Aatomi Planetaarmudel Stiven Danilov 12a Sissejuhatus Planetaarmudeli (1904) järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. Aatomituum- läbimõõt 1/100000 aatomi läbimõõdust (1cm 1km) Elektronid Aatomi ehitus Aatomi võrdlus staadiomiga Kui aatomituum oleks nööpnõel staadioni keskel , siis 1. kihi elektronid liiguks jooksurajal Ernest Rutherfordi katse (1911) Aatom on seest tühi Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum, milles on ...
1956.aastal, tuli Eestisse ja elas Viljandis oma sugulaste juures. ANNA TÕRVAND TELLMANN (1880 Ülenurme 1953 Kirovi oblast) oli 1924.aastal loodud "Lindade kompanii" esimene esinaine ja asutajaliige ning NKK Tallinna ringkonna esimene esinaine aastail 1928 - 1934. Lõpetas Riias pedagoogilised kursused keskkooliõpetaja kutsega ja Viini ülikooli õigus- ja riigiteaduse osakonna. Oli aastast 1916 Tallinna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja kuni 1925.aastani. Asutas 1932.aastal Inglise Erakolledzi, mis oli esimene inglise keele süvaõppega kool Eestis, ja oli kuni 1940.aastani selle juhataja. Kaitsevägede Staabi ülema kindralmajor Juhan Tõrvandi abikaasa. Vabastati NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt peale 12.märtsi 1934.aasta sõjaväelist riigipööret, kuna tema abikaasa vastu oli seoses sõjalaevade müügiga Peruule algatatud juurdlus. Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal
Selle plaani tähtsamaks momendiks oli, et Saksamaa reparatsioonide maksmine seati sõltuvusse riigi majandusliku olukorraga; lisaks andis Washington Saksamaale suurema laenu, et too saaks läbi viia rahareformi ja korrastada majanduselu. Siit tulenes ka Saksamaa suur sõltuvus Ameerika finantsabist. 1929. aastal asendati Dawesi plaan Youngi plaaniga, mille põhimõtted olid samad. Majanduskriisi tingimustes kasvas Saksamaal kiiresti tööpuudus. 1932. aasta lõpuks oli riigis juba 6 miljonit töötut. See asjaolu andis Adolf Hitlerile ja tema Natsionaalsotsialistlikule Parteile soodsa võimaluse võimule tulemiseks, mida natsid olid juba aastaid oodanud. Osava oraatorina ja rahvale pealeminevate (populistlike) lubadustega kasutas Hitler töötuid selleks, et saavutada 1930. ja 1932. aasta üldvalimistel parim tulemus. 7 3.3. Inimeste igapäevaelu
AUGUST GAILIT 1891-1960 Liisa Mäger MTT1 ELUKÄIK Sündis 9. jaanuar 1891 Valgamaal, Kuiksillal. 1988a.õppis ta Valgas Läti kihelkonna- ja linnakoolis. Peale seda aastal 1905-1907 Tartu Linnakoolis. Ta töötas ka ajakirjanikuna (1911-1914 Lätis ja 1916-1918 Eestis) Kutseline kirjanik. Aastatel 1932-1934 oli Vanemuise direktor. Suri 5. november 1960 LOOMING Esimene raamat sümbolistlike sugemetega jutustus "Kui päike läheb looja" (1910) Gailiti varasem novellilooming ilmus raamatus "Saatana karussell" (1917) järgnesid "Rändavad rüütlid", "August Gailiti surm" (1919) ja "Idioot" (1924). Tema kirjanduslikule stiilile on omased erakordsuse taotlus ainevalikus, tüpaazis ja sõnastuslaadis, absurdi ja groteski rakendamine inimeksistentsi kujutamisel, mis ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium 5B Nõmme Railwaystation was opened 1872. It was called: ,,Peatus Seitsmendal Verstal". Since 1874 it is called Nõmme Railwaystation. In 1888 were built wooder platform and awning. Tickets were sold in a watch-house across the platvorm. In 1912 the awning was demolished and new one was built. In 1924 new electric raywayline was opened, that helped Nõmme´s growth and debelopment. In 1932 an other raywayline was built. The secon World War stopped the traffic of the electric trains and it was recovered in 1944. The first wooden trainstation was built in 1904 ad station pavilion in 1914. The ticket sales in the station was stopped in 1998. Today there are Nõmme museum and post office in the trainstation.
