Berthe Morisot
Haridus
· Morisot sündis Prantsusmaal.
· Teda õpetas Camille Corot, kes oli tähtis
maastikukunstnik, tema õpetaja.
· Ta mõjutas teda jätkama vabaõhumaali
põhimõtet oma töödes.
Looming
· Kunstnik maalis igapäevaelu, tema maalid
kujutavad 19.sajandi kultuuri piiranguid
vanuse ja klassi suhtes.
· Tema maalide teemad on enamasti seotud
pere ja koduga, kus ta sai kasutada enda
sõpru maalidel modellidena.
Lorienti sadam 1869
Liblikajaht 1874
Looming ja stiil
· Tema enda stiil arenes
märgatavalt 1880 aastatel.
Näiteks maalis ta aastal
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annelikaks
Õppematerjali autor
1872. 1872. Alfred Sisley. Alfred Sisley. MarlyleRoi vaade päikesepaistes. Alfred Sisley. Udune hommik. 1874. 1876. Üleujutus PortMarly's. 1876. Impressionismi maalikunst Teisi impressioniste. Berthe Morisot (18411895) Lorient'i sadam. 1869. Berthe Morisot (18411895) Gustave Caillebotte (18481894) Õmblev neiu. 1880. Pariis vihmas. 1877. Gustave Caillebotte (18481894) Põrandakraapijad. 1875. Armand Guillaumin (18411927) Armand Guillaumin (18411927) Loojang Ivry's. 1873
Peale Claude Monet [klood monee] (1840-1926) olid tähtsamad impressionistid Auguste Renoir [o`güst ränuaar] (1841-1919), Edgar Degas [edgaar dögaa] 8 (1834-1917), Camille Pissarro [kamii pisarro] (1830-1903) ja Alfred Sisley [alfred sisli] (1839-1899). Nagu nimedest näha, kuulus nelja meeskunstniku hulka ka üks naiskunstnik, mis tol ajal just kõige igapäevasem nähtus polnud. Peale nende nimede kuuluvad impressionistlike kunstnike alla veel Berthe Morisot [berte morisoo] ja Armand Guillaumin (1841-1927). Kõige paremini ilmnevad impressionismile iseloomulikud jooned maastikumaalija Monet`töödes, teised selle suuna meistrid ei olnud oma taotlustes nii järjekindlad. Monet`rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast motiivist, ("Roueni katedraal" ). Monet oli meister edasi andma veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine
Renoir, E. Degas, C. Pissarro, A. Sisley, E. Manet. Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks",
Kuid siiski oli Manet'l kogu oma kunstnikukarjääri jooksul palju poolehoidjaid. Nende hulka kuulus Émile Zola, kes teda avalikult ajakirjanduses toetas, ning Stéphane Mallarmé ja Charles Baudelaire, kes innustasid teda kujutama elu niisugusena, nagu see on, ja seda mitte ilustama. Manet tundis impressioniste hästi ning tema sõprade hulka kuulusid Edgar Degas, Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir, Alfred Sisley, Paul Cézanne ja Camille Pisarro. Nendega tutvus ta kunstniku Berthe Morisot' kaudu, kes 1874 abiellus Édouard Manet' noorema venna Eugéne'iga. Manet mõjutas oluliselt impressionismi, aga ta ei osalenud impressionistide näitustel. Selle asemel eelistas ta saata oma maale Pariisi Salongi ja kutsus ka teisi impressioniste üles sama tegema, mitte ametlikku tunnustust täielikult hülgama ja üksnes omaenese näitusi korraldama. Sellegipoolest korraldas Manet ka isikunäitusi, kuid seda siis kui teda ametlikele ülevaatenäitustele ei lubatud
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus talupoegadele, ta kujutas maalidel lihtsate inimeste rasket igapäevast elu ja see ei meel
IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu ja alates 1860 aastast sai ta tuntuks läbi selle et ta hakkas võtma oma maalide eeskujuks tuntud kunstnike tuntud maalide koopiaid, mis tekitas suure skandaali ühiskonnas. ,,Eine murul" tõi talle kuulsuse. Ta tegi sellepärast nii, et ta püüdis sellega näidata, et see mida maalitakse pole tähtis vaid tähtis on see kuidas maalitakse. Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetk
seega oli sooline ideoloogia seotud klassihuvidega., sest selle lõi mees enda jaoks oma teatud probleemide lahendamiseks.. Keskklassi ja töölisklassi kuuluvat naist vaadati erinevat viisi. Viimast peeti lodevaks ja seksuaalselt saadaval olevaks. Mehelik pilk See algab mehe füüsilisest erinevusest naisest. Naine tekitab mehes komplekse? Mehelik pilk on seotud seksuaalse rahulduse asendajana ja on seotud mehe hirmudega. Naiste ruum Keskklassi kunstnikel nagu Morisot ja Cassatt, ei olnud võimalik oma maalides kasutada nii suurt hulka erinevaid kohti nagu nende meeskolleegidel valitsevate seisukohtade tõttu, missugune kesskkond on naisele sobiv ja milline mitte.. Mehed käisid baarides, lõbumajas aga naiste sündsustunne keelas seal käia. Seega maalisid naised põhiliselt kodu, mõningaid kohti linnas, teater, ooper sest viimases kahes võis ta koos meestega viibida. Maalidel aimame ka naiskunstnike pettumust selle piiratuse pärast Naiste naiselikkus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid