Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Louis Armstrong (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Louis  Armstrong
1901( 1898 )– 1971

Elulugu
Sündis 4. august 1901. aastal 
Ta oli pärit New Orleansist Louisianas
Oli USA džässtrompetist ja laulja
Esimene erilist tähtsust omav  muusik - solist , kes kerkis esile koos 
jazzmuusikaga
Pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele
Üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu  muusika  ajaloos
Lapsepõlv
Lapsepõlv oli raske
Üles kasvas ema  Mary  ( Albert ) Armstrongi ja vanaemaga
Varases nooruses  ilmnes  tema huvi  muusika  vastu ja 
vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal 
osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis 
Soovides  kuuluda  ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11­
aastaselt kooli  pooleli . Tänava mõjud on kiired  tulema  ja nii osaleski 
Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. 
Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas 
muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning 
saades  peagi bändi  liidriks
Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta 
rasket tööd, enne kui üritas end  muusikuna  tõestada.
Tegutsemine bändides
Alustas 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega 
Hot  Five  ja Hot  Seven
Sattus kuulsa kornetimängija Joe " King " Oliveri kaitsva  tiiva  alla ja kui 
Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma 
asemele  esinema
Alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland 
Syncopators’itega, sel perioodil "vahetas" ta korneti  trompeti  vastu
1919. aasta kevadel läks Louis Armstrong  Fate  Marable bändi, jäädes 
sinna 1921. aasta lõpuni
Armstrongi uus  manager  Joe  Glaser  organiseeris tema jaoks big­
bändi, mille esimene avalik ülesastumine sai teoks 1935. aasta 1. 
juulil
Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli  meenutav  
hääl, mida ta kasutas lauldes oskuslikuks improviseerimiseks, muutes 
laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele
Tema  karismaatiline  lavakäitumine ja hääl olid tuntud peaaegu sama 
palju kui trompetimäng
Oma karjääri lõpul 1960ndatel peeti teda mitte ainult  jazzi , vaid kogu 
popmuusika  tugevaks mõjutajaks
Ta oli üks esimestest mustanahalistest meelelahutajatest, kellel 
õnnestus edu saavutada nii, et tema nahavärv oli teisejärguline 
muusika järel, see võimaldas talle ligipääsu Ameerika ühiskonna 
kõrgematesse ringkondadesse, mis olid mustanahalistele raskesti 
ligipääsetavad
Armstrongi edu
Armstrong oli esimene Jazzi muusik ilmuda Time Magazine  kaanele  
21. veebruaril 1949. Aastal 1964 salvestas ta oma kõikide aegade 
kõige rohkem müüdud laulu " HelloDolly ". Laul jõudis esimesele 
kohale Pop Chartis eemaldades Beatle’id positsioonist mida nad olid 
hoidnud  14 nädalat järjest
http://www.youtube.com/watch?v=kmfeKUNDDYs 
Nõnda kasvas mustanahalisest sajandi alguse tänavapoisist, kes 
leivapennide teenimiseks mistahes tööd tegi, üles maailma 
kuningakodade aukülaline ja miljonite poolt kätel kantu, kes ütles: "Ma 
tahan, et mind mäletataks kui kedagi head, kelle vastu maailm oli hea 
ja kes seda maailma  armastas
Tuntuimad teosed
Pala "Muskrat Ramble" (1926)
Duett "Big Butter and Egg Man" (1927)
" Chinatown , My Chinatown" (1932)
"You Can  Depend  on Me" (1932)
"Sweethearts on Parade“
"When We Are Dancing" (1952)
"Hello, Dolly!"( 1964)
"What a Wonderful World" (1968)
Aitäh tähelepanu eest!!
Katriin  ja Ketriin
                                                     9.klass

Document Outline

  • Slide 1
  • Elulugu
  • Lapsepõlv
  • Tegutsemine bändides
  • Slide 5
  • Armstrongi edu
  • Tuntuimad teosed
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Louis Armstrong #1 Louis Armstrong #2 Louis Armstrong #3 Louis Armstrong #4 Louis Armstrong #5 Louis Armstrong #6 Louis Armstrong #7 Louis Armstrong #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor catake8 Õppematerjali autor
Louis Armstrong 1901–1971

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Louis Armstrong
3
doc

Louis Armstrong

Louis Armstrong Referaat Mats Viisileht Elulugu Louis Armstrong oli esimene erilist tähtsust omav muusik-solist, kes kerkis esile koos jazzmuusikaga. Temast sai üks mõjuvõimsamaid muusikuid kogu muusika ajaloos. Trompetivirtuoosina alustas ta juba 1920ndate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Omades suurepärast improvisatsiooniannet, mis kantud rikkalikust kujutlusvõimest ja emotsionaalsest kõrglaengust, pani ta aluse tuleviku jazzmuusika kujunemisele.

Muusikaajalugu
Louis Armstrong
5
pptx

Louis Armstrong

Louis Armstrong 1901-1971 Elulugu Sündis 4.augustil (juulil) New Orleansis Oli USA dzässtrompetist ja laulja Kasvas üles vaesuses 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde ja nägi isa ainult paraadidel Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu Vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis 11-aastaselt liitus poistekvartetiga 20-aastaselt õppis nooti lugema Kokku oli tal viis naist Ta suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse Tegutsemine bändides Esines Chicagos kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri bändis Pärast seda siirdus New Yorki ning ühines Fletcher Hendersoni bändiga Aasta pärast tuli ta tagasi Chicagosse tagasi ning alustas 1925. aasta

Muusika
Louis Armstrong
10
pdf

Louis Armstrong

Louis Armstrong Erinevaid jazz’i lugusid ja esitajaid kuulates, leidsin enda lemmik jazzmuusiku. Selleks on Louis Armstrong. Louis Armstrong Ta oli USA jazztrompetist ja laulja. Armstrong alustas trompeti- ja kornetivirtuoosina juba 1920. aastate algul. Louis Armstrong sündis 4. augustil 1901 New Orleansis, Louisianas ja suri 6. juulil 1971 Queens’is, New Yorgis. Armstrongi varajane elu Armstrong sündis New Orleansis vaeses peres. Isa William Armstrong jättis perekonna maha ja läks teise naise juurde, kui Louis oli veel laps. Ema Mary Albert jättis Louis' ja tema noorema õe Beatrice'i vanaema Josephine Armstrongi hoolde. 5-aastaselt naasis ta elama ema juurde. 11-aastaselt liitus Armstrong poistekvartetiga, kellega laulis tänavatel.

Jazzmuusika
Referaat Džässist
9
docx

Referaat Džässist

Teistes linnades tõid mitmed kontserdid täismaja ja väljaspool Tallinna oli kontserdikülastajaid samuti ligi 3000, Viljandis toimus 5 kontserdiga festival Jazzkaareke. Kuuendat korda jagati jazziauhinnad - Elioni jazziauhinna pälvis eesti populaarsemaid jazzmuusikuid Villu Veski, noore jazzitalendi preemia läks trummar Kaspar Kallustele ja jazziedendaja preemia sai Viljandi kontserdikorraldaja Aivar Trallmann Dzässi tuntumad inimesed: LOUIS ARMSTRONG: Louis Armstrong (4. august 1901 ­ 6. juuli 1971) oli USA dzässtrompetist ja laulja. Ta oli pärit New Orleansist Louisianas. Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven. Ta avaldas jazzi arengule tugevat mõju, muusika fookus liikus kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Tal oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev trompeti heli meenutav hääl, mida ta

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun