EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL
Greete Hiiemäe, Katarina Oja, Eliisabet Sinimeri Ameerika Ühendriigid 19.sajandil Valitsejad Thomas Jefferson (1801-1809) James Madison (1809-1817) James Monroe (1817-1825) John Quincy Adams (1825-1829) Andrew Jackson (1829-1837) Martin Van Buren (1837-1841) William Henry Harrison (1841, suri tööpostil) John Tyler (1841-1845) James Knox Polk (1845-1849) Zachary Taylor (1849-1850) Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (P...
algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli. Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt. Koos
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsi...
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuuluvust ja
Valla eesotsas oli vallavanem(jõukas taluperemees), kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks.Vallal oli oma eelarve, mida käsutas volikogu. Kehtestas maksud ning määratles valla kulutused. 6. Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma e. Nagu tollal nimetati valla poliitikat ajama. Nõnda omandati kogemused, mis võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 7. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat. See oli esimene kord, kui eestlased üle kogu maa kokku said. Esinesid meeskoorid ja pasunakoorid ainult. 8. Jannsen: Sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Ta lootis, et kõik, mis eesti rahvas võib saavutada, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna
CURRICULUM VITAE Nimi: Anton Ivanovits Denikin. Sünniaeg ja -koht: 04.12.1872 Poola, Wloclaweki linn, Szpetal Dolnyj' küla Vanemad ja nende isa Ivan Efimovits Denikin (1807-85), patrioot, armees kindralmajor 1869 tegevusalad: aastani, hiljem insener, ema Elzbieta Wrzesinska, õmbleja. Haridustee: Vlotslavski põhikool (1882-1889), Lovichi põhikool, Kiievi Sõjakool (Junker School) (1890-1892), General Staff Academia (1895-1899), Karjääriastmed: 1905 koloneliks Vene-Jaapani sõjas 1914 Vene tsaariarmee kindralleitnant
Romantism on 19. sajandi kirjanudse ja muusika vool, mis tekkis seoses: RAHVUSRIIKIDE ja KULTUURI tekkega KODANLUSE sünniga SUUR PRANTSUSE REVULUTSIOON NAPOLEON Vastureaktsioon valgustusele, pilk oli pööratud tulevikku, pärast antiiki ja keskaega, püüti vastanduda klassitsismile Loodus oli tervik, romantikud nägid elu ja hingestatust 2 suuna: UNIVERSAALROMANTISM RAHVUSROMANTISM Eelistati tundeid meloodia MAAILMAVALU ; PESSIMISM ; ERANDLIKKUS ; DEMOKRATISM ; KONTRAST ; MINEVIKU IDEALISEERIMINE; FANTASTIKA ; EKSOOTIKA Kangelane läheb ära: Fantaasiamaailma ; Minevikku ; Surma ; Loodusesse ; Idamaadesse VORM piirid avardusid HARMOONIA kromatismid RÜTMIKA vaheldusrikkam TEMPO äärmus, kontrast DÜNAAMIKA nüansirikas Oluline tunnete väljendamiseks Pillid: Bassklarnet, tuuba, saksofon, harf Põhizanr ooper Populaarne zanr soololaul Zanre: Sümfooniline poeem ; Kammerlikud väiketeosed klaverile ; Klaveritransriptioon ; Operett...
