhatas sümfooniakontserte (ka Soomes, Lätis, Ungaris) ning „Estonia“ muusikaosakonna (EMO) segakoori. 1925-1944 oli Tallinna konservatooriumi õppejõud ( aastast 1928 professor, 1933-1940 ja 1941-1944 direktor). Veel Aastast 1932 Eesti Lauljate Liidu esimees. 1924, 1927- 1928 ja aastast 1932 oli „Muusikalehe“ toimetaja (kirjutas ka artikleid) Aastast 1934 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali esimees. Juhan Aavik juhatas ka üldlaulupidudel ( IX, X ja XI). Alates 1944. aasta sügisest elas Rootsis. Stockholmis moodustas ta Juhan Aaviku Segakoori ning juhatas väliseestlaste laulupidusid. Avaldas mälestusteraamatu „Muusika radadelt I“ (Toronto, 1969) ja
« » . . , 1927 . . 3.juuni 1918.aastal kuulutati Tretjakovi galerii Venemaa Föderatiivse Nõukogude Vabariigi omandiks ja selle nimeks sai Riiklik Tretjakovi Galerii. Selle direktoriks määrati Igor Grabar. Tema aktiivsel osavõtul samal aastal asustati riiklik muuseumi fond, mis oli kuni 1927.aastani üks suuremaid ja tähtsamaid ajalooliste täiendamiste allikaks Tretjakovi Galerii jaoks. P 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . 1928.aastal tehti tõsine kütte ja ventilatsiooni remont.1929.aastal veeti voolu. 1932.aastal ehitati kolm uut saali, mis ühendasid omavahel Tretjakovi galerii peahooneid Nikola kirikuga. See on taganud järjepideva näituse korralduse. Muuseum hakkas arendama uue kontseptsiooniga näitust -- , . 1941 17 . 17 1945 . Teise maailmasõja esimestest päevadest algas näituse
Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat. olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927. R. Benatzky "Arm lumes" (operett), lavastaja F
"Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intiigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse 1927 - 32. 11 Näitejuhiks Aleksander Teetsov. Väikekodanlik operett jõuab esikohale nii mängukavas kui lavastuste plaanis, ehkki repertuaaris on ka väärtdramaturgiat olulisemad lavastused 1927. H. Raudsepp "Kikerpillide linnapea", lavastaja A. Teetsov 1927
naerma kui hirmu nahka. Austerlasest Saksamaa kodanikuks 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. Hitler astus Hermann Göringi kaasabil teenistusse Braunschweigi liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses vooruus senine saksamaa president Paul von Hindenburg, NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana
Kollektiviseerimise käigus tapeti umbes 5 miljonit jõukamat talupoega ehk kulakut. Olemasoleva põllumajadusliku tootmisviisi järsk purustamine tõi endaga kaasa toodangu kiire languse 1930. aastate alguses langes põllumajanduslik kogutoodang NL-is kuni 15%, samas aga suurenes teravilja eksport üle 10 korra (1927. aastal eksportis NL 4,3 milj. ts. teravilja; 1931. aastal oli sama näitaja 50,8 milj. ts.). Kõige selle tagajärjeks oli 1932.-1934. aasta suur näljahäda. Nälja ohvrite täpne arv pole teada, kuid ajaloolased paigutavad selle 3 ja 7 miljoni vahele. Tookord esines Venemaa ja Ukraina külades isegi kannibalismi ehk inimsöömise juhtumeid. Briti kuulus peaminister Winston Churchill meenutab, et kui ta 1942. aasta augustis Staliniga esimest korda Moskvas kohtus, siis olevat Nõukogude liider talle küüniliselt öelnud: 1930. aastate alguses hukkus või suri NL-s nälga umbes 10 miljonit talupoega. 1932.-1934
etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001). Mägiste etümologiseerimispõhimıtteid aitab paremini mõista tema pikem artikkel ‘‘Kõhklevaid mõtteid läänemere-soome laensõnade uurimise puhul’’, mis ilmus 1932. aastal ajakirjas Eesti Keel (Mägiste 1932). Arutluse lähtekoht ja suur osa näitestikust on seotud läänemeresoome keelte baltismidega. Mägiste toetub ning pooldab uus-grammatikute seisukohta: regulaarsed häälikuseadused on primaarsed ning peaksid kehtima ka sõnavormide lõpuosiste kohta (Eva Saar 2015). 2.1 Eesti Ingeri alased uurimused 1920. aastatel Julius Mägiste magistriväitekiri on jäänud tänaseni oluliseks võrdlusallikaks kõigile
Uni. 1937 Salvador Dali. Orjaturg kaduva Voltaire'i büstiga. 1940. Salvador Dali. Püha Antoniuse kiusatus. 1946. Salvador Dali. Leda Atomica. 1949. Salvador Dali. Püha õhtusöömaaeg. 1950. Salvador Dali. Corpus hypercubus, 1954. Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. 1954. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Rene Magritte. Sööst läbi aja. 1932. Rene Magritte. Clairvoyance (Autoportree). 1936. Rene Magritte. Punane modell. 1937. Rene Magritte. Ravija. 1937. Rene Magritte. Suur Sõda (Esimene Maailmasõda). 1964. Rene Magritte. Inimese lapsed. 1964. Rene Magritte. Carte Blanche. 1965. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921.
valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24 kohta V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31. detsembrini 1937.V Riigikogu valis 19. juulil 1932 Kaarel Eenpalu esimese valitsuse, 1. novembril 1932 Konstantin Pätsi neljanda valitsuse, 18. mail 1933 Jaan Tõnissoni neljanda valitsuse ja 21. oktoobril 1933 Konstantin Pätsi viienda valitsuse.Kuigi rahvas avaldas V Riigikogule rahvahääletustel umbusaldust, jäi ta edasi ametisse.15. märtsil 1934 kinnitas V Riigikogu sama aasta 12. märtsil kogu riigis kehtestatud kaitseseisukorra kehtivuse.V Riigikogu asemele pidi 29. ja 30.
nälg 1932-33 1928 Briand-Kellogg võimuvõitlus Stalin-Trotski 1929 Stalini 50. juubel 1930-1939 1934 Kirovi tapmine 1932 algab kunsti ümberorienteerumine 1932 -1934 desarmeerimiskonverents algab suur terror - GULAG klassikalise esteetika alusele nn. NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni NSVL sai Rahvasteliidu liikmeks (kuni Talvesõjani) sotsialistlik realism - ei piirdu Talvesõjani)
miljoni dollari väärtuses. Selle plaani alusel maksis Saksamaa reparatsioone 1924 1929. aastani. (Dawes sai 1925. a. Nobeli preemia). 1929.aastal moodustati uus komisjon reparatsioonide küsimuses. Seda juhtis ameeriklane Owen Young. Youngi plaani alusel oleks Saksamaa pidanud maksma reparatsioone 58,5 aastat, summat vähendati ¼ võrra võrreldes 1921.a. nõuetega. 1931 1932 polnud Saksamaa võimeline makse tasuma, 1933 aastal võimule tulnud Hitler keeldus üldse tasumast. Youngi plaan jäi teostamata. 5. Majanduskriis. a) Börsikrahh. 24. okt 1929 "Must neljapäev" New Yorgi börsil. Väärtpaberiturg (aktsiaturg) varises kokku b) majanduskriis tähendas ületootmiskriisi, st toodeti rohkem kui suudeti tarbida. Toodangu mahu suurt kasvu soodustas uus tehnoloogia
1921- 1924- . 1932- 1989- . . «. . .». , . . .
Esimese põhiseaduse puudused Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle: · Rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati harva · Riigipea (presidendi) puudumine · Riigikogu hakkas domineerima valitsuse üle · Riigivanem ei saanud etendada tasakaalustavat rolli kahe võimu vahel · Riigikogu üle puudus rahva ja riigipea kontroll Teine põhiseadus · 1931 valmis uue põhiseaduse eelnõu · 1932 a. augustis pandi see rahvahääletusele · Eelnõu sai kritiseerimise osaliseks nii vapside kui ka sotside poolt eelnõu kukkus rahvahääletusel läbi · Vapsid soovisid hääletusele panna oma eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti · Riigikogu eelistas läbikukkunud varianti, muutes seda meelepärasemaks sotsialistidele · 1933 juunis toimub teine hääletamine, kuid see kukub läbi, sest see langeb
Päts valiti 8. veebruaril 1905.a. Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid. Päts tegutses ka äris. 192021 ja 192531 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Kaubandus-Tööstuskojas, Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Samuti võttis ta osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 12
Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega Kuulus rühmituse "Noor-Eesti" siseringi Abiellu ja lapsed 1900 abiellus eesti rahvaluule- ja keeleteadlase Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve...
A O 10c · - · · , · , , · II 31 2000 - . · 1801 . · . · . - . · 1929 . · C 1932 , . · .
Programmis oli: * söetööstuse natsionaliseerimine * kaevuritele 7-tunnine tööpäev * töötute olukorra parandamine • Olukorda raskendas majanduse aeglane arengutempo. Inglise kaubad ei olnud võimelised konkureerima USA, Jaapani ja Saksamaa kaupadega. Majanduskriis tabas eelkõige vanu tööstuspiirkondi. • 1932.a. kehtestati Inglismaale toodavatele kaupadele tollid. Inglismaa osatähtsus maailma tööstustoodangus vähenes järk-järgult. • 1926.a. toimus Inglismaa ajaloos suurim kaevurite üldstreik, kuid tulemusi sellel ei olnud. III VÄLISPOLIITIKA • I maailmasõja lõpul Suurbritannia positsioonid Euroopas tugevnesid, kogu maailma ulatuses vähenesid. • 1931.a. Westminsteri statuudiga toimusid muutused impeeriumis –
Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932" Tuntumad tööd · Marie Underi portree (1904) Marie Underi portree: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915)
1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: pastellmaal Teemad: portree ja maastik Kunsti kui üleminek akadeemilisest laadist (mida ta oli õppinud Düsseldorfis) moodsasse kunsti. Eriti akadeemilised olid Laikmaa tellimusportreed, mis vastasid enamasti jõuka baltisakslastest koosneva tellijaskonna maitsele. Hoopis vabamalt ja loomingulisemalt käsitses ta modelle, keda ta valis ise. Esimeseks erakordselt õnnestunuks tööks oli Marie Underi naerev portree
areng. See oli aga ajutine. Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad oma talumajapidamised sunniviisiliselt kolhoosideks ühendama. Talupoegade vastupanu murdmiseks kasutati terrorit, mille käigus viidi rikkamad talupojad (kulakud) Siberisse. Kaasa aitas ka 1932.-1933. aastal olnud näljahäda. 1937. aastaks olid peaegu kõik kolhoosidega ühinenud. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise sarnasused on tingitud peamiselt diktatuuri kui valitsemisviisi iseloomulikest joontest nagu näiteks ulatuslik riigi kontroll erinevate valdkondade üle. Erinevused tulevad välja just konkreetse diktaatori eesmärkidest ja nägemusest oma võimu tagada. Näiteks sai Mussolini hakkama ilma suurema terrorita, kuid Stalin valitseski toetudes terrorile
Louis Armstrong 1901(1898)1971 Elulugu Sündis 4. august 1901. aastal Ta oli pärit New Orleansist Louisianas Oli USA dzässtrompetist ja laulja Esimene erilist tähtsust omav muusik - solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos Lapsepõlv Lapsepõlv oli raske Üles kasvas ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga Varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õ...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“
Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad: 1249 Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster 6. juuni 1631 KOOL 1633 Trükikoda 1734. aastal vana kloostrikiriku asemel uus õigeusu Issanda Muutmise Peakirik. 1739 Piibel 1888 Jaan Tõnisson 1908 tuli garderoob, keskküte, 3 korrus ja ventilatsioon
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
("lehmakauplemise") ja marksismi vastu. 1932. aastal valmis Eestis vapside algatusel uus põhiseaduse eelnõu, mis nägi ette parlamendi koosseisu kärpimist poole võrra (50 liikmeliseks) ja riigivanema volituste olulist suurendamist. Viimase kätte koondunuks vapside kava kohaselt nii täidesaatev kui ka seadusandlik võim. Majanduskriisi raskematel aastatel ootas suur osa rahvast radikaalseid ja kiireid samme, mis lahendaksid korraga kõik probleemid. Vapsid näisidki lahendusi pakkuvat, 1932. aasta valitsuskriisid aga tõestasid veel kord, et senistest demokraatlikest valitsuspõhimõtetest lähtudes ei ole enam võimalik riiki juhtida. Vapside pakutud põhiseaduse projekt pandi rahvahääletusele ja leidis 1933. aasta oktoobris ka laialdast toetust. 1933. aastast tegutses organisatsioon nime all Eesti Vabadussõjalaste Liit. Vapsid tervitasid algul Hitleri võimuletulekut Saksamaal, kuid vaimustus jahtus kiiresti.
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikun...
Henrik Visnapuu (18901951) sündis Viljandimaal. Õppis Reola vallakoolis ja Tartu linnakoolis. Sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Töötas õpetaja, ajakirjaniku, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja Ameerikas. Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. On kirjutanud ka näidendeid vabaõhulavade tarbeks, esseid ja luuleteoreetilisi käsitlusi. Tõlkinud inglise, prantsuse ja vene kirjandust. HENRIK VISNAPUU 18901951 Kodust võttis Henrik Visnapuu eluteele kaasa hariduspüüded, milles vanemad nägid ainukest teed kindlustatud elu juurde. Saatus viis ta kokku Ingiga, kellest sai luuletajale tema elu ja loomingu hea haldjas. Henrik Visnapuu oli vabakutseline kirjanik. Ae...
Georg Gershwin (1898-1937) 1. Lapsepõlv: George Gershwin sündis 26. septembril 1898 Brooklynis, New Yorgis. Tema vanemad olid vene rahvusest juudipäritoluga. Olles immigrantidest vanemate poeg, sai George`ist üks esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. George`il oli kaks venda, Arthur ja Ira, ning õde Francis. Kuigi George on oma perekonnast kõige tuntum, oli ka ta vend Ira küllaltki edukas teksti autor. Täpsemalt- kui poleks olnud Ira huvi muusika vastu, siis poleks ka George`i vanemad koju klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver koju toodi, hakkas see kohe George`i huvitama ja suhteliselt ruttu suutis ta mängida kõrva järgi. Hiljem investeerisid vanemad natukene ta k...
Tallinna Teeninduskool Thea Sester 011M Eduard Viiralt Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Eduard Viiralt............................................................................................................4,5 Kokkuvõte....................................................................................................................6 Lisad.............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus......................................................................................................8 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan ja uurin Eesti kunstnikku Eduard Viiralt. Uurin kes ta ...
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( ., . 10) « », 1986 . 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . -- , . 1941 17 . 17 1945 . (2004) 1985 . , , . 1986 1995 . . - , . -- . . . , . . , 1815, . « » ( ) : - .., - . . , - .., - ... : ., 10 : 10:0019:30 : . 10 20 .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