Potato Chipz By Patrick Jordan Kiudorv The Importance of Potatoes As a world food, potatoes are second in human consumption only to rice. And as thin, salted, crisp chips, they are America's favorite snack food. In the summer of 1853 Who invented the potato chips ? Crum's restaurant In 1960 Crum opened his own restaurant, featuring potato chips in a basket placed on every table. The idea of making them as a food item for sale in grocery stores came to many people at around the same time, but perhaps the first was William Tappendon of Cleveland, OH , in 1895. Nowadays .. In N owadays, the most popular potato chip featuring company is "Lay's". It was founded by H erman Lay in 1932. The End THANK YOU FOR YOUR TIME !
kergejõustikus. Saara Teitenbaum jõudis tulemuseni 5.42 kaugushüppes-see tulemus püsis Eesti rekorditabelis 24 aastat. Naistest veel Lydia Erikson-Raudsepp oli 20-kordne Eesti meister 1928-1935 mitmel alal. 1930. aastateks olid spordijuhid kehtestanud nii kõrged kodused olümpianormid, et need tekitasid mõnedeski käegalöömise meeleolu. Kuigi mõned sportlased ületasid mitmeid kordi neid norme, ei saadetud 1932. aasta olümpiamängudele kedagi. Los Angeleses 1932. aastal startisid vaid kaks Ameerikasse elama asunud eestlast-maadleja O. Käpp ja käija A. Maasik. Peale olümpiamängudele võistlesid eestlased pidevalt igasugustel võistlustel nii Soomes, Lätis, Leedus ja mujalgi. Toimusid ka üliõpilaste olümpiaadid. Ka üliõpilaste MM-võistlustel esineti edukalt. Taliolümpiamänge toimus sellel perioodil 4 korda(1924, 1928, 1932 ja 1936). Iluuisutmises 1936. aastal Garmich-Partekirchenis H. Michelson ja E. Hiop paarissõidus 18. koht. A
Alguses suhtuti olukorda rahulikult, sest majanduskriisid polnud Ameerikas midagi uut, aga varsti sai selgeks, et 1929.aasta tähistas hädade tulekut ennenägematus ulatuses. Herbert Hoover arvas, et riigi asi ei ole majandust juhtida ning see muutis kogu olukorda veel hullemaks ning pooldas majandusliku liberalismi poliitikat. Riik puutus majandusse võimalikult vähe. Tööpuuduse tase muutus eriti kõrgeks. Kui 1920ndate jooksul kõikus tase 5-6 protsendi piires, siis 1932. aastaks oli see juba jõudnud peaaegu 24 protsendini. Kõige hullematel kriisipäevadel 1933. aastal oli ligi 13 miljonit inimest tööta. 1932. aastal oli tööstuse tootmisvõimalus vaid 40% ja börsituru käive vaid kümnendik krahhile eelneva aja käibest. Ühiskonna struktuuris olid tõsised ebakõlad. Töötute hulgas levisid kommunistlikud meeleolud. Inimesed jäid nälja, kodutuks, kaotasid oma raha, jäid töötuks. Kogu pangandus oli allakäinud. Näljademonstratsioonid,
põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti. Riigikogu eelistas läbikukkunud versiooni, muutis seda sotsialistidele veidi meelepärasemaks ja pani 1933 juunis uuesti hääletusele. Ka see langes läbi. 5
19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne
ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889.aasta 20 aprillil. Hitler kirjutas ühe raamatu. Hitler sai presidentiks 1932. aastal Adolf Hitler jäi orvuks 8aastaselt Adolf Hitler võttis oma perekonnanime oma kasuisa järgi. Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal "füüreri ja riigikantslerina" samaaegselt Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea. Hitler oli karismaatiline kõnemees, keda peetakse
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror 1918-1920), kusjuures ei hävitatud tegelikke vaid ka oletuslikke vastaseid. 1921 kuulutati välja uus majanduspoliitika ehk NEP. 1924-1928 oli Nõukogude ajaoos ainus viisaastak, kus ei olnud järjekordi. Maad tabanud näljahäda ajal 1021-1922 võeti vastu ,,kodanlikku" abi USA-st. Nii päästeti näljasurmast mil...
soodustusi) · koos teiste Baltimaadega esineti ühiselt sooviga sõlmida Moskvaga mittekallaletungi leping (1922) · püüti kaaslast otsida Inglismaa näol, kuid britid keeldusid · püüti Balti liitu luua (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), kuid Soome astus plaanist välja ning Leedu ja Poola vahel puhkes relvakonflikt *1923 kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu lepingule b) 1930-ndatel: · 1932 - NSV Liidu ja Eesti vaheline mittekallaletungi leping sõlmiti lõpuks · Eesti osales aktiivselt Rahvasteliidu koostöös · lähenemine naabritele -> koostöö Rootsiga · 1939 - Eesti sõlmis mittekallaletungi lepingu Saksamaaga · 1939 - Eesti, Läti ja Leedu kuulutasid end neutraalseiks 5. Vaikiva ajastu tunnused: · kaitseseisukord · rahvasaadikute laialisaatmine (parlament ,,vaikivas olekus")
ja parlamentaarse demokraatia vastu tekkis 1920. aastatel rahvuslik- parempoolne Lapua liikumine. · Tegevus 1929-1932 · Liikumise juhid: Vihtori Kosola, Kurt Martti Wallenius. Lapua liikumine · Tegemist oli peamiselt põllumeeste liikumisega. · 1930. aastal - marss Helsingisse, milles osales ligi 10000 inimest. · Eesmärk oli eemaldada kommunistid poliitikaelust ja lõpetada nende tegevus Soomes. · Nende tegevus kulmineerus Mäntsälä mässuga 1932. aastal. Pärast seda leidis kohus, et Lapua juhid on rahvast õhutanud mässule ja liikumine likvideeritakse. Liikumise likvideerimise põhjused · Hakati mobiliseerima liikumise poolsõjaväelisi osakondi kogu maal. · Hakati relvi muretsema. · Rahvast õhutati mässule. · Kohus leidis, et niisugune teguviis tähendab ettevalmistust riigikorra vägivaldseks kukutamiseks. Kas eesmärk täideti? 1930. aastal kiitis Eduskund heaks valitsuse esitatud
In the same year he painted two portraits of her, counted as the most famous of Laikmaa paintings. From 1907 to 1909 he was mainly in Finland. 1909 to 1913 he traveled to the major art cities in Europe. He lived from 1910 to 1912 in Capri and Tunisia. From 1913 to 1931 Laikmaa worked as a freelance artist and art teacher in Tallinn. 1927 his only daughter Aino Marie (later Anu Kilpiö, died 1969) was born, a child of his model "Miku". 1932 Laikmaa settled in the vicinity of Taebla in Lääne County, on his farm in Kadarpiku village designed with a 7-hectare park, where he remained and worked until the end of his life. Ants Laikmaa died in November 1942 in Kadarpiku, where he is also buried. Laikmaa remained unmarried all his life. His farm was opened in 1960 as a museum to his life and work. Ants Laikmaa is mainly known for his watercolor painting. He brought impressionism to Estonia
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
Kas inimsusevastastele kuritegudele võib leida õigustust? Lühifilm 'The Soviet Story' räägib Nõukogude Liidu kommunistlike vaadete ekstreemselt tõlgendmisest, et luua 'uus ühiskond'. Oma eesmärgi saavutamiseks oli vaja vabaneda rahvast, kes kitsaste kriteeriumite sisse ei mahtunud. NSVL võttis asjaks nad eemaldada ning kasutas selleks erinevaid ebahumaanseid meetodeid nagu massgenotsiid 'silgumeetodil' ja Ukraina rahva toidu konfiskeerimine, et nood nälga sureks. Viimane meetod osutus eriti tõhusaks ning selle käigus hukkus 1932-1934 üle 7 miljoni inimese. Igal individuaalil eksisteerivad inimõigused, mille alla kuulub õigus elule, vabadusele, turvalisusele. Samuti seisab inimõiguste deklaratsioonis (ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon, 1948), et kõik inimesed on oma õigustes võrdsed ning pole kedagi, kelle õigused loevad rohkem või vähem. Inimsusevastased kuriteod nagu genotsiid, piinamine ja inimestelt ...
aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) · ,,Klounid ja faunid" (1919) · ,,Aja grimassid" (1926)
· kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased - 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka) - maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused · majanduskriis - hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel, parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 EI 45; J. Tõnissoni valitsus) - alates 11.08.1933 kaitseseisukord (kuni 1.01.1934) - 1933 oktoobri (vapside koostatud) põhiseadus rahvahääletusel riigivanemale õigusi juurde, parlamendile vähem b) 12. märts 1934
põhjustanud pigem valitsuse koalitsioonide ebastabiilsust kui ideoloogilisi erinevusi.Põllumajandustootjate assamblee kuuendal kongressil 1929. aastal oli partei vastupanu August Rei vasakpoolsele valitsusele ja Päts nõudis muuhulgas põhiseaduse, väiksema parlamendi, eraldi presidendiameti muutmist ja korruptsioonivastast võitlust. . 1929. aasta valimistel võtsid talupidajate assambleed 24 kohta ja Päts teenis oma kolmandat ametiaega vanemana 12. veebruarist 1931 kuni 19. veebruarini 1932. See oli ideoloogiliselt lai koalitsioon Eesti Sotsialistliku Töötajate Partei ja parempoolse Eesti Rahvapartei vahel . 26. jaanuaril 1932 liitusid põllumajandustootjate kogudused ja vasakpoolse põllumajandusliku asustajate partei, et moodustada asustajate ja väiketalunike ühendus , millele järgnes vaid nelja tsentristliku partei moodustatud Rahvusliku Keskerakonna moodustamine. Pätsi kabinet astus tagasi, tehes Jaan Teemanti uueks vanemaks. 1932
1920. aastate algul pandi lootused Balti liidule, eelkõige Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks. Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-koostöö. Vastuolude tõttu ei suudetud sellist liitu aga kunagi luua. 1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping, millel polnud aga erilist tähtsust. 22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928). Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents. Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi. Majanduselu Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Loodi 35 000 uut asendustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht.
* Eestimaa Kommunistlik Partei oli Moskva tööriist, tegutses Eesti vastu (kommunistid tahtsid iseseisvat Eestit hävitada ning Nõukogude Venemaaga liita), seega oli tema tegevus keelatud. VALIMISED Parteide paljusus tingis ägeda valimisvõitluse ja teravad vaidlused parlamendis. Näiteks osales II Riigikogu valimistel 26 parteid ja rühma, neist 14 pääses parlamenti. 1920. aastail said pahem- ja parempoolsed ning tsenter enamvähem ühepalju hääli. Viimastel demokraatlikel valimistel 1932. a kaldus kaalukauss paremale. Valimistest osavõtt ulatus peaaegu 75%-ni. Parlamendis ei saadud hoobelda kõrge poliitilise kultuuriga (poliitikud sõimasid üksteist, harva mindi isegi kaklema). KOMMUNISTLIK ÕÕNESTUSTEGEVUS 1920. aastate esimesel poolel ähvardas riigi julgeolekut kõige rohkem Moskvast juhitud kommunistlik õõnestustegevus, seda soodustasid majanduse ümberkorraldamise raskustest tekkinud sotsiaalsed pinged. Vaesema rahva hulgas leidus endiselt neid, kes
ajaloolased hinnanud erinevalt. Mõned autorid on fasismi kui ideoloogia mõju kasvus näinud üht suurimat ohtu 1930. aastate Briti poliitilise süsteemi stabiilsusele (Branson & Heinemann 1971, 281), seevastu teised (nt Benewick 1972, 51) on leidnud, et fasistlikud liikumised olid Briti poliitikas marginaalse tähtsusega. Läbi aegade tuntuim Suurbritannia fasistlik liikumine British Union of Fascists (B.U.F.) loodi sir Oswald Mosley poolt 1932. aasta oktoobris. See ei olnud esimene seltskond Albionil, kes tituleeris end fasistideks ja mis hiljem omandas poolsõjaväelise iseloomu (Stevenson & Cook 1994). Juba 1923. aasta mais oli miss R. L. Lintorn-Orman loonud organisatsiooni British Fascisti, mis hiljem omandas nimekuju British Fascists. Nende programm oli segu patriotismist ja antikommunismist. Organisatsiooni eesmärk oli kaitsta Suurbritannia senist ülesehitust kommunistide
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Kuulsus • Sai kurikuulsaks mitmete ebainimlike eksperimentidega, mille eesmärk oli uurida armastuse olemust. • Tema enda loodud laborist sai üks esimesi omanäolisi maailmas. Elulugu • Pärast doktorikraadi omandamist 1930. aastal, vahetas ta oma nime Israelist Harlow’ks. • Harlow pälvis mitmeid autasusid, sealhulgas Howard Crosby Warreni medali (1956) • Harlow' isiklik elu oli keeruline. Ta abiellus Clara Mearsiga 1932. aastal. Clara, olles üks esimesi lapsi üle 150 IQ-ga, keda Terman uuris. Vahepeal nad lahutasid ja Harlowil oli teine naine kes suri vähki ja siis läksid nad läksid uuesti kokku. Uuringud ahvidega • Uuringute kaudu avastas Harlow, et ahvid, kellega ta töötas, lõid strateegiaid katsetes osaledes. Harlow nimetas seda õppima õppimiseks. • Harlow arendas katseid edasi uurides reesusahvide käitumist tundmatute objektidega tutvumisel ning leidis,
Ernest Hemingway 1899-1961 Elulugu Sündis 21.juulil 1899 Oak Parkis Kehva nägemise tõttu ei pääsenud ta sõjaväkke Punase Risti vabatahtlik esimeses maailmasõjas 1923. aastal esimene kirjanduslik edusaavutus Harrastas kalastamist Teises maailmasõjas sõjakirjasaatja Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Looming 1924. aastal avaldas Pariisis oma esimese raamatu novellikogu ,,Meie ajal" 1926. aastal romaan ,,Ja päike tõuseb" ,,Mehed ilma naisteta" (1927) ja ,,Võitja ei saa midagi" (1933) Hemingway selle perioodi tuntuimaks teoseks ...
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas
Eesti NSV muusika 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Ilmus uus heliloojatepõlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega Ester Mägi (s. 1922, peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (s. 1930, koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (s. 1930, sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (s. 1932, instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt (s. 1935), Kuldar Sink (1942–1995, vokaal- ja instrumentaalteoste autor) – need heliloojad määravad eesti muusika nägu järgmistel kümnenditel. Samadelt lähtepositsioonidelt alustanutena on nad kõik teinud läbi mitmeid pöördeid oma muusikalises mõtlemises ning tänaseks kujunenud kohati äärmuslikult erinevateks. 1970. aastad toovad areenile uue heliloojatepõlvkonna, mille eesotsas on
4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12. Mis toimus Pariisi rahukonverentsi ajal Vene keisririigi territooriumil? 13. Miks puhkes 1932. a Hiina ja Jaapani vahel sõda? 14. Mis toimus 1930date alguses Skm? 15. Miks astus Itaalia Etioopiaga sõtta? 16. Miks algas Rahvasteliidu allakäik? 17. Millised olid suurriikide hirmud? 18. Miks peetakse Hispaania kodusõda teise maailmasõja eelmänguks? 19. Kirjelda majandust päras I ms 20. Millal ja kus algas suur depressioon? 21. Mis on suur depressioon? 22. Miks tekkis suur depressioon ehk ülemaailmne majanduskriis?
Tööliste partei EKP mõju all olevad 5 10 6 6 5 erakonnad Muud 6 15 7 8 8 1932.aastal kujunes Eestis sisepoliitiliselt keerukaks, sest rahvas lükkas hääletusele pandud põhiseaduse muutmise eelnõu kahel korral tagasi. Vapsid, kelle liikumine oli rahva hulgas poolehoidu leidnud, töötasid 1932 lõpul oma põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1933 rahvahääletamisele. Vapside projekt nägi ette parlamendi volituste järsku kärpimist ja suurte võimupiiridega riigipea riigivanema ametikoha loomist. Kokku võttis hääletusest osa ligi 574 000inimest, kellest ¾ uut eelnõu pooldasid. Vapside edule aitas kaasa see, et parasjagu võimulolev valitsus eesotsas J.Tõnissoniga oli vahetult enne rahvahääletust krooni ikkagi devalveerunud.
Paanikakarussell läks keerlema ning ilmnes, et ka Londoni City ei ole põhjatu. Abiressursid ei osutunud piisavaks. Septembri keskpaigaks oli London kaotanud rohkem kui 200 miljonit naela. Otsus loobuda endisest naela kullasisaldusest ja -standardist tehti 19. septembril. Naelsterlingi kurss kuldvaluutade suhtes langes peaaegu kohe 25 protsenti, kuid sama suure eelise sai Briti väliskaubandus. Inglise majandus sai aga ekspordieelise ning hakkas juba 1932. aastast kosuma. Uus algus Inglismaal põhjustas rahvusvahelise depressiooni teravnemise. Suurbritannia kullastandardist loobumise psühholoogilised kajastused olid tohutud; naela langus tähendas rahvusvahelise rahandusmehhanismi kokkuvarisemist. Suurem osa Suurbritanniaga tihedamates suhetes olnud riike loobusid järgnevatel kuudel samuti kullastandardist. 1932. aasta lõpuks tõusis 1929. aasta algusest kulla suhtes oma vääringu odavamaks lasknud riikide arv 32 ni
Ameerika asus I MS lahingupiirkonnast kaugel, sõjalisi purustusi polnud ning tegeldi rohkem tehnikaga. Võidutses majanduslik liberalism. 1920-aastatel kasvas kuritegevus, üks selle põhjusi oli kehtestatud keeluseadus (alkohoolsete jookide valmistamist, müüki ning sisse- ja väljavedu keelav seadus). Tekkis maffia (Al Capone). Ülemaailmne majanduskriis sai alguse börsikrahhist Ameerikas. 1929. a. 1932. aastani vähenes tööstustoodangu maht 50%, paljud jäid töötuks. Edgar Hoover jäi põhimõtte juurde, et riigi asi ei ole majandust juhtida. 1932. a. valiti presidendiks F. D. Roosevelt. New deal (1933. märtsis juuni), majandus hakkas ülesmäge minema. 1938 teine majanduskriis. Koostati Saksamaa abistamiseks Dowesi ja Jongi plaan, eesmärgiks luua Euroopas norm. maj. situatsioon, millega kaasneks ka poliitiline stabiilsus
aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919))
kohapealsete kui ka erialainstruktorite kaudu. Loodi ka eribüroosid. Selts algatas maanoorte liikumise ja lõi selleks organisatsiooni (1927), oli kaastegev maanaiste keskseltside loomisel (1927). Andis välja mitmeid ajakirju, nagu "Põllumees" ja "Maanoored", ning brosüüre. Eesti Aianduse-Mesinduse Keskselts asutati 1927. aastal eesmärgiga edendada aiandust ja mesindust ning kaitsta nende alade huve. Keskselts korraldas aianduse ja mesinduse nõuannet oma konsulentide kaudu kuni 1932. aastani, siis viidi konsulendid Põllutöökoja alluvusse. Koostas viljapuude standardsortimendi (1938), organiseeris vaatlusmesilate võrgu (1938), töötas välja eesti taru (1929) jm. Tema juures töötas Pomoloogia Komisjon (1932). Andis välja kuukirju "Aed" (1931-1940) ja "Mesinik" (1937-1940). Tal oli laboratoorium mee analüüsimiseks. 1938. aastal oli keskseltsi liikmeteks 33 aiandus-mesindusseltsi. Eesti Maanaiste Keskselts alustas tegevust 1928
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta jooksul õpetajana, kuid lahkus sellelt kohalt, et minna õppima Dresdeni. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, aga sürrealism ja teised Pariisi mõjud on valdavad ta ...
probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. • 1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. Sundkollektiviseerimine • Talupoegade üle kontrolli saavutamise üks osa oli sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse – 1932 oli ühinenud 62%, 1937 93% taludest, – tootlikkus ei tõusnud, olukord oli väga raske. • Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse asumisele – 1929-1933 küüditati kokku ligi 9 milj talupoega. Vägivallakampaania, suur terror • 1934 lisandus seniste “klassivaenlaste” (nt talupoegade) tagakiusamisele laiem sihtgrupp – hakati puhastama komparteid, – nõukogude võimu keskasutusi, – julgeolekuorganeid, – armeed.
Valitsus delegeeris need õigused 28 a-ks aktsiaseltsile Eesti Tuletikumonopol, mille koosseisu kuulusid kõik viis tikuvabrikut, sh Viljandi tuletikuvabrik. AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. 1937. a kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G. 1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed. Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks. 1961
Kristen Tamm Sündis Guanajuatos , maalima hakkas varajases eas Teda peetakse 20. sajandi suurimaks Mehhiko kunstnikuks ja üheks mõjukaimaks rahvusvahelise kunsti mõjutajaks Huvitus sõjalistest sündmustest, eriti Venemaal (sõprus Lev Trotskiga) Oli abielus kuulsa kunstniku Frida Kahloga Marksistlikud vaated, kannibalistlikud kalduvused, ülivarajane seksuaalhuvi, suhted paljude naistega (pano) Külastades 1930.40. aastatel korduvalt USAd, tõi Rivera seinamaalingutega oma unikaalse nägemuse maailmast avalikkuse ette, valgustades ja inspireerides kunstnikke Tema suurimaks panuseks peetakse freskode tagasitoomist moodsasse kunsti ja arhitektuuri Otsis kunstis uut väljundit, et kujutada igapäevaelu keerukust ent samas jõuda laia tarbijaskonnani. Selle leidis ta, kui hakkas uurima renessansiaegseid Itaalia freskosid. Maalid on lihtsustatud ja erksate värvidega Teosed ...
Nimi Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler Partei nimetus Bolsevike partei Rahvuslike Fashistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Tööpartei Aeg 1917 kommunistid 1922 peaminister 1932 Riigipäeva suurim 1928 NEPile lõpp peale 1924 partei võitis 60% häältest saadikurühm (1920-1930) 1933 kantsler 1933 märts kõik volitused
keeld Tekkisid sündikaadid maffia organiseeritud kuritegevus (altkäemaksud, alkoholi salamüük, väljapressimised, tapmised, narkokaubandus) Onupojapoliitika Al Capone Chicago allilma juht Vangistati maksude maksmatajätmise pärast Vanglast tabas ajukahjustus Elu lõpu veetis tagasitõmbunult President Roosevelt ja uus kurss 1929 alanud majanduskrii suur löök USAle Herbert Hoover ei ole riigi asi sekkuda 1932 valiti Franklin Delano Roosevelt majandusellu tuleb sekkuda Valiti 4x presidendiks Isolatsionism välispoliitikas Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Algas 19. saj. I MS erand Keelduti Rahvasteliidust ja Versailles' lepingu ratifitseerimisest Majandusse siiski sekkuti Majanduskriisi ajal nõuti mittesekkumist (euroopa süüdi USA hädas!) Kehtis II maailmasõjani
juhtumi Nicolase elust. • Ühes loos leiab Nicolas ühe kodutu koera, teises loos üritab ta suitsetada, mõnes loos mängivad poisid jalgpalli, Nicolas unistab paaris loos ka tüdrukust nimega Louise. Mõnikord külastab nende kooli või klassi mõni tähtis inimene, kellega saab palju nalja. Loomulikult teeb Nicolas veel palju koerusi ja pahandusi. Kirjanikud • Raamatu on kirjutanud Jean-Jaques Sempe´ ja Rene´ Goscinny • Sempe´ on sündinud aastal 1932 Bordeaux’s. Ta on ka illustreerinud seda raamatut. Tänu tema poja Nicolasele, on ta saanud inspiratsiooni raamatusse. • Goscinny on sündinud aastal 1926 Pariisis. Ta õppis Buenos Airese Prantsuse Lütseumis. Ta on töödanud abiraamatupidajana, kunstnikuõpilasena reklaamiagentuuris, sekretärina, kunstnikuna ja ajakirjanikuna. Muid fakte: • Prantsuse keelest on tõlkinud Helle Michelson • Eestis väljastati raamat Tallinnas, aastal 1993, kirjastuses Kupar
23. Juuni 1919 vallutati Võnnu 2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema. 1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu. 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata. 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted. 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping. 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut . 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Oma lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema edukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime "Berliini ööbik". Siis reisis Korjus Ameerikasse, Hollywoodi. Tema esimene film Hollywoodis oli "Suur valss" . Vhpl elas Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942). Korjusel on tütar Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Ta on olnud üle 40 aasta USA välisteenistuses. Aastatel 19982001 oli ta USA suursaadik Eestis. Ooperirolle · Mozart "Võluflööt" (öökuninganna) · Rossini "Sevilla habemeajaja" (Rosina) · Verdi "Rigoletto" ( Gilda) · Verdi "Traviata" (Violetta)
Become notorious during the Prohibition Era Gambling, prostitution, liquor The Chicagos Outfit earned abuot US $100 million per year Trough organized corruption could operate freely in Chicago Capone had become a celebrity Gang wars North Side gang Capone's murder attemption (1926) Saint Valentine's Day Massacre (1929) Conviction and prison Eliot Ness Capone arranged to have himself jailed for nine months In 1932 Capone was convicted on tax crimes Alcatraz Al Capone had no more power Physical decline and death Physical and mental health had suffered under neurosyphilis Paroled in 1939 Returned to his home in Palm Island, Florida In 1947 suffered a fatal cardia carrest Capone was buried inMount Olivet Cemetery, in Chicago
Raymond Chandler Raymond Chandler · Raymond Thornton Chandler was an American- British novelist and screenwriter. In 1932, at the age of forty-four, Chandler became a detective fiction writer after losing his job as an oil company executive during the Great Depression. Foto Biography · Chandler was born in 1888 in Chicago. In 1959, Raymond Chandler contracted pneumonia and died in hospital. Buried in San Diego cemetery. History · His first short story, "Blackmailers Don't Shoot", was published in 1933 in Black Mask, a popular pulp magazine
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
Esimest korda võistlesid naised olümpiamängudel kergejõustikus ja sportvõimlemises. Üheks olümpiamängude peasponsoriks sai Coca-cola, kes saatis Amsterdami 1000 tündrit oma karastusjooki. Sellest ajast saadik on coca-cola olnud põhijoogiks kõigil olümpiamängudel Mängudel osales 46 riigi 2883 sportlast. Eestlastest tulid olümpiavõitjaks Voldemar Väli kreeka- rooma maadluses ja Osvald Käpp vabamaadluses. 1932. Los Angeles 1932. aasta suveolümpiamängud olid X nüüdisaegsed olümpiamängud, mis toimusid 30. juulist 14. augustini 1932 USA-s Los Angeleses(täieliku nimega El Pueblo de Nuestra Señora La Reina de Los Angeles (Meie Issanda Inglite Kuninganna Linn). Asutatud hispaanlaste poolt 1781. aastal, linnaõigused 1835, liidetud Ameerika Ühendriikide koosseisu 1848. aastal). Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Põhimõtteline otsus võeti vastu juba 1921. aastal.
Tallinna ründas u 300 relvastatud võitlussalklast valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Venemaa lubas neile abi, aga seda ei tulnud. Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj
· 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler · Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine o Demokraatia, juutluse, kommunistlik kõrvaldamine Hitleri võimuletulek · 1932. Aastal Riigipäeva valimistel sai NSDAP suurima toetuse · 30.jaanuaril 1933 määras Hindenburg Hitleri riigikantseleriks · Veebruaris süttis Riigipäevahoone. Selles süüdistati kommuniste, misjärel KP keelustati ja kuulutati välja erakorraline olukord. See võimaldas kogu võimu koondamise Hitleri ja NSDAP kätte Võimu kindlustamine · Keelustati kõik parteid peale NSDAP · Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast
Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Elulugu Ta õppis Reola vallakoolis ja Rokka ministeeriumikoolis. Aastal 1907 läbis ta Narva Gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli õpetajaks. Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