Berthe Morisot Haridus · Morisot sündis Prantsusmaal. · Teda õpetas Camille Corot, kes oli tähtis maastikukunstnik, tema õpetaja. · Ta mõjutas teda jätkama vabaõhumaali põhimõtet oma töödes. Looming · Kunstnik maalis igapäevaelu, tema maalid kujutavad 19.sajandi kultuuri piiranguid vanuse ja klassi suhtes. · Tema maalide teemad on enamasti seotud pere ja koduga, kus ta sai kasutada enda sõpru maalidel modellidena. Lorienti sadam 1869 Liblikajaht 1874 Looming ja stiil · Tema enda stiil arenes märgatavalt 1880 aastatel. Näiteks maalis ta aastal 1873 pildi "Häll". · Morisot katsetas pastellvärve, akvarelle ning jätkas maastikke maalimist. Looming ja stiil · Enda hilisemas karjääris töötas ta rohkem koos Auguste Renoiriga. · Tema ning Camille Pissarro tööd olid ainukesed, mida esitleti impressionistide näitusel. · Teda peetakse üheks kõige tähtsamaks naiskunstnikuks 19.sajandil
Eesti hümni saamisloost I üldlaulupeol, mis toimus Tartus 1869.a., oli peale saksa- ja eestikeelsete laulude kavas kaks soome laulu, üks neist Friedrik Paciuse (1809-1891) ,,Maamme" (,,Meie maa"). Sellele Soomes väga populaarsele laulule kirjutas Johan Voldemar Jannsen laulupeoks eestikeelsed sõnad. Ilmselt võttis ta seejuures eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne ,,Hiiumaa ehk isamaa laul". Peo esimesel päeval kõlasid vaimulikud laulud, teisel päeval oli ilmalik kontsert. Siis kõlaski F. Paciuse ja J.V
I üldlaulupidu I üldlaulupidu toimus Tartus 18.- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas
Charles Baudelaire 9. aprill 1821 Pariis 31. august 1867 Ta oli prantsuse luuletaja, tõlkija ja kriitik. Dekadentsi rajaja. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu lõputu sünge äike, mida vaid haruharva mõni päikesekiir suutnud valgustada. Baudelaire õppis Pariisi juurat, kuid sellest ei tulnud midagi välja, teda tõmbas boheemlaslik eluviis. Tänu isa pärandusele sai ta omale meelepärase elu seada ning ta hakkaski elama dändielu, kulutades väga palju raha. Selleks, et Baudelaire pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati ta teovõimetuks ning määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857. aastal ilmus luulekogu "Ku...
Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Eesti esimene laulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Laulupidude traditsioon pärineb Saksamaalt Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes Rahvuslikud teod 1870 aastal Eestitalurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool Uus passikorraldus (1863) andistalupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi suurendas nende liikumisvabadust soodustas väljarändamist Venemaale Teoorjuse Kaotamine(1868) Läksid mõisamajapidamised üle
Seltsil oli oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Pärast Jakobsoni surma tegutses selts küll edasi 12 aastat, kuid tema tähtsus langes. Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel siiani. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus seisneb põhiliselt selles, et see aitas kaasa eestikeelsete õpikute ilmumisele, eesti keele uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises. 1.1.2. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869. aastal Eesti esimesel üldlaulupeol, kus ,,Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" Teatri ja kontserdihoone ehitamine. 4 1.1.3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" Asutati 1865, eestvedajaks oli J. V. Jannsen. ,,Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,
Eestimaal sai RL koldeks esialgu majanduslikult enam arenenud Viljandimaa; hiljem kujunes RL keskuseks Tartu. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa-asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R
Juhendaja Lia Viller Töö eesmärgid Loomakaitse ajalugu kogu maailmas ja Eestis Loomakaitse seadused ja organisatsioonid Varjupaikade olukord Isiklik kontakt loomakaitsjatega Loomakaitse ajalugu maailmas 1824 Loomadevastase Julmuse Ennetamise Selts, London 1860 loomakaitseseltsid mujal Euroopas 1861 Loomade Piinamise Vastu Võitlemise Selts, Riia Eesti loomakaitse ajaloost 1869 Tallinna Seltsid Tartus ja Loomakaitse Selts Tallinnas 1904 Tallinnas 1991 Tallinna Laagri varjupaik ja kliinik varjupaik Eesti Loomakaitse Liit 1999 Seltsid Teise maailmasõja ajal sundlikvideerimisel katkes kõigi 2000 Eesti heategevus Loomakaitse Selts organisatsioonide mittetulundusühingute tegevus registris Suurimad loomakaitse organisatsioonid
Henri Matisse (Henri-Émile-Benoît Matisse) Sündis 31.detsembril 1869 Matisse ei maalinud pildile täpselt seda, mida nägi, vaid ta püüdis väljendada seda, mida ta parasjagu tundis.Ta arvas, et kunstnikul pole vaja loodust "kopeerida", vaid tuleb lasta tegelikkusel ennast mõjutada ja püüda mõju tulemusel tekkinud meeleolu väljendada. Seega värvid ja jooned lõuendil ei sõltu otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Neid kandis ta lõuendile suurte laikudena, sageli
Johannes Bramses Elulugu: Johannes Bamses oli helilooja, pianist ja dirikent. Üks juhtivaid romantismiajastumuusikuid. Sündinud Hamburgis, veetis Brahms suure osa oma elust Viinis, kus ta oli kohaliku muusikaelu üks korraldajatest. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile, häälele ja koorile. Ta oli virtuoosne klaverimängija, kuid ta oli ise oma teoste esitajas. Ta töötas koos paljude kaasaja kuulsate muusikutegijatega. Brahmsi peetakse tihti nii konservatiiviks kui ka uuendajaks.Tema muusika oli tugevasti mõjutatud barokiajastu ja klassitsistlikust muusikast muusikaliselt kui ka vormilt. Brahms sidus oma muusikas saksa tõsiduse romantismi eripäradega, tänu millele on tunda uuenduslikkust nii tema harmoonias kui ka meloodias. Tema järjekindlus ja põhjalikkus on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Loomingud: · 4 sümfooniat · 2 klaverikontser...
1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet. Koidula oli esimene naisajakirjanik Vanemuise seltsis etendati ka esimene eesti näitemäng, Lydia Koidula „Saaremaa onupoeg” (1870).
Seda võlasummat tõotabki noor parun koos 5 %-ga selles 1. mail 1846. aastal Tartus allkirjastatud kirjas järgnevalt iga aasta esimesel mail tagasi maksma asuda. 1869. aastal on Mooste mõisa alla kuulunud Karuküla, Kauksi, Külajärve, Hirmuküla, Suurmetsa, Viiraküla, Säkna ja Mooste külad, kokku 73 talukohaga. Tollane keskmine talu oli väärt ligikaudu 15-20 taalrit. Mooste mõisa talude koguväärtuseks hinnati 1869. aastal 1218 taalrit ja 48 21/112 krossi. Omavahelised suhted olid üpriski totrad sel ajal. Näiteks 27. novembril 1872. aastal oli Mooste mõisavalitsus kohalikus vallakohtus kaevanud, et kubjas Jaan Tuberg ,,omma ammetid mitte ei täida, ööd kodust ärra ollevad, teomehhed töle ajamatta jätvad nink päiwa warjopiagas maggawad kos tedda ütski ülles ei leia kui tedda tarwis om". Selle kaebe tõttu palus mõisavalitsus, et kohus kubjast karistaks ja kui ta
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
· Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a. postimehe kampaania ~ 1400 kirjasaatjaid · Haridus Aleksandrikooli peakommitee president ~ koguti 10000 rubla. Andis eestlastele esimese tõese ajalookäsitluse · Usk 1872
OLULISE MASINA MOOTORIGA ON TEGU? VASTUS: AURIK INDUSTRIAALÜHISKOND 400 MILLISES KAHES EUROOPA RIIGIS KUJUNESID 19. SAJANDIL SUURIMAD TÖÖSTUSLINNAD? VASTUS INDUSTRIAALÜHISKOND 400 MILLISES KAHES EUROOPA RIIGIS KUJUNESID 19. SAJANDIL SUURIMAD TÖÖSTUSLINNAD? VASTUS: INGLISMAAL(BIRMINGHAM, LIVERPOOL, MANCHESTER); S INDUSTRIAALÜHISKOND 500 MILLINE TRANSPORDI SEISUKOHAST OLULINE SÜNDMUS LEIDIS ASET 1869. AASTAL? VASTUS INDUSTRIAALÜHISKOND 500 MILLINE TRANSPORDI SEISUKOHAST OLULINE SÜNDMUS LEIDIS ASET 1869. AASTAL? VASTUS: SUESSI KANALI AVAMINE POSTINDUSTRIAAL 50 MIS ON POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS OLULISIM RESSURSS? VASTUS POSTINDUSTRIAAL 50 MIS ON POSTINDUSTRIAALSES ÜHISKONNAS OLULISIM RESSURSS? VASTUS: INFO/TEADMISED POSTINDUSTRIAAL 100 MIS ON INFOÜHISKONNA TOODETESSE
Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala"
· Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid. · Mõned aastad maalis klassitsismi ajastu pilte. · Alates 1890. a. maalis akte ja koduseid stseene. · Valmis mitutuhat maali. `La Grenouillere' 1869 `Noored tüdrukud klaveri juures' 1892 `Teatri rõdu' 1874 `Istuv vanniline' 1883-1884 Kasutatud kirjandus · http:// www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ · http://www.expo-renoir.com/2.cfm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre- Auguste_Renoir#Artworks · http://www.abcgallery.com/R/renoir/renoi rbio.html
Otto Kontro Kristo Lillma I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid I üldlaulupidu Toimus 18.-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule.
Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokkuvõte Juba noorelt oli huvitatud kirjandusest 1869. Aasta üldlaulupidu Eesti teatri sünd Suri 42. aastaselt rinnavähki Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula https://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula Õpik https://www.geni.com/people/Eduard-Piers-Eugen-Eduard-Egorovich/6000000002510008419 Aitäh kuulamast KODU Meil aiaäärne tänavas, Kui armas oli see! Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime.
huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai alguse baltisakslaste korraldatud laulupidudest Saksamaal. Raamatu ,,Kalevipoeg’’ kirjutas F. R. Faehlmann (suurema osa müütlidest). Tema eeltöid kasutades aga F. R. Kreutzwald kirjutas raamatu valmis nii eesti kui ka saksa keeles. 1880-ndatel tekkis suur lõhe – tekkisid lahkhelid rahvuslike tähtsaimate tegelaste vahel.
Edvard Ggrieg Klaverikontserdi komponeerimist alustas Edvard Grieg 1868. aasta suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni
Ärkamisaja mõiste ja ärkamisaja tegelased - Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu. Anti välja Eesti keelseid ajalehti(Sakala, Postimees), korraldati esimene Üldlaulupidu Tartus(1869, korraldaja Jannsen), lisaks sellele loodi erinevaid seltse ja ühinguid. Tegelased: Jannsen, Koidula, Jakobson, Kreutzwald, Hurt, Faelhman. 1. Romantismi mõiste - Romantism on 18. sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Romantismile on iseloomulik näiteks tegelaste vastandamine. Eestis on romantism ärkamisaja luule. 2. Jakobson - Asutas ajalehe Sakala Viljandis, lõi kaasa Eesti Kirjameeste Seltsi tegevusel ja Aleksandri Kooli asutamisel. Jakobson oli Aleksandri Kooli peakomitee liige. 3. Koidula -Jannseni tütar. Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Abistas oma isa Tartu Postimehe toimetamsega, andis väja mitmeid luulekogusid. Oli rahvusliku te...
Henri Matisse (31. detsember 1869 3. november 1954) Matisse sündis Põhja-Prantsusmaal viljakaupmehe peresse. Isa pärandas talle oama terava ärivaistu. Esialgu õppis Matisse juurat, kuid avastas endas 20 aastaselt kunstivaimustuse kui ema haigusest paranevale pojale karbi värve andis. Matisse läks Pariisi õppima ning kohtus seal noorte avangardistidega
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
Postimees". Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869 aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo; 1870 aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös
Vincent Van Gogh Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Ta sai täpselt sama nime kui vanem vend, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist. Veel oli tal kaks venda ja kolm õde. Alates 1869. aastast tegutses ta kunstikaupmehena mitmes riigis, aastast 1876 õpetajana Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878-1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886-1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Remlys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise´i,
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
1.Rahvusliku ärkamisaja eeldused? Kaotati teoorjus, hakati välja andma esimest ajalehte 2.1894.a ,,Uus talurahva seadus"-sisu? Sisaldas talupoegade õigusi 3.Mis muutus Aleksander 2.valitsemisajal? Tsensuur muutus vabamaks,võis välja anda eestikeelseid ajalehti, kaotati lõplikult teoorjus,suurenes liikumisvabadus 4.Ärkamisaja ettevõtmised? Likvideeriti mõisakohtud, kasvas rahvakoolide arv, 1.üldlaulupidu 5.Millal?Kus?Kelle eestvedamisel? 1.üldlaulupidu 1869.a, Tartus, Jannseni vedamisel 6.Nimeta ärkamisaja aegseid kunstnikke? Faehlmann,Kreutzwald, Veske,Kuhlbars,Reinvalds,Pärn 7.Iseloomusta romantismi? Esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine 8.F.R.Faehlmann(kes oli? mis tegi?) Üks esimesi eestlasi,kes Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetas.Osav ravitseja. Oli teose ,,Kalevipoeg" lugude koguja. 9.F.R.Kreutzwald (kes oli? Mis tegi? Arsti elukutsega,saavutas rahvusvahelise tunnustuse kirjanikuna. Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 1...
