reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus
uus põlvkond, kes olid sündinud vabana talude päriseksostmine oma haritlaskonna kujunemine rahva haridustaseme kasv mõisa mõju vähenemine seoses vallaseadusega RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1) 19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas – suunatud rahvusliku rõhumise vastu. Eestis rahvuslik ärkamine seotud peamiselt organisatsioonide ja seltside üritustega: laulumänguseltsid, pasunakoorid, põllumajandusseltsid laulupeod: (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) ajakirjandus: 1857 “Perno Postimees”, 1878 “Sakala”; Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888 liidrid: J.W. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson, J. Köhler, M. Veske, H. Treffner jt. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) 1857 „Perno Postimees“ 1864 „Eesti Postimees“ 1865 Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine
ühislugemisi, sest igasse talusse polnud võimalik lehte tellida, kuid huvi selle vastu oli suur. RL on iseloomulik kõikvõimalike kultuuriliste ja majanduslike seltside asutamine. Põllumeesteseltsid jagasid praktilisi nõuandeid maaharimisest. Linnades ja ka suuremates maa- asulates tekkisid laulu- ja mänguseltsid. Neist tähtsaim oli Tartus 1865. a asutatud Vanemuine, millest hiljem sai alguse samanimeline teater. Paljude lauluseltside ühisüritusena peeti 1869. a Tartus esimene üldlaulupidu. Sellest võttis osa 46 koori 800 lauljaga. See oli RL aja üks kultuurielu kõrgpunkte. Tähtsaim kultuuriorganisatsioon RL ajal oli Eesti Kirjameeste Selts, mis tegutses aastail 1872 1893 ja oli eesti kultuurielu juhtiv keskus. Seltsi põhiülesandeks oli rahvaluule kogumine, eestikeelsete õpikute soetamine ja rahvuslike teaduste alal esimeste sammude astumine. Seltsi tööst võtsid osa kõik nimekamad ühiskonnategelased ja kirjanikud nagu C. R
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio".
Rahvusliku liikumise etapid I Rahvusliku liikumise algus 1850-1869 1857 Kalevipoeg. 1869 üldlaulupidu. II Periood 1870. aastad 1871 Aleksandrikooli peakomitee asutamine. Tüli Jakobsoni ja Hurda vahel. III 1880. a algus 1880. a J.H Siirdus Peterburgi. 1880. a Jannseni insult. 1881. a Aleksander II suri. 1882. a Jakobson suri. Venestusaeg Ärkamisaja ja 20. sajandi alguse ühiskonna uue tõusuajal. Venestas tsaar Aleksander III.
juhid 1. Rahvusliku liikumise algus (1850. aastate keskpaik-1869); 1857 - "Kalevipoja" ilmumine; 1857 - Johann Voldemar Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist; 1864 - J. V. Jannsen kolis Tartusse ning asutas seal "Eesti Postimehe"; 1864 - Palvekirjade kampaania (Palvekiri anti üle keiser Aleksander II-le 9. nov. Tsarskoje Seloos.); 1865 - Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine; 1869 - 18-20. juunini esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus. 2. 1870. aastad; 1871 - Aleksandrikooli Peakomitee asutamine (1874. A. osteti maja Põltsamaa lähistel Kaarlimõisas); 1872 - Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) asutamine (EKS soovitusel võeti kasutusele uus kirjakeel); 1878 - Carl Robert Jakobson asutas "Sakala". Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. 3. 1880. aastate algus. 1880 - Jakob Hurt siirdus St
kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja.
4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen hakkas välja andma Postimeest (Perno 1857, eesti 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator Jakob Hurt 1872 lõi Eesti Kirjameeste Seltsi, lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes + kuulus kõnemees Carl Robert Jakobson kaastöö Postimehele, asutas Sakala 1878, 1868-1870 pidas 3 isamaakõnet Vanemuises Johann Köler Rahvusliku maalikunsti rajaja, talurahva palvekirjade edastaja tsaarile L. Koidula näitekirjanduse rajaja Eestis, alus eesti teatrile 11) RL organisatsioonid ja sündmused Laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) Estonia (1865) Endla (1865)
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
............................................................................................ 11 R. Põldmäe ,,3 laulupidu".......................................................................................................... 11 2 Eellugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus
Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii
usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. Osales Eesti Kirjameeste seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Toimetas ajalehe ''Sakala''. Hiljem valiti Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. (Esindas radikaalset suunda) Jannsen- Asutas ''Perno Postimehe''. Hiljem Tartusse kolides tegi uue ajalehe ''Eesti Postimees''. Asutas ''Vanemuise'' seltsi, esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. Oli üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada, pöördudes oma ajalehes senise ''maarahva'' asemel ''Eesti rahva'' poole. 4)Venestusaja mõjud *Sai alguse Aleksander III käsul 1880-ndal. *Kaotati Balti erikord, vene keelne ametkond, viidi läbi kohtu reform, vähendati valla reforme- üritati teha kõike nii et valitsemiskord sarnaneks Vene valitsemiskorrale
algataja; isamaaline Eestlase ajaloo käsitlus näidistalu rajamine; luule ,,Pildid isamaa sündimise asjus" 1. Üldlaulupidu Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste komitee selts Aeg 1869 1860-ndate alguses 1872 idee; 1864. Taotleti luba; 1869 luba koguda raha; 1871. peakomitee tekkimine; Eestvedajad Jansen, Hurt, Hurt Hurt
kogutud rahvaluulet 1839-1907 Johann Köler "Ketraja" 1863 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti
Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870.aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts. Selle seltsi värvid sinine-must-valge muutusid peagi rahvusvärvideks ning on tänagi veel meie riigilipul. 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka
Rongkäigul lauldakse oma maakonnale või koolile omaks saanud laule, hõisatakse üheskoos ning mis kõige tähtsam, astutakse kõik koos ühes suunas. Teede äärde ja majade akendele on kogunenud inimesed, kes oma heade sõnadega saadavad lauljad teele. Lauljatega koos liigub ka tõrvik, millega süüdatakse tuletornis tuli ja kuulutatakse laulupidu avatuks. Samal ajal lauldakse Tõnis Mägi ,,Koitu". Ajalugu I üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus. Teine samuti Tartus, siis korra Tallinnas, ja jällegi Tartus. Pärast viite korda hakati üritust läbi viima siiski Tallinnas ja nii on ka siiani jäänud. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. (Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti mängu- ja lauluseltsid. ) Ülemaalise laulupeo idee algatajaks ning ürituse läbiviijaks oli
Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend
lehel tervelt 2262 tellijat. Tartu – aastad, rahvusliku liikumise tegelane 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid; 1869. aastal organiseeris esimese eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on siiani säilinud; 1870. pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile, 1869. andis välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" – esimene eestikeelne ajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula. Mõni kuu enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahva 50-aastase Jubelipeo- Laulud", mis muuhulgas sisaldas ka algupärast loomingut. Kuigi Postipapa armastas
2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3). Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid: Johann Voldemar Jannsen:oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupeo algataja; Eesti hümni sõnade autor, mõiste eestlased kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluule teadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse tiiva juht. 4). Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 5). 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu. 6). 1870.aastal sündis eesti rahvusteater. 5). 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu. 6). 1870.aastal sündis eesti rahvusteater.
31. 12. 1869 3. 11.1954 Henri Matisse Aron Alt 12.A Elulugu (1) Prantsuse maalikunstnik Fovismi esindaja Lisaks skulptor ja joonestaja Sünninimi Henri-Émile-Benoît Matisse Sündis Le Cateau-Cambrésis 31. detsember 1869 Nooruaja elas Bohain-en-Vermandois. 1887. aastal läks Pariisi juurat õppima, kuid hiljem loobus. Elulugu (2) Maalimisega alustas 1889. aastal. 1891. aastal alustas õpinguid Julian'i akadeemis kunsti erialal. Alguses armastas maalida inimesi ja maastikke. Tema esimene tütar Marguerite sündis 1894. aastal. 1898. aastal abiellus Henri Amélie Noellie Parayre'ga, Henri Matisse sai temaga kaks poega: Jean (1899) and Pierre (1900).
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
St=2(ab+ac+bc) MATEMAATIKA 400 Mitu tahku on keral? Vastus MATEMAATIKA 400 Mitu tahku on keral? Keral ei ole ühtegi tahku EESTI AJALUGU 100 Millal on Eesti sünnipäev? Vastus EESTI AJALUGU 100 Millal on Eesti sünnipäev? 24.veebruar (1918) EESTI AJALUGU 200 Millal ja kus toimus esimene üldlaulupidu? Vastus EESTI AJALUGU 200 Millal ja kus toimus esimene üldlaulupidu? 1869. aastal Tartus EESTI AJALUGU 300 Mis riigi koosseisu kuulus Eesti enne taasiseseisvumist? Vastus EESTI AJALUGU 300 Mis riigi koosseisu kuulus Eesti enne taasiseseisvumist? Nõukogude Liidu EESTI AJALUGU 400 Millal lauldi esimest korda Eesti hümni? Vastus EESTI AJALUGU 400 Millal lauldi esimest korda Eesti hümni? 18.-20. juuni 1869. aastal, esimesel üldlaulupeol ÜHISKOND 100 Kui suur on maailma rahvaarv?
oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste
? , . , . . . . . . . 101 . «» «» . . «» . 1865 . . 1869 . . . . ? , . .
, . . . . . . . 101 . "" «» . . «» - . 1865 . . 1869 . - . . . 12
Polnud põhjust ka Prantsusmaalt pärit kaasautoril-Pariisi tõllassepa Michaux' nime kandvad jalgrattad läksid robinal, 500 kuldfranki tükk. Töösturid, äri- ja kaupmehed olid jalgrattale selgelt tunnustus avaldanud. Turgudele tunginud uljas kondiväristaja kippus ahistama tõldu ja muusikariistu, tegi kahju sadula- ja isegi viinakaubandusele. Õmblusmasinad? Käigu kuradile. Relvad? Jalgrattabuumi ajaks võib ka need unustada. Jalgrattatootmine hoogustus üha. 1869. aastal oli Pariisis 1300 jalgratast. Kolmekümne aastaga suurenes see arv 500 korda. Ühendriigid, kes eurooplastele hilinemisega järele tormasid, valmistasid üksnes 1895. aastal 1,25 miljonit kaherattalist. Nii haaras jalgrattapalavik ühe sajandi jooksul maailma juba teist korda. Naaskem aega, mil jalgratas oli värskelt saanud pidurid. Õigel ajal pidama saada on küll hea, kuid jalgratas on ju tehtud selleks, et sõita. Pärast pedaalide ilmumist tuli seda aga teha sõna
10a . . . . . . 1869 . . PÖFF . Jazzkaar. . 1982 . - , . : 15 - 22 -
nädalavahetusel, kuid osalejad harjutavad kohapeal ühist esinemist terve eelneva nädala.(3) Aastast 2003 kuulub eestlaste laulupidu UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja ja lisaks iga viie aasta järel toimuvatele üld- ja noortelaulupidudele toimub suviti pea igas maakonnas mõni tore kohalik laulupidu.( 3) 1. Üldlaulupidude ajalugu Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus paremast
24 1848 , . 11 1868 - 1869 1875 . . 4 1875 . , 1877 . 25 1878 : ,,. 6 1916 . .
Tallinna Laagna gümnaasium Sõjaeelsed üldlaulupeod Referaat Katrin Zaitseva 12 .klass Tallinn 2014 Sissejuhatus Meid kui eestlasi võib julgelt nimetada laulurahavaks, sest kuskil maailmas ei eksiteeri selliseid laulupidusid nagu siin meie väikeses Eestis. Eesti ülemaaliste laulupidude traditsioonile pani aluse esimene üldlaulupidu, mis toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus. 19.sajandil oli Eesti Vene impeeriumi provints, kus saksa mõisnikud valitsesid eestlastest talupoegade üle. Seoses kirjaoskuse levikuga tõusis ka eestlaste vabadusiha ning enesetõestamisvajadus. Laulupidu oligi neist tunnetest kantud rahvusliku ärkamise manifestatsiooniks. See oli nii muusikaline kui kultuuripoliitiline suursündmus, kus kavandati ka eestlaste edaspidise vabadusliikumise peajooned. Eestlaste ühtekuuluvustunne ja kujutlus
vastu.Organiseeriti palvekirjade saatmist Vene võimudele.Rahvusliku ärkamise kõrgajal (1860-1880)rõhutati emakeelse hariduse vajalikkust.Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat. Johann Voldemar Jannsen(16.mai 1819 - 13.juuli 1890) Jannsen oli Eesti koolmeister ja rahvusliku ärkamisaja üks aktiviste. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 1819.aastal. Ta töötas kantorina,köstrina ja hiljem koolmeistrina Vändra köstri-kihelkonnakoolis.1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õppejõud.Tmea kirjanduslik
10. · · · 500 · - · - , , · · · · «» · «» · · · 100 · - · · · · «» · 1869. · · · - - · , · - · c · 43500 · 32,2 . · - · · · - · - 5,9 . · · , , , , · · - · 20 · · - · - 14,62 . · · - · - 13,2 . · 14200 · · · - · - 991,6 · · 6200 ·
(. Eesti), -- (. Eesti Vabariik) -- , , - , . ( 294 ), (339 ). , , . . , , . . . , , , - , , . , . XIII . 1523 . , , . 1802 ( ) , . . (, , ). 1869 ; . 1897 83 % ( -- 79,9 %). XIX-XX , . XX - . , , , , .
Kunstistiil, aeg Üldised põhimõtted Kus levis? Esindajad Teosed Rahvusromantism, Stiili esiletõus oli seotud rahvusliku Eriti levis Põhja- T. Kittelsen (1857- ,,Must surm" 19.saj II pool ja eneseteadvuse tärkamisega. ja Ida Euroopas. 1914) ,,Kosilased" , ,,Allmaa 20.saj algus Rahvusromantism üritas vastanduda nö G. Munthe (1849- hobune" vanadele Euroopa rahvustele otsides 1929) rahvaluulest, -kunstist ja -pärimustest ainest H. Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama ...
1870 Eesti Põllumeeste Selts 1872 Eesti Kirjameeste Selts Uute kooliraamatute väljaandmine 12 1869 toimus Jannseni eestvedamisel I üldlaulupidu 46 koori 800 lauljaga 4 puhkpilliorkestrit 15 000 pealtvaatajat Jakob Hurda programmiline peokõne Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" 13 Eestikeelse keskkooli loomine Loa saamine 1869 aastal Aleksandri peakomitee loomine 1870 Suurim aktsioon - raha korjamine 54 abikomiteed 1883 peakomitee suleti 14 Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16
Jakob Hurdale ja Carl Robert Jakopsonile. 1869 ilmus Eesti Postimehe lisana Eesti Põllumees, mis oli esimene eesti keelne ajakiri. Jannsenrahvusliku liikumise tegelane. Jannsen asutas 1865 aastal Tartusse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis laulu ja mängu seltsi Vanemuine. Teine tase Kolmas tase Aastal 1869 organiseeris ta esimese Neljas tase Eesti üldlaulupeo, mille traditsioon on Viies tase säilinud tänaseni. 1870 pani aluse Eesti Põllumajandus seltsile, mis oli esimene omataoline Eestimaal. "Eestirahwa 50aastase Jubelipiddo Laulud" Paar kuud enne esimest laulupidu ilmus Jannsenilt
. . , , , , , , , , , , . 1879 , . 1893 -- . . . . . -- , , , , , , , , , . . . ( 1854--1856 ) , , . . . « » (1861 ). 6 1869 . . « » . . . «Zeitschrift für Chemie», 1871 «Annalen der Chemie» . . , -- «Die periodische Gesetzmässigkeit der Elemente» ( ). .
Laulupeod 18-20 1869 , . 1860- " ". "" . 51 . 2 - " - " " ", , . , - . 1879 1910 6 , . 5 (1923-1938). 1947 . 1950- 5 . 1969 , - 100 . 23 1999 3-4 . . " " . , . " - " ( ), , . , " ", . 1, 2, 4 5 , . 30 . . , . .
3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestvedajaks Jansen. Eesmärk: rahva ühtekuuluvus tunde kasvatamine, panna alus traditsioonile. Tulemuseks ongi traditsioon. Eesti Aleksandri komiteed 1871-72. Eestvadaja oli Hurt aga ka Viljandi ärksamad talupojad. Eesmärk: koguda raha Eesti keelse kõrgema kooli rajamiseks Põltsamaale. Tulemus: Rahvusliku liikumise kriisiaastatel ja venestamisega seoses avati hoopis vene kool. Osa raha jagati krimmi eestlastele. Eesti kirjameeste selts 1872. Eestvadajad: Jakopson, Hurt; Krutzvald
Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult" peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses 3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg 2. 1857 hakkas ilmuma "Perno Postimees" Janseni töö 3. 1864 palvekirjade aktsioon 4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1. Elitaarne etapp- estofiilid, Kreutzwald 2. Haritlaste liikumine- Koidula, Jansen 3. Seltsi liikumine- erinevad laulu ja mänguseltsid
*Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868- Carl Robert Jakobsoni "3 isamaakõnet" 1869- I eesti laulupidu, Tartu. Teine tsükkel e. 1870 aastad.
Laulupiduuuu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat.Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed.Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud
kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel. 1865 aastal oli Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas.. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. Johann Voldemar Jannseni eesmärgiks oli igalt poolt Eestist rahvast kokku tuues neist vaimselt üks tervik luua. Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. Mõni kuu enne laulupidu ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo- Laulud". 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis", on sees tugev tõetera. Friedrich Paciuse viisile loodud
........................................................1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 · Pärispeo algus.............................................................................................................6-7
: 4000 .. : , , , . - . - . Hakatakse kasutama savinõusid 98 .. , , , «» ( aestii), . 1227 Saaremaa ( ) 1227 , Saaremaa . XIII . 1208 1227 . -- , , . , , 700 . 1632 - II . 350 000 . 1739 « ». . . 1802 . . . 1838 - ( ), «» . 1857 « » ... . 1857-1861 .. «» 1869 . 1868 1870 ; 1870 . 1905 . , . . Noor Eesti. . 1940 . . 1988 50 . 23 1989 « » (. Balti kett), 50- -- , .
Mahatma Gandhi Mohandas Karamchand Gandhi (2. oktoober 1869 30. jaanuar 1948), tuntud ka kui Mahatma Gandhi, oli India poliitik, kes juhtis vägivallatut võitlust Briti võimu vastu Indias. Mohandas Karamchand Gandhi sündis 2. oktoobril 1869. aastal Porbandaris, Kathiavari poolsaarel, India maanurgas, mida asustavad gudzaratid, suuruselt keskmisi India rahvaid (praegu umbes 20 miljonit). Ta vanaisa ja isa olid olnud peaminstriteks kohalikes vürstiriigikestes. Lapsepõlves ja noorukieas ei olevat Gandhi millegi poolest silma paistnud. Ta ei avaldanud erilisi vaimuandeid, ka polnud ta töökus selline, mis võimaldanuks tal näiteks selgeks õppida hindude püha keelt, sanskritti - asjaolu, mis talle hiljem sügavat
kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu võtta lauljaid-mängijaid üle kogu Eesti. 12 000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Friedrich Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. Johann Voldemar Jannsen ehk rahvakeeli Papa Jannsen või Postipapa mängib Eesti ajaloos väga suurt rolli
Ta andis seal välja ajakirja Eesti Postimees. Ajalehed olid tähtsaks osaks Rahvuslikus Liikumises. Ajaleht oli vaid korra nädalas, aga sellepoolest oli see hea hariduse saamise saamiseks. Jannseni suurim abiline oli tema tütar Lydia Koidula. Jannseni käsi oli haige ja ta tütar pidi ta eest ise kirjutama artikleid, teateid ja etteütlemise järgi kirjutama. Lydia Koidula taotles Eesti talupoegadele vabastamist. Ärkamisaja üks tähtsamaid sündmusi oli Üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Sellest võtsid osa meeskoorid ja mõned pasunakoorid. Kokku oli umbes 800 lauljat ja pillimeest, aga kuulajaid oli umbes kaks korda rohkem. Laulupeole mindi jalgsi. Jannseniga koos tegutses veel helilooja Aleksander Kunileid. Temal oli kaks laulu mis olid laulupeo ainsad Eesti laulud ja need olid ,,Sind Surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Peakõneleja oli seal Jakob Hurt. Ta oli kirikuõpetaja, kes oli ka rahvaluulekoguja
“Kalevipoeg” idee algataja ja teostaja (1862). Rahvusliku liikumise kõrgaeg ja lõppjärk ❏ Jansen kutsus oma ajalehes eestlasi üles ostma talusid päriseks, omandama haridust ja pidama kalliks oma rahvast. ❏ Jakob Hurt alustas võitlust eestikeelse kooli asutamise eest. ❏ 1864.a. kolis Jannsen Tartusse ja hakkas välja andma “Eesti Postimeest” ❏ Lydia Koidula (Jannsen) avaldas trükis oma esimesed isamaalaulud. ❏ 1869.a toimus Tartus I Üldlaulupidu. Tartu sai rahvusliku liikumise keskuseks. ❏ Saksasõbralik Jannsen läks konflikti väga eestimeelse koolmeistri Carl Robert Jakobsoniga. Jakobson andis Viljandis välja ajalehte “Sakala”, pidas Kurgjal näidistalu, oli tegev paljudes seltsides. ❏ Pärast Jakobsoni surma 1882.a. rahvusliku liikumise kõrgaeg lõppes. ❏ Paarikümne aastaga oli õigusteta talupoegadest saanud euroopalik rahvus. Lydia Koidula
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