3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus
, . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , . : 1848 . XX , 1918 . 1918 . , 1918 . «». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 ..
I üldlaulupidu I üldlaulupidu Toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti hümniks. Esimese üldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda kõige kurjemaks vaenlaseks.Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo; 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile; 1869 andis välja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse põllundusajakirja Eesti Põllomees, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 4
Un Giorno di Regno - 1840 Le trouvère - 1857 Nabucco - 1842 Simon Boccanegra - 1857 I Lombardi - 1843 Aroldo - 1857 Ernani - 1844 Un ballo in maschera - 1859 I due Foscari - 1844 La forza del destino - 1862 Giovanna d'Arco - 1845 Macbeth - 1865 Alzira - 1845 Don Carlos - 1867 Attila - 1846 La forza del destino - 1869 Macbeth - 1847 (uuendatud versioon) I masnadieri - 1847 Aida - 1871 Jérusalemm - 1847 Don Carlo 1872 - (esimene Il corsaro - 1848 uuendus) La battaglia di Legnano - 1849 Simon Boccanegra - 1881 (uuendus) Luisa Miller - 1849 Don Carlo - (teine uuendus) Stiffelio - 1850 Don Carlo - 1886 (kolmas uuendus) Rigoletto - 1851 Otello - 1887
Ande Andekas Bioloogia Nukleiinhapped Nukleiinhapped avastati 1869. a. Need on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse kahte tüüpi nukleiinhappeid desoksüribonukleiinhape (DNA; monomeerideks on desoksüribonukleotiidid (keeruka struktuuriga ühendid, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel)) ja ribonukleiinhape (RNA; monomeerideks on ribonukleotiidid (moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel)). DNA molekulide omadused sõltuvad monomeeride järjestusest ja hulgast
Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas
Jakob Hurt- Rahvusliku ärkamise üks liidreid, Eesti keeleteadlane ja rahvaluule pärimuste koguja, rõhutas hariduse tähtsust, pidas vaimuliku ametit. Carl Robert Jakobson- Taluperemees, töötas kooliõpetajana, andis välja ajalehte ,,Sakala”, koostas mitmeid eestikeelseid kooliõpikuid. Lydia Koidula- Johann Voldemar Jannseni tütar, luuletaja ja kirjanik, rääkis oma luuletustes peamiselt kodumaa armastusest ja eesti looduse ilust, Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal esitati laule tema sõnadele. III Talurahvaseadused Too iga talurahvaseaduse kohta välja kõige olulisem märksõna, mis iseloomustab talupoegade õigusliku seisundi muutumist. Talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal Märksõna 1802/1804 pettumus/segadus- usuti, et keiser on tegelikult koormisi vähendanud või kaotanud, kuid mõisnikud varjavad seda, toimusid üle Eest ja Liivimaa mitmed rahutused, talupojad ei tahtnud mõisatööle minna.
Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. ÕES-i eesmärgiks oli edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 1869. aastal, kui toimus Eesti esimene üldlaulupidu pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. 18701883 esindas Hurt Eesti Aleksandrikooli peakomiteed. Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumise juhid koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Vajalikud
katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitud ,,Vanemuise" selts. Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) tegutses Tartus aastail 1872-1893. Sinna kuulusid kõik kes tahtsid eestlust luua ja edendada. Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid ja rahvajuhid olid Johann Voldemar Jannsen , Jakob Hurt ja Carl Robert jakobson. J.V.Jannsen oli järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja. 1857-1863 ,,Perno Postimees" ja 1864-1880 ,,Eesti Postimees"
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
